LOOMAÖKOLOOGIA ARVESTUSTEST (0)

LOOMAÖKOLOOGIA ARVESTUSTEST 1. Ökoloogia uurib elusloodust järgmistel hierarhilistel tasemetel (järjesta madalamalt kõrgemale): Isendi tase, populatsiooni tase, koosluse tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase 2. Biosfääri uurimisega tegeleb Globaalökoloogia 3. Ökoloogilisel ruumilisel skaalal võib uurida Rakku, looma soolt, metsa, ookeani 4. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste muutumises ja vahetumises  aja jooksul, tingituna ühtede liikide edukast levikust ja teiste hävimisest nimetatakse ökoloogiliseks suktsessiooniks 5. Defineeri ökoloogia põhimõisted! isend → spetsiifilise genotüübiga organism, 
genet → modulaarne organism geneetiliselt identsetest iseseisvatest 
moodulitest, 
populatsioon → grupp sama liigi isendeid mingil piiritletud alal,
kooslus → grupp erinevate liikide populatsioone samal territooriumil samal 
ajal, 
ökosüsteem → kooslus koos selle eluta keskkonnaga
bioom → sarnaste ökosüsteemide kogum
biosfäär → kogu elustik maismaal, vees, pinnases ja atmosfääris 6. Populatsiooni arvukust mõjutavad: paljunemine, immigratsioon, surevus, emigratsioon 7. Keskkonna ressursside hulka kuuluvad vesi, hapnik, mineraalid, teised organismid 8. Kolm põhilist tüüpi taluvuskõveraid (reaktsioonikõveraid) näitavad organismi vastuseid keskkonna füüsikalis-keemilistele tingimustele. Leia kirjeldusele vastav taluvuskõver! 
R - paljunemine (reproduction); G - kasv (growth); S - ellujäämine (survival). 
Vertikaalteljel organismi taluvus. Horisontaalteljel keskkonnatingimuse intensiivsu


9. Enamusele organismidele (v.a. termofiilid) on surm vältimatu, kui temperatuur  püsib pidevalt üle 60°C ja jahutamise võimalus puudub.
Tõene 10. Millised loomad taluvad ekstreemset kuuma ja külma? Loimurid 11. Erinevatel loomadel on madalate temperatuuride üleelamiseks erinevad  kohastumused:
talveuni, karvadest või sulgedest isolatsioonikiht naha ja väliskeskkonna vahel, karvased 
tallad, kaladel unikaalsed ensüümid ja "antifriis" valgud, jalgade arterite ja veenide väga 
lähedane paiknemine, naha alla rasvakihi kogumine 12. Heterotroofid erinevad ressursside tarbimise poolest. Leia vastavused. Lagundajad → toituvad surnud taimedest ja loomadest,
Parasiidid → toituvad ühel või vähestel elusatel organismidel, 
tavaliselt ei tapa seda, vähemalt mitte kohe, 
Karnivoorid → tapavad ja söövad oma elu jooksul ära palju isendeid
Herbivoorid → söövad elu jooksul paljude organismide osi, tavaliselt 
ei tapa saaki, vähemalt mitte kohe 13. Erinevus heterotroofidest tarbijate vahel seisneb mingile kindlale toidule  spetsialiseerumises või mitte. Leia vastavused.
Söövad paljusid erinevaid liike, sageli eelistavad teatud liike, 
kuigi paljud teised on saadaval → generalistid
Söövad erinevate organismide kindlaid osi, kuid harva eelistavad 
ühtede liikide osi teistele → spetsialistid
Söövad ainult ühe liigi või lähedaste sugulasliikide isendeid → 
monofaagid 14. Kust saavad kõrbeloomad vett, kui läheduses ei ole veekogu ja vihma ei saja? organismis toimuvatest biokeemilistest reaktsioonidest, toidust


