muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest: tasandilised ahelad (lülid ühes või mitmes paralleelses tasandis); ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM
Termoplastsed ja termoreaktiivsed polümeerid 9. Millised on termoplastsed polümeerid? Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad jällegi esialgse „tahke“ oleku. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeerile võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid. Ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga. Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi.
Nookpaeluss Nookpaeluss on lameuss. Nookpaelussid on 1,5-3,5 meetri pikkused ja 8 mm laiused. Nad põhjustavad inimesele haigust, mida nimetatakse nookpaelusstõbiks. Nookpaeluss koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3-5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelistena väliskeskkonnas mitmeid kuid ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Osa vastseid tungivad ka inimorganismis läbi sooleseina ja liiguvad lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles korraga üks uss, aga nad võivad inimeste sooltes elada kuni 25 aastat. 3-5 kaupa erituvad lülid
Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Vastus 6 Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset Blaise Pascal voolamist, töötas välja valemi Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Viige vastavusse roboti osade mõisted ja definitsioonid Vastus 1 Käsi lülid, mille ülesanne on esemete telgi ruumis orienteerida (suunistada) Vastus 2 Manipul distants- või programmjuhtimisega seade, mis jäljendab inimkäe liikumist aator Vastus 3 Käelaba lülid, mille ülesanne on esemete telgi ruumis orienteerida (suunistada) Vastus 4 Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ette nähtud teisaldatavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks
Hulknurk on piiratud murdjoonega. Murdjoone lülid on hulknurga küljed, murdjoone tipud on hulknurga tipud.Hulknurga tipud on tema külgede otspunktid. Ühest Tipust Väljuvad hulknurgaküljed on lähisküljed.Hulknurga kaht nurka, mille tipud asetsevad ühe ja sama külje otspunktides, nimetatakse lähisnurkadeks. Hulknurga ümbermõõt on tema külgede pikkuste summa. Hulknurga diagonaal on lõik, mis ühendab kaht samale küljele mittekuuluvat tippu. Kumer hulknurk on hulknurk, mille ühegi külje pikendus ei lõika hulknurka piiravat murdjoont.
küünarluu u l n a pindluu f i b u l a kodarluu r a d i u s jala luud o s s a p e d i s , käe luud o s s a m a n u s, mis jaotuvad mis jaotuvad kannaluud o s s a t a r s i randmeluud o s s a c a r p i pöialuud o s s a m e t a t a r s a l i a kämblaluud o s s a m e t a c a r p a l i a varvaste lülid phalanges digitorum pedis sõrmede lülid phalanges digitorum manus KERESKELETT koosneb lülisammas c o l u m n a v e r t e b r alis rinnak s t e r n u m roided c o s t a e Vaagnavöötme luud : puusaluu o s c o x a e Lülisammas jaguneb koosneb 33-34 lülist ( lüli v e r t e b a ) Niudeluu o s i l i u ja jaotub viieks osaks:
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
Masinamehaanika kordamisküsimused 2010 1. Tuua näiteid kinemaatilistest paaridest ja nende sidemetest. Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks. 1) Kerapaar on kolm sõltumatut rotatsioni ümber kolme telje. Vabadusastmeid on 3, sidemeid 3. 2) Silinderpaar translatsioon piki ühte telge ja sellest sõltumatu rotatsioon ümber sama telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4.
