viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub kütmine on seal palju soojem kui väljas. Kuidas kandub kasvuhoonest soojus keskkonda? • Klaasi soojusjuhtivuse tõttu
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis ...
·Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel. · On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat, kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt ainult ühte hüdrotermilist energiat. · Euroopas kasutusel 18.sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam. Geotermaalenergia ressursid ·Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga U, Th ja K isotoopide lagunemine maakoores. ·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. ·Sobilikud tingimused on olemas vulkaaniliselt aktiivsetel aladel (laamade äärealadel). ·Soojuse tootmiseks kasutatakse põhiliselt madala- temperatuurilist geoteramaalenergiat (10-150°C). ·Elektri tootmiseks läheb vaja kõrgemat temperatuuri (150-379°C). Geotermaalelektrijaam Geotermaalenergia eelised
valgust ja sellega saab nendel toi muda fotosüntees. Kust aga saab soojust ? Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis viisi kasutatakse? Sooja veega, elektriga ja ahjaga tavaliselt soojendakse kasvuhoonet kuna on külm pea- miseks soojusallikaks on loomulikult päike. Eesti alal tavaliselt mi- dagi kasvatatakse ai- nult suvel. Kuidas toimub soojendamine? Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja soojendavad maad kasvuhoones. Siis maapind soojendab ka õhku.Katus ja seinad ei võimalda soojale õhule lahkuda. Lisaks klaasile või kilele, mis on kaetud kasvuhoone katusel, ei lase välja mitte ainult õhk, vaid ka soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid.Soojendatud maa kiirgab
Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne kuuvalgus otse purjedest läbi langedes tumerohekasse vette kukkus, moodustades tee, mis kuu endani tagasi viis. Kai ääres seisis ankrus teisigi paadialuseid, ent ainult sellel erilisel laeval tundusid purjed kui läbipaistvad, lausa immitsedes ise summutatud valgust keset ööd
Soolsus · Mitu grammi soolasid on lahustunud 1 liitris vees (keskmine 35 , Punane meri 40 ) · Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur auramine · Ekvatoriaalvööndis madalampalju sademeid · Halokliinsoolsuse hüppekiht Hoovused · Ookeanite ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsed liikumised. · Miks tekivad? Tuul tõmbab käima Erinev vee tihedus, mis tekitab rõhu horisontaalse gradiendi ja see omakorda vee liikumise Golfi hoovus · Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised veed · Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps) · Vaikse ookeani troopilises piirkonnas esinev ilmastikunähtuste kogum. · Iga 210 aasta tagant on veepinna temperatuur 5 ° soojem · Põhjustatud passaattuulte nõrgenemisest, mis kahandavad upwellingut ning selle tõttu on termokliin sügavamal. Mõjud · Tugevad troopilised vihmad Ameerika rannikul.
kadumise ja ümbruskonna visuaalse risustamise oht. Keskkonnahoidliku elektrienergia tootmine on iseenesest tervitatav, kuid see ei tohiks ohtu seada loodusväärtuste säilimist. Tallinna tehnikaülikool GEOTERMILINE ENERGIA ehk MAA SISEENERGIA Aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia: • looduslikud radioaktiivsed elemendid • päikesekiirgus Laamade äärealad. Termaalvesi. Soojusallikaks võib olla pinnas, kivimid, pinna- või põhjavesi. Looduslik, aina uuenev soojusallikas. Tallinna Tehnikaülikool 2015 KUIDAS KASUTATAKSE GEOTERMILIST ENERGIAT Saab muuta elektrienergiaks. Saab kasutada kütteks. • maasoojuspumbad Energia salvestamine. Tallinna Tehnikaülikool 2015 RESSURSID EESTIS Ebasoodne geograafiline asend. Üsnagi tundmatu maailm.