15. Hapnik on kriitiliseks ressursiks kõikidele loomadele. Hapnik difundeerub vees  aeglaselt, seepärast on vee roomajatel ja imetajatel kujunenud hapniku omastamiseks 
vastav kohastumus:
nad peavad regulaarselt veepinnal hingamas käima 16. Mineraalid, mida loomad eluks vajavad, jaotatakse makroelementideks ja  mikroelementideks. Millised neist on loomade jaoks makro- ja millised 
mikroelemendid?
Makroelemendid: → K, P, Na, Mg, Ca, S, Cl
Mikroelemendid: → Cu, Si, I, Co, Mn, Zn, Cr, B, Se, F, Fe 17. Taimede morfoloogilisteks kaitsekohastumusteks loomade vastu on: ogalised lehed ja varred, karvased lehed ja varred, pähklite paks ja kõva koor 18. Loomade morfoloogiliste kaitsekohastumuste hulka kuuluvad: siilide ja okassigade okkad, sarved, ogalised rüüd, kilpkonnade kilbid, tigude ja karpide 
kojad, kamuflaaž, hoiatusvärvus, mimikri 19. Mimikri puhul nimetatakse looma, kes jäljendab teise looma välimust Mimeediks 20. Sebrade triibuline muster on Segadusvärvus 21. Erinevad mimikri liigid: Kahjutu mimeet jäljendab kahjulikku modelli → Batesi mimikri
Surmavalt mürgine mimeet jäljendab vähem ohtlikku modelli → 
Emsley/Mertens’i mimikri 22. Liigi ökoloogiline nišš on määratud piiridega, mis limiteerivad, kus see liik saab elada, kasvada ja paljuneda 23. Liigi ökoloogiline amplituud on keskkonnategurite intensiivsuste vahemik, mille juures antud liigi isendid on võimelised 
elama, kasvama ja paljunema 24. Laia ökoloogilise amplituudiga liike nimetatakse Eurübiontideks 25. Headeks indikaatorliikideks on kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid 26. Kui populatsiooni tihedus suureneb, siis resursside kättesaadavus isendi kohta  väheneb, populatsiooni kasvukiirus aeglustub ja lõpuks saabub populatsiooni tihedus, 
mille juures populatsiooni arvukuse tõus peatub. Seda tiheduse (lihtsustatult) taset 
nimetatakse
keskkonna kandevõimeks 27. Loomade ruumilist levikut ja juurdepääsu resurssidele mõjutab nende sotsiaalne  käitumine.
Tõene 28. Liigid klassifitseeritakse nende elustrateegiate alusel r-strateegideks ja K- strateegideks. Leia vastavused!
Palju järglasi iga sigimise kohta → r - strateegid


Vähe järglasi iga sigimise kohta → K - strateegid
Lühike eluiga → r - strateegid
Pikk eluiga → K - strateegid
Sigivad esimest korda varases eas → r - strateegid
Sigivad esimest korda mitte väga varases eas → K - strateegid
Suur suremus → r - strateegid
Sisaldavad palju isendeid, kes ei sigi mitte igal sigimise hooajal → 
K - strateegid, Sisadavad harilikult vähe mittesigivaid isendeid → r 
- strateegid 29. Haigustele vastuvõtlikkus populatsioonis sõltub looma vanusest - noorloomad on üldiselt vastuvõtlikumad
 haigustekitajaga kokkupuute kestvusest
sigimisega seotud käitumisest 30. Populatsiooni keskmine tihedus on isendite arv elupaigas jagatud selle elupaiga kogu  pindalaga
Tõene 31. Kõik loomad liiguvad oma sünnipaigast vähem või rohkem eemale toitu ja turvalisi  peidupaiku otsides.
Isendite liikumine sünnikohast eemale ja üksteisest kaugemale on → 
hajumine ehk levik Suure hulga isendite kindlasuunaline liikumine 
ühest elupaigast teise on → migratsioon 32. Peamine põhjus, mis sunnib isendeid levima ja hajuma on intensiivne konkurents  isendite vahel suure tihedusega populatsioonides.
Tõene 33. Mõnel juhul on täheldatud isendite leviku pöördvõrdelist sõltuvust populatsiooni  tihedusest. Kui suurim hajuvus toimub populatsiooni kõige väiksemal tihedusel, siis 
selle põhjuseks peetakse:
inbriidingu vältimist 34. Populatsioonide migratsioonid toimuvad nendest elupaikadest, kus ressursid on  kahanenud, teistesse elupaikadesse, kus resursse on piisavalt.
Tõene 35. Sama liigi isendid võivad konkureerida toidu pärast, territooriumi pärast, sigimispartneri pärast 36. Erinevatel loomaliikidel avaldub liigisisene konkurents erinevalt. Leia konkurentsile  vastav nimetus!
Konkurendid tarbivad ühist ressurssi otseselt kokku puutumata ja 
ressursi pärast võitlemata → tarbimiskonkurents, Konkurendid 
suhtlevad otseselt ja võitlevad ressursside või territooriumi pärast 
→ aktiivne konkurents 37. Liigisisese konkurentsi tõttu keskkonna kandevõimest suuremal populatsiooni 


