http://www.google.ee/search?q=trihhotillomaania&hl=et&tbo=d&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gIgbUbW0K8eJ4ATGq4GIAQ&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=8 Kellel esineb ? Taoline maania võib olla 1 või 3 protsendil inimestest. Suurem osa nendest on teismeeas noorukid, kuid on ka juhtumeid kus aasta vanune laps hakkab oma juukseid välja tirima. Trihhotillomaania all kannatanu maost eemaldati üks kilogramm karvu. http://www.elu24.ee/131960/trihhotillomaania-all-kannatanu-maost-e Kuidas ära tunda? Oksendamine Valud kõhus Pearinglus Kehakaalu langust Tasakaaluhäired Kõhulahtisus Enesehinnangu probleemid Haiguse eitamine Välimuse häbenemine Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene
temperatuuri tõus; Woodi lambi all helendus puudub Endotriks Tekitajad: T. tonsurans, T. violaceum, T. soudanence Kliiniline pilt: Arvukalt erineva suuruse ja ebakorrapärase kujuga, tagasihoidliku ketendusega koldeid, milles karvad on murdunud erineval kõrgusel, ka peanaha lähedal (mustad punktid); vähesed põletikunähud; Woodi lambi all helenduseta Faavus Tekitaja: T. schoenleinii Kliiniline pilt: Ebakorrapärase kujuga põletikulised kolded, haigestunud karvu ümbritsevad mütsikujulised, kollased koorikud (skuutula), kaasneb atroofia ja armkoeline alopeetsia; Woodi lambi all helendus puudub. Diagnostika Peanaha või habeme dermatofüütia kahtluse korral tuleb kettudele lisaks pintsettide abil koguda haigestunud karvu Mikroskoopia mütseelid, spoorid Woodi lamp Kulturaalne uuring liigi leidmine Ravi Lokaalsel ravil pole suurt tähtsust Antropofiilse infektsiooni levikut piiratakse ketokonasool-
mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass)
KÕRB Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad. Tumekõrbi hobust võidakse kutsuda mahagonikõrviks, erkpunast aga verevaks kõrviks. Tumekõrb hobune on peaaegu must, välja arvatud ninamik, mis on pruun. MUST- Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. KIMMEL- See värvus võib-olla ka ,,maasikavärvi" (kastanpruun nahavärv on segunenud valge värviga) või ,,sinine" (must või pruun nahk vähese valge värviga); kui valgeid karvu on ülekaalus või võrdselt- kõrbkimmel, raudjaskimmel, punakimmel või kollane kimmel; valgeid karvu on vähem- kimmelkõrb, kimmelraudjas, kimmelpunane ja kimmelkollane. VÕIK- Värvus võib olla sinaka, hiirja või helekollase varjundiga (jalgadel, lakal ja sabal on musta värvi); tume seljatriip kulgeb pikki lakka kuni sabani. 5 KIRJU- See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisemad on
kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu, inimesel omavad ses osas tähtsust ainult juuksed. Õhukesi karvaudemeid on peaaegu kõikjal, näiteks noore inimese põsel. Jämedaid karvu on peas, kulmudes ja ripsmetes juba sündides. Neid lisandub murdeeas hormoonide toimel suguelunditele (häbemekarvad) ja kaenlaalustesse. Meestel on jämedamaid karvu suurematel aladel ja rohkem, kui naistel. Küüned on samuti epidermise sarvkihi struktuurid. Nad koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad keratiini. Küüned paiknevad sõrme või varba distaalse (kaugmise) lüli peal, kuid kinnituvad ainult sidekoe abil. Nad tugevdavad
1.Ämblikulised jagunevad põhiliselt kaheks pärisämblikulised 2.Ämblikud peavad kestudes pugema välja väga väikesest august koos jalgade ja kõigi teiste kehale kuuluvatele osadega. 3.Mida suurem on ämblik seda väiksemad on ta silmad ja mida väiksem on ämblik seda suuremad on ta silmad. 4.Kui ämblik kaotab mõne oma jalast või muust kehaosast, siis uuel kestumisel kasvavad talle uued. 5.Ämblikud tunnevad osade karvadega lõhna ja tagakehal paiknevaid karvu võib loopida ämblik oma vaenlase pihta ja need tekitavad ärritust. 6.Tänu harjastaladele saavad ämblikud ronida tasapinnalistel esemetel. 7.Suguküpsetel isastel on lõugkobijate tipus suguelundid- bulbused. 8.Paljud emased ämblikud söövad peale sigimist isase looma ära, kui just isane ei ole toonud emasele ohverlooma. 9.Peale munemist katavad ämblikud oma munad võrguga. 10.Ämblikud imevad oma saaklooma seest tühjaks seedeensüümide abil.
