Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ökoloogia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis moodustab organismi keskkonna ?
  • Milliste tasemetega tegeleb ökoloogia ?
  • Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas) ?
  • Keskmine läbilõige populatsioonist ?
  • Mis on liik, kuidas seda määratleda, probleemid liigimääratluses ?
  • Millised on nende mehhanismid, millised tunnuseid nad kujundavad ?
  • Paljudel rohevetikatel ning mõningatel protistidel. 18. Heterotroofid, nende toitumine ja energiakasutus ?
  • Kuigi ilusad. 21. Metabolismi tase erinevatel organismidel ?
  • Mis on populatsioon ?
  • Mis on metapopulatsioon ?
  • Millised tegurid põhjustavad populatsiooni arvukuse muutusi ?
  • Palju inimesi mahub Maale ?
  • Mis aga piirab organismide piiramatut sigimist ?
  • Keskkonna kandevõime ?
  • Kui piirkonniti. 32. Populatsiooni arvukust reguleerivad mehhanismid, tihedusest sõltuvad, tihedusest sõltumatud ?
  • Mitmekesisus, selle vajalikkus ?
  • Mitmekesisuse tähtsus põllumajanduses, ohud sellele ?
  • Mis on käitumisökoloogia ?
  • Miks ja millal on kasulik olla semelpaarne ?
  • Mitme päeva jooksul. 42. Suured vs. väikesed järglased ?
  • Kuidas sellised mehhanismid küll tekkinud on ?
  • Kuid suurendavad tema sigimisedukust. 44. Alternatiivsed strateegiad liigi sees, tasakaal nende vahel ?
  • Miks, vaatamata miljardeid aastaid kestnud evolutsioonile (looduslikule valikule) pole liigid ideaalselt kohastunud ?
  • Kui see väga kasulik oleks. 46. Mis on sotsiobioloogia ?
  • Millised rühmad on grupilise eluviisiga ?
  • Kes tunduvad olema hästi toitunud. 49. Sotsiaalse eluviisi puudused ?
  • Paljundamiseks. 51. Rühmavaliku teooria ja selle puudused ?
  • Kui elustikku mõjutav tegur ?
  • Kuid taimestikulised erinevused võivad olla väga suured. 53. Miks on erinevate laiuskraadide elustik erinev, millised keskkonnatingimused sõltuvad laiuskraadist ?
  • Kui elustikku mõjutav tegur ?
  • Kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism ?
  • Kuigi suurt mõju. 58. Organismide vastasmõjud: konkurents ?
  • Kui toitumissuhete mudelid koosluses ?
  • Kui toitumissuhete mudelid koosluses ?
  • Kuidas on termodünaamika seadused seotud elusloodusega ?
  • Kus mere süvakihtidest pärinev külm vesi tõuseb. 80. Fotosünteesi efektiivsus ?
  • Kusjuures produktsiooni efektiivsus tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes. 83. Ekspluatatsiooni efektiivsus ?
  • Milliseid peamisi keemilisi elemente vajavad elusorganismid ?
  • Mille ta sai päikeselt. 87. Süsinik, süsinikuringe ja inimese osa selles ?
  • Mis on kooslus, kuidas seda piiritleda ?
  • Kuidas kooslust piiritleda ja ära tunda ?
  • Mis mõjutavad liigilist mitmekesisust ?
  • Mis mõjutab mitmekesisust ?
  • Kui mitmekesisust mõjutav tegur ?
  • Miks langeb liigirikkus pooluste suunas ?
  • Mis siinsete laiuskraadide elutegevuse lihtsalt minema pühivad 95. Mis on ökosüsteem, kuidas seda piiritleda ?
  • Palju. 97. Mullastikku määravad tegurid ?
  • Mis on märgalad ?
  • Mis on magevesi, mis merevesi ?
  • Kuigi püsivaks kujuneda. 110.Rannaniidud kui häiritud stabiilsete koosluste näide ?
  • Kui nende elustikku kujundanud tegur ?
  • Mis on suured ja mandrile lähedal. 115.Koevolutsioon ja „võidurelvastumine” ?
  • Kus pidevas teineteisest sõltuvas arengus seistakse tegelikult paigal ja kiskja - saaklooma dünaamiline tasakaal püsib. 119.Putuktolmlejate taimede ja tolmendajate koevolutsioon ?
