↑ kuni 1,5 m, hõre 2. Harilik näsiniin põõsas ↑ 10 - 15 m, tiheda laimunaja võraga suur 3. Harilik vaher puu ↑ 15 - 25 m, kõrge 4. Saarvaher puu 5. Harilik kirss ↑ 3 - 6 m, madal puu Tuhkurenelas ↑`1,5 m, kaarjate 6. ´Grefsheim okstega põõsas ↑ 0,5 - 1 m, püstise 7. Läiklehine mahoonia kasvuga laiuv põõsas ↑ kuni 15 m, laimunaja võraga puu 8. Harilik toomingas või kõrgem põõsas Jaapani ebaküdoonia ↑ 1 - 1,2 m, laiuv 9. ´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas
1,5- 2 m lai. Lõppkõrgus kuni 5 m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m. ● Okkad: rohelised. ● Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastunud õhku. Harilik elupuu 'Teddy' Thuja occidentalis Kääbusvorm
alt heledamad. Pikkus 1,83,5cm. Asetsevad oksal ühekaupa. Helepunane marikäbi valmib tolmemisaasta sügiseks. Viljakad huumusrikkad mullad. Väga hea varjutaluvusega. Gaasi ja tahma suhtes pole tundlik. Harilik kadakas (Juniperus communis) Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv Marikäbisid kasutatakse toidu põõsas. ainetetööstuses ja ravimites. Eluiga kuni 1000 aastat. Tihe püstiste okstega. Sammasja, munaja või laiuva võraga. Okkad 12cm pikkused, kinnituvad 13 kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised. Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all.
Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor Koor Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve Koor tüve ülemises osas (ja noortel puudel) valge, alumises osas tekib tume krobeline korp kestendav. Tüve alumises osas tekib paks sügava rõmeline must korp Hall lepp (Lv) Sanglepp (Lm)
pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja
tegevuse tagajärjel. Seente tegevust mõjutab aga temperatuur ja niiskus. Olenevalt okstest tüvel, nende mõõtmetest, tüvepuitu sulgemise ja tüvepuiduga kokkukasvamise astmest võib puu tüve tüükast ladva suunas jagada 3 kvalitatiivseks tsooniks: I. Alumine oksavaba tüveosa, milles asuvad peened oksad (10-15 mm). Ristlõikes võib jagada selle kolmeks osaks: väline oksavaba, keskosa tüvepuiduga kokkukasvamata kuivanud okstega ja seesmine säsi ning tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse jämedamõõdulisi, kõrgkvaliteedilisi ja eriotstarbelisi metsamaterjale. II. Tüve keskosa, kus asuvad avatud, sissekasvanud ja kuivanud stabiilsete mõõtmetega oksad ( 20-60 mm). Tüve ristlõikes võib selle tsooni jagada kahte ossa: välimine kuivanud, sissekasvavate ja tüvepuiduga kokkukasvamata okstega ning sisemine
Minu uurimistöö teemaks oli arukask. Järgnevalt esitan väikese kokkuvõtte huvitavamatest faktidest, mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid
Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid. Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt. Hiireviu eluiga on umbes 8 aastat, vanimad isendid on elanud kuni 16 aastaseks. 3. Pesitsemine Hiireviu elab metsa ääres või põldudevahelistes metsatukkades. Ta eelistab olla kõrgel, seega teeb ta oma pesa haava, männi või kuuse otsa. Pesa on tehtud samblikest, kuuseokstest ja muude väikeste okstega. Igal aastal ehitakse pesa värskete okstega ära. Isaslind läheb oma vanasse pessa peale talve niipea, kui võimalik, et konkurendid sealt eemale hoida. Sinna jõudes teeb ta pesa kohal tiire, et teatada oma õigustest. Hiireviu on väga paikne ja veedab samal territooriumil kogu elu ning kaitseb oma alasid väga kiivalt. Sealt tulebki komme jahitava kohal tiirutada ja kisada. Mõni aega hiljem tuleb ka emaslind ja siis hakkavad nad koos tiirutama. Paarilise valib hiireviu koku eluks. Hiireviu pesas on tavaliselt 2-3, harva 4 muna
kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi.