m.a. Pilt.3 Kaks piisonit - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13000 e.m.a. Miks valisin? Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna tolle aja inimeste kogu elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil jahimehed liikumas. Kiirel sammul, vibud vinnas metsa poole tõttamas. Jahirong on valmis seatud kütid ära peidetud. Vibud, nooled valmis pandud,
otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud Mäger on kiskja POJAD Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2...4 poega Nägijaiks saavad nad kuuvanuselt, kahekuuselt hakkavad juba urust välja käima Esimese talve veedavad koos emaga
Päeval kasutab ta oma urgu peamiselt magamiseks. Mägra pojad sünnivad märtsis-aprillis.Sündides on nad abitud.Kehamass on 70- 130 grammi. Silmad avanevad 35 päevaselt.Imetamine kestab 2-2,5 kuud.Pojad iseseisvuvad järgmisel suvel. Mäger on levinud vaid mandri Eestis,Hiiumaal puudub hoopis.Ta on levinud Euroopas ( v.a skandinaavias) ,Kesk-Aasias,Siberi-ja Kaug -Ida lõunaosas ,Jaapanis ja Korea poolsaarel. Looduslikeks vaenlasteks on hunt ja ilves. Inimene on kasutanud mägra karvu pinslite valmistamiseks ja rahvameditsiinis.Karusnahk väärtust ei oma.
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass)
LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus
välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega
pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest.
merokriinseid higinäärmeid? 115. Kus leidub apokriinseid Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite piirkonnas higinäärmeid? 116. Millist sekreeti eritavad Lõhnasekreeti apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118. Mis ülesanne on naha Rasunäärmete sekreet võiab nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Ka on rasunäärmetel? naharasul bakteritsiidne toime. 119. Millistel keha osadel ei leidu Peopesadel, taldadel, sugutil, huultel, rinnanibudel karvu? 120. Kust saavad karvad Karvanäsast kasvamiseks toitu? 121. Mis tõstab karvad püsti külma Karvapüstitaja lihas ja hirmu korral? 122. Mis paneb karvad läikima (st
Juuksed Meie esivanematel oli terve keha karvadega kaetud ning need kaitsesid neid külma ja teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Tänapäeval on igal inimesel peas umbes 50 000 juuksekarva, keskmiselt 200 karva ruutsentimeetril. Kuu jooksul kasvavad juuksed 1cm võrra. Kui juurde kasvanud otsad üksteise otsa jätkata, siis toodab keha päevas 30m karvu. Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui külmaga. Ühe juuksekarva eluiga on kaks kuni kuus aastat, siis langeb ta välja. Juukseharjast võib päeva jooksul leida umbes sada karva - niipalju kaotab inimene neid päevas. Pealael leidub keskeltläbi 380 juuksekarva ühel ruutsentimeetril. Nende üldarv on 80 000 kuni 150 000, blondidel enamasti rohkem, brünettidel vähem, satäänidel ja punapeadel veelgi vähem. Juuste arv on sündimisel kaasa antud nagu närvirakkude arvgi. Elu
Muhamedi vanaisa käis viljalõikusmasinaga muru niitmas. Lõpuks sai Muhamedil villand ning ta hakkas koju tagasi kõndima, kuid järsku nägi ta midagi maas helkimas. See oli ristikujuline kruusakivi. Muhamed korjas selle üles ning märkas, et sellel oli auk sees. Muhamed taipas, et kui muretseda sellele kett siis on võimalik seda kaelas kanda. Muhamed, karvane nagu ta oli, tiris rinna keskelt suure hulga karvu, mis paljastasid tema kolmanda ja neljanda nibu. Karvadest meisterdas ta endale kee, mille otsa ta riputas just leitud kruusast risti. Ja ta asus kodu poole kõndima. Kui Muhamed lõpus koju jõudis tuli talle meelde, et ta oli unustanud mune korjata. See tegi ta kurvaks. Aga siis tuli talle meelde risti, mille ta leidis. Ta pesi selle puhtaks ja uuris seda. Ta märkas selle peal erinevaid kirjeid, need tähed meenutasid talle kooli ajal õpitud inglise keelt,