  • Kuid kõik neist pole putuktolmlejad). 120.Võõrliigid ja nende võimalikud saatused uues keskkonnas ?
 
Säutsu twitteris
1. Mida tähendab ökoloogia , kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia
piirteadused?
Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus
organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985:
„Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik
ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias
palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et
need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad.
Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga.
Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust
keskkonnaga.
Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust
keskkonnatingimustega.
Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete
evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents , kiskja -saaklooma suhted jms.).
Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel
Maastikuökoloogia : uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul .
Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil.
Ökotoksikoloogia : uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele.
Keskkonnaökoloogia : uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale.
2. Mis moodustab organismi keskkonna?
Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini.
3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia?
Eluslooduse organisatsoonitasemed on:
Ökosfäär
Ökosüsteem
Eluskooslus
Populatsioon
Organism ( isend )
Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim.
4. Mis on ökosüsteem, tema piirid ( teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid ) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem.
Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire .
5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad
Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste
kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma
ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga
kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga.
Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid,
tuleb alati meeles pidada, et evolutsioon toimub ka täna ja homme .
Usulised dogmad: Piibli otsese tõlgendamise kaudu oldi veendumusel, et
Maa ei saa olla väga vana. 15. sajandil arvutas Salisbury anglikaani piiskop James Ussher
Piiblile tuginedes välja, et Maa loodi kell 9.00 hommikul 20. oktoobril 4004. aastal eKr.
6. Thomas Robert Malthuse roll evolutsiooniteooria kujunemisel
T.R Malthus (1766 – 1834) oli Inglise õpetlane, demograaf ja majandusteadlane, kelle kuulus
1798 . aastal ilmunud essee „Principle of Population“ kirjeldas esmakordselt inimpopulatsiooni kasvuga kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi. Kuigi Malthus ei rääkinud otse elusloodusest ja selle evolutsioonist, mõjutas tema töö mitmete tuntud evolutsiooniteoreetikute edasisi mõttekäike.
7. Jean-Babtiste Lamarck 'i roll evolutsiooniteooria kujunemisel
J-B Lamarck (1744 - 1829). Oma 1809.aastal ilmunud raamatus „Philosophie Zoologique“ kirjeldab ta oma arusaamist eluslooduse kujunemisest. Muuhulgas väidab ta, et elusolendite päritolu ja mitmekesisus on seletatavad loodusseaduste abil ja ei vaja jumalikku sekkumist. Keerukamad olendid on kujunenud lihtsamatest, liigid muutuvad. Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele. Tegelikult aga peaks me Lamarck'i mäletama kui esimest suurt evolutsionisti, kel jätkus julgust väita, et elusloodus korrastab ennast ise ning liigid ei ole mitte loodud vaid arenenud lihtsamatest vormidest. Sellest tuleneb omakorda, et liigid ei ole muutumatud.
8. Charles Darwini roll evolutsiooniteooria kujunemisel
Nimelt avastas Darwin , et iga liik on mõnevõrra varieeruv ja et kuna juba Malthuse ajast oli teada, et kõik isendid ellu jääda ei saa, siis tekib ju küsimus, kas need kes surevad, on ikka keskmine läbilõige populatsioonist? Darwin arvas , et ta ei ole seda mitte vaid et osadel isenditel on suurem tõenäosus jõuda järgmise põlvkonnani kui mõnel teisel. Nii valib loodus välja ellujäämiseks vaid paremini kohastunud isendeid. Seda mehhanismi nimetas ta looduslikuks valikuks ja pidas seda evolutsiooni edasiviivaks jõuks.
9. Alfred Russel Wallace roll evolutsiooniteooria kujunemisel
Wallace essee „On the Tendency of Varieties to Depart Indefinitely From the Original Type“, kus võttis kokku loodusliku valiku teooria nii nagu tema seda nägi. Seejärel saatis ta oma töö juba tänu oma geoloogilistele ja bioloogiaalastele töödele mõningast kuulsust kogunud Darwinile. Biogeograafiasse on Wallace nimi jäädvustunud nn. Wallace joonena , mis kujutab endast kujuteldavat joont Indoneesia saarestikus, kus ühel pool on fauna kujunenud Austraalia liikide baasil, teiselpool aga Aasia liikidest.