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse
Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse Levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes Saaremaa 5 6 Elukohakirjeldus Kaugel inimasustusest Lodumetsad ja segametsad, nõmme- männikud Vana ja tugevate okstega puu Madalad, varjulised (voolu)veed 7 Eluviiside ja paljunemine Saabuvad aprilli algul Pesade kasutamine 4 muna Haudumine poolteist kuud Pojad lahkuvad pesast ühe kuu jooksul 18-aastaseks,loomaias kuni 30- aastaseks 8 Kaitse ja ohustatus Väga suur tähelepanu Kaitse all olevad pesapaigad Säilitada kunagisi pesapaiku
lehed püsivad erkkollastena kogu suve. o Õied: Õitseb varakevadel kollaste õitega enne põõsa lehtimist. Igal kevadel ta õitseb väga rikkalikult. o Viljad: Punased, kirsilaadsed viljad on söödavad. Viljapuuna kasutatavad sordid vajavad väidetavalt tolmlemiseks teist puud kõrvale. Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused: külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus: 2-3 mkõrguseks o Võra: peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas. o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on
kaupa malet mängides, kui mina väikese plikatirtsuna omade mängudega tegelesin ja imestasin, kuidas mu esivanem suudab istuda nii pikalt, mõtlikult ja vaikselt. Minu arvates on kõik sellel fotol paigutatud suurepäraselt. Naudin pilte, kus ei pääse esile üks konkreetne detail vaid kõik väikesed asjad pildil mõjuvad tervikuna. Selle foto keskmeks on laud, aga samas ei jää märkamata asjad, mis on ümberringi tool taustal, pudel ja okstega täidetud vaas laua peal, fotod seinal, kingad, ehted ja kõrtekimbud.
Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades.
Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes
Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde.Tuulevaiksesse kohta.Sügisel kärbitakse ja pannakse külma eest peitu .Kaetakse kerge mulla ja okstega ka saab kasvatada kasvuhoones. Sordid.- Eestis- Dalni ramming , peterson 1-2-6 korinka rüsskaja , jubile , novgoroda Hispaania- Alipollo , palomino Prantsusmaa- Carignan , merlot Haalias- Durello , corvina Kasutamine.- Kõigee rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel , järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks.Marjadest
Ema või vaderid annavad lapsele peatselt peale sündi nime (nimepanekuks ongi aega sünnist kuni katsikuteni välja), siis avalikult ja ametlikult hakatakse last tema nimega kutsuma ja pannakse see temale just katsikutel. Nimi tähendab taime,looma, lindu vm olendit, nähtust, väge, eset. Ühesõnaga midagi, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu ja võib olla veel hiljemgi Lapse ema võtab allikavett ja piserdab okstega lapsele vett, ütleb lapsele, mis on tema nimi ja loitsib talle eluks, mida vaid soovib. Kastmine on oluline teistegi jaoks. Üksteist kastavad vaderid, aga ka teised varrulised. Varrud, ehk joodud kestsid kaks kuni kolm päeva. 4 Varrulised ehk katsikulised Nime valivad lapsele vanemad või vaderid. Nimi tähendab taime, looma, lindu, olendit, nähtust või eset, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu.
4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8. Kirjelda üht kõrbetaime või looma( näiteks oma referaadi põhjal). 9. Miks ei ole kõrbes pilvi? Sest õhk on väga kuum ja pilvi ei saa tekkida 10. Miks kannavad kõrbeelanikud kasukat?
kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas. Hea eristamistunnus teistest koldadest on ka pikk valge karvake iga pisikese peenikese lehe tipus. Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on karukolla eosed, mida on juba ammust ajast kasutatud meditsiinis
oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks. Metsade järjest intensiivsem kasutus sunnib paljusid linde oma pesa maha jätma. Laialdaste metsatööde tõttu on must-toonekurgedel väga raske leida sobiva vanuse ja suurusega puid, mis nende pesa raskusele vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist raskust suudavad kanda vaid väga tugevate okstega puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber pesitsusajal 250 meetrise raadiusega keelutsoon. Puude langetamine sellel alal on keelatud. Arvukus: Maailmas arvatakse kokku elavat 11 000– 15 000 paari must-toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad
Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest. Elupaik. Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad. Eelistab niiskemaid metsi. Nagu ka teder, nii muudab ka metsis vastavalt elutsüklile oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile. Pesaelu Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis.Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.
· Kask (arukask) Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks.
