vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest. Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega. Kliimamuutused vähendavad omakorda veevarude kättesaadavuse kindlust. Muutuvate sadememudelite põhjal eeldatakse, et mõnedes Euroopa piirkondades on tulevikus rohkem ja teistes vähem magevett. Arvestades kasvavat nõudlust ja kliimamuutusi, on paljudel kasutajatel, sh loodusel üha raskem rahuldada oma veenõudlust. Kui vett on vähe, arendatakse tööstussektoris ja majapidamistes vee säästlikumaid kasutusviise, ent veest sõltuvad ökosüsteemid võivad saada pöördumatuid kahjustusi. Sellel on aga märksa laiem mõju kui vaid
vähe või väga vähe (Integreeritud veemajandus ..., 2001). Praeguste arengute jätkudes on kaks kolmandikku maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnangul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 2. Magevee-varud ja veekasutus Euroopas Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest. Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100 m3 inimese kohta aastas (vähem kui 5 000 m3 peetakse väikseks). Ebapiisavad veevarud on Lõuna Ukrainas, Moldova Vabariigis, kesk-ja alamjooksul Volga jõge piirkonnas, Kaspia madalikul, Lääne-Siberi lõunaosas, Kasahstanis ja Türkmenistani madalikul. Liigne vee
korraldust. Määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekogude valgala kaitseks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames sõlmis Euroopa Liit 12 Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigiga Partnerluse ja Koostöö Leppe, koordineerimaks veevarude kaitset, vee infrastruktuuride finantseerimist ning integreeritud veevarude haldamist, kaasa arvatud piiriüleste jõgede ja teiste veekogude haldamist.
väiksemal määral ka veekogude vee infiltratsiooni kaudu. Lisaks mängib olulist rolli ka inimtegevus - infrastruktuuri ja uute elamualade rajamine ning puude langetamine. Looduslike koosluste hävitamine ja ehitustegevuse tõttu kahjustub maapinna pindmine kiht ja seetõttu väheneb vee imbumine maapinda ning suureneb pindmine äravool (lisa 2). Põhjavee taastumise seisukohalt on äärmiselt oluline veevarude jätkusuutlik majandamine, mille kohaselt ei tohi põhjavee kasutamise maht ületada selle taastumise mahtu, vastasel juhul on ressurss peagi ammendunud. Põhjaveevarude taastumisel on lisaks veevarude täienemisele ka teisi positiivseid kõrvalmõjusid, nagu näiteks taastumise käigus eemaldab imbuv vesi üleliigsed soolad maapinna peamistest kihtidest, soodustades taimede kasvu (Fisher, 2008). 1.2. Põhjaveevarude kunstlikud taastamise viisid
Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.4·1018 tonni, sellest 94% moodustab maailmamere vesi. Hüdrosfääri mass on ca 270 korda suurem kui atmosfääri mass. Maailmamere soojusmahtuvus on atmosfääriga võrreldes üle 1000 korra suurem. Laiemas mõttes arvatakse hüdrosfääri hulka ka atmosfääris, litosfääris ning elusorganismides olevat vett. Hüdroloogia on kitsamas tähenduses siseveekogusid ja pinnase- ning põhjavett käsitlev teadus, mis tegeleb sademete ja vee äravooluga ning veevarude haldamisega (pinnase niiskuse ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena.
mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Mageda vee kättesaadavust halvendab ka kasvuhooneefekti poolt põhjustatav kõrbestumine ning tulvaveed. Veele juurdepääsu takistavad ka relvastatud konfliktid. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Kuidas tulevikus lahendada veega seotud probleeme, pidades silmas nii rahvastiku juurdekasvu kui ka veevarude vähenemist? See küsimus muutub tulevikus üheks suuremaks väljakutseks kogu inimkonnale. Probleemile on püütud lahendusi leida, kuid enamik neist pole piisavalt efektiivsed või tekitavad juurde uusi probleeme. Näiteks on Hiinas hiiglaslikud tammide ehitamise projektid muutnud Kollase jõe alamjooksu vaid väikeseks ojaks. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldus sellise määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei
Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USA-s kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Hiinas, Indias ja Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDS-i. Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Puhas vesi suur tulevikuväljakutse Kuigi maakera pindalast üle 70% on vee all, sobib sellest vaid 2,5% inimesele kasutamiseks. Mageveest suurem osa on lõunapoolsusele ja Gröönimaale jääks ja lumeks kogunenud. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil. Toorvee eelkloreerimist tehakse, kui mingil põhjusel ei tööta osonaator, näite...