tihedusel
surevuse määr ületab sündivuse määra ja populatsiooni arvukus kahaneb 38. Keskkonna kandevõime konkreetse liigi jaoks on tegelikkuses populatsiooni tiheduse teatud vahemik, mille juures sündide ja surmade arv on võrdne 39. Sugulisel valikul eristatakse kahte tüüpi. Vali kirjeldusele vastav nimetus! ● Isaste vaheline võitlus, kus suurem ja/või tugevam isasloom 
võidab väiksema või nõrgema ja saab õiguse paarituda ühe või 
mitme emasloomaga; võib lõppeda nõrgema isase vigastuste või 
surmaga, seetõttu põhjustab populatsiooni arvukuse ajutist 
langust: → soosisene valik,  ● Ühest soost loom (tavaliselt emane) valib teisest soost isendite
(tavaliselt isaste) hulgast välja endale meeldiva partneri ja 
paaritub sellega; see ei mõjuta populatsiooni arvukust, sest 
kõik emased saavad valida endale partneri: → sugudevaheline 
valik 40. Idealiseeritud mudelid kirjeldavad üksiku populatsiooni kasvu kahte erinevat tüüpi:  liigisisese konkurentsi mõjul ja selle mõju puudumisel. Leia kirjeldusele vastav 
populatsiooni kasvu tüüp. ● Liigisisene konkurentsi puudumisel populatsiooni arvukus kasvab 
lihtsa paljunemise teel → eksponentsiaalne kasv - J-kujuline 
kasvukõver ● Kui populatsiooni arvukus ja tihedus suurenevad, väheneb 
populatsiooni kasvukiirus liigisisese konkurentsi tõttu ja 
peatub keskkonna kandevõime juures → logistiline kasv - S-
kujuline kasvukõver 41. Liikidevaheline konkurents põhjustab ühe liigi isendite kasvu, viljakuse ja elumuse  vähenemist teise samas paigas elava liigi tegevuse tõttu, tulenedes
samade ressursside kasutamisest ilma otsese võitluseta, otsesest võitlusest 
ressursside pärast 42. Fundamentaalne ökonišš on ressursside ja tingimuste komplekt kohas, kus liik põhimõtteliselt võiks elada 43. Liikidevaheline konkurents võib toimuda lähedalt suguluses olevate liikide vahel, suuremate gruppide vahel (näiteks sama 
sugukonna või seltsi liigid koos), täiesti erinevate, mitte suguluses olevate liikide vahel 44. Liikidevahelises konkurentsis võivad konkureerivad liigid ka üksteist välja tõrjuda, kui  tegemist on
tarbimiskonkurentsiga, otsese ehk aktiivse konkurentsiga 45. Liikidevaheline konkurents euroopa naaritsa ja ameerika naaritsa vahel on tarbimiskonkurents, sigimiskonkurents 46. Liikidevahelise konkurentsi printsiip ehk Gause reegel:


● Kui kahe konkureeriva liigi realiseerunud ökoniššid on samad ja nende  diferentseerumine on elupaiga poolt välistatud, siis   üks konkureeriv liik tõrjub  → üks konkureeriv liik tõrjub  teise välja ● Kui kahe konkureeriva liigi realiseerunud ökoniššid on stabiilses keskkonnas  diferentseerunud, siis   liigid saavad koos eksisteerida → üks konkureeriv liik tõrjub  47. Lotka-Volterra liikidevahelise konkurentsi mudel kirjeldab konkureerivate liikide mõju teineteise arvukusele aja jooksul
kahe liigi kooseksiteerimise võimalikkust antud keskkonnas
kas konkureerivad liigid avaldavad teineteisele väiksemat või suuremat mõju, kui 
iseendale liigisisese konkurentsiga 48. Iga konkureeriva liigi jaoks on Lotka-Volterra liikidevahelise konkurentsi võrrandite  alusel olemas nullkasvu isokliin, mis näitab
millistel tingimustel ei toimu selle populatsiooni kasvu ega kahanemist


49. On olemas neli varianti, kuidas populatsioonide nullkasvu isokliinid Lotka-Volterra  liikidevahelise konkurentsi mudeli graafikutel võivad teineteise suhtes paikneda. Neid 
eristatakse selle järgi, kas graafikud on vähem või rohkem paralleelsed või lõikuvad 
mingis punktis. Kahe liigi vahelise konkurentsi tulemus on neil neljal variandil erinev. 
Leia vastavused! (esimese liigi arvukus N1, teise liigi arvukus N2). 50. Sümbioos on mistahes tüüpi lähedane ja pikaajaline suhe kahe või enama erinevast liigist organismi 
vahel 51. Leia kirjeldusele vastav sümbioosi tüüp! ● Vastastikku kasulik suhe erinevatest liikidest isendite vahel. 
Võib olla obligatoorne mõlema isendi jaoks, obligatoorne ühe, 
kuid fakultatiivne teise isendi jaoks või fakultatiivne mõlema 
jaoks. → mutualism,  ● Vastastikku kasulik suhe kahest erinevast liigist isendite 
vahel, kus üks on puhastaja ja teine klient. Puhastaja toitub 
kliendi kehal elavatest parasiitidest, klient saab kasu 
parasiitide eemaldamisest. → puhastav sümbioos ,mutualismi 
eriliik,  ● Suhe erinevatest liikidest isendite vahel, millest üks isend 