10. Gregor Mendeli roll evolutsiooniteooria kujunemisel
Kõigepealt pean vajalikuks rõhutada, et Mendel ise oma rollist evolutsiooniteooria arengus
teada ei saanud. Mendel oli Brno (1822 - 1884) kloostri munk , kes oma eluajal kogus mõningast tuntust meteoroloogina, mesindus- ja aiandustegelasena. Kuulsaks sai ta aga täiesti
uue teadusharu - geneetika - rajajana. Tema avastatud pärilikkuse seaduspärasused aga
olid tema eluajal tublisti omast ajast ees. Lisaks avaldati teda postuumselt kuulsaks teinud artikkel „Versuche über Pflanzenhybriden“ vähetähtsas väljaandes Brno Loodusuuriate Seltsi
Toimetisted 1866. Seega oli Mendel Darwini kaasaegne, kui nende avastused seostati alles
aastaid parast mõlema surma. Seosed, mida me tänapäeval nimetame kokkuvõtvalt Mendeli seadusteks, avastati Mendelist sõltumatult uuesti aastal 1900 ning alles siis leiti Mendeli tööd ja esmaavastuse au langes õigustatult talle.
11. Evolutsiooniteooria 20. sajandil, moodne süntees, neutraalne evolutsioon
20sajandi evolutsiooniteooria läbimurre saabus koos 1937. aastal kirjutatud raamatuga „Genetics and the Origin of Species“, mille kirjutas Theodosius Dobzhansky (1900-1975). Raamat võeti bioloogide poolt hästi vastu ja moodne süntees ehk neodarvinism oli sündinud. Seitsmekümnendatel täiendas Jaapani teadlane Motoo Kimura evolutsiooniteooriat veel oma nn neutraalse evolutsiooni kontseptsiooniga. Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste põhjusena peamiselt geenitriivi nimelist mehhanismi.
12. Eluslooduse jaotamine riikidesse, probleemid?
Elusloodus on jaotatud viide riiki- Animalia (loomad), Plantae (taimed), Fungi (seened), Protista ( protistid ), Monera ( bakterid ). Need riigid on inimese loodus ehk kunstlikud. Probleemid seisnevad selles, et väga raske on kõiki organisme jaotada viite suurde gruppi. Igas grupis leidub erandeid . On olemas protiste, kes omavad klorofülli ja võiksid samahästi sobituda taimedesse. Seened on tegelikult heterotroofid , aga nad ei sobi ka loomade alla, sest nende rakukesta ümber on kitiin ja nende hulkrakus erineb loomadest, kuna rakuseina praktiliselt pole ja kogu organism on ühendatud tsütoplasma abil.
13. Mis on liik, kuidas seda määratleda, probleemid liigimääratluses?
Liik on looduses reaalselt eksisteeriv takson . Üks võimalus liiki määratleda on vaadata selle välimust. Kuid ka see on väga raske (erinevate tõukoerte näide). Teine võimalus liiki määratleda on omavahelise ristumise järgi. Mis tähendab, et ühe liigi isendid, kes ristuvad omavahel vabas looduses, saavad viljakaid järglasi. See teooria käib aga ainult suguliselt paljunevate liikide kohta. Seega mittesuguliselt paljunevaid organisme saab liigitada väliste või keemiliste parameetrite järgi.
14. Ristumisbarjäär tähendab erinevaid takistusi liikidevahelisel ristumisel. Neid on kaks põhitüüpi - presügootsed ja postsügootsed.
Presügootsed- rakenduvad enne munaraku viljastumist.
Näiteks elupaigaline eraldatus (populatsioonid elavad erinevates geograafilistes piirkondades), ajaline eraldatus ( paaritumine või õitsemine toimub erineval aasta- või kellaajal), käitumuslik eraldatud ( isaste ja emaste vahel puudub seksuaaltõmme, erinev laul lindudel vms), sugurakkude sobimatus (muna ja seemnerakk ei sobi omavahel).
Postsügootsed- välistavad elujõuliste ja viljakate järglaste sündi.
Näiteks loodete hukkumine, hübriidide steriilsus , hübriidide halb kohastumus (vähese jõu ja viljakusega).