piisavalt aega mõjuda. ·Korjake kokku kasutatud voodipesu. · Kasutatud linad ja käterätikud pange pesukotti või kärule, mitte koridori põrandale. · Tehke üles voodi. · Jätkake vannitoa koristamisega. · Vannitoas alustage vannist. Käsna või lapi, sobiva puhastusaine ja sooja veega puhastage: vann, duss, kraanid, vannikork, ülevooluava, vanniääred, kraaninupud ja käepidemed. · Loputage vann puhta leige veega ja kuivatage kuiva lapiga. Vanni ei tohi jääda veeplekke, karvu ega puhastusaine jääke. · Hõõruge kuiva lapiga läikima nikkeltorud ja nupud. · Kui puhastusaine on piisavalt mõjunud, puhastage pott selleks ettenähtud lapi ja sooja veega (loputuskast, käepide, kaas, prill-laud, hinged, pott väljast- ja tagant poolt) · Peske harjaga poti sisemised äärealused, sisemus ja põhi. Loputage pott · Kontrollige üldist puhtust · Puhastage tualettpaberihoidja ja wc hari ning klaastops, kus hari tavaliselt seisab.
Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
Tal sünnib 2-4 poega. Titekarv on hall ja siidine. Nägijaks saavad nad kuu vanuselt, väljas hakkavad käima paari kuuselt. Poegade eest hoolitseb emasloom üksi ja imetab neid 2-3 kuud. Iseseisvalt hakkavad nad toitu otsima sügisel. Mägra eluiga on keskmiselt 15 aastat. Esimese talve veedavad nad ema juures. Kuna mägral on väga suur urusüsteem ei ole tal looduses vaenlasi palju. Hämaras toitu otsides on ta võimalikeks vaenlasteks hunt ja ilves. Mägra karvu on kasutatud pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Väga huvitav oli teada saada, et mägrad ehitavad maaaluseid linnasid. Loomad, keda me ei näe on päeva ajal maa all peidus ja nende kodu on tegelikult isegi suurem, kui inimestel. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=188 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/m%C3%A4ger2 http://www.padisejs.ee/index.php?id=102
- regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve) - Avatus-suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud) - pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas)
Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid. Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom. Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav. Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt. Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi. Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada. Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta. Higinäärme ülesanne on jääkainete väljutamine ja ülekuumenemise eest kaitsta. Sarvkihi ja marrasknaha ülesanded on kaitsta organeid, et sinna ei pääseks sisse, mikroobre, vett ja tolmu. Päris nahk kaitseb organeid. Nahaaluskoe ülesanne on kaitsta nahaaluseid organeid. Närvilõpmete ülesanne on võtta vastu erutusi.
Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest.
Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega umbes 3 nädalat ja seda uuristab ainult emane. Umbes nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest umbes 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud.
itaaliapärane ja suursugune, kuid kostüümid ei jäänud kuidagi alla. Esimese vaatuse ajal oli baleriinidel seljas voolavad ja pastellvärvides avara dekolteega kleidid, meestantsijatel olid seljas samades toonides riided. Teisel vaatusel oli kolme paari asemel paarkümmend paari, kes nägid välja tähtsad ja esinduslikud. Iga paar oli riietunud oma tegelaskuju järgi ning kandsid maske. Näiteks oli hundi tegelaskuju kostüüm rebendunud ja lisatud oli karvu, see kõik jättis väga tõetruu mulje. Justkui muinasjutus! Saal oli puupüsti täis ja õhkkond oli meeldiv. Balletiõhtu jooksul kuuldud muusika tekitas mitmeid tundeid, üks hetk olin justkui kellegi mõtetes, silmade ees olid tantsijad ning taustaks olid tuntud heliteosed, kuid tegelaste mõtted ja tunded kujundas igaüks siiski ise. Teisel aga tunnetasin, et olen suurel pulmapeol ja jälgin viimseni viimistletud tantse. Esitus
Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike. Inimesel pole välja kujunenud kindel iseloom ning huvid. Lasteaialapseeas võid tahta saada jalgpalluriks, kuid aastaid hiljem tahad kindlalt olla arst.(Hell, I 2007). Murdeealistel on samas aga toimumas palju muutusi. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema (Hell, I 2007). Kasv hakkab pikenema, hääl madalduma ning karvad hakkad kasvama kohtades, kus neid varem polnud.