saab kasu ja teine ei saa kasu ega kahju. → kommensalism, ● Ühepoolne suhe eri liikidest isendite vahel, kus üks liik 
vigastatakse või tapetakse teise poolt ja teine ei saa sellest 
kasu ega kahju. → amensalism, ●  Suhe kahe erineva liigi isendite vahel, millest üks saab kasu 
teise arvel, mõnikord ilma peremeesorganismi tapmata ja teine 
saab kahju. → parasitism, ●  Suhe kahe erineva liigi isendite vahel, kes ei too teineteisele
kasu ega kahju. → neutralism 52. Kassid, koerad, kanad ja sead olid algselt inimesega kommensalistlikus suhtes 53. Parasitoidid on putukad, kelle vastsed toituvad ja arenevad teiste lülijalgsete kehade sees või peal ning 
tapavad lõpuks oma peremeesorganismi 54. Nookpaelussi (Taenia solium) vastsed arenevad sea lihastes, inimese lihastes 55. Nudipaelussi (Taenia saginata) definitiivseks peremeheks on Inimene 56. Letaalselt võib inimesel lõppeda Nookpaelussi tsüstiserkoos 57. Parasiitse vereimiussi Schistosoma mansoni vaheperemeheks on Veetigu 58. Parasiitse ümarussi Trichinella spp. põhjustatud trihhinelloos võib olla inimesele ja  loomadele letaalne, olenevalt vastsete hulgast ja lokaliseerumise kohast peremehe 
organismis.
Tõene 59. Ökoloogilisest vaatepunktist lähtudes on kiskja iga organism, kes sööb ära teise  organismi või osa sellest, saades ise kasu, kuid takistades teise organismi kasvu, 
paljunemist või ellujäämist. Definitsiooni järgi ei kuulu kiskjate hulka:
Taimed 60. Kiskluse ökoloogilise definitsiooni järgi eristatakse kolme peamist kiskluse tüüpi. Leia  kirjeldustele vastavad kiskluse tüübid! ● Tapavad alati oma saagi ja teevad seda enam-vähem kohe pärast 
ründamist; söövad palju või mitu saak-isendit oma elu jooksul → 
tõelised kiskjad ●  Ründavad mitut või paljusid saak-isendeid oma elu jooksul; 
söövad ära ainult osa igast saak-isendist; tavaliselt ei tapa 
oma saaki, vähemalt mitte lühikese aja jooksul pärast ründamist 
→ näkitsejad ● Tarbivad ainult osa igast saak-isendist; tavaliselt ei tapa oma 


saaki, vähemalt mitte lühikese aja jooksul; ründavad ainult ühte
või väga väheseid saak-isendeid oma elu jooksul, kellega nad 
moodustavad intiimse suhte → parasiidid 61. Kiskja on konkreetsele saak-isendile alati kahjulik. Intensiivne kisklus võib saaklooma  populatsiooni kogunisti hävitada. Kuid kiskja võib osutuda saaklooma populatsioonile 
ka kasulikuks, kui
saakloomadel on toitu vähe ja liigisisene konkurents tugev 62. Tõelistel kiskjatel võib olla üldiselt väike mõju saakloomade populatsioonidele selle  konkreetse isendi tõttu, keda nad ründavad. Kiskjate mõju saakloomade 
populatsioonile on väike, kui saagiks langevad:
Haiged saakloomad, vanad põdurad saakloomad, noored ja nõrgad saakloomad 63. Kui välistame kõik muud võimalikud mõjurid peale kiskja ja saaklooma vahelise suhte,  siis selgub, et
nende arvukus muutub ajas sarnaste regulaarsete võnkumistena ja faasinihkega, 
kiskjate arvukuse tõusule järgneb aja möödudes saakloomade arvukuse tõus, 
saakloomade arvukuse tõusule järgneb aja möödudes kiskjate arvukuse tõus, 
saakloomade arvukuse langusele järgneb kiskjate arvukuse langus tulevikus, suur 
kiskjate arvukus viitab suurele saakloomade arvukusele minevikus 64. Kiskja-saaklooma vastastikku sõltuvad populatsioonide arvukuse tsüklid on looduses  tavalised ja nende kohta on palju näiteid.
Väär 65. Kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuvat arvukuse dünaamikat kirjeldab Lotka-Volterra matemaatiline mudel.
Tõene 66. Lotka-Volterra kiskja-saaklooma mudel näitab, kas kiskja ja saaklooma populatsioonid  läbivad teineteisest sõltuvalt perioodilisi arvukuse muutumise tsükleid või mitte. Lotka-
Volterra kiskja-saaklooma mudel on rakendatav
Kiskja ja tema saaklooma puhul, herbivoori ja tema toiduks oleva taimeliigi puhul 67. Tsüklid esinevad ka paljude parasiitide, eriti mikroparasiitide nagu bakterid ja viirused,  arvukuse dünaamikas.
Tõene 68. Miks esinevad mikroparasiitide nagu bakterid ja viirused arvukuse dünaamikas tsüklid:  üksteisele järgnevad haiguste esinemissageduse tõusud ja langused? ● infektsioonidele järgnev immuunsus kombineerituna suremusega vähendab  vastuvõtlike indiviidide arvu populatsioonis, alandab parasiidi levikuläve R0 ja 
seetõttu haigestumiste arvu - parasiidi arvukus väheneb, ● mõne aja pärast toimub uute vastuvõtlike indiviidide sissevool populatsiooni  sündide ja immigratsiooni tulemusena. Suureneb parasiidi levikulävi R0, 
sagenevad haigusjuhud, parasiidi arvukus suureneb; infektsioonidele järgneb jälle
suremus ja immuunsus, vastuvõtlike arv väheneb, haigusjuhud vähenevad ja 
parasiidi arvukus väheneb