Saart on nimetatud ka tamme nooremaks vennaks, kuid tegelikult ei ole nad lähisugulased. Neid ühendab väärtuslik ja vastupidav puit. Vanasti valmistati saarest ratta- ja reekodaraid, looki, haamri- ja kirvevarsi jms. Hinnatud on saarepuit mööblitööstuses ja ehitusel. Väga ilus on näiteks saarepuust parkett. Saarel on ka suur kütteväärtus. Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Sageli on saari vanade taluhoonete ümbruses, set kõrged puud on nagu looduslikud piksevardad ja kaitsevad hooneid pikselöökide eest. Uutel linnade haljasaladel ta hästi ei kasva, sest latv võib varakult kuivada kahjulike gaaside ja tahma tõttu.
Sordid paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline. Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk
Areaal Mikrobioota Microbiota decussata Mikrobioota Microbiota decussata Sügisvärvu Suvevärvu s s Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat.
eksootiline loodus, vigane inimanatoomia materjalid. muu maailm olemasoleva kõrvale. Kõigil nägu varjatud. Miski pole täpselt sama, mis on reaalsus. Generalic - Hästi teravate piirjoontega, Ray - Musta ja valge kontrast, inimese Dali - Veristlik, Eneserahuldamine, rohutirtsud, puud teravate okstega, Eiffeli torn. kujutamiseks mingi reaalne asi. hirmutunne, mingid sipelgad, mis sümboleerivad Peamiselt pidude ja kõrtsi teemad mädanemist. Naine - seksi sümbol. Kataloonia tagataustaks. Pirosmanasvili - loomamaalid. Kontuurid Höch - kollaaz. Naine kõrgemal kui mees jne
Kitsa tooriku otste töötlemisel kasutage tooriku lükkamiseks abivahendit. Paksushöövel. Noavõlli kaitsekatte kõrgust reguleeritav tähtnupuga kruvi - A. Lukustukang - B. Reguleeritav seadekruvi - C. Ohutusnõuded: Enne seadme hooldamist ühendada lahti toitevõrgust. Kaitsekatet ja suundlatti hoida kasutamiseks alati käepärast. Enne töötlemist kontrollida, et töödeldav detail ei oleks pragudega, sissekasvanud okstega, kooldunud või võõrkehadega. Mitte üritada hööveldada tugevalt kaardus töödeldavat detaili, mis ei toetu täies pikkuses töölaudadele. Kasutamine: Seada paksushöövli töölaud töödeldava detaili soovitud paksusele. Käivitada höövelpink ja lülitada sisse etteandesidur. Asetada töödeldav detail paksushöövli töölauale eelnevalt hööveldatud pinnaga allapoole ja libistada edasi
kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. 8 Pilt 5. Harilik Kuusk HARILIK KADAKAS (Juniperus communis) Rahvasuus kattai, kadajas, kadarik. Kadaka okkad on kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Kadakas on kahekojaline taim. Kadakas (pilt 6) on eeterlikke õlisid ja suhkruid. Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas. Valades kadakaokstele keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see
reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt Pungad Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni (kui mahlad liiguvad). Sel ajal on toimeaineid kõige enam ja koor on lahti. Lähemalt Lehed Kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka
toimus mändjalas. Aastaaeg oli kevad. Ma valisin selle puu sest see oli sellel alal kõige suurem ja kõverate okstega. Selle puu liik on mänd sest tunnen seda puud. See puu on okaspuu. Puu tüve ümbermõõt on 1,3 m kõtgusel 198 cm.