langus, tekitavad tasakaalu-, koordinatsiooni- ja keskendumishäireid, esineb soolestikuprobleeme nagu oksendamine ja kõhukinnisus, sõltuvust tekitavad Mis toimub organismis dopingut tarvitades? Loomulik hormoonide tasakaal organismis muutub ja läheb paigast ära. Hakkavad tekkima igasugused ebaloomulikud asjad. Meestel näiteks hakkavad kasvama rinnad, hääl muutub heledamaks jne. Naistel tekib näkku nii öelda üleliigseid karvu, hääl läheb jämedamaks jne. Eestlased pole õnneks väga palju dopinguga vahele jäänud (vähem kui kümme inimest). Martin Müürsepp (korvpallur) tarvitas enne mängu koos teise võistkonna kaaslasega efedriini. Andrus Veerpalu (suusataja) lõpetas dopingu süüdistuse pärast, 2 aastat hiljem tunnistati ta õigeks, 2011 aastal karjääri. Alles hiljuti oli Eesti korvpallis 2 dopingu juhtumit, mis küll eestlasi ei puudutanud. Üks oli Rapla Tyco
Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad.
Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meri...
*Kannused - ratsaniku saabaste (kandade) külge kinnitatavad metallist või plastmassist ogataolised abivahendid hobuse ergutamiseks. *Kaska - kaitseb ratsaniku pead, kui hobune ta seljast viskab. *Koondamine - hobuse raskuskeskme paiknemise muutmine nii, et tagajalad võtavad sellest kanda suurema osa hobuse ja ratsaniku raskusest. *Pinded - jalasidemed, enamasti elastsest materjalist. *Kummisuga - puhastab hobuselt pori, lahtiseid karvu ja masserib hobuse keha samal ajal. *Kõõluse kaitsmed - kaitsevad hobuse jala kõõluseid. *Riivlemis kaitsmed - kaitsevad hobuse jala sisekülgesid. *Trenselsuulised - kasutatakse nii noorte hobuste puhul kui ka edasisel väljaõppel. *Trenselsuuliste ratsmed - valmistatakse nahast ja tekstiilist. *Kapsel - fikseerib ülalõualuu asendi alalõualuu suhtes. *Hannoveri kapsel - koosneb ninarihmast, mis on keskelt pisut laiem ja aheneb külgede poole.
Peale värvi pinnale kandmist ühtlusta värvi rulliga üles-alla liigutusi tehes, põrandast-laeni. Viimased tõmbed tee ühes suunas. Nüüd korda sama protsessi. Hoia nn märga serva. Kui värvitav pind on väga suur ja selle tasandamisele kulub väga palju aega, võib juhtuda, et värvitud pinna serv kuivab ära. Kui nüüd kuivanud värvile värske värvikiht peale kanda tekib topelt värvikiht, mis jääb pärast näha triibuna. Kui värskelt värvitud pinnale satub mustuse tükke, karvu vmt, siis nopi need kohe ära ja rulli pind üle. Seinale kantakse tavaliselt kaks kihti värvi. Teise kihi värvimiseks peab olema esimene kiht piisavalt kuivanud – see on umbes 2-3 tunni pärast. Lõpliku tugevuse saavutab värv peale mitme nädala möödumist. Seepärast ei ole soovitav enne seda seina nühkida ega pesta. Teibid eemalda koheselt peale värvimist. Kui jätta teip liialt kauaks pinnale, võib see eemaldamise
kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa teevad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega, sulgedega ja karvadega, mida püütakse sageli õhust. Esimeses kurnas 4...6 muna, teises 3...5. Haub emalind, 14...15 päeva, jaheda ilma korral võib see aeg pikeneda, sest toiduotsinguiks kulub enam aega. Vahel veel kolmas pesakond. Areng Koorunud poegi toidetakse vahetpidamatult kogu valge aja jooksul: 600 korda päevas. Pesast lahkuvad 3-nädalaselt. Seejärel toidetakse veel mõni päev,
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
sai ühe kutsika, keda ta igalpool kaasas tassis. Varsti sai Gerry endale uued hoolealused kilpkonna, kelle nimi oli Vana Vulks, kaks nastikut, viis kuldkala, ja sunnitöölise Kostis Panopoulose käest kajaka nimega Alecko. Siis toimus võõrutuspidu. Kahjuks tormasid aga sellel ajal isaskoerad majja, ja hakkasid Dodot taga ajama. Kui kõik koerad majast välja visatud olid, oli kogu tuba, kus koerad mässasid sulgi, vett ja karvu täis. Kuid siis pidid nad Korfult lahkuma, nad jätsid kõikidega hüvasti ja sõidsid laevaga Inglismaale. Tegevus toimub Kreeka saarel nimega Korfu. Tegevus toimub aastatel 1933-1939. Peategelane on terve perekond. Sellesse perekonda kuuluvad Larry, kes on 23-aastane, Leslie 19-aastane, Margo 18-aastane. Gerry ise on alles 10-aastane maailmauudistaja. Neil on ka koer Roger. Nad reisivad Inglismaalt Kreekasse Korfu saarele. Esialgu asuvad nad elama maasikaroosasse majja