69. Miks on kiskja ja saaklooma populatsioonide tihenemisel summutav efekt mistahes  kiskja-saaklooma arvukuse seotud tsüklitele, vähendades nende amplituudi või 
tühistades nende seosed? ● liigisisese konkurentsi pärast nii kiskja kui ka saaklooma populatsioonis:  toitumise määr isendi kohta väheneb polulatsiooni tiheduse kasvades, ●  saaklooma populatsiooni tihenemine hoiab ära nende arvukuse tõusu sellisele  tasemele, kui see oleks potentsiaalselt võimalik, mis tähendab, et ka kiskja 
populatsioon ei saavuta maksimaalset arvukuse taset ●  kiskja populatsiooni tihenemine hoiab ära kiskja populatsiooni arvukuse tõusu  maksimaalsele tasemele, kuid samas takistab neid ka saaklooma populatsiooni 
arvukust vähendamast sellisel määral, nagu nad seda muidu teeksid 70. Kiskluse mõju koosluse struktuurile võib olla mitmesugune: ● kisklus võib soodustada selliste liikide kooseksiteerimist, mis muidu välistaksid  teineteist - kiskja vahendatud kooseksisteerimine,  ● intensiivne kisklus võib kohaliku fauna hävitamisel avada tee uutele liikidele  koloniseerimaks seda kooslust, mis võib veel rohkem kohalikke liike välja tõrjuda, ●  kui kiskja eelistab saagina liikidevahelises konkurentsis nõrgemat konkurenti,  lõpeb see saaklooma populatsiooni väljasuremisega ● kui kiskja eelistab saagina liikidevahelises konkurentsis tugevamat konkurenti,  siis kiskluse tulemusena tekib koosluses rohkem ruumi ja resursse teiste liikide 
jaoks ning liikide arv koosluses võib tõusta ● kisklus võib hoida konkureerivate populatsioonide tihedused kontrolli all, nii et  isendid ei konkureeriks ressursside pärast 71. Liikide arv koosluses on suurim kiskluse keskmise taseme juures 72. Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, mida mööda toimub aine ja energia  ülekanne organismilt organismile on
Toiduahel 73. Toiduahelate hulgas eristatakse erinevaid tüüpe. Leia kirjeldusele vastav tüüp. ● Osa taimest süüakse ära herbivoori (näkitseja) poolt ja 
herbivoor süüakse ära karnivoori poolt → kiskahel,  ● Parasiit toitub peremees-organismi arvel ja on samas ise 
peremees-organismiks endast väiksematele parasiitidele → 
nugiahel,  ● Lagundajad (seened, mikroorganismid või selgrootud loomad) 
toituvad surnud orgaanilisest ainest (detriidist) → laguahel 74. Kiskahela puhul oleks troofilise püramiidi astmete (troofiliste tasemete) järjestus alt  üles järgmine:
Primaarprodutsent → taim, 
Primaarne konsument → herbivoor, 
Sekundaarne konsument → karnivoor,


