Ajatu mälu puudumine ,,Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. (...) Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid." Lugesin Kaur Kenderi raamatu ,,Yuppiejumal" läbi üsna pikka aega tagasi. Nüüd, enne arvustust kirjutama hakates mõtlesin, et sirvin veel korra raamatu pealiskaudselt läbi. Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli allajoonitud mõte, mida on tsiteeritud ka eespool. See lõik oli küllaltki raamatu lõpus. Kas ma hakkasingi seda valetpidi meelde tuletama? Kas nimelt? Igaljuhul nii see läks. Olen tegelikult rahul, et see nii juhtus, kuna lugedes seda lõiku sain aru, et mul ei ole vaja sajaprotsendilist detailset infot, et midagi arvustada. Vastasel juhul, nagu romaani autor on öelnud, oleks see igav, ühekülgne ja liigselt teksti kinni jääv. Seega arvu...
BERNARD KANGRO lühireferaat Elulugu Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal. Ta isa oli taluomanik Andres Kangro ja ema Minna Kangro. Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis 19191922, Antsla kõrgemas algkoolis 19221924 ja Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta...
Polina Latõseva ,,Allikakriitiline taustauuring" ISESEISEV TÖÖ Õppeaine: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Ringmajanduse- ja tehnoloogia instituut Õpperühm: TK 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Esitamiskuupäev: 22.10.2017 Tallinn 2017 Sisukord "Ajatu: Greenpeace'i kaasasutaja: inimesed ei ole globaalses soojenemises süüdi" ................................................................................................................................. 2 Kasutatud allikad......................................................................................................... 4 "Ajatu: Greenpeace'i kaasasutaja: inimesed ei ole globaalses soojenemises süüdi"1 Antud artikkel räägib sellest, et tegelikkuses globaalne soojenemine ei ole põhjustatud inimeste poolt. Kuid kas see globaalne soojenemine on üldse olemas? Suur...
Olga Kapustina Anna Sulojeva Robertallan Tuisk 07.11.2018 ETTEKANDJA: Nimi Perenimi / [email protected] FS180 Sisukord filmid, mis väärivad ajatu filmi tiitlit Titanic Teisikud Harry Potter Kokkuvõte · Titanic · Teisikud · Harry Potter · Viimne reliikvia · Forrest Gump · The Grand restaurant Kasutatud allikad Forrest Gump (1994). IMDb. [Võrgumaterjal] Leitav: https ://www.imdb.com/title/tt0109830/?ref_=tt_mv_close [Kasutatud: 30.10.2018] Harry Potter (film series). Vikipeedia. [Võrgumaterjal] Leitav: https://en.m.wikipedia
järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimastel aastakümnetel kasutatud ka paljudes linateostes, tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Arvo Pärt alustas oma muusikaõpinguid Rakverest. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios
Eliza isa võlub kohe vaatajat oma olekuga. Saabudes Mr. Higginsi jutule, on kohe aru saada, et isa soovib oma tütre pealt ainult teenida, tehes seda väga koomiliselt. Isa, kes on ilmselgelt pärit alamklassist, on selga pannud paremad riided ning proovib käituda nii nagu härrasmehele kombeks, kahjuks käitumine reedab ta. Eliza isa roll on filmis kindlasit üks koomilisemaid. ,,Minu veetlev leedi" on kindlasti vaatamist väärt film. Filmi iseloomustab suurepärane filmitöö ning ajatu muusika koos unustamatute tegelaskujude, imeliste kostüümide ja kaasahaarvate viisijuppidega. Kindlasti tooksin välja näitlejatöö ning lavastuse, mis minu arvates oli väga hästi õnnestunud. Samuti filmi muusikaline pool oli meeldejääv. Film sobib kindlasti vaatamiseks kõigile.
