Need 2 Shakespeare'i kirja pandud noort naist on üksteisega suhteliselt erinevad. Vanusevahe neil üüratu pole O. On 17, J. 14, kuid sellegipoolest on nende maailmavaated ja iseloomud hoopis erinevad. Mis on neil sarnast, on vaid see, et mõlemad asuvad kõrgetel seisustel O. Olles Taanimaa kantsleri tütar ning J. Capulettide perekonna kaunis võsuke. ,,Hamleti" O. On iseloomult järeleandlik, manipuleeritav(eriti oma isa poolt) ning suhteliselt teovõimetu need omadused tulevad hästi esile, kui ta oma armastatu, Hamleti, reedab, kõigest oma isa ja Claudiuse käskude järgi. O. On oma isast väga sõltuv ja nii talle truu. Kui Polonius sureb, ei suuda O. end koos hoida ning läheb hulluks, end lõpuks uputades, Julia on vastupidiselt Opheliale isemõtlev, teovõimeline renessansiaja noor neiu, kes usub armastuse jõusse. Ta võtab ohtliku sammu, kui abiellub Romeoga salaja, kes on ju tegelikult Capulettide vaenlase, Monteccide per...
Hamleti ja Ophelia vastuolu räägib sellest, kui kättemaksuhimuliseks võid muutuda, kui elu armastus sinult ära võetakse. Prints Hamletile oli sügavalt armunud Opheliasse. Nagu iga teinegi noormees, saatis ta neiule nii armastuskirju kui ka erinevaid kinke, millega soovis ta võita neiu südame. Kahjuks ei saanud prints Ophelia südant võita, kuna neiu isa Polonius ja vend Laertes ei lubanud Hamletiga suhelda. Hamlet muutus selle peale vihaseks ning siinkohal kehtib Hiina vanasõna: „Armastus ise on rahulik, tormi tekitavad inimesed“. Pärast seda, kui Hamlet kogemata Poloniuse privaatkohtumisel Gertrudiga tapab, puruneb Ophelia ja printsi vahel viimanegi armastus- sõprussuhe Pärast seda intsidenti muutub Ophelia kurjaks ning läheb veidi peast segaseks. Ühel õhtul ronib neiu puu otsa
,,Ma armastasin teid kord." Hamletis on mitmel korral tõstatatud küsimused, kas Hamlet armastab Opheliat või kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas. On palju tõestust, et Hamlet kunagi ei armatanud Opheliat, vaid ta lihtsalt kasutas teda ära. On ka hulgalt märke sellest, et Hamleti tunded Ophelia vastu on tõesed. Kas Hamlet armastas Opheliat? Hamlet ja Ophelia ei taha, et keegi teaks nendevahelisest armastusest. Hamleti armastust Ophelia vastu on mainitud juba varakult, kui Ophelia on oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid märke tunnetest tema vastu. ,,Armastus näis taotlevat ta minult ausal moel," ütleb Ophelia Poloniusele tõestamaks, et Hamletil on tunded Ophelia vastu. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida. Kuna Ophelia tõrjus Hamleti kirjad tagasi ilmub Hamlet Ophelia kambrisse, et rääkida temaga aga isa käsul tõukab Ophelia ta eemale ning teda enam jutule ei võta. Polonius
lahendamist seoses tema arenguga. Hamleti elus tulid teoses esile paljud saatuslikud pöördemomendid, mis vormisid Hamleti selliseks, nagu me nägime teda teose lõpus. Hamletil tekkis seoses oma isa surmaga umbusaldus naissoo vastu, kuna tema ema järsk abiellumine uue mehega pani Hamleti emast halvasti mõtlema. Hamletit piinas aga eriti see, et tema ema abiellus Claudiusega, kes võimalikult oli ka tema isa tapja. Lisaks sellele leidis Hamlet, et ka Ophelia allub oma isale liiga truult ja käitub liialt vastavalt isa soovidele, enda soove ja ambitsioone mitte arvestades. Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise kuninga tapnud Claudiuse troonil olemine tekitas ebameeldivust Hamletis. Tema jaoks kuningavõimu endine maine sai tema