toimingute sooritamisviis, kuid samas ka erinevad seadmed igapäevaelu lihtsustamiseks. Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid küttimise efektiivsemaks. Siis õpiti valmistama ka rauda, mis edendas paljusid eluvaldkondi, sealhulgas kaubavahetust
soojusisolatsiooni, mis on kaetud pealt ehituskilega. · Vastu seinu on samuti paigaldatud soojusisolatsioon, et põrand seintega kokku ei puutuks. · Kile peal paikneb terasest armatuurvõrk, mille külge kinnitatakse küttetorud, mis paigaldatakse spiraalselt. · Küttetorude otstes asub jaotuskollektor, mis on ühendatud magistraaltorudega. · Magistraaltorusid on tavaliselt kaks: pealevoolu- ja tagasivoolutorud. · Magistraaltorud algavad soojussõlmest · Soojusallikaks võib olla sõltuvalt elamu tüübist (eramu, korterelamu jne) katelsüsteem, soojuspump või väline soojusvõrk (kaugkütte katlamaja). Vesipõrandakütte tööpõhimõte · Soojusallikast juhitakse soojus soojuskandjaga (vesi) jaotuskollektorisse, kus see jaguneb erinevate küttekontuuride vahel. · Ruumitemperatuuri reguleeritakse põrandast u.1,1 m kõrgusele paigaldatud regulaatorist. · Põrandaküttel on soojuskandja temperatuur
Tropopaus on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel. Temas iseloomulikuks tunnuseks on õhutemperatuuri languse lõppemine või vähenemine. On sageli pilvede ülemiseks piiriks. Tropopausi kõrgus on muutuv: polaaralade kohal on see 8-10 km, kesmiste geograafiliste laiuste kohal 10-12 km, ekvaatori kohal 16-18 km. Stratosfääri alumises osasjääb õhutemperatuur konstantseks (-56,5 kraadi) (isotermia),ülemises osas tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). Soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Päikese ultravioletkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talvel läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus. Mesosfääris langeb õhutemperatuur pidevalt ning ülemisel piiril saavutab ligikaudu -90 kraadi
Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Volframelektrood 4. Lisametall Sele 1.3. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Gaaskeevitus (G) Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse lisametallina keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. 8 1. Keevituspõleti 2
hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geotermiliste elektrijaamade rühm on Californias geotermilisel alal
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena. Selleks, et nei...
Eramut varustatakse tänava veevarustuse võrgust. Torustikena on kasutautd plastmasstorusid, horisontaalse jagamisega kinnise ehitusviisiga. Soojavee varustus toimub boileriga. Majasisese veevarustuse väljaehitamisel on kasutatud ainult materjale, mis on sertifitseeritud Vabariikliku Tervisekaitseameti poolt. Elamu heitveed juhitakse ühiskanalisatsiooni. 6. KÜTE JA VENTILATSIOON Hoonesse on projekteeritud maaküte. Hoone esimese korruse soojusallikaks on põrandasse projekteeritud küttetorud, teisel korrusel on radiaatorid. Majas on olemas sundventilatsioon, mille põhiseade asub esimese korruse abiruumis. Lisaks on võimalik tube ventileerida ka akende kaudu. 7. ELEKTRIVARUSTUS Välisvõrgud projekteeritud vastavalt tehnilistele tingimustele. Hoonesisene elektrivarustus lahendatud eraldi projektiga. Elekrijuhtmestik paikneb seinasiseselt. Liitumispunkt, peakaitse ja mõõtesõlm asuvad posti küljes elektrikilbis. 8
p. 2.6). Metallurgiliste protsesside tüüpnäitena vaatleme terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsioonimaterjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse
· teravneb põletuspuidu vajak arengumaades Alternatiivsed energiallikad: · päikeseenergia · tuuleenergia · maailmamere soojuse energia · tõusu-mõõna energia · ookeanilainetusenergia · maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia · geotermiline energia · biomassi energia Varud on ammendamatud. Taastuvad energiaallikad · Päikeseenergia: Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India · geotermiline energia Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 1020º C/km. Vulkaanilise aktiivsusega aladel Itaalias, UusMeremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. · pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s · tõusumõõna energia
Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise soojusallika temp
(soojust andva keha temp T2) alati madalam väliskeskkonna temp-st T0. Ülemise soojusallika temp on
võrdne välistempiga T1=T0 (seega toimub külmutusseadmetes soojusülekanne madalama temp-ga
kehalt T2 väliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2
Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise
soojusallika temp (soojust andva keha temp T2) alati madalam väliskeskkonna temp-st T0.
Ülemise soojusallika temp on võrdne välistempiga T1=T0 (seega toimub külmutusseadmetes
soojusülekanne madalama temp-ga kehalt T2 väliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2
Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise
soojusallika temp (soojust andva keha temp T2) alati madalam väliskeskkonna temp-st T0.
Ülemise soojusallika temp on võrdne välistempiga T1=T0 (seega toimub külmutusseadmetes
soojusülekanne madalama temp-ga kehalt T2 väliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2
sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp. · Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli. · Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab. · Soojust võib saada või kaotada neljas viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise, soojuskiirguse teel. · Hüpotermia kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. · Surm saabub, kui kehatemperatuur on alla 25 kraadi.
