Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon.
Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest. Lahemaa rahvuspargi oluliseimaks väärtuseks on, suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Peaagu 90% rahvuspargi pindalast hõlmavad soo-, niidu-, metsa-, ranniku- ja mereökosüsteemid. Kuna Lahemaa rahvuspark on vahelduvate maastike ja looduslike kooslustega ala, siis on sealne elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki. Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas.
metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
ümbrusesse uuesti taimed kasvama, samuti taastuvad taimed vees kui kaldal. Kliimakskooslus Kliimakskooslus = püsivas olekus kooslused (kooslus, millest edasi enam suktsessioon minna ei saa nt. kuusik taastub, järv muutub rabaks, liivak nõmmemetsas) Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. 6. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökonišš. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Ökosüsteem – on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, kooslus + eluta keskkond Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!! Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad
kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja
saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid. Nendel süsinikdioksiidi sidujatel on oluline osa kliimamuutuste aeglustamisel. Korallrifid ja mangroovid kaitsevad rannikualasid tormide ning tsunaamide eest. Märgalad on nagu tohutud käsnad, mis koguvad endasse liigse vee ja hoiavad ära üleujutusi. Looduskaunid kohad meelitavad ligi palju külastajaid, mis aitab tagada sissetuleku kohalikele elanikele. Paljud inimesed veedavad suurema osa oma vabast ajast lihtsalt loodust nautides. Mõnes
· Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid
· Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid
• Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid
Seega pusib keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures. Sinna settinud orgaaniline detriit (surnud orgaaniline hõljum vees) laguneb, lagunemine aga nõuab hapnikku, mida pimedates sügavuses valguse puudumise tõttu juurdeei teki. Kuna veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused järvedes anaeroobsed. 104. Mereökosüsteemid: Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel: 1. Maakera pindalast hõlmab meri ca 70%. 2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. Ookeanides kõikide eelduste kohaselt ei leidu eluvaba tsooni, kuigi mandrite ja saarte läheduses on asustatus selgelt suurem kui mujal. 3. Merd ei saa isoleeritud piirkondadeks jagada (erinevalt maismaast ja sisevetest), sest kõik ookeanid on omavahel seotud
uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Järjestikuseid kooslusi nimetatakse järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. Taastumise e demutatsiooniga sünonüümne mõiste on ka sekundaarne suktsessioon – mingil põhjusel osaliselt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 125. Elupaiga ökoloogia Elupaigaökoloogia: magevee- ja mereökosüsteemid. Magevesi - looduslike veekogude vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰. Magevesi on lahus, mis sisaldab lahustunud gaase (O2, CO2, N2, H2S), mineraalsooli, orgaanilisi aineid ning tahkeid orgaanilisi ja anorgaanilisi osakesi. Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus enamasti 30…40 ‰. Hüdrosfäär - elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus.
annaabi.ee 