Hamleti iseloomustus Hamlet on Shakespeari vaieldamatult kuulsaim näidend, mis on kirjutatud aastail 1600-1602, aluseks on võetud Taani kroonika. Peategelaseks on näidendi huvitavaim isiksus Hamlet. Hamlet on üliõpilane, kes äsja kaotas oma isa, Taanimaa kuninga. Hamleti heaks iseloomuomaduseks on luulelisus. Ta oskas sõnu ritta seada ja pani Ophelia endasse armuma. Hamlet oli varem tegelenud ka näitlemisega. Selle tõttu austab ja armastab ta näitlejaid väga. Hamlet oli kindlate eesmärkidega mees. Peamine neist oli kättemaks Claudiusele, viimane tappis tema isa. Hamlet on väga kindlameelne mees. Ta püüab kõigest väest eesmärgid lõpuni viia. Tal on kindel elupõhimõte - kes pole 100% tema poolt, on tema vastu. Võiks öelda, et kahtlemine on Hamleti hea iseloomuomadus, sest ei tohi teha asju läbimõtlematult ja uisa-päisa. Ta kahtles kõiges ja kõigis, ka oma armastatud Ophelias. Hamlet kahtles selles, kas ne...
"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
vaim oli. Horatio ja Marcellius kinnitasid , et too vaim olevat täpselt endise kuninga moodi.Kuuldes , et kuninga vaim olnud raudrüüs aimas Hamlet halba.Hamlet lubas nendega öösel valvesse tulla. Polonius saadab oma poja Lartese ära Prantsusmaale. Ennem kui isa tuli Laertest saatma pidas too vestlust oma õe Opheliaga. Laertes veenis mitte tõe pähe võtma Hamleti tundevaladusi Opheliale.Laertesele ei meeldinud mõte , et Hamleti ja Ophelia vahel saaks miskt olema. Polonius kuulis kui Laertes Opheliale luges neid sõnu peale, mitte Hamletiga suhtlema. Polonius küsis tütrelt Ophelialt , mis neil Hamletiga on. Samuti ei olnud ka tema vaimustuses , et Ophelia Hamletiga koos aega veedab ja suhtleb. Luges Opheliale sõnadpeale, et too Hamletist eemale hoiaks. Ophelia lubas isa sõna kuulda. Õhtul on Horatio,Hamlet ja Marcellus terassil jälle valves. Lossis käib samal ajal pidu tähistatakse kuninga kroonimist
Millises ülikoolis Hamlet õppis? Hamlet õppis Wittenpergis. Kes olid Poloniuse lapsed? Poloniuse lapsed olid Ophelia ja Laretes. Kes oli Fortinbras? Mis oli temal ja Hamletil sarnast? Fortinbras oli Norramaa prints. Ja mõlemad olid lojaalsed oma isale. Kes nägid kõigepealt Hamleti isa vaimu? Kes üritas temaga vestelda? Isa vaimu nägid kõigepealr kaks tunnimeest Bernardo ja Francisco. Ja Oratio üritas temaga rääkida. Kuidas suri vana kuningas Hamlet? Vana kuningas suri mürgitamise teel. Miks katkestas Ophelia oma suhted Hamletiga? Ophelia katkestas oma suhted Hamletiga oma isa ja venna survel
kannatanud. Hamlet tahtis näha oma isa tapjat piinlemas. Oma pideva kahtlustamise ning plaanide sepitsemise pärast pidi ta paljust loobuma. Kuigi ta armastas Opheliat üle kõige maailmas, ei tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata. Claudius oli Taanimaa kuningas ning ühtlasi ka Hamleti isa vend ning tapja. Tema traagika seisnes saamahimus ning auahnuses. Ta tappis endise kuninga, et saada valitsejaks ning abiellus veel ka Hamleti emaga. Ta oli äärmiselt tänamatu ja ülbe, sest talle ei piisanud ainult kroonist ega naisest, vaid tahtis veel kõrvaldada ka vennapoja. Tema jaoks oli venna surm tähtsusetu ja uus naine vaid aksessuaar
Tegevuskoht: Taani Sündmustik: Hamlet räägib oma isa vaimuga. Vaim räägib Hamletile, et Claudius(Hamleti onu) tappis ta ning abiellus Gertrudiga(Hamleti ema) ja sellise võika roima teel pürgis Claudius troonile, vaatamata sellele, et troon kuulub Hamletile. Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", kus kuninga tapab tolle vennapoeg, kosides seejärel kuninganna.
kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud
Me vaatame oma abielu tähistamist ja kuuleme Norra printsi Fortinbrase ohu eest, mida Claudius suudab diplomaatia abil vältida. Hamlet osaleb sellel pulmapilvel; Kuid ta on vaevu rõõmsameelne vaim. Ta on ehmumas ema otsusest abielluda Claudius'iga kohe pärast isa kadumist. Horatio ütleb Hamletile kummituse väljanägemise ja Hamlet otsustab külastada seda vaimu ise. Vahepeal saadab kohus nõunik Polonius oma poja Laerte tagasi Pariisi, kus ta elab. Laertes ja Polonius mõlemad küsivad Ophelia (vastavalt õde ja tütar) oma suhetest Hamletiga. Ophelia tunnistab, et Hamlet on teda karjunud. Nad ütlevad talle, et vältida Hamletti ja lükata tagasi tema kallid edusammud, rõhutades tema puhtsust kaitsmise tähtsust. Ophelia nõustub kontakt katkestama. Sellel ööl on Hamlet kaasas käekella. Kummitus ilmub taas. Hamlet küsib kummitust, kes Hamletit teistelt eemale tõmbab. Kui nad on üksi, näitab kummitus, et Claudius mõrvas teda, et varastada tema kroon ja tema abikaasa.
surnud.Ta kahtlustab, et selle surma taga on ta onu Claudius. Claudius abiellub Hamleti emaga. Hamlet näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et teda mõrvas Claudius ja nõuab pojalt kättemaksu. Enne seda arvati, et kuningat suri ussi hammustuse tagajärjel. Claudius ja Gertrud arvavad, et Hamlet on vaimuhaige, kuna käitud veidralt. Kuninga nõunik aga arvab, et Hamleti käitumise taga on armastus tema tütre Ophelia vastu, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Hamlet räägib näitetrupiga, et nad taaslavastaksid Hamleti isa mõrvatseeni. Ta tahab jälgida Claudiuse reaktsiooni, tehes kindlaks, kas Claudius on süüdi või süüta. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudiusel on plaan Hamlet maalt välja saata. Toimub etendus. Mürgitamise tseeni ajal Claudius lahkub. Nüüd on Hamlet kindel, et tema on isa mõrvas süüdi. Hamlet läheb ema
surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult
Kuninga surma järel on tema järel troonil Hamleti onu Claudius, keda Hamlet kahtlustab oma isa mõrvas. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, pettunud ja vihane prints näeb oma isa vaimu, kes ütleb talle, et Claudius on ta mürgitanud, nõudes, et poeg Claudiusele kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti käitumise põhjuseks armastust tema tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab. Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub. Hamlet, veendunud
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale,
Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja
Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud Hamlet enam eriti Opheliast väljagi. Seda sellepärast, et keegi tema kavatsustest aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda. Ophelia näitas seda kirja ka oma isale , kuninganõunik/kantsler Poloniusele. Ophelia isa aga näitas seda kirja ka kuningapaarile ja seletab neile, et tema peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks mitte ainult isa surma, vaid ka tohutut armastust Ophelia vastu. Hamleti plaan sujus ootuste päraselt. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõprade ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama
Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab
Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele
See on tingitud ilmselt ajastuste ja inimeste arusaamade ning väärtuste erinevustest. Aga siiski on ka riike( näiteks: Araabiamaad, Hispaania ja Valgevene), kus on see just nii, et vanemad on kohutavalt olulised ja neid austatakse rohkem. Ma arvan, et isegi tänapäeva maailma korralduse juures on üsna aktuaalne see, et kui su perega midagi juhtub siis makstakse kätte. Täpselt nagu ,,Hamletiski" ,lihtsalt palju uuemate vahendite ja viisidega. Raamatus mängis suurt rolli ka Hamleti ja Ophelia armastus. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Kanslerile ja ka tema pojale Laertesele(Ophelia vennale) ei meeldinud Hamleti ja ophelia vahelina armastus. Nad üritasid seda igati ära kasutada, leides Hamletis selle armastuse näol nõrkuse. Ophelia oli väga sõnakuulelik noor naine, ta kuuletus oma isale ja seega oli ta ka oma isa mõjuvõimu all. Laertes sundis Opheliat, et ta Hamletilt saadud armastuskirjad tagasi saadaks ja ei laseks nende suhtel kaugemale areneda. Tegemist on ühe
poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W
Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele
Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim. Vaim räägib Hamletile , et ta ei surnud mitte ussihammustusse, vaid ta mõrvati praeguse kuninga Claudiuse poolt . Seejärel kirjeldab vaim Hamletile üksikasjalikult enda mõrva. Hamlet lubab isa vaimule , et ta ei räägi nende vestlusest kellegile, kuid isa eest soovib ta kätte maksta siiski . Teises vaatuses : Möödub paar nädalat . Hamlet avaldab Opheliale armastust. Ophelia ei vasta Hamleti tunnetele, nagu Hamlet seda sooviks . Tingitud sellest , on Hamlet mitu päeva kuidagi tusane ja endassetõmbunud . Sellepärast palubki kuningas Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel uurida Hamletilt, mis teda vaevab . Kuninga palvet lubatakse täita. Guildenstern ja Rosencrante räägivad Hamletile, et näitlejad on lossi poole teel ning et nad peaksid peagi ka sinna jõudma. Näitlejad saabuvadki. Peale tervitust, palub Hamlet ühel
Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud Hamlet enam eriti Opheliast väljagi. Seda sellepärast, et keegi tema kavatsustest aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Selles kirjas oli Hamleti tekst küll väga segane ja imelik, kuid sellest hoolimata suutis Hamlet nendesse ridadesse panna kirja niipalju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda. Ophelia näitas seda kirja ka oma isale , kuninganõunik/kantsler Poloniusele. Ophelia isa aga näitas seda kirja ka kuningapaarile ja seletab neile, et tema peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks mitte ainult isa surma, vaid ka tohutut armastust Ophelia vastu. Hamleti plaan sujus ootuste päraselt.
Kui ta poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ja veel paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis kuninga käske. Muidu oli ta üks lihtsameelne tegelane, aga ta oli väga uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See ta surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta polnuks kuningale nii meele järgi. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ta mängis raskesti kättesaadavat, kuna ta isa ei usaldanud Hamleti armastust Ophelia vastu. Hamlet aga ei raisanud tema peale enam aega ja loobus. Ophelia lootis hullu mängides veel Hamleti tähelepanu saada, kuid tulutult. Tal oli lootus saada Hamlet endale ustavaks meheks, kui ta vaid oleks hakanud Hamleti kirjadele koheselt vastama. See oleks jätnud Hamleti Ophelia juurde ja oma kättemaksuhimu tahaplaanile seadnud