1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul Fontainebleau metsas, hiljem Oise`i jõe orus. Ta on saanud tõuget Rousseau`lt, kuid erineb viimasest kõigepealt oma maalimisviisilt, mis on värskem, vabam ja mahlakam. Ka ei toonita ta nii palju detaile, vaid näeb suuri masse ja taotleb ühtset üldmuljet. Romantiline joon on tema töödes tugevam, kui Rousseau maalides. Hõõguvad päikeseloojangud, viirastuslikud
MUST MÄND (Pinus nigra) Must mänd on Lõuna-Euroopas lõuna- hispaanias ja Püreneedest kuni Krimmini ning ka Väike-Aasias) katkendlikult (pms mägedes) kasvav ning morfoloogiliste tunnuste ja kõrguse poolest (15-45m) varieeruv 2-okkaline männiliik. Tüve koor on hallikas kuni tumehallikaspruun, vanemas eas on korp laiade pikkiribide ja -lõhedega ning tüve diameeter on 0,7-1,5m. Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa
3. Hariliku tamme kirjeldus Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni
seemnete lüdimisjärgne töötlemine. Lüdimise käigus vabanevad käbidest okaspuuseemned koos lennutiibadega. Kuna tiibadega seemet ei ole mõistlik külvata (suurem taara kulu ja halvem säilivus), siis vabastatakse seeme tiibadest vastavate masinatega. Eraldunud tiivad ja muu praht eemaldatakse seemnetest tuulamisega. Seemnete töötlemise võtete hulka kuulub ka sorteerimine massi, läbimõõdu või värvuse alusel. Kaseseemet varutakse kas urbadena või koos peenemate okstega (vihtadena). Pärast varjulises kohas kuivatamist lagunevad viljaurvad seemneteks ja urvasoomusteks. Kuna viimaseid on tülikas seemnetest eraldada, siis kaseseemet säilitatakse ja külvatakse koos urvasoomustega. 2 3. Metsaseemnete säilitamine Metsapuude viljakandvus on ebareeglipärane, kuid taimla- ja metsakülve tehakse aga igal aastal. Seetõttu on vaja seemet säilitada seemnevaheaastataeks. Seemnete säilitamisel nende
Leopard Leopard on suur üksildane kiskja , kes võib küttida nii savannis kui metsas,nii maismaal kui puude otsas.Teda märgates põgenevad ahvid kohe kõige peenemate okstega puu otsa , kuhu leopard vaid oma raskuse tõttu ei pääse.Leopard on üüratu jõuga loom , kes võib endaraskuse saaklooma ,näiteks antiloobi vedada kõrgele puu otsa , et seal rahulikult süüa,kuna hüäänid või lõvid võivad kambaga püüda leopardilt saaki ära varastada.Poegi kasvatab emaleopard üksi ja väga kaua.Ta õpetab neid saakloomi kättesaama, ning see on põhjalik koolitus , kaks või kolm aastat. Leopard elab Aafrikas ja Ida - Aasias. Teda võib kohata ka Kaug - Idas, Turkmeenias ja Kaukaasia mägedes. Leopard on suur, tugev ja väle. Ta käib maapinnal pehmelt ja kuulmatult, ronib puu otsa ning võib osavalt puult puule hüpates kiiresti edasi liikuda. Vett ei karda: ta on meisterlik ujuja. Leopard on hädaohtlik kiskja. Tungib kallale t...
väljendada ei saa. Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. Lihtsalt vaatle ja siis tunneta. Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. Puu võib olla lihtsalt puu oma lehtede ja okstega keset tormituult aga samas kui vaadelda kuidas tuul liigutab oksi elegantselt ning lehed seal samas graatsiliselt kaasa mänglevad ja näitavad mitmekülgset värvidemängu lehtede erinevatelt pooltelt, siis sellest võib saada nii tugeva visuaalse impulsi läbi mille inimene inspireerub ja temas tärkab suur soov sama vaatepilti koos jäädvustada, et taaskord kogeda sarnast harrast tunnet. Tema jäädvustus aitab tal taaskogeda. Ta sai liandväärtuse. Kunsti eesmärk just nii
kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE: Kuna muru on pargikujunduses üks tähtsaim põhielement, siis on ka selle hooldamine vaata et kõige tähtsam. Toomparki katab tallatav muru st. et pargi külas-
maahärrade vahel: ·Kagu-Eestis valitses Tartu piiskop ·Lääne-Eestis ja saartel Saare-Lääne piiskop ·Põhja-Eestis Taani kuningas Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist
kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine: Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt: Pungad: Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor: Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni (kui mahlad liiguvad). Sel ajal on toimeaineid kõige enam ja koor on lahti. Lehed: Kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab. Kogutakse kuiva ilmaga, enne lõunat. Eosed:
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (17911824) "Meduse'i parv"
Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel
rüüstatud. Kui tegu on mürgise taimega, tuleb olla eriti ettevaatlik - koguda võib ainult lubatud taimeosa, pärast pesta kindlasti käed, mitte panna neid suhu ega silma. Ravimtaimi on õige korjata õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse. Mittesobiv on kilekott, kus taimed riknevad kiiresti. Taimi tohib korjata vaid kohtadest, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja eemal saastavatest tööstusettevõtetest. Pungad- Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor -Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni (kui mahlad liiguvad). Sel ajal on toimeaineid kõige enam ja koor on lahti. Lehed-Kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab. Kogutakse kuiva ilmaga, enne lõunat.