VAHENDUSEL TOIMUB ENERGIATE VASTASTIKUNE MUUNDUMINE, NIMETATAKSE TERMODÜNAAMILISEKS KEHAKS 5. Soojusjõuseadme mõiste · Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks. 6. Millist kahte "keha" on vaja, et muundada soojust tööks Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. · Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui
vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. 5. Soojusjõuseadme mõiste Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks. 6. Millist kahte "keha" on vaja, et muundada soojust tööks Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuse...
· Ökoloogiline ehitus · Tarbimisharjumuste muutmine · Hea planeerimine, vältida suure energiatarbega ehitisi · Energiatõhususe suurendamine Uued energiaallikad: · Bioütteenergia biomassi põletamisel tekkiv energia (puit, sõnnik, pilliroog, jäätmed) · Päikeseenergia päikese kiirgusenergia kogutakse laial pinnal · Tuuleenergia tuule liikumisenergia muudetakse elektriks · Geotermiline energia peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores · Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia · Vesinikuenergia kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades · Termotuumaenergia peaaegu ammendamatu · Merevee energia tõusu-mõõna generaatorid, merelaine energia Õhk maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles
- sulatuspõkk-keevitust (FW), - takistuspõkk-keevitust (UP). Kontaktkeevitus erineb kaarkeevitusest selle poolest, et ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rakendatakse survejõudu. Keevitusoperatsioonid on hästi automatiseeritavad, kusjuures keevisõmbluse kvaliteet sõltub ainult seadme reguleerimise õigsusest, mitte keevitaja kutseoskustest. 13. Gaaskeevitus, keevitusgaasid, keevitusseadmed ja gaaskeevituse põletid. Gaaskeevitus kuulub sulavkeevituse rühma. Soojusallikaks on põleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Keevitada on võimalik peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Keevitusleek moodustub põlevgaasi põlemisel hapnikus. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ja lisametalli. Kõige 4
B Otsene redutseerimine (1000 - 1400°C) Joonis 4. Kõrgahi C Kande redutseerimine (400 – 1000 °C) Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks – koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. 7 Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3).
keeviste kvaliteedile, keevitavaid materjale, keevitatava materjali paksust, keevituskaablite pikkust, teisaldatavust ja selle vajadust, tootmismahtu ja kasutamise intensiivsust. Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Selle puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel. Soojusallikaks on keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Eelised: võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle, mõned metallid keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Puudused: suur kuumutuspiirkond, tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel. Komplekti kuuluvad: hapniku ja põlevgaasi
teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Solonzakid ja solon. Solonzakid ja solonetzid. Erinevate soolade toksilisus on erinev. Sooda solonzakid midagi ei kasva. Soodad roosipeernasse ja midagi enam ei kasva. Mulla soojusomadused ja soojusreziim Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia. 3 mullasoojusomaduse põhinäitajat: 1) mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt. Sõltub mulla veesisaldusest ja sõltub mulla kallakust 2) mulla soojusmahtuvus 3) mulla soojusjuhtivus sõltub vee ja õhu vahekorrast Mulla õhk ja õhureziim Taimes on tehtud kindlaks isegi kuni 50 keemilist elementi. Nende osatähtsus on taime kasvuseisukohalt väga erinev. Need keemilised elemendid mida taim on
3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsioonisaaduste temperatuuri järsk tõus ja tavaliselt ka valguskiirgus. Kui oksüdeerijaks on hapnik, siis tekivad põleva lähteaine koostiselementide oksiidid. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur süttimiseks piisava soojasisaldusega (soojusmahtuvusega). Põlemisreaktsiooni kiirus võib ulatuda aeglasest, visuaalselt märkamatust oksüdeerumisest kuni plahvatusliku põlemiseni. Põlemine jagatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: põlemine leegiga ja hõõgumine. Gaasid ja põlevvedelikud põlevad ainult leegiga. Tahketel ainetel (nt puit, paber, plastmassid) algab enne
3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsioonisaaduste temperatuuri järsk tõus ja tavaliselt ka valguskiirgus. Kui oksüdeerijaks on hapnik, siis tekivad põleva lähteaine koostiselementide oksiidid. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur süttimiseks piisava soojasisaldusega (soojusmahtuvusega). Põlemisreaktsiooni kiirus võib ulatuda aeglasest, visuaalselt märkamatust oksüdeerumisest kuni plahvatusliku põlemiseni. Põlemine jagatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: põlemine leegiga ja hõõgumine. Gaasid ja põlevvedelikud põlevad ainult leegiga. Tahketel ainetel (nt puit, paber, plastmassid) algab enne
Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1.1. Soome saun Soome saunas on õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad puiduga üle löödud. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile külmade ja kuumade faaside vaheldumises igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist.