kutsika, keda ta igalpool kaasas tassis. Varsti sai Gerry endale uued hoolealused kilpkonna, kelle nimi oli Vana Vulks, kaks nastikut, viis kuldkala, ja sunnitöölise Kostis Panopoulose käest kajaka nimega Alecko. Siis toimus võõrutuspidu.Kahjuks tormasid aga sellel ajal isaskoerad majja, ja hakkasid Dodot taga ajama. Kui kõik koerad majast välja visatud olid, oli kogu tuba, kus koerad mässasid sulgi, vett ja karvu täis. Kuid siis pidid nad Korfult lahkuma, nad jätsid kõikidega hüvasti ja sõidsid laevaga Inglismaale. Tegevus toimub Kreeka saarel nimega Korfu. Tegevus toimub aastatel 1933-1939. Peategelane on terve perekond. Sellesse perekonda kuuluvad Larry, kes on 23-aastane, Leslie 19-aastane, Margo 18- aastane. Gerry ise on alles 10-aastane maailmauudistaja. Neil on ka koer Roger.Nad reisivad Inglismaalt Kreekasse Korfu saarele.Esialgu asuvad nad elama maasikaroosasse majja
saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega, sulgedega ja karvadega, mida püütakse sageli õhust. Esimeses kurnas on neil 4-6 muna, teises 3-5.Emaslind haub 14- 15 päeva, jaheda ilma korral võib see aeg pikeneda, sest toiduotsinguiks kulub enam aega. Vahel tuleb neil ka kolmas pesakond. Areng Koorunud poegi toidetakse vahetpidamatult kogu valge aja jooksul: 600 korda päevas, see teeb 25 korda tunnis. Pesast lahkuvad pojad 3-nädalaselt
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Juuksed.................................................................................................................................3 Juuste hooldus......................................................................................................................4 Juuste pesemine................................................................................................................... 5 Tuntumad palsamid..............................................................................................................5 Kokkuvõte...............................................................................................................................
Phoebe on Holdeni kümneaastane õde. Holden armastas oma õde väga ning õe nägemine tegi ta tuju rõõmsamaks. Kuigi ta oli Holdenist palju noorem, suutis ta siiski oma venda kuulata ja mõista. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Pencey koolis. Ta nägi kena välja ning ta oli populaarne. Holdeni arvates oli ta aga „salaja laisk“, sest ta nägi kogu aeg viisakas ja korralik välja, kuid näiteks tema pardel oli must ja karvu täis. Ackley oli Holdeni naaber Pencey kooli internaadis. Ta oli vinniline ning halva suuhügieeniga. Ta oli Holdeni arvates väga tüütu, sest ta näppis koguaeg tema asju ning ei saanud aru ka tema vihjetest, et ta ruumist ära läheks. Põhiprobleem Holden ei tea, mida oma tulevikuga peale hakata, sest talle on paljud asjad vastukarva. Ta ei taha koolis käia, sest tema arvates ei ole sellest talle mingit kasu
· Kaunid juuksed on ameeriklaste meelest tähtsamad kui kolledziharidus või perekonnaõnn. · Ameerika naisel on vähemalt üks föön ja tavaliselt ka lokitangid ,peale selle veel elektriline juuksekoolutaja, rääkimata igasugustest muudest soenguharjadest ,juuksenõeltest jne. · Ka meestel on omad föönid ja, kui nad kiilaspäisuse all kannatavad, ergutavad nad juuste kasvu vastavate stimulaatoritega, muretsevad paruka või lasevad karvu kolba juukserikkamast piirkonnast paljastele aladele siirdada. Tänan tähelepanu eest!