Tertsiaarne konsument → karnivoor-tippkiskja 75. Nugiahelas oleksid troofilise püramiidi astmed (troofilised tasemed) alt üles järgmised: Primaarprodutsent → taim
Primaarne konsument → herbivoor
Sekundaarne konsument → herbivoori parasiit
Tertsiaarne konsument → herbivoori parasiidi parasiit 76. Troofilise püramiidi esimesel astmel võivad paikneda elusad taimed, vetikad, tsüanobakterid, detriit, väävlibakterid - kemoautotroofid 77. Mida kõrgemal troofilise püramiidi astmel organism paikneb, seda vähem energiat temani jõuab 78. Nii mere- kui magevee koosluste toiduvõrgustikud on sageli seotud maismaa  koosluste toiduvõrgustikega.
Tõene 79. Inimene võib olla primaarne konsument, sekundaarne konsument, tertsiaarne konsument 80. Ühe liigi eemaldamine kooslusest võib viia ettearvamatutele tagajärgedele, sest  organismid on toiduvõrgustiku kaudu keerulistes seostes. Võiksime oletada, et ühe liigi
eemaldamine viib temaga konkureeriva liigi arvukuse suurenemisele. Kui 
eemaldaksime kiskja liigi, siis eeldaksime, et saakloomade arvukus kasvab. Kuid 
mõnikord on hoopis vastupidi. Kui eemaldame liigi, siis tema konkurendi arvukus ei 
kasva, vaid kahaneb. Kui eemaldame kiskja, siis saaklooma populatsiooni arvukus ei 
kasva, vaid kahaneb. Sellised ettearvamatud tagajärjed ilmnevad siis, kui ● otsesed seosed organismide vahel on vähem olulised, kui kaudsed seosed 81. Troofiline kaskaad on kõrgemal troofilisel tasemel oleva liigi arvukuse muutumise  mõju sellest allpool olevatele troofilistele tasemetele. Aga ka vastupidi - troofilises 
kaskaadis ülalt-alla kontroll ja alt-üles kontroll vahelduvad, kui liigume ühelt troofiliselt
tasemelt järgmisele. Leia kirjeldusele vastavused troofilise kaskaadi tüübid. ● Kui kiskja vähendab saaklooma arvukust, kandub mõju edasi 
saaklooma resurssidele - taimedele, mille arvukus kasvab; kiskja
mõjutab kaudselt taimede populatsiooni dünaamikat → kolme 
astmeline troofiline kaskaad ● Kui tertsiaarse konsumendi arvukus suureneb, siis sekundaarse 
konsumendi arvukus madalamal troofilisel tasemel väheneb, 
primaarse konsumendi arvukus seetõttu tõuseb ja produtsendi 
arvukus seetõttu väheneb → nelja astmeline troofiline kaskaad 82. Kooslused koosnevad erinevatest populatsioonidest ja toiduvõrgustikud kooslustes on  erinevad. Mõned kooslused taluvad häireid paremini kui teised. Leia kirjeldusele 
vastavad koosluse stabiilsuse tüübid! ● Kooslus taastab pärast tugevat häirimist kiiresti oma esialgse 
struktuuri → resilientne kooslus


● Koosluse struktuur muutub suhteliselt vähe ka tugeva häire puhul
→ resistentne kooslus ● Koosluse struktuur sisuliselt ei muutu väikese häire korral, 
kuid muutub täiesti suure häire korral → habras stabiilsus ● Koosluse struktuur jääb muutumatuks ka suure häire korral → 
tugev stabiilsus 83. Mõned liigid on rohkem ja sügavamalt seotud toiduvõrgustikuga kui teised. Liik, kelle  eemaldamine põhjustaks märkimisväärse kahju (kas väljasuremise või suure muutuse 
tiheduses) vähemalt ühele teisele liigile koosluses, on tugev mõjutaja - nurgakivi-liik. 
Nurgakivi-liigiks
võib olla mistahes troofilise taseme liik 84. Toiduvõrgustike matemaatiliste mudelite rakendamisel selgus, et koosluse liigirikkus  ja toiduvõrgustiku keerukus viib
üksiku populatsiooni ebastabiilsusele, koosluse üldiste omaduste stabiilsuse 
suurenemisele 85. Nii aastaste kui ka mitme-aastaste organismide hulgas on mõned, kes sigivad  korduvalt ja teised, kes sigivad ainult üks kord elu jooksul. Leia kirjeldustele vastavad 
sigimistüübid.
Sigivad korduvalt, hoides oma ressursse mitte ainult sigimiseks, vaid
ka eluks pärast sigimisperioodi → iteropaarsed organismid
 Ainult üks sigimisperiood elu jooksul, ei säilita varutud ressursse 
eluks peale sigimist, sigimisele järgneb surm → semelpaarsed 
organismid 86. Ökoloogias mõistetakse kohordi all teatud tunnuste poolest sarnast isendite gruppi populatsioonis, kelle elukäiku jälgitakse 
teatud perioodi jooksul 87. Et prognoosida, millal ähvardab kahaneva arvukusega populatsiooni väljasuremine või  millal kasvab kahjurite populatsioon ohtlikult suureks, teostatakse populatsiooni 
isendite ellujäämuse ehk elumuse seiret - koostatakse elukäigutabelid. Leia 
kirjeldusele vastavad elukäigutabelite tüübid.
Jälgitakse kõigi samal perioodil sündinud isendite saatust aja 
jooksul; näitab sama põlvkonna isendite ellujäämust teatud aja 
jooksul → kohordi elukäigutabel
Jälgitakse kõigi isendite saatust populatsioonis; näitab mingi aja 
möödudes ellujäänud erinevas vanuses populatsiooni liikmete arvu → 
staatiline elukäigutabel 88. Mida näitavad erinevad tulbad kohordi elukäigutabelis? Leia vastavused! Esimene tulp näitab → isendite vanuseklasside järjestust