Hamlet 1. Ülesanne 1. Ophelia oli noor ja üsna naiivne tütarlaps. Ophelia pidas oluliseks võrdselt oma perekonda ja armastatut. Ophelia oli väga kogenematu eriti armuasjades. Ta kuulas hoolega oma venna ja isa nõu ning usaldas neid täielikult. Tänu oma noorusele ja kogenematusele ei olnud Ophelia eriti iseseisev ning tänu oma isa, venna ja ka Hamleti kaotusele, ei olnud tal enam kindlaid eeskujusid ning lisandunud süütunne juhtunu pärast, võisid olla põhjused tema hulluks minemise taga. 2. Hamleti kõige olulistemaks väärtusteks olid ausus, sõnakuulelikus ja oma sõna pidamine. Enamus näidendist juhindus Hamlet oma tegudes ustavusest oma isale, kelle surm oli Hamlet mõtte ja tunde maailma kõvasti raputanud. Terve näidendi jooksul pidi
Horatio püüdis temaga kontakti saada, kuid vaim ei rääkinud temaga. Nad otsustasid rääkida sellest kuningapojale Hamletile. Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend. Ta hakkab Prantsusmaale sõitma ning räägib õe Opheliaga, kellel on armusuhe Hamletiga, Hamletist. Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad
Hamlet ja Helsingöri õukond ''Hamlet'' on William Shakespeare tragöödia näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes leinab Helsingöri lossis oma isa, kes oli mõrvatud tema onu Claudiuse poolt. Peale Hamleti isa surma ja uue kuninga Claudiuse troonile tõusmist muutuvad Helsingöri lossis suhted keeruliseks Hamleti ja õukonna vahel. Helsingöri õukonda kuuluvad: Hamleti onu ja uueks kuningaks kroonitud Claudius, Ema Gertrud, Kantsler Polonius ja tema tütar Ophelia ja poeg Laertes Hamleti hea sõber Horatio. Halmet ei sallinud silmaotsaski prints Claudiust, sest Ta oli teadlik, et just tema, ta isa tappis. Ta hakkas talle hauduma kättemaksu ja otsima võimalust Ta ära tappa. Claudius aimas seda, et Hamlet teab tõde ja mõtles ise samuti välja plaani, kuidas Hamlet hävitada. Lõpuks mõtleb välja kuningas ''lepitusturniiri'' Laertese ja Hamleti vahel ja mürgitab Laertese mõõga otsa ja pakub Hamletile veini, mis oli samuti mürgitatud
Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamleti armastuses. Polonius on väga lipitsev silmakirjalik ja mees , kes soovib oma laste Ophelia ja Laertese elu kontrollida. Oluline tegelane on Hamleti isa vaim, kelle ilmumine annabki näidendile alguse. Esimeses vaatuses näitab Hamlet oma põlglikku suhtumist oma onu ja ema abielu vastu, mida ta peab verepilastuseks ja suureks reetmiseks tema isa vastu
Tunnen kaasa (kellele?) Hamlet oli minu arust hea raamat, isegi kui see oli tragöödia, jättis see sügava mulje. Ei meeldinud aga see, et lõpus põhimõtteliselt kõik peategelased surid, Hamlet, Claudius, Polonius, Laertes, Gertrud, Ophelia. Ma oleksin tahtnud teistsugust lõppu, et õigus tuleks jalule ja et Hamlet ei saaks surma, et kõik laheneks õnnelikult, kuid parajasi mõne raamatu jaoks pole määratud õnneliku lõppu. Siin on palju tegelasi, kellele võiks kaasa tunda. Ophelia tunnen kaasa, kuna teda ja tema otsuseid mõjutas isa ning ta ei saanud isa tahtele vastu minna, nii et ta ei saanud olla Hamletiga koos, isegi kui tal olid tõelised tunded Hamleti vastu. Ophelia pidi nuhkima Hamleti järgi, isegi
6.(lk.56)Ophelia palvetab palvepuldi ees, ilmub Hamlet. Olla või mitte olla- see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada..... 7.(lk.75) Hamlet torkab liikuva kaardina sisse mõõga (rott?) , tapab Poloniuse. Viimane oli salaja pealt kuulanud Hamleti ja tema ema kõnelust. 8.(lk.91-92) Ophelia on hullunud murest Hamleti ja mõrvatud isa pärast. Laertes tuli Prantsusmaalt isa surma eest kätte tasuma. 9.(lk.106-107)Kaevatakse hauda, sest Ophelia on uppunud. 10.(lk.119-120) Kuningas korraldab kihlveo ja duelli Hamleti ja Laertese vahel. Hamlet palub Laerteselt andeks, viimane võtab vabanduse vastu ja kihlvedu otsustatakse lahendada vennalikult. 11.(lk.123-124)Lõpuks surevad reeturliku kuninga sepitsuste läbi Hamlet, Laertes, kuninganna ja ka kuningas ise.
sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt. Hamlet kirjutas näidendi, kuhu ta kutsus näitlema riigi parimad. Näidendi süzee oli sama sisuga, mis vaim oli talle rääkinud
Seepärast ta ei kahtlustanudki, et keegi tema isa surmas süüdi võinuks olla. Alles peale oma isa vaimuga kohtumist, mil too talle üksikasju oma surma kohta selgitas, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta plaanis oma isa julma mõrva eest auahnele onule, Claudiusele kätte maksta. Hamlet pidi olema kaval ning viima uue kuninga nii kaugele, et ta ennast välja reedaks. Tänu teatrietenduse lavastamisele sai ta teada oma isa mõrvari. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ning ta oleks saanud oma eluga rahumeeli edasi minna. Ent ta oli kahjuks niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma õnnest ja armastuses, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi noorele Hamletile saatuslikuks. Claudius, Taanimaa kuningas oli nii auahne, et ta tappis oma venna, eelmise kuninga, tema tiitli nimel. Veidi aega peale seda abiellus ta Hamleti ema Gertrudiga, kes oli talle kõike muud kui naise eest
· Hamletist oleks saanud võibolla väga hea kuid võibolla ka mitte hea kuningas. Ta oli sisse võetud Opheliast, ning kandis endaga igalepoole kaasa väga sügavat leina. Hamlet oli endas alati väga kindel, ka temale alluvatega oli ta väga lahke ning sõbralik. Kuid kui tal mõni vaenlane oli pidas ta tema peale pikka viha. Hamlet oli neljakümne aastane, ning kuni teose lõpuni oli ta tegelenud mõõgavõitlusega. 2. Armastus · Ophelia ja Hamlet olid nagu kokku loodud. Nad olid ka koos voodis olnud, millest said nii teisedki teada. Gertrudi arvates pidi Opheliast saama Hamleti naine ning seega ka kuninganna. Tüdruk oli Hamleti armastuses tema vastu sellega kindel, et Hamlet avaldas talle kõikvõimalikel viisidel armastust. Ophelia kahtles selles sellepärast, et ta isa käskis Hamletit iga hinna eest vältida ning mitte talle tähelepanu osutada. · Väär väide
Teist sorti inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka. Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles seda, ka oma armastatu Ophelia ees mängis ta hullunut. See näitab tema tugevust, kuna ega nõrgad armunud kire eest põgeneda suuda ning oma armastatule muljet jätta, et on hullumas. Kirg on emotsioon ja emotsioonid on meie kehas palju tugevamad ja kiiremate impulssidega, kui ratsionaalne mõtlemine nii on see välja kujunenud juba esivanematest, kellel aju nii palju arenenud ei olnud, et nad oskaks mõelda, kas selle kiskja eest tasub põgeneda või ei. Järelikult ei saa öelda, et Hamlet kahtles oma printsiipides
kõiges on süüdi kuningas, tänu millele Hamlet ka kuninga tappis. Ka Hamletile polnud mäng mõistusega kindlasti mitte võõras, aga erinevalt Claudiusest, kes manipuleeris inimestega otseselt, siis Hamlet teeskles hullu, mis andis talle vabaduse rääkida kõigest, mis muidu oleks olnud ilmvõimatu. Ka temal oli oma kinnisidee, mille nimel ta sisuliselt elaski kätte maksta Claudiusele oma isa surma eest. Selle eest oli ta valmis üsnagi kõrget hinda maksma, Ophelia armastuse. Raamatu algul ehk tundub see armastus noor, kohati ka pinnapealne, kuid teose lõpuosas, Ophelia haua juures tunnistab Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus. Vaatamata sellele, tõukas ta kogu selle armastuse kõhklusteta eemale, et keskenduda iseenese kättemaksu plaanile, mis lõpuks viis ka Ophelia hukule, ajades noore naise hulluks, tappes ta isa ning ise kadudes ta elust, mis lõppes Ophelia uppumisega
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust,
Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt. Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda
näiteks võib tuua kasvõi selle, et Claudius pöördus hamleti poole alati viimasena. Ka Hamlet suhtus claudiusse negatiivselt. See tuleb välja üleüldse hamleti hoiakust läbi terve raamatu. Kindlasti mõjutas hamleti ja claudiuse suhteid ka see, et tegelt oleks pidanud olema järgmine troonipärija peale enda isa surma olema Hamlet. Hiljem saadab Claudius hamleti inglismaale käsuga ta tappa. Läbi raamatu teine tegelane, kellega enamus aega oli hamletil positiivsed suhted oli Ophelia. Hamletil olid Ophelia vastu ilmselgelt tunded ning ta näitas neid ka välja. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius keelas ophelial halmletiga suhtlemise, kuna see ei oleks olnud poloniusele kasulik. Hiljem peale poloniuse surma läks Ophelia hulluks ning uputas end. Raamatu jooksul hakkavad hamletil esinema nö. hulluse märgid. Nende alla võib lugeda näiteks selle, et hamlet hakkab ise endaga rääkima ning arutlema iseendaga
Claudius has killed Hamlet's father, the King of Denmark. Hamlet's mother married Claudius two months later because she didn't know. The guards of the castle see the ghost of Hamlet's father. And the ghost tells Hamlet that his uncle, Claudius killed him, so Hamlet went crazy. The King and Queen think that he is acting strange because he is in love with Ophelia. So they put him in a room with Ophelia to find out for sure. But Hamlet was mean to her, so his uncle thinks Hamlet knows he killed his father and that's why he's mad. Ophelia goes crazy because Hamlet says he doesn't love her and she drowns herself. Her brother blames Hamlet and challenges him to a duel. At the duel, Claudius puts poison in a glass of wine and on the swords because he wants to kill Hamlet. The Queen drinks the wine by mistake and dies.
1. Võrdle, too välja sarnasused ja erinevused Sarnasused: Kättemaksu iha isa surma pärast. Hamlet tahtis Wittenbergi, Saksamaale minna. Laertes tahtis Prantsusmaale. Mõlemad olid järjekindlad, julged. Julgevad omakohut pidada. Tundub, et olid umbes sama vanad. Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet... tema armunaljatlust moeasjaks pea vaid, vere mängutujuks ning kevadaja
etendatakse kaudselt kuninga mõrva. Saanud kinnituse oma kahtlustele, tuleb Hamletil võimalus tappa kuningas palvete lugemise pealt, kuid ta jätab selle võimaluse kasutamata, tahtmata kasutada sama alatuid võtteid kui kuningas. Võib oletada, et Hamlet soovis ise trooni pärida, kuid ta ei avalda raamatus selleks kordagi soovi. Hamletit iseloomustav vastandlikult tema isale juurdlev vaimne isiksus. Temas on silmanähtav võimu ja vaimu vastuolu. Teose vältel saab vaadelda Hamleti ja Ophelia keerukaid suhteid. Hamlet on Opheliasse kiindunud, kuid viimase isa ja vend ei kiida suhet heaks. Ophelia, kes on kuulekas oma isale, jätab oma tunded tagaplaanile ning lõpetab Hamletiga suhtlemise. Hamlet, tunded end äratõugatuna, väljendab end külmalt. Ophelia, mõistmata Hamleti kibestumuse tagamaid, kaotab ahastuse tõttu aru. Elu kaduvuse üle mõtiskledes hakkab Hamlet kahtlema, kas siiski kätte maksta. Ophelia matustel kinnitab Hamlet oma armastust neiu vastu.
Hamlet Hendrik Kuusk AT-09 1. Lühiülevaade näidendi sündmustikust. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga
W. Shakespeare 1. Marcellus, Horatio ja Bernardo näevad vaimu ja usaldavad selles ainult Hamletit. 2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17. Kuningas plaanib saata Hamleti Inglismaale ning ta seal ära tappa. 18
mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse,
armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti. Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise. IV stseen: Hamlet, Horatio ja Marcellus on lossimüüril ootel, kui kõlavad kahuripaugud. Hamlet põlgab vastkroonitud kuninga, oma isa venna lärmakat joomapidu. Ilmubki isa vaim. Hamlet pöördub vaimu poole palvega avaldada põhjus, mis sunnib teda
kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