15. Looduslik valik ja geenitriiv, millised on nende mehhanismid , millised tunnuseid nad
kujundavad?
Looduslik valik soosib soodsate geenialleelide edasikandumist ja ebasoodsate kõrvaldamist järgmistest põlvkondadest. Geenitriivi mehhanism on seotud juhuslike muutustega populatsiooni genofondis (kõikide geenialleelide koguhulk populatsioonis) ja mõjutab eeskätt neutraalsete tunnuste sageduste muutumist. Paljudes populatsioonides vähendab konkurents edukat arvukust, ressursidest saavad osa vaid tugevamad, osavamad jne (looduslik valik). Ühe organismi geenide komplekti nimetatakse genotüübiks. Koos keskkonnatingimuste mõjutustega kujuneb fenotüüp . Oluline on siin meeles pidada, et ehkki pärandatavad on geenid , valib looduslik valik fenotüüpi. Seega võib geneetiliselt kehva kvaliteediga isend kompenseerida oma puudujääke elu jooksul omandatud tunnustega ning olla endiselt edukas. Näiteks õppimine. Looduslik valik valib tunnuseid, mis aitavad isendil paremini ellu jääda ja valivateks teguriteks on nii abiootilised kui biootilised keskkonnatingimused - Näited: toidutaim muutub nii mürgiseks, et teda enam süüa ei saa), konkurents - mürgi valmistamine on energeetiliselt kulukas ja looduslik valik soosib neid isendeid, kes panustavad oma energia mujale, näiteks seemnete tootmiseks Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada. Vahel toimub olemasolevas populatsioonis tugev arvukuse langus. Peamisteks võimalikeks põhjusteks on epideemiad või looduskatastroofid . Need mõned isendid taastavad populatsiooni, kuid geenialleelide sagedused on teised sarnaselt asutajaefektiga. Sel juhul nimetatakse seda pudelikaelaefektiks. Lisaks geenialleelide sageduste muutumisele suureneb inbriidingu oht ja seega homosügootsus.
16. Autotroofid , nende roll looduses?
Autotroofid on organismid, kes ei vaja oma elutegevuseks eelneva orgaanilise aine olemasolu,
nad on võimelised seda ise kättesaadavatest anorgaanilistest ainetest sünteesima.
Autotroofe saab jagada kahte rühma: kemoautotroofid ja fotoautotroofid. Autotroofe võib
nimetada ka produtsentideks või maakeeli tootjateks. Ilma autotroofideta poleks heterotroofidel miskit süüa, ilma lagundajateta hakkaksid organismide jäägid kuhjuma, saaks otsa CO2 ja mineraalained poleks enam autotroofidele kättesaadavad. Autotroofsed organismis võtavad keskkonnast vaid väheseid toitaineid ja neid reeglina puhaste ioonide kujul. Autotroofid võtavad oma keskkonnast lihtsaid anorgaanilisi aineid nagu vesi, süsinikdioksiid ja vees lahustuvaid ioone ja kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale kõik vajaliku elüks ja sigimiseks. Protsessi, mis võimaldab päikesevalgust ja eelnimetatud aineid kasutades sünteesida keerulisi biomolekule nimetatakse fotosünteesiks. Seda protsessi kasutavad rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid. Kuna need autotroofid kasutavad valgust energiaallikana, kutsutakse neid ka fotoautotroofideks. Mõned autotroofid kasutavad energiaallikana teatud keemilisi reaktsioone, neid nimetatakse
kemoautotroofideks.
17. Fotoautotroofi ööpäev?
Fotoautotroofid on see osa autotroofidest, kes saab oma energia valgusest, looduses on
tegemist päikesevalgusega. Eluslooduse viiest riigist leidub fotoautotroofe kolmes . Pea kõik
taimed on fotoautotroofid ( erandiks on siin parasiittaimed, kes aga on fotosünteesivõime
kaotanud sekundaarselt) kuid neid leidub ka bakterite ja protistide hulgas.
Fotosüntees kujutab endast protsessi, mille käigus CO2 seotakse kloroplastides leiduvate
ensüümide poolt, juurte kaudu saadakse vesi ja mineraalained ( nitraadid , fosfaadid jt.).