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine
Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest põnev ning kohati kaootiline algus paneb vaatajaid kaasa mõtlema ning
TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http:// 360talkatives.blogspot.com.ee/2014/12/how-to-use-revi t-software-as-your.html 05.10.2016
Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügavalt psühholoogiline. 4. Bulgakovi 3 teost. V: ,,Valge kaardivägi"; ,,Saatuslikud munad"; ,, Koera süda"; ,,Teatriromaan" 5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9
lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest. Paganlus on usu vabadus mis on ajatu. Tegemist on pigem maailmatunnetuse kui usuga. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Mõned uurijad on märkinud, et paganuse kõrvaltähendus oli tsiviilelanik vastandina nn Kristuse sõjameestele. Iga religioon tunustab oma usku. Kuid neil võivad olla sarnaseid tunnusjooni.
elada ja tõeline hingeline rahulolu saavutada. Julian pajatab lookesi, mida rääkis talle Yogi Raman, Sivana munk, kes jagas õpetusi vaimu- ja hingejõu vallapäästmiseks. John taipab, et on elus püüelnud valede eesmärkide poole, mis ei ole teda tegelikult õnnelikuks teinud. Teoses annab Julian praktilisi nõuandeid, kuidas muutuda paremaks inimeseks. See on vaimne mõistujutt unistuste täideviimisest ja oma saatuse kujundamisest. See innustav lugu ühendab suurepäraselt ida ajatu vaimutarkuse ja lääne tõhusad eduvalemid ning annab juhiseid, mis samm- sammult õpetavad elama julgemalt, külluslikumalt ja rõõmsamalt. Teos on huvitava ülesehitusega, kuna Yogi Ramani jutud aitasid paremini mõista õpetuste sisu ning need muutsid raamatu kaasahaaravamaks. Samuti meeldis mulle see, et raamatus oli kasutatud palju kuulsate inimeste tsitaate, mis näitas, kui üksikasjalikult on autor teose läbi mõelnud. See ei ole tavaline
oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et kas üldse on vaja tegeleda eksistentsiaalselt laetud küsimustega, kuna mõned inimesed väidavad, et filosoofid on ise välja mõelnud probleemid, millega nad tegelevad. Minu arvates on vaja tegeleda eksistentsiaalsete probleemidega niikaua, kui on olemas inimesi,
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed
tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti talurahvale jutlusi, loeti ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajatu kohaselt patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. 17. sajandil pani kirik aluse ka rahvaharidusele, mille käigus viidi läbi õpetajate seminar, et õpetada välja paarsada koolmeistrit.
Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu,...
oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui suurepärane artist on metsosopran Helen Lokuta (Virve). Oma hoiaku ja ainuüksi
Mida inimene peaks teiste jaoks tegema, ja ka saaks teha? Pealkirjas püstitatud küsimus on ajatu, igavikuline ja universaalne, puudutades iga südametunnistusega inimest tervel elu vältel. Veelgi enam, teistele vähemalt sama hea soovimine, kui iseendale, on tsiviliseeritud ja sotsiaalse inimese tunnus. Inimene ei ole saar, vaid gruppi kuuluv, alates laiemast (homo sapiens) kuni kitsamani (sugu, amet, vanus, hobi, jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest
kuid kadunud. Kuulsa portree petlik ilu tuleneb võrdselt Laemaal Mantova hertsogilossis.Fresko. kummituslikust mägimaastikust ja mõistatuslikust firenzelannast selle taustal.Kahemõtteliselt looritatud naeratus omistab maalile ajatu veetluse.Kõrgel rõdul istuv naine mõjub nii ligimeelitavalt kui ka tõrjuvalt. ,,Surnud Kristus" VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proo...
Karevale on kõige iseloomulikumaks kujundiks uni ja uinumine. Lisaks tavalistele epiteetidele nagu "ilus kiskja", "käänuline tee", kasutab ta vastanduvaid epiteete nagu "pime päev", "südamikku sügavalt, lähedalt", "katkend elektrijuhe su elavas peos". Leidub ka astendamise võtet "armastus on kõiges, kõikjal, kõik". Võrdlused: "otsekui ohe sa lendu läed", "mind sa suudlesid kui surmamineja", "ma talle lähenen kui läbi une". Minu arvates on kogumik ajatu, sest olgugi, et luuletused on kirjutatud ligi 25 aastat tagasi leidsin neist olukordi ja tundeid, millega samastuda. Mulle meeldib, et autor kirjeldab luuletuste tegelasi heade, südamlike ja lahketena - täpselt sellisena, nagu iga inimene olema peaks, missest, et vahel on raske ja valus. Viha, kurjus ja õelus tuleb jätta tagaplaanile. Kasutades eneseohverduslikku stiili tekitab autor lugejates kaastunnet, mis aitab neil veelgi enam teosega ühte sulanduda.