tagajalgadega eemale. Et saagi lõhna mitte kaotada, surub üheksavöölane end tugevasti vastu maad, pidevalt puristades ja ruiates.Lõunapoolsetel aladel elutsevad loomad toituvad, aga peamiselt sipelgatest ja termiitidest. Kui ilm on jahe käivad nad isegi päeval toidujahil. Üheksavöölase vaenlased on lisaks inimesele hunt, koiott, puuma, koer ja auto: väga palju üheksavöölasi hukkub öösel autorataste all. Kliima muutused mõjutavad üheksavöölasi palju, sest neil pole karvu. Talvel on nende päevased tegevused vastupidi, nad on aktiivsed päeva soojemal ajal. Üheksavöölane toob loodusele kasu sellega, et tühjadesse üheksavöölaseurgudesse saavad elama asuda teised loomad, näiteks skungid, rotthamstrid, kivikakud ja lõgismaod.Üheksavöölast kütitakse hõrgu valge liha pärast. Luurüüd kasutatakse karbi või korvina, kusjuures looma saba seotakse peakilbise külge ja nii moodustub mugav sang
Taastumine võttis aega 14 kuud. Ansipiga suhelnud inimesed teavad hästi, et peaministrikandidaat on võimeline vestluskaaslase surnuks rääkima. Ta pajatab, mida tahab ja võib kümme minutit mingil kõrvalteemal jahuda, et siis põhipunktid jälle üle korrutada Kuid vähemalt pole Ansipil mingeid raskusi moodustada alguse ja lõpuga lauseid. Erinevalt näiteks kahekordsest peaministrist Mart Laarist, kelle briifingute salvestusi üle kuulates ajakirjanikud peast karvu katkusid, et kolm korda sekundis suunda vahetanud mõtet kuidagigi kirja panna. Ansipile meeldib rääkida põhjalikult. Ta tahab oma mõtte lõpetada, isegi kui kell tiksub ja järjekordse kõnelustevooru alguseni Keskerakonna kontoris Toompeal jääb viis minutit, aga ta ise alles istub oma kabinetis Harju tänaval. Kui Ansipil on mõni kinnisidee, siis on see enda sportlik vormishoidmine. Kasutatud allikad: http://www.valitsus.ee/?id=6525&tpl=1007 http://et.wikipedia
pritsima ning liiga suure koguse korral voolama. 2 Mida tuleks teada rullidest ja pintslitest Materjal: Akrüül hea vastupidavusega, imav Polüester kõige vastupidavam, aga ei ima hästi Mohäär kallis, ei sobi vesilahustuvate värvide pinnale kandmiseks Kvaliteetrulli tunnused: Kvaliteetpintsli tunnused: - Ei jäta karvu - Harjased on hargnenud - Kõrge vastupidavus - Harjaste kimp on kooniline - Tugev konstruktsioon - Kimbu pikkus peab olema vähemalt - Ühtlasem struktuur pool laiusest - Suurem värvimahutavus - Harjased on tugevalt kinnitatud Pintsli ja rulli puhastamine: Vesialuselise laki ja värviga värvides:
26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33. Võnkpärg enelas vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35. Nipponi enelas hästi sooniline ja väga palju pungi, pikk ja sirge oks punane. 36
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Elupaik Lagritsa elupaigaks on leht- ja segametsad, samuti võsastikud. Hea meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Liigub ringi põõsaste all ja kivide vahel ning mõnikord ka puude otsas. Sageli elab ka majades. Pesa ehitab ise. Pesa on ümmargune, küljel asuva sissekäiguga. Vooderduseks kasutab sammalt, sulgi, lehti, heinakõrsi ja karvu. Pesa ehitab pehkinud kändudesse, lindude suluspesadesse, ehitab ka urge. Talveuneks (oktoobrist maini) kasutab puuõõnsust, seinaõõnsust või koopaid. Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus: Tihti tegutseb ka peale päikesetõusu. Kasutub igal aastal ühte ja sama territooriumi, mille raadius pesast on u. 75-80 meetrit. Eriti häälekas on ta sigimisperioodil. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt
Paljunemine Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5-6 nädalat. Poegi on pesas neli või alla selle. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist paremaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5-6 aasta vanuseks. Huvipakkunud faktid · Lendorav suudab teha ühelt puult teisele 30 - 35 m pikkuseid hüppeid. · Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom.
Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva
Ning on läbitud palju koolitusi sel alal. Visioon Meie eesmärgiks on tulevikus jõuda nii kaugele, et meid oleks võimalik kätte saada ka mujal linnades. Missioon Meie missiooniks on säästa lemmikloomade hülgamist omanike võimetusest. Sest paljud omanikud jätavad oma loomad maha ja ei muretse mis nendest edasi saab sel ajal kui nemad on reisil või puhkusel. Siis saavad nad ilma, et loomad maha jätavad hoopis meile hoiule tuua. Ning meie salongis on võimalik pesta, lõigata karvu ja saada muid teenuseid teie looma jaoks. Turg Meie ettevõte pakub loomahoiu ja salongi teenuseid peamiselt kõigile kellel on oma lemmikloomad. Loomahoiu teenused on peamiselt neile kes reisivad tihti ning neil pole kuhugi oma lemmikuid jätta. Oleme uurinud sellel alal ka teisi loomahoiu teenuseid, aga neid ei ole väga palju. Peamiselt hakkame esialgu teenindama Tallinnas, aga plaanime ka laieneda. Meie potentsiaalsed tarbijad on lemmikloomad koertest kuni puuriloomadeni
olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad lendoravad 5…6 aasta vanuseks. Foto 5. Lendorava pojad. 9 6. Lendorava kaitse
(Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest. Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014. 2. Kehaehitus 2.1 Vastsed Vastse keha koosneb kolmest osast, mis on omavahel selgesti eristatavad: pea, rindmik, tagakeha. Jalad vastsetel puuduvad (Remm, 1954). A. Pea Pea on pistesääsklastel selgmiselt ja kõhtmiselt lamendunud. Silmadest eespool asuvad tundlad. Pistesääskedele on tähtsaks tunnuseks peas asuvad karvad (laubakarvad). Tublisti või lihtsalt hargnevaid karvu tundlate vahel on kolm paari ja 2 paari laubal (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmik on peast ja tagakehast laiem, koosneb kolmest liitunud lülist(Remm, 1954). C. Tagakeha Tagakeha on 9-lüliline. Esimesed 7 on sarnased. 8. Lüli küljel asub hingamisava. 8. Lüli küljel asetseb pistesääskedel soomusjas ogaline kogumik (hari). Soomused võivad olla asetsetud ühes või kahes reas. Viimast lüli ümbritseb paksenenud kitiinjas sõõr (Remm, 1954). 2.2 Nukud
· Puit - leht- ja okaspuit. Lehtpuudest on enimkasutatavad kase- ja haavapuit. Sageli kasutatakse vineeri. · Metall- alumiinium, teras, mitmed kergmetallide sulamid jt. · Plastmass- PE, PP, PS, PC, PMMA, SI, MF, EVA jt. Ettevaatlik peab olema PVC materjalidega. · Kumm- imikutarvete puhul kasutatakse enamasti lateksit, aga ka naturaalset kummi. · Pehmed topismänguasjad- riie, trikotaaz, lausriie. Riie ei tohi eraldada karvu. · Nahk ja karusnahk naturaalset või tehiskarusnahk · Klaas- raskestipurunev klaas. Klaasi ei tohi kasutada alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades · Keraamilised - portselan, savi ja fajanss · Paber ja kartong · Kombineeritud materjal erinevad materjalid koos kasutatuna · Kasutatakse veel täiteaineid (vatti, sünteeskiudu, porolooni, plaste jm) 5 Mänguasjade sortimendi iseloomustus 5.1 Puidust valmistatud mänguasjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