Päikesevalguse (või mistahes nähtava valguse) abil lagundatakse vesi hapniküks ja
vesiniküks, millest suurem osa hapnikku lendub atmosfääri kui jääkprodukt, vähene osa
sellest kulub respiratsioonile. Vesinikku kasutatakse seejärel CO2 redutseerimiseks ja esmaste
fotosünteesiproduktide (kolmesüsinikuline suhkur fosfoglutseeraldehüüd). Sedasi käib
fotosüntees taimedel ja paljudel rohevetikatel ning mõningatel protistidel.
18. Heterotroofid, nende toitumine ja energiakasutus ?
Kõik lagundajad on loomulikult heterotroofid, toitudes surnud orgaanilisest materjalist.
Lagundajaid leidub viiest eluslooduse riigist neljas, vaid taimede hulgas neid pole (vahel
nimetatakse seentel pärasiteerivaid ilma klorofüllita taimi ekslikult saprofüütideks). Heterotroofid peavad saadud toitu tugevalt muundama. Piltlikult öeldes peavad heterotroofid võtma keskkonnast valmis orgaanilisi aineid, millest paljud on polümeerid , lammutama need
monomeerideks ja uuesti enda kehaomaste ainetena kokku panema. Toitumine koosneb mitmetest etappidest, mille käigus tekivad mitmesugused jäätmed (vt. joonis 6).
Söömine
See on protsess, mille käigus heterotroofid toitu hangivad. See võib olla väga mitmekesine kuid koosneb reeglina toidu hankimisest, esmasest töötlemisest (mälumine) ja seejärel alla neelamisest.
Suu kaudu väljutamine
Loomad ei seedi kõike, mis nad sisse on söönud, osa väljutatakse juba suu kaudu. Näiteks linnumune söövad maod väljutavad mõni aeg pärast muna neelamist selle purustatud koore. Osa toidust väljub täiesti seedimatult ka päraku kaudu. Inimesel näiteks taimsed kiud. Suurem osa kiskjaid ei seedi karvu .
Seedimine
Seedimine on protsess, mille käigus toituvad heterotroofid lagundavad orgaanilise aine
piisavalt väikesteks osadeks , et need võiksid soolteseintes imenduda. Reeglina teevad seda
hüdrolüütilised ensüümid , mis lagundavad toitu monomeerideks. Nii saavad valkudest
aminohapped , polüsahhariididest monosahhariidid ja rasvadest tillukesed rasvatilgad ja lõpüks
rasvhapped ning glütserool. Soolad ja vitamiinid lagundamist ei vaja.
Imendumine
Imendumine on soolade, vitamiinide ja seedimisproduktide tungimine kudedesse (näiteks
loomadel soolestikus ). Imendunud ained assimileeritakse või respireeritakse ( hingamine ).
Assimilatsioon
See on protsess, kus imendunud ainetest sünteesitakse makromolekule. Need kasutatakse
kasvüks, arengüks ja sigimiseks. Assimilatsioon väljendub seega ka organismi kehamassis.
Väljutamine
Laiendatult teevad seda kõik organismid. See on protsess, mille käigus eemaldatakse
ainevahetuse jääkproduktid. Väljutatakse nii tahkeid kui vedelaid jääkaineid. Loomadel on
erituseludkond see, mis vastutab lahustuvate jääkainete kehast eemaldamise eest. Peamiselt
on tegemist üleliigsete soolade ja lämmastikuainevahetuse jääkidega.
Ühe organismi ainevahetuse jäägid on alati kasutatavad teiste organismide poolt mingil
otstarbel . Fotosünteesil üle jäänud hapnik on näiteks tarbitav aeroobsete heterotroofide poolt.
Loomad (jt. heterotroofid) ehitavad oma keha üles juba valmis orgaanilisest ainest, mida nad
energeetilistel eesmärkidel muudavad keerulisest (korrapärasest) lihtsamaks (korrapäratumaks) ja vabastavad keemilise sideme energiat tootes sellest soojust (jälle
entroopia kasv).
19. Herbivoorid , karnivoorid , omnivoorid , parasiidid ?
Fütofaagid e. herbivoorid e. taimtoidulised
Need mõisted ei vaja erilisi kommentaare. Siia rühma kuuluvad organismid, kes on spetsialiseerunud taimse materjali söömisele. Organismid, kes toituvad taimedest ja loomadest kuuluvad omnivooride hulka.