Teine tulp näitab → kui palju isendeid jäi ellu iga järgmise 
vanuseklassi alguseks
Kolmas tulp näitab → igas järgmises vanuseklassis ellujäänud isendite
protsenti algsest kohordi isendite arvust
Neljas tulp näitab → järglaste arvu, kes sündisid igas vanuseklassis
Viies tulp näitab → viljakust - keskmist noorimate järglaste arvu 
igas järgmises vanuseklassis ellujäänud isendi kohta
Kuues (viimane) tulp näitab → ulatust, milleni populatsioon aja 
jooksul suureneb või väheneb


89. Organismide ellujäämuse ehk elumuse kõverad jaotatakse kolmeks tüübiks, mis  üldistavad erinevate organismide suremuse riske sõltuvalt nende vanusest. Leia 
organismidele vastavad elumuse kõverate tüübid! 90. Loomade loendamiseks on mitmeid erinevaid viise, olenevalt looma liigist, suurusest,  elukohast, eluviisist jne. Leia loomadele sobiv loenduse viis.
Lõksuga püüdmine, loendamine ja vabaks laskmine. → kasutatakse 
väiksemate imetajatele ja lindudele loenduseks
Ajuloendus - loendatakse kohatud loomad loendusalal. → kasutatakse 
suuremate imetajate ja suuremate lindudele loenduseks
Transektloendus (ruutloendus, kolmurkloendus, joontakseerimine) - 
loendatakse transektil kohatud loomad või nende jäljed või nende 
ekskremendid. → kasutatakse ulukite loenduseks, aga ka paljude 
väiksemate imetajate, roomajate, kahepaiksete ja lindude loenduseks
 Mõõdetakse pindala, mida populatsioon katab ja hinnatakse arvukus. →
kasutatakse väikeste liikumatute või väheliikuvate loomade arvukuse 
hindamiseks
Püüdmise, märgistamise ja taaspüüdmise meetod - märgistatud isendite 
arvu järgi korduspüügi isendite hulgas hinnatakse kogu populatsiooni 
arvukus. → kasutatakse väikeste kiiresti liikuvate loomade (näit. 
lendavad putukad, linnud) arvukuse hindamiseks
 Populatsiooni arvukus hinnatakse sigimisajal häälitsevate loomade 


häälitsuste järgi. → on kasutatud konnade puhul 91. Isendite loendamise tulemused väljendavad populatsioonide arvukust Hinnanguliselt 92. Paljud loomad elavad koos kas suurte karjadena või väiksemate gruppidena, sest see 
on neile mingil moel kasulik.
kiskjatel võimaldab grupiviisiline jaht kindlamini saaklooma tabada, suures karjas isend 
rohkem kaitstud - saaklooma kättesaamine on kiskjale raskem, kui loomi on kümneid või
sadu: kui üks märkab ohtu, hoiatab ta teisi, karjas rohkem aega toitumiseks ja 
lõdvestumiseks - kõik ei pea olema pidevalt valvel, piisab kui üks hoiatab ohu eest, 
kaitsevärvuse koosmõju - kiskja näeb värvilist massi, raske eristada, kus üks loom lõpeb 
ja teine algab, mõned karjaloomad kaitsevad ühiselt karja vaenlase eest 93. Bioloogilise mitmekesisuse all mõistetakse erinevate liikide arvu koosluses ja isendite võrdväärset jaotuvust nende liikide hulgas 94. Koosluse liigirikkus võib olla suurim produktiivsuse keskmisel tasemel 95. Keskkonna ruumiline heterogeensus soodustab koosluse liigirikkuse suurenemist 96. Ekstreemsetes elukeskkondades on liigirikkus Väike 97. Koosluste liigirikkus suureneb poolustelt troopika suunas 98. Veekeskkondades liigirikkus sügavuse suurenedes  tavaliselt väheneb, võib alguses suureneda, kuid sügavuse suurenemisel väheneb 99. Koosluse liigirikkus elupaiga kõrguse suurenedes sageli väheneb, võib alguses kasvada, kuid kõrguse suurenemisel väheneb 100. Füüsiline elukeskkonna kahjustamine inimese poolt toimub mitmel moel: Põllumaade kündmine suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu, mis põhjustab 
kõrbestumist ja hävitab loomade elupaiku,
 Põldude rajamiseks raiutakse maha puud, suureneb tuuleerosiooni oht,
 Metsade maharaiumine soodustab erosiooni ja hävitab loomade elupaiku, 
Ülekarjatamine vähendab taimkatet ja põhjustab erosiooni intensiivistumist,
 Suurema pinnavee ja põhjavee kasutamine põllumajandusmaa niisutamiseks viib 
jõgede osalise kuivamiseni mõnel ajal aastas, 
Fossiilsete kütuste ja metallide kaevandamine põhjustab ökosüsteemide füüsilist 
degradatsiooni 101. Keemilisel elukeskkonna reostamisel inimese poolt on mitmed põhjused: Pestitsiidide pihustamine kultuurtaimedele - jõuavad toiduahelaid pidi sinna, kuhu ei 
olnud mõeldud, 
Kemikaalid sisenevad looduslikesse keskkondadesse mitmesugustest tööstuslikest 
allikatest, 
Lämmastik- ja forforväetiste liigne kasutamine viib need ühendid äravoolugaa 
veekogudesse, kus need häirivad looduslikke protsesse, 