Pead üles märkima kas muutus oli kiire või aeglane või kui näit on stabiilne siis aeg mille jooksul ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E -NE ja baromeeter langeb pidevalt, siis saabub torm S-st või SW-st. Tormi tsenter möödub vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni jooksul ja tuul pöördub NW-i läbi N-i. Standardatmosfäär (K) alumises osas jääb õhukiht puutumatuks (- 56,5 kraadi) (isotermia) ,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talve läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , Kelvini skaala -273 kraadi c null skaala, Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus
ning naha ainevahetus intensiivistub. Saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Sauna temperatuur on 55 kraadi ja soovitatav saunas vibimise aeg kuni 30 minutit. Soolasauna ei soovitata nahavigastuste korral. Soome saun - õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad puiduga üle löödud. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile külmade ja kuumade faaside vaheldumises - igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist
Termodünaamika teine seadus omab mitmesuguseid formuleeringuid. Toome nendest mõningaid: 1. Soojus ei siirdu iseenesest madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. 2. Soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks peame soojusallika kõrval omama ka jahutajat, so soojus on muudetav mehaaniliseks tööks temperatuuride vahe olemasolul. 3. Kõige madalama temperatuuriga keha antud kehade süsteemis ei või olla soojusallikaks. 4. Ringprotsessis ei ole võimalik kogu olemasolevat soojust muuta mehaaniliseks tööks. 5. Tagastamatutes ringprotsessides entroopia suureneb. Seega on võimatu luua ka ,,igavene jõumasin", st selline, mis töötaks ainult soojusallikaga: sooritades tööd saadava soojuse (q1) arvel ilma soojust eemaldamata (q2), st temperatuuride erinevust (T1-T2) omamata. Sellise ,,jõumasina" soojusallikaks oleks näiteks ookeanivee
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Niiskes ja külmas (parasvööde) üsna paks huumuskiht. Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt. -Marsil leitud jälgi suhteliselt hiljutises geoloogilises minevikus (suurusjärk 100 MAT) vedela vee võimalikust olemasolust. -Jupiteri kuu Europa. Pinnal asuva jää kihi all võib olla vedel ookean (või soojem, konvekteeruv jää). Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon. Erosioon tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine. (kivist/settest) Abrasioon voolavas vees kaasaaskantavate tahkete osakeste poolt põhjustatud ,,erosioon". Mõlemad kokku denudatsioon Vihmapiiskade erosioon. Enne paksu alustaimestiku teket oli selle osa väga suur. Vee voolamise tüübid
,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni soojusenergiaks aga ka elektrienergiaks detsembril 1865 Arthur Joachim von lumele, taimkattele) langenud ja sealt 1,3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 (ionisatsioonil kõrgemates kihtides). Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse lahkunud kiirguste vahe[1]. km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Neeldumine on vaatluste reale, mis kestab
kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust. Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras. Metallide gaaskeevitus. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on
_ passiivne -- projekteeritakse maja nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust. _ Aktiivne soojusena - erilistes kogujates, mille pind on tume ja annab kuumenedes päikesesoojuse anumas olevale vedelikule. _ Elektrienergiat saadakse päikesepaneelides, kus toimeaineks on räni. 32 _ Tuuleenergia kogumine rannikul ja mäestikualadel. Liikumisenergia muudetakse elektriks. _ Geotermiline energia Aluspõhjas tekkiv ja kogunev soojus. Peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores. 33 _ Vesinikuenergia Kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Tuulte perioodil tekkinud ülemäärane energia talletatakse veest saadava vesinikuna, mis põletatakse elektrija soojusenergiaks _ Termotuumaenergia Kütteaine deuteenium, mida rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist. Termotuumareaktsioonis ei teki radioaktiivseid aineid, küll aga
Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded: Vabariigi valitsuse 27 okt 2004 määrus nr 325 ET kartoteegi osa 10 Ehitiste tuleohutus EVS 812 Ehitiste tuleohutus EPN ja standardi osasid tuleb käsitleda määrust täiendavateks ning lahknevuse korral tuleb lähtuda määrusest. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur. Ehitise tuleohutuse määravad: Ehitise kasutamisviis Korruste arv ja pindala Ehitise kõrgus 8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused.