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Isegi kui mul aeg- ajalt on sellised meeleolud, siis mul on targematki teha
------------------ KÖÖGITEHNIKA Referaat Autor: Klass: ----------- Sisukord: lk. 2 sissejuhatus lk. 3 köögitehnika lk. 4-6 kokkuvõte lk. 7 kasutatud kirjandus lk. 8 2 Sissejuhatus KÖÖK on kodu süda. Köögis saab pere kokku hommikuti ja kööki kogunetakse peale päevatööd. Olulisemad jutudki saavad räägitud sageli köögilaua ümber. Pereliikmete erinevad soovid ja harjumused loovad igale köögile ise näo ja erinevad funktsioonid. Kööki kavandades on hea koos läbi mõelda, mida kodu südames vaja. Nii kujuneb hästi toimiv, tugeva kodu süda- KÖÖK. Köögis on väga oluline osa ka köögitehnikal, et toiduvalmistamine sujuks lihtsalt ning kiirelt. 3 Köögitehnika Köögile esitame mitmeid nõudmisi. Täht...
*sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon). *Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni
Raamatu süzee on aktuaalne ka tänapäeval, sest ka täna me kohtame inimesi, kes teesklevad kedagi teist ja üritavad olla paremad, kui nad tegelikkuses on. Sellega nad põhjustavad meelehärmi ja muret teistele inimestele. Petmise ja valega ei ole võimalik elus edu saavutada, ühel hetkel paljastub see nagunii ja see toob kaasa ka ebameeldiva olukorra, nagu juhtus ka raamatu lõpus, kui Don Juan suri. Soovitan seda lugeda ka teistele, sest tegemist on ajatu raamatuga, mis pakub mõtlemisainet erinevatele ajastutele ja erinevatele põlvkondadele. 6. Tsitaadid · ,,Ainult siis saame osa oma esivanemate kuulsusest, kui püüame nendega sarnaneda." (Don Luis) · ,,Nüüdsel ajal pole see enam häbiasi silmakirjatsemine on moodne pahe, ja kõiki moodsaid pahesid peetakse voorusteks." (Don Juan)
mõttetuteks. Seda kahtlustas ka K. K. kirjutas talle kirja, millele ta vastust ei saanud. Leni näitas tema suhtes tõsist huvi üles. Kuna Leni oli advokaat Huldi hooldaja, hakkas K. tihti advokaadi juures käima, sest nii oli tal võimalus Leniga kokku saada. Kuidas mõistate teose pealkirja? Sündmuste kulg, käik, areng, ehk Protsess on midagi enamhõlmavamat, pikaajalisemat kui raamatu episoodides kirjeldatu. Midagi sellist mis on ajatu. Midagi mis on kunagi ammu alanud ja tundub lõpmatu. Arvan, et just sellele viitab kaudselt ka autor oma raamatus. Mida pidada teose sõnumiks? See, mida Kafka meile näitas, on Õigus, mis ei olene sisust ja eksisteerib isegi siis, kui miskit sisu polegi olemas. On olemas keskpunkt, kuid pole algust ega lõppu. Kafka idee oli näidata protsessi, mis ei lõpe iial, kuid ta ei suutnud leida sellele mõtte kirjanduslikku väljendust. Kas Josef K. oleks saanud midagi teistmoodi teha?
11 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach (31. märts 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, muusikateadlane, organist ning teda võib pidada Bachide suguvõsa kõige väljapaistvamaks liikmeks. Johann Sebastian Bachi muusika vastab paljudele muusikasõprade sügavamatele vaimsetele vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele. Elu ja töö lühikokkuvõte ''Rahvus: sakslane Sündinud: Eisenach, 1685 Surnud: Laipzig, 1750 Peamised zanrid: vaimulik muusika saksa protestanlikule jumalateenistusele, eriti kantaadid, instrumentaal- ja klahvpillimuusika. Põhiteosed: Brandenburgi kontserdid (1721), Goldenbergi variatsiooni (1722), 4 orkestisüiti, 7
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed...................................
kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust ehk ettekirjutist. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule, et näidata oma austust Buddha vastu. Budistidel ei ole püha olendit, keda nad nimetaksid jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis ,,pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu jumalat, ei loe nad ka palveid jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Lipud kaunistavad budistide pühamut Katmandus Nepaalis. Tuules lehvivad lipud kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma. Novembri kuus tähistavad budistid vihmaperioodi lõppu küünalde ujutamise pühaga. Nad
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
heategu päevas- see on tänapäeva inimese argipäev. Ja aina rohkem on pattu rohkem kui head, sõbralikku ja mõistvat. Mu hea sõber armastab öelda, et ei ole olemas täiuslikke inimesi, on vaid täiuslikud hetked. Kulus parasjagu aega, et mõista, mida see tark ütlus tegelikult tähendab. Kuidas neid hetki leida, ära tunda ja võimalikult palju kogeda? Oma meenutuste põhjal võin täiuslikku hetke kirjeldada kui ehedat ja kirgastavat kogemust, mis täidab hinge, on ajatu ja kustumatu. Aga neid hetki on nii paganama vähe! Kuhu need hetked siis kaovad, kes neid kogevad? Kui vaatan ennast ja inimesi enda ümber, tajun põhjuseid, mis meie täiuslikke hetki röövivad. Meil kõigil on nii kiire. Kiire tööle, kiire koju, kiire trenni, kooli või poodi. Isegi magama heitmisega on kiire, sest aeg taob jalaga kuklasse. Tee proovi, helista oma vanale tuttavale ja tee ettepanek temaga täna tunni aja pärast kohtuda. Õnnestus
selleaegne tõlketegevus. Teosed · "Põleva laotuse all" (1945) · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950) · "Unistaja aknal" (1959) · "Rannalageda leib" (1965) · "Tuule valgel" (1977) · "See kauge hääl" (2000) · "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja
meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Luuletus "Lihtsad asjad" (1957) oli esimene, kus programmiliselt öeldakse lahti senisest retoorikast ja toetutakse lihtsale heale. Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. 5 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu)
Ristkülikud mõjutavad mehelikkust, ümarad vormid, keerised ja punktid aga naiselikkust. Kolmnurkade ja kullapudemete saju abil on poeetiliselt osutatud naise ennastunustavale armastusele. Helge meeleolu on loodud ka lillelise aasa läbi. ,,Danae" Valminud 1907.-1908. aastal. Danae, legendi järgi Zeusi armastatu, on ainest pakkunud mitmele kunstnikule. Klimt eemaldas enda versioonis kogu narratiivse loo ja liigsed elemendid. Ta tabas selle antiikse mütoloogia konseptsiooni ajatu momendi. Klimt kombineeris kõige mahlasemad juugendlikud motiivid ja enda kinnisidee täielikult iseseisvast naiselikust seksuaalsusest. Kompositsioonielementidena on kasutatud kõveraid piirjooni ja ornamente, mis täielikult edastavad maali erootilist efekti, mis hiljem on täiustatud kuldsete toonidega. Danael asuv fookuspunkt ja moonutatud perspektiiv lisavad seksuaalset dimensiooni kogu tema kehale. Ent samal ajal on loodud ka distants
Samal aastal vändati ,,Eesti Lood" sarja tarbeks Beebilõustast ka portreefilm.2011 lõi Beebilõust käed Legendaarne Recordsiga, et välja anda oma debüütplaat "32 Kuupi" Andrus Elbing on kaasaegne luuletaja. Tema luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" eripäraks on see, et autori, ohtliku retsidivisti ja alkohooliku, luuleanne puhkes Tallinna Vanglas karistuse kandmise ajal. Noore vangi luuletused võttis kirjastada kunsti- ja kultuuri ajatu ajaleht ,,Epifanio". Vilen Künnapu on oma saatesõnas Andrus Elbingu kirjutatut võrrelnud Artur Alliksaare luulega. Luuletused on kirjutatud tema meenutustest kuritegelikule teele sattumisest ja hetkeemotsioonidest. Luuletused võivad küll kohati olla natuke karmi ja ropu sisuga kuid siiski on see väga mötlemapanev teos. Tegelikult sellised roppused ja sõnakasutused iseloomustavad seda emotsiooni luuletustes kõige paremini ja suudavad lugeja viia Kessu enda olukorda
Siseturistide poolt veedetud keskmine ööde arv majutusettevõtetes oli Riias 3,71 ööd, Vilniuses 2,9 ööd, Tallinnas 1,8 ööd. Kõigist kolmest pealinnast oli 2006. aastal kõige suurema reisijate arvuga Riia lennujaam (2 495 000 reisijat). Kolmest kruiisilinnast on kõige silmapaistva kasvuga olnud Tallinn. 3. Soovitaksin Nokia Kontserdimajja Cabaret`i vaatama minna. Veel võiks minna Rahvusooper Estoniasse Pähklipurejat vaatama, kuna see on ajatu klassika. 4. Soovitaksin teatrit või mind elavamuusikaga jazzi õhtut mõnes vanalinna pubis. Harju maakond 1. Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Kabelikivi on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem. Viinistus asub kunstimuuseum, kus kunstnik Jaan Manitski esitleb oma erakogu
Neid on püütud sobitada vormi, mis vastaks mingile üldtunnustatud kristliku täiuse kategooriale ning sealt edasi sarnastada nad Kristuse kujuga, püüd jõuda lähedale sellele absoluutsele normile. Seetõttu on nad väga sarnased oma imetegudega, olemusega, justkui stereotüübid. Mis muutub, on neid ümbritsev aeg ja ruum. Kultuurimuutustest hoolimata on pühakuideaal jäänud alati selleks, mis ta alati oli: ta on ajatu. Pühaduse romantism sarnaneb rüütliromantismiga. Nad nimelt näevad teatud kindla eluvormi ideaalkujutlusi teostatuna inimeses või loob need kirjanduses. Keskaja inimesel oli väga kindel usk, terve elu oli nõnda religioonist läbi imbunud, et vahe maise ja usulise vahel ähvardas iga hetk kaotsi minna. Keskaja inimene tajus hästi reaalsust, pealispinda, kuid teadis, et selle kõige põhjus on Jumal. See oli nende arusaamine maailmaplaanist. Nii nagu
eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusika ansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsiooni. Meloodiline ja laulev alge ka instrumentaalsetes teostes. Tulev on kirjutanud põhiliselt ansambli- ja orkestriteoseid, milles hüpnootilist atmosfääri loovad tähendusrikkad aja-, ruumi- ja kõlaefektid. Sageli tekib tema muusikat kuulates ajatu tunne. Kuigi tema muusika (ka tekstid) on tugevalt sakraalse alatoonika, võib tajuda ka teatud sensuaalsust. Helilooja on seda kommenteerinud järgnevalt: ,,Ma ei väldi sensuaalset naudingut muusikas. Väga abstraktne muusika jääb mulle natuke võõraks. Ma ei taha oma aega kulutada muusikaanalüüsile, muusikat samaaegselt kuulates. Kuigi, jah, ideaalis võiksid ehk sensuaalne ja intellektuaalne olla meeldivas tasakaalus. Selle poole ma olen ka püüelnud
tema süü Margarete trgöödias, kes on passiivse kurja ja aktiivse kurjuse ohver, Fausti ja Mefistofelese ohver. Kui ka Margarete armumisel oli ebateadlik oma tegude tulemustest, siis selleks, et pääseda lahkub ta maisest elust ja saab päästetud, seega lunastatud, millega Faust enda lunastus on samuti ette määratud. Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks
On tore, et see pole vaid laulu- ja tantsupidude ajaks vaid tunnustatud kehakate ka teistel pidulikel hetkedel. Viimastel aastatel võrdsustatakse rahvarõiva kandmine fraki ja õhtukleidi kandmise pidulikkusega. Valides rahvarõivaid, võiks üldjuhul lähtuda oma juurtest- panna selga selle kandi rõivad, kust ollakse pärit või kuskohast on pärit näiteks mees. Kõige kindlam on pidulikel vastuvõttudel kanda rahvariideid kuna rahvarõivas on ajatu ega lähe moest ning on ilus. Rahvarõival on erinevalt enamikest teistest pidulikest riietest oma lugu. Vanade rahvakommete ja pidudega seotud rõivastuse, selle põlise mustrite ja ehete visas säilitamises avaldus Eesti rahva püüd kaitsta kogu oma põlist kultuuri võõraste rõhujate vastu, keda rahvast järsult eraldasid nende erinevad rõivad, teistsugused kombed ja eluviis. Ka tänapäeval on rahvariided tähtsalt kohal meie südameis ning laulupidudel ja pidulikel
Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale midagi meeldivat. Looduses viibimine rahustab ja tõstab toonust. Me vabaneme võltsist ja saame olla loomulikud ja ehedad, meil tekib uus suhe ajatu ja igavikulisega. Metsas, aias või pargis saame tagasi meelerahu ja taastub meie hingeline tasakaal. Pinge lõdvestamise põhieesmärgiks on tutvustada meie keha ja mõtted sellega, milline on pingesoleku ja lõdvestuse vahe. Pingete lõdvendamise harjutusi alustades pingestatakse erinevate harjumuskordade ajal erinevaid lihasgruppe: käed, käsivarred, jalad, rind, selg, õlad, kael, laup.