Siia kuuluvad:
● imetajatest näiteks maletsejad
lindudest näiteks hanelised
● vähesed kalad
● putukatest tirdid, lehetäid , suur osa sihktiivalistest ja mardikalistest jpm.
● ussidest näiteks kartuli-kiduuss
● bakteritest ja seentest paljud taimehaiguste põhjustajad
Zoofaagid e. karnivoorid e loomtoidulised
Siia rühma kuuluvad organismid, kes on spetsialiseerunud loomse materjali söömisele.
Siia kuuluvad:
● imetajatest näiteks kiskjalised ( kaslased , koerlased , karplased jne.)
● lindudest kotkad , kakud jne. ka suur hulk putukatest toituvaid linde, näiteks pääsukesed
● enamus kalu, ka väikesed kalad toituvad enamasti väikestest selgrootutest loomadest.
● suurem osa kahepaikseid ja roomajaid
● putukatest suur osa mardikalisi (jooksiklased ja ujurid näiteks) ja kõik loomade
parasiidid
● kõik ämblikud
● bakteritest ja seentest loomade haigustekitajad
Omnivoorid e. kõigetoidulised
Söövad nii taimset kui loomset toitu. Kui taimtoiduline sööb kogemata mõne looma (kõrrel
roomava teo) või loomtoiduline mõne rohulible, ei tee see neist veel omnivoore. Tänapäeval
nimetatakse ka neid organisme, mis toituvad näiteks seentest ja loomadest, samuti
omnivoorideks.
Omnivooride hulka kuuluvad:
● imetajatest näiteks sead, inimene, pruunakaru, kährik , kodukoer jpm.
● lindudest näiteks vareslased , suurem osa varvulistest
● putukatest näiteks prussakad, paljud sihktiivalised
Omnivoorlusel on omad puudused. Suurem osa omnivooridest ei suuda seedida tselluloosi,
seega saavad nad toidüks tarbida vaid neid taimeosi, mis sisaldavad palju suhkruid, tärklist
või taimseid õlisid. Suurem osa taimsest biomassist aga koosneb tselluloosist. Omnivooride
suuapäraat (hambad) on universaalse iseloomuga ja ei kõlba sageli kuigi hästi ka loomse toidu
puudmiseks ja tarbimiseks . Suurem osa omnivoore eelistab siiski toituda loomsest toidust kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem.
Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad
Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid
vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks,
tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe.
Näiteks:
● enamus seeni
● enamus baktereid
● osad loomad
Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin ) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid , tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni.
Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna
lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei
paista nad enamasti ka kuigi ilusad.
Herbivoorid ja karnivoorid
Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid
jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor,
kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on
toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit . Selle definitsiooni järgi oleks suur
osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda , loomad aga saavad. Seega peavad kiskjad (sõna klassikalises tähenduses) oma toitu jälitama
või varitsema. Taimtoidulisus ei nõua väledaid jalgu , miks on siis paljud rohusööjad lausa
kiiruse sünonüümiks (hobune, jänes jne.) Olla rohusööja või loomtoiduline on alternatiivid. Rohusöömine ei nõua suurt liikumist, toitu on sageli palju kuid see on energeetiliselt väheväärtuslik ega sisalda enamasti kuigi palju valke (mis on loomse keha ülesehitamisel keskse tähtsusega) ega mineraalsooli. Olla loomtoiduline tähendab raskelt kättesaadavat kuid toitvat menüüd .
Omnivoorid
Omnivoorid e. kõigetoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu (tänapaeval nimetatakse
ka neid organisme, mis toituvad näiteks seentest ja loomadest omnivoorideks). Omnivoorid
on generalistid (vs. spetsialistid ). Nad toituvad laiast valikust toiduobjektidest. Parim näide on
siin inimene. Mõelge, mida te kõike olete nõus meelsasti sööma ja tundke kaasa näiteks pandakarule, kes toitub terve elu vaid bambusevõrsetest.Omnivoorlusel on omad puudused. Nii ei suuda inimene seedida ei tselluloosi (mida suudavad suur osa herbivoore) ega paljusid loomse toidu osasid ( luid näiteks, millega isegi koerad mängeldes hakkama saavad).