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil. Toorvee eelkloreerimist tehakse, kui mingil põhjusel ei tööta osonaator, näite...
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil. Toorvee eelkloreerimist tehakse, kui mingil põhjusel ei tööta osonaator, näite...
5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Oma vee kokkuhoiuga saame ära hoida suuri katastroofe.
Gobi Kõrb Gobi Külm Poolkõrb Põhja- ja Loode-Hiinas, Mongolis; Ulatus läänest- itta 1600km; Põhjast- lõunasse 800km; Pindala umbes 1300000 km; Peamiselt kivi ja savikõrb; Jõed puuduvad; On leitud mitmesuguseid fossiile. Asend Maastlikuline piirkond sise Aasias Lõunast piirneb Nan Shan Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga
Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Alternatiivsed energiaallikad Päikese-,tuule, - biomassi-, vee- ja geotermaalenergia Ei kaasne keskkonna saastamist Tekivad pidevalt taas TUULEENERGIA Tuuleenergia Kineetilise energia muundamine mehaaniliseks- või elektrienergiaks Mehaaniliseks energiaks - tuuleveskid Elektrienergiaks - tuulegeneraatorid Plussid Ei koorma keskkonda Puuduvad NOx-heitmeid ja teised õhu saasteaineid Saab vähendada kasvuhoonegaa side hulka Alternatiiv fossiilkütustele Miinused/Keskkonnaprobleemid Tekitavad müra Takistavad lindude lendu Rikuvad maastikupilti Vajalik tuule keskmine kiirus 6 m/s Ressursid Tuuleenergia varud on suured Tuul on taastuv, aga väga muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk...
Sustainable water resources systems are those designed and managed to best serve people living today and in the future. Säästev veevarude süsteemid on kavandatud ja juhitud, selleks et kõige parem teenindada inimestele, kes elavad praegu ja tulevikus. The actions that we as a society take now to satisfy our own needs and desires should depend not only on what those actions will do for us but also on how they will affect our descendants. Meetmeid, et me nagu ühiskond võtame ette praegu selleks, et rahuldada oma vajadusi ja soove peaks
seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei kahjustaks keskkonda, kuhu see tagasi lastakse ning inimtegevus peaks võimalikult vähe kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kontrollida ning jälgida, et tagada vee vastavus seatud normidele, millega tegelebki seiramine. Veeseire seadusandlus Eestis peetakse veevarude arvestust vee hulga, taseme, omaduste, kasutamise ja kasutajate ning puuraukude, veehaarete ja põhjaveemaardlate kohta vastavalt keskkonnaregistri seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Veevarude kontrollimiseks ja hõlmamiseks kasutatakse veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk va...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht
tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Skeem 1. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad (EGK andmetel 2002) 2000. aastal kaevandati 759 700 tonni turvast. Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks. Põhilised keskkonnakaitselised probleemid · Turbarabade hävimine põlemise tulemusena · Soo on veevarude kujunemis- ja säilitusala. Negatiivsed muutused kajastuvad eelkõige piirkondades, kus vee looduslik kaitstus soos ja seda ümbritsevatel aladel on nõrk või puudub. Näiteks soode liigne kuivendamine.
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. -Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. -Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka...
• Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih= 673&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=3MEaVeT8N 8m6UfGeg-gB&ved=0CDwQsAQ&dpr=1 • Õpik lk 28-33. Videod: • Loomade elustik : https:// www
ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
-19. sajandil 20 miljoni inimesega? Orjakaubanduse käigus viidi ligikaudu 20 miljonit inimest Aafrikast Ameerikasse. Lk. 117 1. Miks on inimkond kasvanud kiiremini kui toiduainete tootmine alates 1984.aastast? On olnud lühiajalisele kasule orienteeritud põllumajanduslik tootmine, mis pikemas perspektiivis on viibinud maa viljakuse lahguseni erosiooni, kõrbestumise, mageveevarude kahanemise ja niisutamiseks kasutatava veevarude kahanemise tõttu. 2. Mida on vaja teha, et liikuda säästva põllumajanduse suunas? Aretada uusi taimesorte, võtta kasutusele ebatraditsioonilisi toiduallikaid, vähendada kalapüüki, toetada ja arendada põllumajandusliku tootmise meetodeid, kasutada kunstlike mürkide asemel looduslikke kahjutõrjevahendeid, ergutada põllumajandustootjaid kasvatama taimi, mis suudaksid toita kohalikke inimesi. 3
Lennuk paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. 3. Bioloogiline mitmekesisus - Vahemere ääres on tallamise tõttu väljasuremisohus kuni 500 taimeliiki. Vees võivad sukeldujad kahjustada korallriffe. 4. Vesi on kõige olulisem looduslik ressurss. Turismitööstus üldiselt tarvitab liigselt vee ressursse hotellide, basseinide, golfi rajade ja personaalseks kasutamiseks. See võib viia vee puuduseni ja veevarude allakäiguni. ECONOMY 1. Country's political and economical situation affects tourism significantly. The number of tourists can be small in the countries, where there are hurricanes, eartquakes, terrorism and diseases. 2. Jobs created by tourism are often poorly paid and seasonal. Tourism can push up local property prices and the cost of goods and services. 3. A huge amount of tourism returns are taken away from the target country. There are many
nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks.
• Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.
jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas. Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning kaevandustes ja karjäärides pumbatakse põhjavett kaevandamise eesmärgil välja, kuid seda vett ei tarvitata ära. Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett
• Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. • Inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt
Tõsi- kõik võttis kauem aega ning elu ei olnud nii lihtne, kuid inimkond sai hakkama. Kui me tänapäeval peaksime sellisesse olustikku sattuma, kahtlen, et väga paljud meist suudaksid seal ellu jääda. Tehnoloogia võimaldab inimestel kontrollida kõike peale tehnoloogia enda. Need sõnad lausus John Tudor. 2003 aastal toimus USA kirdeosas elektrikatkestus, mis kestis küll vaid paar tundi, kuid mille tagajärjed olid tõsised. Muuhulgas ei töötanud ka veepumbad, mis põhjustas veevarude reostumise. Isegi 4 päeva peale elektrikatkestust soovitati vesi enne kasutamist läbi keeta. Macombi maakond sulges mitmeks päevaks kõik restoranid, neid oli üle 2000. Kümned inimesed jäid väidetavalt haigeks peale reostunud vees pesemist. Reostatud vee merre voolamise tagajärjel suleti randu. Suletud olid ka lennujaamad. Elektripumpade mittetöötamise tõttu oli raske ka bensiini saada, ning see põhjustas bensiinihindade tõusu 7.- võrra liitri eest veel mitmeks päevaks.
biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud. Samas on hüdroenergia kasutamise maht Eestis piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, kuid maailmamastaabis on need siiski mikro-hüdroelektrijaamad. Kuigi suuremahulises elektritootmises ei suuda Eesti hüdroelektrijaamad kaasa rääkida, on siiski mõistlik olemasolevat
okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasi. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjubmetsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih= 673&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=3MEaVeT8N 8m6UfGeg-gB&ved=0CDwQsAQ&dpr=1 • https://annaabi.ee/Okasmetsad-mx47223.html Videod:
KORDAMISTEEMAD RAHVASTIK DEMOGRAAFIA - rahvastikuteadus 1. Iseloomusta graafikute ja diagrammide abil rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga
Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn
Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn
peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub - rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus - niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine · veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust tulupool: sademed ja juurdevool kulupool: auramine ja äravool globaalset veeringet iseloomustatakse: - sademete , auramise ja äravoolu vahelise seosena (koosneb 3st lülist) Maailmameri · 71% maailmamerd maailma pindalast (põhjapoolkeral 61%, lõunapoolkeral 81%) · maailmameri -> ookean -> mered · mered oma avatuse järgi jaotatakse:
eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme. Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest. Tootmine Arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud riikide tootmisviisid on väga energiamahukad, mis kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu
riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Mered Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral
See on ju omamoodi haigus janendel inimestel on psühholoogilised probleemid, arvan. Lõpetuseks: meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata tarbimist, lõpetada maa kurnamine, loomade ohjeldamatu piinamine ja söömine, sõdimine, tapmine, hävitamine,
kasvatatakse pinnasel, on viljakat pinnast ainult veidi üle kümnendiku kogu maapinnast ning see on taastumatu. Maapinda ohustavad erosioon, kõrbestumine, hapestumine, sooldumine, saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett. 97,5 protsenti maailma veest on soolane ja 2,5 protsenti mage. Sellest vaid üks protsent on kõlblik inimtarbimiseks. Arenenud maailmas kulub inimese kohta 220 ning arengumaades kolm liitrit vett ööpäevas. Iga kaheksandal maailma elanikul puudub juurdepääs ohutule veetagavarale, mistõttu iga päev sureb umbkaudu 4500 last. Kõige rohkem
Joogiveekriis Maailmas XX. sajandil Maailma rahvastik suureneb kolmekordselt. Samal ajal värske vee tarbimine on kasvanud seitsmekordselt, sealhulgas kohaliku omavalitsuse veevajadused kolmeteistkordselt. Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee
keemiliste omaduste poolest. Seetõttu on erinev ka iga maakoore kihi veejuhtivus st. mõni kivim laseb vett paremini läbi kui teine. Põhjavee taseme alanemine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Põhjavee reostumine Põhjavee reostub, kui sinna satub inimtegevuse mõjul
juhulpõhjavett meil kõigil. 6 2. PÕHJAVEE TASE 2.1 Eestis Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 ehk 360 liitrit inimesekohta põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks.
Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad. Võrdle kohastumist ja kohanemist? Kohanemine on erinevalt kohastumisest mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel. Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju. Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed. Putukad: hoiatusvärvus. 23. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistet ja protsesside vahel: a) liik, b) isolatsioon, c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär Ühest liigist võib areneda teine liik kui looduslikvalik tingib näiteks uute keskkonnatingimuste tõttu algse liigi geneetilise materjali muutumise nii palju, et uus
Turismi poolt tekitatud probleemid Taavi lood LT-11 Uuemõisa 2012 Prügireostus Turistid jätavad loodusesse maha palju prügi. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda vee ja rannajoone väljanägemist. Näide: Väikesaarte (nt Vormsi, Osmussaar) elanikud ei suuda turistide poolt maha jäetud prügi ise kokku korjata ja saare pealt ära toimetada. Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad, et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia Ühenäoliseks muutumine Sihtkohtadel on oht turistide soovidele vastu tulles ühenäoliseks muutuda. Maastikud, majutus, toit ja...
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p
Eesti territooriumist on 40 % kaetud metsaga. Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi ...
hüdroelektrijaamu rajada, seevastu leidub meie jõgedel sadu väikseid koondatud langusega jõeosi, mis sobivad väikehüdroelektrijaamade rajamiseks ning millest suur osa oli ka eelmise sajandi esimesel poolel kasutusel. Praegu toimubki just aktiivne nende vanade jaamade taastamine. Nagu sai mainitud, on Eesti hüdroenergeetiline ressurss tagasihoidlik. Kuigi Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest (250 000 m3/ km2 aastas) suhteliselt veerikkasse piirkonda, raskendab vee-energia kasutamist veevarude killustatus. Eesti territooriumitel olevatest vooluveekogudest on 94% pikkusega kuni 10 km ja vaid 9 jõe pikkus ületab 100km. Vähem kui 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja ainult 14 jõel on see üle 10 m3/sek. Veerikkamateks on Narva (keskmine vooluhulk suudmes ligi 400 m3/sek), Emajõgi (71,8), Pärnu (64,1) aga ka Kasari (27,6), Navesti (27,2) ja Pedja (25,4) jõgi. Pinnamood on tasandikuline. Pinnavormide suhtelised kõrgused ei
oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. INIMTEGEVUS Torujuhtmete ja veehoidlate rajamine hävitab palju metsa. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus, seda eriti õhusaaste tagajärjel. Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.
eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine liikumisel pimedast toast valgesse, kõrbetaimel on sügav juur vee hankimiseks ja lihakas lehed või varred veevarude kogumiseks või vee arumist piiravad kitsjad ja nahkjad lehed. Loomadel on hoiatusvärvus.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMIS VÕIMALUSED EESTIS referaat Mare Valg k-12b pärnu 2014 sisukord Alternatiivenergia üldiselt..................................................................................................3 Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis..................................................................3 Tuuleenergia Eestis...........................................................................................................3 Hüdroenergia eestis..........................................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