Hinduism: „See on ülim kohus: ära tee teistele midagi seesugust, mis sulle osaks langenuna haiget teeks“ (eepos Mahabharata). Budism: „Ära haava teisi sellega, mis sind ennast haavaks“ (Gautama Buddha). Kasutatud kirjandus: 1. Au, I.; Ringo, R. 2000. Kirikud ja kogudused Eestis. Ilo 2. Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak 3. Gordon, Matthew S. 2001. Islam. Tallinn: Valgus 4. Jürgenstein, T. 2002. Ajalik ja ajatu. Metoodikajuhend. Eesti Kirikute Nõukogu. 5. Lowenstein, T. 2001. Buddha tee. Ilo. 6. Messori, V. 2001. Üle lootuste läve. Intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga. Eesti Ekspress.
kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega Toimus kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja suur osa mereselgrootutest Triias(251-199,6) Pangea oli hiiglaslik,ulatudes ühelt pooluselt teisele Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid,
märkab aga Faust midagi, mis talle piina valmistab ning sunnib teda lõpuks peolt lahkuma: Seal eemal udu kiigub. Kas näed seal üksinda üht kurba, kaunist last? Ta pikkamööda paigast teise liigub, Kui kammitsas nii raske on ta ast. Tõepoolest, kui ta seal nii käib, mu kalli Grete moodi näib! Teine osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö
1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas. 1943 Saksa okupatsioon , asuts saksa sõjaväkke , õnnestus põgeneda. Kuulutati välja üldmobilisatsioon Produktiivne kirjanik , 14 novelli paguluses. Ei alusta paguluses vaid varem. · I loominguperiood ,,Tallinna periood" toimub Tallinnas , Hesse tüüpi kujunemisromaanid , keskmes noored mehed , naised väga marginaalsed tegelased · II periood algas novellikoguga , keskmeks ajatu paguluse kirjeldamine. Ütleb: ,, Paguluse all ei mõista ta üksnes sunnitud võõrsilolekut vaid peab tõsiasjaks, et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks." Inimene on ellu heidetud , higeseisund pole seotud võõra maa ja inimestega vaid tunneb ennast üleüldiselt võõrana. Isiksuseomadustel suletud , ringkond kellega suhtles oli väike. Pandi süüks , et kui keegi meelids siis olid need noored mehed-huvi oma sugupoole vastu.
öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. Faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Teine osa Teises osa antiikmüüdi Helena stseenis leiab Faust elu ideelise ja reaalsuse ühtsuse. Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks
Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Looduses viibimine rahustab ja tõstab toonust. Me vabaneme võltsist ja saame olla loomulikud ja ehedad, meil tekib uus suhe ajatu ja igavikulisega. Metsas, aias või pargis saame tagasi meelerahu ja taastub meie hingeline tasakaal. Kokkuvõte Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stress on igapäevaelu üks osi. Ei ole inimest, kellel ei oleks stressi. Stress jaguneb distressiks(negatiivne stress) ja eustressiks(positiivseks stressiks). Stressi tekkepõhjusteks on kõik erinevad muutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