Ka väga väikesed erinevused reljeefis võivad tekitada erinevaid elupaiku. Näiteks niisketes metsades, mis paiknevad savikal aluspõhjal täituvad pärast suuri vihmasid madalamad lohud kiiresti veega. Sama efekt on ka luhtades ja lodumetsades. Reljeefi pole nagu silmaga nähagi kuid taimestikulised erinevused võivad olla väga suured. 53. Miks on erinevate laiuskraadide elustik erinev, millised keskkonnatingimused sõltuvad laiuskraadist? Päike on maal peamiseks valgus- ja soojusallikaks. Maale langevast kiirgusest neelab atmosfäär 20 – 40%. Poolustel, kus langemise nurk on teravam, tuleb kiirgusel läbida rohkem atmosfääri kui ekvaatoril. Samuti on valguse terava nurga tõttu poolustel kiirgushulk pinnaühiku kohta oluliselt väiksem. Nii on ekvaatori aastane kiirgushulk kokkuvõttes ca. 2 korda suurem kui poolustel . Maa viltuse pöörlemistelje tõttu esinevad suures osas maakerast aastaajad, mis muutuvad omavahel aina erinevamaks pooluste suunas
kopa tühjendusnurka ja tema asendit täitmisel. Selleks tuleb kopatõmmitsa sõrm asetada vahehoova ühest avast teise. 7) Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Näiteks saab õmbluse moodustada põhimetalli servade sulatamise teel (põkk-keevituse või ääristatud detailide puhul) . Komplekti kuuluvad: hapniku ja põlevgaasi (atsetüleeni) balloonid koos sulgemisventiilide ja reduktoritega, gaasivoolikud, põleti 2 koos suudmikuga 3.
paikneb hoone servas (pööningul või ruumis). 108 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Küte Kui vanemas maamajas planeeritakse kütte renoveerimist, siis on mitmeid valikuid, mille vahel valida: ahi, pliit koos soemüüriga; soojuspump (maasoojuspump, õhk-vesi-soojuspump, õhk-õhk-soojuspump); keskküte, kus soojusallikaks võib olla puidugraanulitega ehk pelletitega köetav katel, tahkekütusel (halupuit, kivisüsi, brikett) katel, puiduhakke katel; elekterküte (otsene elekterküte või ööelekterküte); Küttesüsteemi uuendamine on protsess, mida tuleb hoolikalt planeerida. Arvesse tuleb võtta nii rajamis- kui ka hoolduskulud, energiaallika kättesaadavus, igapäevase aja- ja tööjõukulu, keskkonnamõju jne. Püsiva kasutuse korral tagab enamikul juhtudel hoone vajaliku
misest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes veega jahutatavasse vormi. (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. 2.2. Valutehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivi- söest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt 2.2.1. Liigitus süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põle- Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või misel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks toodete valandite tootmises sulametalli valamise vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taan- teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt dajaks) maagist. keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võib olla Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes mõnest grammist sadade tonnideni
arvel olevat põhjavett. Üldjuhul ei ole need tingimused tagatud ja kasutada tuleb suletud süsteemi. Õhk/vesi soojuspumpade kasutamine on puitkorterelamute juures võimalik. Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada hoovi poole ja varjata nii, et see ei rikuks miljööd ja oleks tagatud soojuspumba töötingimused. Soojuspumba valikul tuleb lisaks tema soojustehnilistele omadustele jälgida veel tema mürataset: soojuspump ei tohi tekitada liigset müra. Õhk/õhk soojuspumbad ei ole sobivaks soojusallikaks puitkorterelamutes, kuigi on parem lahendus, kui otsene elekterküte. Puitkorterelamute ruumiplaneering ei ole sobivaim õhkkütte jaoks, kuna palju on väikeseid ruume, kus sooja õhu ringlus ei ole parimal moel tagatud. Puitkorterelamule soojusvarustuseks õhk/õhk soojuspumpadega peab arvestama iga korteri kohta vähemalt 1…3 soojuspumpa, mille välisosade mahutamisega tekib probleem. Soojuspumpade välisosasid ei ole ilus paigaldada tänavapoolsetele fassaadidele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