Picea pungens ' Iseli Fasitigate'- leitud 1981. Aastal USAst. Kitsassammasja võraga sinakashallide okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Globosa'- leitud 1964. Aastal Suurbritanniast. Kääbuskasvuline laikoonusja või kuhikja kujuga, hallikassiniste okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Pendula'- leitud 1891. Aastal Hollandist. On rippuvate okstega, kõrguskasvuta või nõrga kõrguskasvuga puu. Kasvukõrgus sageli sõltuvuses pookekohast. Võib kasvada laiusesse kuni 3m 30 aasta jooksul. Picea pungens ' Hoopsii' leitud 1958. Aastal Saksamaalt. Väikse kuni keskmise kasvuga, väga korrapärase võraga puu, okkad hallikassinised, on üks kõige sinakamate okastega torkava kuuse sort. Võib 30 aastasena olla kuni 3m kõrge ja kuni 3m lai. 3 Picea pungens ' Maigold'- leitud 1988. Saksamaalt
Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel. Moodustab tiheda padjandi. Vähenõudlik! Haljastuses kasutatavad liigid Cytisus luudpõõsas Külmakartlik Eesti tingimuste jaoks. Kipub tagasi külmuma, kuid taastub suhteliselt hästi.Armastab liivast pinnast. Haljastuses kasutatavad liigid Genista leetpõõsas Kasutatakse haljastuses
See on sellepärast, et inimesed on istutanud taimi, mis suudavad pärast tulekahju tagasi kasvada. Oliivipuu Oliivi puu mängis suurt rolli tsiviliseerides Vahemerelise kliimaga maad. Ateena linn sai oma nimetuse jumalanna Athena järgi, kes tõi oliivipuu linna. Suutes ellu jääda kuumas ja kuivas kliimas, on oliivipuul väikesed lehed kaitsva kattega ja karvased alumised pooled, mis aeglustavad aurumist. Oliivipuu kaldub kasvama tihkete, peenikeste okstega. Et toota rohkem vilju, on puud kõvasti kärbitud. Oliivid saavad küpseks läbi sügise kuni talveni. Kuna õli sisaldus väheneb, muudavad oliivid värvi rohelisest lillakani kuni päris mustani. Rohelised oliivid koristatakse saagina esimesena. Sammal vaip Samblikud on lihtsad, ilma juurteta igihaljad taimed. Nad võivad kasvada laia valikuga elupaigas, kuid kõige rohkem leiab neid katmas maapinda ja heitleheliste puudel. Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas.
C. D. Friedrich. Kaarnapuu C. D. Friedrich. Rändur udumere kohal Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees. Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (17911824) "Meduse'i parv"
hõõrduvad) ja üle 5-6 aasta vanused oksad maapinnani. Nii saab tehtud ka põõsa noorendamine kuna roosioksad on suhteliselt lühiealised, siis julge vanade okste väljalõikamine ergutab asendusvõrsete kasvamist ja seega ka rikkalikku õitsemist. Edasine lõikamine oleneb roosirühmast, kuhu lõigatav taim kuulub. Roniroosid Roniroosid on rahvapärane nimetus kuni 3 m pikkuste toestamist vajavate vartega põõsastele. Suureõielised väänroosid on tugevate okstega ning õitsevad korduvalt sama aasta võrsetest. Nendel eemaldatakse varakevadel peenemadväheväärtuslikud oksad, teiste külgharusid võib kärpida kolmandiku võrra. Noorendamiseks lõigatakse iga kevadel välja 1-2 vana oksa. Väikeõielised ramblerroosid on peenemate painduvate okstega ning õitsevad kord aastas eelmisel kasvuperioodil kasvanud varte külgokstel. Kevadel eemaldatakse mõned nõrgemad põhioksad. Ramblereid noorendatakse pärast õitsemist, lõigatakse maapinnalt ära 1 -2
http://bio.edu.ee/tai med/okaspuu/image s/kuusk.jpg Õis: puudub Käbi: Isaskäbid on 1¼2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8¼16 cm pikad ja läbimõõdus 3¼4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid Paljunemisviis: peamiselt seemnetega, harva paljuneb ka vegetatiivselt, Tunnus: okaspuu, okkad ühekaupa kinnitunult, käbid piklikud, aastaringselt haljas, tihedate okstega. Nimetus: Suur läätspuu Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: hästi arenenud, plastiline Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised, tüve läbimõõt kuni 20 cm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