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui
Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest
• Toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasneb paratamatult ka risk tarbijate tervisele. • Eelkõige peab teadma, et toiduohutuse nõuete rikkumisel kannatab inimese tervis. Kuidas saavutatakse toidu ohutus? • Toidu ohutus saavutatakse targasti koos tegutsedes. Põhimõtet "põllult/farmist lauale" kohaldatakse vilja- ja loomakasvatamisest kuni toidu valmistamiseni ning üleandmiseni tarbijale. Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas: nii vilja- kui loomakasvatajad, töötlejad ja müüjad. Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged nõuded toiduohutuse alal, siis sama olulised on tarbija teadmised toiduohutuse säilitamiseks kodustes tingimustes. Toiduhügieen 1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega 2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri 3. Enne toidu valmistamist pese käsi 4. Pese hoolikalt värskelt tarbitavaid puu- ja juurvilju 5
olevate tarbijate toodetud biomass. Ökoloogiline efektiivsus • Näitab, kui palju oma tarbitud toidust kulub organismi biomassi ülesehitamiseks. • Taimedel keskmiselt 50%. • Loomadel väga väike, umbes 10%. (kulutavad elutegevuseks palju energiat) • Toiduahelas saab järgmine lüli looma söödud toidust ainult 10% energiast. • 90% energiast läheb kaduma – energia väljavool. Ökoloogiline püramiid • Püramiidi astmed on toiduahela lülid. • Aluses tootjad, teine aste herbivoor jne. • Püramiidi astmed – troofilised tasemed. 1. Tase – tootjad, 2. tase – taimtoidulised, 3. tase – I kiskjad, 4. tase – II kiskjad Energia liikumine: I astme tarbijad 2 saavad 10% tootjate biomassi energiast; II astme tarbijad 10% 2 I astme tarbijate 0 biomassi energiast; 20 III astme tarbijad .... 0
Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad? Nimmelülid selja alaosas. 19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine? Ülemine ehk põhimik 20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne? Ventraalne (eesmine) ristluu pind on nõgus 21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude? Närvid 22. Millega on ühenduses ristluu aurikulaarpinnad? Niudeluu aurikulaarpindadega 23. Milliste jätkete vahel on lülidevaheliigesed? Liigesjätkete vahel 24
ning seemnehoidlad. Emakas lõpeb mune. Loom muneb samadest osadest nagu suguavaga, mis asub samuti munad tiheda kestaga imiussidel. Looma kõhtmise iminapa ees. Ussidel on kaetud kookonisse. tagumised "küpsed" lülid hiigelarv mune ja tohutu sigivus. sisaldavad peaaegu Nad suudavad sigida ka täielikult munadest pungil vastsejärgus. emakat.
Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega.
sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba
millegagi piiratud), kui s=6, siis kinemaatilist paari enam ei ole (keha on täielikult jäigalt kinni, liikumine võimatu) 15) Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadus astet (iga teljesihiline liikumine + iga telje ümber translatoorne liikumine) 16) Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest. a) Tasandiline ahel b) Ruumiline ahel c) Suletud ahel d) Avatud ahel 17) Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määratud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel on ette antud liikumisseadused on ette antud, on vedav lüli, lüli, mille liikumine on vedavate lülide liikumisseadustega määratud on veetav lüli. 18) Ahela vabadusaste näitab, mitut liikumist (teljesihilised või translatoorsed) saab ahel teha
Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale
Rudimendid Homoloogilised elundid - nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Ühine viievarbaline eelane homoloogsus Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus Rudimendid - ehk vestigaalsed elundid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (N: õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, kolmas silmalaug, tarkusehambad, silmahambad, ussiripik/pimesool, osaline karvkate inimestel). Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Loodete sarnasus tõestab, et on olemas ühised eellased. Biogeograafilised tõestused Mida sarnasemad on Pikka aega eraldatud
See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? V: Põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele viitavad ka mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel). Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. V: Et ellu jääda ja oma liiki säilitada. Mis on antud teema juures kõige keerulisem, mis kõige kergem? V: Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid.
Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2) Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. Mürki kasutavad skorpionid rohkem enda kaitseks, kuid ka suuremate saakloomade uimastamiseks. Inimesele pole skorpionide mürk üldjuhul eluohtlik. Kõige mürgisemad on suguküpsed emased. Skorpion. Skorpion. Skorpion. Skorpion. Tänan!
Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast. 75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon
kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast. 75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine - subfebriilne temperatuur 10 Helmintiaasid 11
selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega. Enne suguküpseks saamist ja lõpp-peremehes elamist peavad paelussid arenema ühes või mitmes vaheperemehes. Inimene on paelussi lõpp-peremees
1. Nimeta pääsetahela lülid · Ühe kehapoole nõrkus, halvatus · Ohu hindamine ja ohutuse tagamine · Eri suurusega pupillid sündmuskohal · Suust, ninast, kõrvast jooksb verd või · Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda v...
tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 5. ÄMBLIKULAADSED Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. a. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Puugid levitavad inimesele
Kui pool aastat on endasse kogutud kõiki neid emotsioone ja pärimust, siis minnakse neid välja elama. Oma kogemusest võin öelda, et kogu laulupeo kõige kirgastavam hetk oli esimene noot esimesest laulust Mihkel Lüdigi ,,Koit". Üheski teises laulus ei kogenud ma sellist energiat. Võiks öelda, et õhus oli tunda vibratsiooni. Mida aeg edasi, seda vähem oli oluline, kes seisis mu kõrval. Oli ta tuttav või võõras, üheskoos kätest kinni hoides olime ühendatud nagu lülid. Balti keti või laulva revolutsiooni ajal mind seda tundmas polnud, kuid tol hetkel oli küll kogu Eesti rahvas hingelt liiga suur, et laulukaare alla ära mahtuda. Peale selliseid sündmusi tahaks veidi sellest suurest tundest igapäevaellu kaasa tuua. 1.4 miljonit võib küll arvuliselt väike suurus olla, kuid kui sihtida jällegi kvaliteeti, mitte kvantiteeti, siis saame olla võimsad hoopis teises tähenduses. Mõnikord tahaks tunda ennast sõbrana ka täieliku võõra kõrval
organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? Mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni Näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel. Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. Olelusvõitlus on vajalik, et oleks looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Mis vahe on kohanemisel ja kohastumisel? Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks.
Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas. Liiges (tooge näide) Pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostiselemendi
areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale" Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel Rotterdami Erasmus (1469-1536) "Narruse Kiitus" Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja" Thomas More (1478-1535) "Utoopia"
toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest Rudiment- kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole äielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid, osaline karvkate Liik- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila Eukaröoot- päristuumne organism Geen- DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nim geeniks Biosfäär- on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase Populatsioon- ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni Geenitriiv- geenitrriviks nim juhuslikke muutusi populatsiooni geneetilises struktuuris
"Elu ja luule" (1963, kriitikavalimik) "Valge krae" (1987, novellivalimik Eesti novellivara sarjas, koostanud ja järelsõna: Mari Tarand) Revoldikatse Piiblikaantesse poogit Jumal sisendab neemele Hää lootuse. sinusse, rättimähitusse Siin olla täiuslik, lootust paradiisile. Sest tuleb ju mattuda Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas. täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast Välja kloostrist, olla hahkjas paas. välja piiravasit müüridest lõikavalt kuuma ja pimestavasse elu fookusesse. Vajamata kompassi troosti ja sakramendi tüürita mitte tahtagi jõuda Epitaaf Ta ärka hommikul helge ja kõneles endale:
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis.
eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema elementaarlüli identne lähteaine molekuliga. Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Polümeeride saamine Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Homopolümeer: AAAAAA... Kopolümeer: ABABABAB... Polümeeride kasutamine Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt
Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug @ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2. Inimtegevus *uute liikide sissetoomine * saastamine
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri.
rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid, eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambadlülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.
Seetõttu vajavad seda ka kõik organismid. Taimed saavad ise valmistada orgaanilist ainet fotosünteesil ning seetõttu vajavad nad väliskeskkonnast vaid anorgaanilisi aineid. Loomorganismides fotosünteesi aga ei toimu ning seetõttu peab kõigi loomade toit sisaldama orgaanilisi ühendeid. Ühes ökosüsteemis kooselavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised toiduahela lülid moodustuvad tarbijatest nende hulka kuuluvad eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. Taimtoiduline loom on toiduahela esimese astme tarbija. Temast toituv loomtoiduline liik on teise astme tarbija. Kui ka see lüli on mõne järgmise looma toiduks, siis esineb ka kolmanda astme tarbija.
IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus. Laosüsteemi logistilised funktsioonid: · Vastuvõtu, paigutamise, säilitamise, väljasaatmise ettevalmistamise ja väljasaatmise korraldamine · Lao sisustamine optimaalse, tehnilise ja tehnoloogilise seadmestikuga laosiseseks töötlemiseks · Lao tehnoloogiliste protsesside informatsioon
klienditeeninduse ja ettevõtte logistikasüsteemi tervikliku arendamise eest. Tehakse vahet mikro- ja makrologistilistel süsteemidel. Makrologistilised süsteemid on ettevõtetevahelised süsteemid, mikrologistilised aga ühe ettevõtte piires töötavad süsteemid. Makrologistiline süsteem on suur süsteem materjalivoogude juhtimiseks, mis koosneb tootmisettevõtetest, vahendajatest, hulgifirmadest, jaekaubandusettevõtetest, transpordi- ja ekspedeerimisfirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograafilise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri. Mikrologistilised süsteemid on enamasti makrologistiliste süsteemide allsüsteemid. Nendeks on tööstus- ja kaubandusettevõtted, kontsernid jne. Seega kujutab ettevõtte logistikasüsteem endast mikrologistilist süsteemi
Vöösid kaunistati hõbedaga ning sõrmes kanti kalleid vääriskividega kaetud sõrmuseid. Huvitava lisandina rippus vöö küljes ka lõhnatoos (prantsuse ülikud nimetasid seda lõhnaõunaks, lihtrahvas aga haisupommiks), vöö külge oli riputatud tavaliselt ka kimp rohtusid, käsipeegel, väike kamm, pussnuga koos tupega, nõelahoidja ja käärid. Kasutusel olid ka ehisvööd . Neid valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega. Kõik lülid olid omaette kunstiteosed lõvide, lohede või lindudega. Hinnalt olid need vööd nii kallid, et ühe sellise vöö eest võis osta mõisa koos talupoegadega. Jalatsid õmmeldi nahas ning need oli pehme talla ja kitseneva ninaga. Kinganinadele määriti ka lubatav pikkus. linnakodanikud võisid kanda kui 30 sm piikuse ninaga kingi ning feodaalid kui 70 cm pikkuse ninaga kingi, mis kinnitati kettidega põlvest allapoole, et käimist hõlbustada. Pesule eriti tähelepanu ei pööratud
suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukaid liiga palju. Nad on olulised lülid ka toiduahelas, kuna nad on ka ise toiduks paljudele looma, linnu, ja putukaliikidele. Võrguniit ja selle teke Ämbliku tagakehas asuvad võrgunäsad. Nendest eritab ta sellist nõret, mis hangub õhu käes peeneks võrguniidiks. Ämblik kasutab võrguniiti: 1) Putukate püügiks 2) Ronimiseks, liikumiseks 3) Kookonite ehitamiseks 4) Väikesed ämblikud toituvad sellest Huntämblikud Click icon to add picture
· Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Inimsese luustik · Kolju; selgroog; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud. Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. · 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid.
kujutisele oma silme ees, hajudes valguses, mis sai alguse ta rinnas puhkavast hingest, levides peagi üle kogu keha, selle neelates. Kogu ta olemus kattus õrnade, peaaegu läbipaistvate lumehelvestega, mis kasvasid ümber, formueerudes roosideks, mis vääneldes põimlesid üksteisest läbi ja üle käejäsemete lõpuotstest tekkisid viis kiviteravat pikka küünist, kattudes sama värvi luitunud sulgedega, nahk kattus halli maiku kildkoeliste soomustega, selgroo lülid haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
tagumised võivad olla väiksemad. Kaheksanda tagakehalüli selgmisele küljele avaneb kleepjat nõret eritav nääre, mis täidab kaitsefunktsiooni. 11. tagakehalüli lõpule avanevad sugunäärmed; isastel paaris. Elavad pinnases; maksimum sügavus 10 cm. Samblas, mullas, lehekõdus, kõdunevas puidus. Oluline on piisav niiskus. Noored tõujkalalised sarnanevad täiskasvanud isenditele, kuid keha pikkus on vaid 9 kehalüli. Puuduvad lülid ilmuvad arengu käigus. Talvel talvitutakse, munetakse kevadel. Eluiga on umbes aasta. Selts: Hooghännalised (Collembola) Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