Lämmastiku ja väävli oksiide sisaldav õhk jõuab linnadest looduskeskkondadeni, 
õhuniiskusega reageerides moodustavad oksiidid vastavaid happeid, põhjustades 
happevihmade teket, mis hävitavad metsi ja tapavad veeloomi, 
Suure koguse süsihappegaasi lisandumine atmosfääri, peamiselt fossiilsete kütuste 
põletamise tõttu, viib ülemaailmse kliimamuutuseni, 
Suurfarmide loomade sõnnikuga satub mulda liigselt lämmastikku ja lisaks ravimite 
jääke, mis tekitavad ravimresistentseid baktereid , 
Linnade reoveepuhastusjaamadest loodusesse voolav vesi sisaldab mitmesuguseid 
kemikaale, sealhulgas hormoone ja antibakteriaalseid aineid, mis mõjutavad veeloomi., 
Reoveesete võib sisaldada ravimite jääke ja raskmetalle, mis satuvad haljasalade 
väetamisel loodusesse ja mõjutavad mullaorganisme, 
Fossiilsete kütuste kaevandamine põhjustab ökosüsteemide keemilist degradatsiooni - 
nafta sattumine merre 102. Plastikjäätmed kahjustavad ja/või tapavad mereloomi mitmel viisil: takerdumisel mahajäetud kalapüügi võrkudesse, köitesse või nöörisesse,
 interaktsioonil: kokkupõrked, takistused, kulumised, kasutamine substraadina,
 tahtlikul, tahtmatul või kaudsel allaneelamisel 103. Paljud kemikaalid, mida kasutatakse kahjuritõrjeks, on osutunud olulisteks  keskkonna saasteaineteks. Mõned neist (kloororgaanilised ühendid, raskmetallid) 
akumuleeruvad loomadesse ja kanduvad edasi toidahela kaudu. Leia saasteainete 
mõjudele vastavad nimetused. ● Püsivate keemilisete ühendite (kloororgaanilised ühendid, 
raskmetallid) kontsentratsioonide järkjärguline suurenemine 
organismi kudedes toiduahela madalamatest lülidest kõrgemate 
lülide suunas. → biomagnifikatsioon, ●  Püsivate keemiliste ühendite kogunemine organismi kudedesse 
tema eluea jooksul. → bioakumulatsioon 104. Kasvuhooneefekti põhjustavad mõned gaasid, mille sisaldus seoses  inimtegevusega on Maa atmosfääris suurenenud. Kasvuhoonegaaside hulka, mis 
takistavad soojuse tagasikiirgumist atmosfääri ja hoiavad Maa temperatuuri kõrge, 
loetakse:
süsihappegaas, dilämmastikoksiid, metaan, freoonid, osoon, veeaur 105. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on: liigne ekspluatatsioon inimeste poolt - ületarbimine, 
elupaikade hävitamine otseselt või reostuse tõttu, 
võõrliikide tahtlik või kogemata sissetoomine inimeste poolt 106. Looduskaitse peamine eesmärk on hoida ära liikide väljasuremine nii kohalikul  kui ka globaalsel tasemel. Liigi seisundit, kas on ohustatud või mitte, kirjeldatakse 
kindlate määratlustega. Leia vastavused. ● Kui 10 aasta või kolme põlvkonna jooksul on liigi väljasuremise 
tõenäosus üle 50%. → kriitiliselt ohustatud liik,


●  Kui 20 aasta või viie põlvkonna jooksul on väljasuremise 
tõenäosus üle 20%. → ohustatud liik,  ● Kui 100 aasta jooksul on väljasuremise tõenäosus suurem kui 10%.
→ haavatav (haruldane) liik, ●  Kui liik tõenäoliselt kvalifitseerub lähitulevikus 
ohukategooriasse. → ohu lähedane (tähelepanu vajav) liik, ●  Kui liik ei vasta mitte ühelegi neist kategooriatest. → 
ohustamata (määratlemata) liik