Parasiidid
Iga peremeesorganism püüab teda vaevavatest parasiitidest lahti saada kasutades selleks mitmesuguseid mehhanisme . Parasiit aga peab selle vastutegevusega kuidagi hakkama saama. Seega on parasiidi elus peamiseks loodusliku valiku surveteguriks peremehe organismi vastutegevus, peremehel aga oluliseks loodusliku valiku teguriks parasiitide edukad nugimisvotted. Toimub omapärane evolutsiooniline võidujooks, mis on väga hästi võrreldav külma sõja aegse võidurelvastumisega. Niikaua , kuni võidurelvastumise tempo mõlemal liigil on võrreldav, on olukord käsitletav paigalseisuna ega saavuta märkimisväärset edu. Reeglina on sellises situatsioonis üks pool võidurelvastumises sammukese ees. Parasiidi ja peremehe süsteemis siis parasiit, kuna tema liigi olemasolu sõltub nugimisest (loodusliku valiku surve on äärmiselt tugev).
20. Lagundajate roll looduses?
Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad
Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid
vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks,
tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe.
Näiteks:
● enamus seeni
● enamus baktereid
● osad loomad
Ilma lagundajateta hakkaksid organismide jäägid kuhjuma, saaks otsa CO2 ja mineraalained
poleks enam autotroofidele kättesaadavad. Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks
sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt
tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid
keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid ,
tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal
liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud
orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei paista nad enamasti ka kuigi ilusad.
21. Metabolismi tase erinevatel organismidel?
Metabolismi e. ainevahetuse tase
Ainevahetuse tase on pärameeter, mis mõõdab organismi energiatarvidust ajaühikus.
Aeroobselt hingavate organismide energiatarvidus on kergelt mõõdetav nende hapnikutarvidusega. Organismid, kes kasutavad palju energiat ( linnud näiteks) on kõrge ainevahetuse tasemega, organismid, kes vajavad vahe energiat ( roomajad näiteks), on madala ainevahetuse tasemega. Baasainevahetuse tase on organismi energiatarvidus puhkeseisundis. Füsioloogilisest vaatepunktist on baasainevahetuse tase väga hea ja võrreldav mõõdupuu organismi energiatarviduse mõõtmiseks kuna erinevate liikide (ja ka sama liigi isendite) reaalne energiatarvidus on tulenevalt paljudest teguritest (näiteks aktiivsus) väga erinev. Tavaliselt on tegelik energiatarve basaalsest 1,5 – 3 korda suurem. Inimestel ja paljudel teistel selgroogsetel on maksimaalne energiatarve u. 7 korda suurem kui basaalne.
Tegurid, mis mõjutavad ainevahetuse taset:
Organismi suurus- väikestel on kõrgem ainevahetuse tase
Eluvorm- Isegi loomadel, kes on samas suurusjärgus, võib olla väga erinev energiatarve. Eriti suur on vahe kõigu- ja püsisoojaste vahel. Oma hästi arenenud termoregulatsiooni tõttu kasutavad püsisoojased organismid 25 – 30 korda rohkem energiat kui sama suured kõigusoojased . Piltlikult, lemmikloomast 5 kg madu on oluliselt odavam pidada kui sama suurt koera . Märkimisväärsele ökonoomsusele vaatamata on kõigusoojastest veelgi säästlikumaid organisme. Nimelt on ainuraksete organismide energiatarvidus kõigusoojaste omast omakorda 8 – 10 korda väiksem. Teisisõnu , olla mitmerakuline on energeetiliselt kulukas. (Vaata ka joonist 8.)
22. Assimilatsiooni efektiivsus, kasvu efektiivsus, primaarproduktsioon ?
Assimilatsiooni efektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega:
● loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90%
● putuktoidulistel loomadel 70 – 80%
enamustel herbivooridel 30 – 60%
● fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel 50 – 90%.
Kõige väiksema efektiivsusega imetaja on hiidpanda , tema suudab oma toidust energiat kätte
saada vaid 20% selle energiasisaldusest. Kõige väiksema efektiivsused esinevad veekogude
setetest toitujatel, kelle toidu orgaanilise aine sisaldus on väga väike. Ühel krabiliigil on
mõõdetud selleks 0,19%.
Kui organism on energia omandanud e. assimileerinud võib ta seda kasutada kaheks
otstarbeks. Hingamine e. respiratsioon hõlmab endas keha alalhoidmise (vigastuste ja
muude kahjustunud struktuuride pärandamise) ja eluprotsesside käigushoidmine. Teine
energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine , mida kokku nimetatakse produktsiooniks.
Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvüks ja sigimiseks
kutsutakse kasvu e. produktsiooni efektiivsuseks. Eriti oluline on see pärameeter
karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur
number ja tähendab, et siga on väga kasulik bioreaktor liha tootmiseks rokast. Suurim on
lihatoodang kui sead liiguvad vähe ja on soojas. Seetõttu kasvatatakse sigu sageli köetavates
lautades ja hoitakse pea täielikus pimeduses (sead liiguvad pimedas vähe).
Iga liigi puhul on kasvu efektiivsus suurim, mida väiksem ta on võrreldes täiskasvanuga ehk
mida vanem on isend, seda väiksem osa omastatud toidust läheb kasvamiseks.
Primaarproduktsioon maismaaökosüsteemides
Taimed seovad fotosünteesil süsihappegaasi ja valmistavad sellest orgaanilisi aineid, millest
ehitavad ennast üles. Samaaegselt nad ka hingavad, mis kujutab endast hapniku kaasabil
orgaaniliste ainete taas veeks ja süsihappegaasiks oksüdeerimist. Hingamise käigus lagundab
taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilist ainet, mis taimed
toodavad nimetatakse brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime
hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega on kasulik kogu taimse produktsiooni
kirjeldamisel brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. Nii saame
netoproduktsiooni e. primaarproduktsiooni ( primaar - esmane e. esimese troofilise taseme
produktsioon ). Mõõtmised on näidanud, et brotoproduktsioon on netoproduktsioonist maismaal enamasti ca. 2,7 korda suurem, veekogudes ca. 1,5 korda (millest selline vahe?).
Primaarproduktsioon sõltub kolmest peamisest tegurist: sademete hulk, temperatuur ja
päikesekiirguse hulk. Seetõttu kipuvad ekvaatoripoolsed kooslused olema produktiivsemad.
Sama piirkonna produktsiooni erinevused on sageli tingitud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ökoloogia kordamisküsimused #1 Ökoloogia kordamisküsimused #2 Ökoloogia kordamisküsimused #3 Ökoloogia kordamisküsimused #4 Ökoloogia kordamisküsimused #5 Ökoloogia kordamisküsimused #6 Ökoloogia kordamisküsimused #7 Ökoloogia kordamisküsimused #8 Ökoloogia kordamisküsimused #9 Ökoloogia kordamisküsimused #10 Ökoloogia kordamisküsimused #11 Ökoloogia kordamisküsimused #12 Ökoloogia kordamisküsimused #13 Ökoloogia kordamisküsimused #14 Ökoloogia kordamisküsimused #15 Ökoloogia kordamisküsimused #16 Ökoloogia kordamisküsimused #17 Ökoloogia kordamisküsimused #18 Ökoloogia kordamisküsimused #19 Ökoloogia kordamisküsimused #20 Ökoloogia kordamisküsimused #21 Ökoloogia kordamisküsimused #22 Ökoloogia kordamisküsimused #23 Ökoloogia kordamisküsimused #24 Ökoloogia kordamisküsimused #25 Ökoloogia kordamisküsimused #26 Ökoloogia kordamisküsimused #27 Ökoloogia kordamisküsimused #28 Ökoloogia kordamisküsimused #29 Ökoloogia kordamisküsimused #30 Ökoloogia kordamisküsimused #31 Ökoloogia kordamisküsimused #32 Ökoloogia kordamisküsimused #33 Ökoloogia kordamisküsimused #34 Ökoloogia kordamisküsimused #35 Ökoloogia kordamisküsimused #36 Ökoloogia kordamisküsimused #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marii78 Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

74
odt
Ökoloogia konspekt
15
docx
Ökoloogia eksami kordamisküsimused
18
doc
ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
11
doc
ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
11
doc
Ökoloogia kordamisküsimused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
19
doc
Kordamisküsimuste vastused
13
doc
ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun