*Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist. Tegelastest meeldis mulle Lotte,kuna tal oli kõige vägevam kostüüm
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02
Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber O2 ·Ehitus ·Marjad ·seened ·Küte
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda,
Minu lemmik uusajas Brigitta Liisa Sikut, Krõõt Soomets, Age Roosi Abraham Lincoln 12. veebruar 1809- 15. aprill 1865 Hardini maakond, Kentucky Ameerika Ühendriikide poliitik ja president(1861-1865) Saavutused Kinnitas talundiseaduse (20. mai 1862) Orjanduse kaotamine USAs (1. jaanuar 1863) Pani aluse riigipankade süsteemile (25. veebruar 1863) Kodusõja võitmine (9. aprill 1865) Armastatud president Sai märtriks Sümboliseerib ausust, otsekohesust ja austust Eraelu Vanemad Thomas Lincoln ja Nancy Hacks Lincoln Baptist 1818 suri tema ema, al
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% ...
B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen"
Veljo Tormis Karita Soomets Madis Kännola Liisi Lehtsaar Huvitavat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Aastast 1969 vabakutseline helilooja Tormis on ise öelnud, et on ju maapoiss, kes tuli üsna valge lehena linna, kus alles hakkas ilma ja inimesi avastama temast natuke nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu pre...
Apple Ney-Lii Soomets STEVEn paul JOBS Lapsendatud Keskkooli ajal külastas loenguid mis toimusid HP( Hewlett-Packard ) kontoris. 1972. aastal suundus õppima Reed`i Kolledzisse. On ise öelnud järgnevalt: Kui ma ei oleks neid loenguid külastanud, siis ei oleks Mac omanud mitmeid erinevaid fonte, proportsioonis tähevahesid jne. STEVE WOZNIAK Käsitsi ehitatud esimesed arvutid. Suur roll tarkvara loomisel. Lennuõnnetus Juuli 1976 TIMothy d. COOK Liitus 1998.aastal Ülesandeks vastutada ülemaailmse müügi eest. 2007.aastaks äridirektor. APPLE`I ALGUSAASTAD 21-aastane Steve Jobs, 26-aastane Steve Wozniak ja 42-aastane Ronald Wayne asutasid ettevõtte "Apple Computer" 1. aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994.aastal kaebas Apple Microsofti kohtusse kuid kaota...
JAN VAN EYCK (1390?)1395 1441 KOOSTAJA: MARI LIIS SOOMETS SOONURME 2009 ELULUGU Madalmaade 15.saj. tähtsaim maalikunstnik. Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teenistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna. Täites hertsogi diplomaatilisi ülesandeid, käis ta 1427.a. Itaalias. 1428 palus Lissabonis Isabella kätt. 1429 tõmbus ta õukondlikust elust tagasi ning asus elama ja töötama Brüggesse. Maeti 9. juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST
keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl Adami, Kristin Nikolai, Margus Valt, Maris Puust, Mark Soosaar, Martin Absalon, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Mikk Pärnits, Ramo Tomingas, Rein Jürimäe, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Urmas Luik, Vaiko Edur, Valmar Valdmann ja Ülo Soomets. "Rukkirääk" Martin Absaloni foto. Ilus, loodust taustaks ja siis üksik rukkirääk seismas. Mõtlik teine siin. "6 karvapalli" Karl Adami foto Nii vahva pilt pääsupoegadest ja kõik korraga oksal istumas. Loodusest pildid kui ka maalid mulle meeldivad.kui on hästi tehtud. Käisin ka paljudel
uuesti kogeda, kuid heroiini tarvitamisel tekib lühikese ajaga sõltuvus. Selleks et saavutada oodatud tunnet, läheb vaja järjest suuremaid doose. Kui ainet ei saa, tekivad tugevad pea- ja lihasvalud, kõhukrambid. Edasi tuleb heroiini manustada juba selleks, et neist valudest vabaneda. Kui esialgu kestab opiaatidest positiivne seisund kauem, siis mida rohkem organism vastava ainega harjub, seda pikemaks muutuvad halva enesetunde perioodid. Karin Salu, Helen Soomets, Kadi R6uk, Anna Gerliani, Eva-Marie Allingu.
( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi.
Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkuda oma endise elu juurest.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.....................................................................................................
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud intervjuus
Marika Barabanstsikova Matthew Jordan Tõnu Katta Herta Elviste Aivar Kallaste Karmen Puis Margus Jaanovits Jaan Ulst Pirjo Püvi Tanel Jonas Janika Suurmets Merle Jääger Silas Stubbs Hannes Kaljujärv Karol Kuntsel Martin Kõiv Riho Kütsar Markus Luik Jüri Lumiste Maarja Mitt Andres Mähar Liina-Riin Olmaru Ragne Pekarev Liisa Pulk Eva Püssa Külliki Saldre Ott Sepp Maria Soomets Aivar Tommingas 3
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Ney-Lii Soomets X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja
laguneb ja toitained kantakse mullast välja 6. Mis on leostumine? (õp lk 81) Leostumiseks nimetatakse protsessi, kus sademed ületavad aurumise ja uhutakse lahustunud ained koos sademeveega mullas allapoole. 7. Mis on lõimis? (lk 80) Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. 8. Mis on mets? Mets on ökoloogiline elukooslus, mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik. 9. Nimeta erinevaid metsatüüpe. Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets. 10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad? (lk 85) Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks. 11. Mis on niit, ja kuidas jagatakse kasutuse järgi? (lk 88) Niidud on mitmeaastaste rohttaimede rohumaad, mis jagunevad kasutusviisi järgi heina- ja karjamaadeks. 12. Mis on primaarne ja sekundaarne niit? (lk 88) * Primaarne niit on rohumaa, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets UNIVERSAALSAED JA TÄPSUSSAED Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 Sissejuhatus Antud töö eesmärgiks on tuua välja kahte erinevat tüüpi saed ning nende saagide ohutusnõuded ja kasutusalad. Töös on kavas kasutada ainult internetist saadud materjale. Universaalsaed Universaalsaag GSA 1200 E kaal 3.7Kg Võimsus 1200 W Käigusagedus 0-2800 min-1 Käigupikkus
Inimkaubitsemine Eestis Õpetaja: Merit Luik Esitaja: Ott Soomets Tartu Tamme Gümnassium 2008 Aruanne inimkaubitsemise kohta aastal 2007 Eesti on seksuaalse ekspluateerimise ja sunnitöö eesmärgil kaubeldavate meeste ja naiste päritolu-, transiit- ja sihtriik. Eesti naisi ja tüdrukuid müüakse seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Rootsi, Soome, Norrasse, Taani, Ühendkuningriiki, Hispaaniasse, Belgiasse, Saksamaale ja Hollandisse ning mehi ja naisi sunnitöö eesmärgil Eestist Ühendkuningriiki
ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti · 2003: "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel
kõrval ka setukeelseid luuletusi Modernistlik luule Kalev Kesküla Karl Martin Sinijärv Triin Soometsa Kristi Oidekivi Elo Viiding Kalev Kesküla Kalev Kesküla ühiskonnakriitiline ja irooniline Kesküla tuntuim luulekogu on "Vabariigi laulud". See kirjeldab Eesti Vabariingi elu ja tegevust Kasutab palju tsitaate Karl Martin Sinijärv Tema keelekasutus on väga eripärane Mõtles välja sõna "etnofuturism" Triin Soomets Tema luules on palju isiklikku, hämaraid tunde ja seksuaalsust Esineb ka teadlikke stiilimänge ja irooniat Kauksi Ülle Üks peamisi etnofuturismi tutvustaja On jätkanud kirjanduse traditsioone rahvaluule maailmapildile toetudes Võrukeelne luuletaja Tänu temale on muutnud kogu võru kirjandus Indrek Hirv Kirjutab rangevormilist sümbolistliku luulet Tuntuks saanud oma armastusluulega Contra Tartu NAKist väljakasvanud
Põhja-Korea Referaat geograafias Koostaja:Sander Soomets Juhendaja:Laine Tangsoo Tõrva gümnaasium 2009 Sisukord: Lk 3 Sissejuhatus: Põhja-Korea tekkimine ja ajalugu Lk 4- Põhja-Koreast üldiselt Lk 5- Põhja-Koreast lähemalt Lk 6- Asukoht kaardil Lk 7- Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS: PÕHJA KOREA TEKKIMINE JA AJALUGU 2 Korea lõhenemine: Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse II maailmasõja lõpus kui 1945
Ja muidugi tema muusika... Sellest kõigest ei saa mitte tekkida soovi teha filmi." Pärt on ise loonud muusikat ka filmidele ja animafilmidele, näiteks "Operaator Kõpsile" , "Mäeküla piimamehele" ja "Ukuarule" . Pole kahtlustki, et Arvo Pärt hoiab maailmas Eesti lippu kõrgel ja on eestlaste au ja uhkus muusikaalal. Eeltoodud auväärsete eestlaste kõrval väärib samuti ausammast mulle elu andnud naine- minu ema. Mya Soomets on naine, keda austan ja kellest hoolin. Tulevikus soovin olla sama hea ema kui tema. Kindlasti ei ole olnud kerge kasvatada üles kolm suurepärast tütart, kes on kõik juba praeguseks palju saavutanud. Ta on oma tütardele alati toeks ja annab suurepärast nõu. Minu ema on tark ja töökas naine, kes au ja uhkusega eestlane ja Eestimaale truu. Ta ei taha minna välismaale elama, vaid armastab ilusat kodumaad. See naine on oma tütardele andnud edasi kõiksugu
MapInfo) andmete digitaliseerimisega, siis võrrelge erinevate programmide võimalusi. Kuna programm oli juba tuttav, siis läks polügonide digitalkiseerimine ka mõnevõrra lihtsamini. 15. Nimetage, milliseid kõrguse väärtusi (ja miks) te uue maakasutuse puhul kasutasite. Uue maakasutuse puhul kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi: 0 m = lammisoo, veekogu, künnimaa 1m = kõrrelised, poollooduslik rohumaa, viljapõld, kultuurrohumaa 5 m = õueala 10 m = hooned, soomets 15 m = võsa (lehtmets) 20 m = okas- ja segamets ma kasutasin selliseid kõrguse väärtusi, sest enamasti on veekogud ja sood madalamad (nõgu) ning rohumaa on madalam, sest seal kasvavad kõrgemad taimed (sageli). Samuti on looduses on täiskasvanud mets kõrgem kui võsa. 16. Kirjeldage, milline (% uue maakasutusega kaetud alast) oli vaateväljade erinevus baaskaardi ja täpsema maakasutuse puhul( Vaade 2-Vaade3). Milliste
"Üle ja ümber" (2000) "Õndsate tund" (2003) "Miniatuurid" (2009) Romaanid "Maailm ja mõni" (2001) "Tema" (2006) "Hetk" (2009) Tõlked Soome keelest Jari Tervo romaan "Minun sukuni tarina" ("Minu suguvõsa lugu") (2002) Soome keelest Sofi Oksaneni romaan "Puhdistus" ("Puhastus") (2009) Soome keelest Riikka Pulkkineni romaan "Totta" ("Tõde") (2011) Illustraator 3 Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) Triin Soomets, "Varjatud ained" (2009) 4 TEOS Raamat on kirjutatud kahest tegelasest. Teos räägib korda mööda Edast ja Joosepist ning sellest kuidas nad lõppus kokku saavad. Eda ja Joosep olid parimad sõbrad. Seda kuni hetkeni kui Eda rasedaks jäi. Tegevus toimub Eestist ja linnas nimega Tallinn. Raamat algab sellega, et Eda jalutab võõras linnas ringi ja "puhkab" oma elust. Oma lapse, Jakobi, on ta jätnud oma ema juurde
Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari). 5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik, Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute-Viljakad pruunmullad). Alustaimestik: liigirikas, arenenud põõsad, sõnajalad, kõrrelised, sinilill, ülased. 6.SOOMETS *Rohusoometsad: Puudest domineerib kask või sanglepp, alustaimestik- niiskuselembelised rohttaimed. *Samblasoometsad: Puudest domineerib mänd, alustaimestik: puhmad, turbasamblad. *Soostunud metsad:õhukese turbalusundiga lodestunud ning intensiivselt kuivandatud soomets. Kõikide soometsade ühistunnuseks on rohke niiskus ning turba horisondi olemasolu. 7.Lodumets-soostuv mets (põhjaveetaseme tõusmise tõttu). Mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga
Tanel Ingi Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy Janek Vaidi Robert Kennedy Peeter Jürgens psühhiaater Margus Vaher erinevad rezissöörid Andres Tabun erinevad rezissöörid Arvo Raimo filmituus Anne Valge erinevad sanitarid Vilma Luik Rose, Millerite naaber Jaana Kukk The Monroe Sistersi liige Kadri Lepp The Monroe Sistersi liege Maria Soomets The Monroe Sistersi liege MARILYNI ELUKÄIK 1.juuni 1926 Los Angeleses sünnib Norma Jean Mortensen (Baker). Tema ema Gladys on RKO studio filmilõikaja. Vaimuhaiguse alla kannatav naine annab korduva psühhiaatrilise ravi tõttu tütre võõrastesse peredesse ja lastekodudesse kasvatada. 1942 16-aastane Norma Jean abiellub 21-aastase naabripoisi, lennukitehase töölise James (Jim) Doughertiga. Abielu kestab neli aastat, sedagi peamiselt formaalselt.
Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise
Võiks rohkem lugeda, rohkem trenni teha. Teda peaks kogu aeg tagant utsitama. Teised saates osalejad Priidust: Karol Kuntsel: Priit on nutikas, ja lõbus tegutseja. Kord kiirustas Priit pärast etendust Viljandist Tallinna sõitmisega. Poolel teel tuli isu midagi hamba alla osta. Poes vaadati teda kuidagi kummaliselt. Peeglisse vaadates nägi Priit, et grimm oli peale ununenud. 5 Maria Soomets: No... Priit lasi väiksena Alus suure tiigi veest tühjaks... Ei vaja vist kommentaare. Lavastajadebüüt Ugala menukas noor näitleja Priit Võigemast tegi 2004. aastal lavastajadebüüdi laineid löönud vene näidendiga "Terrorism", mis heidab ootamatu pilgu hetkel kuumale terroriteemale. Esietendus septembris Provotseeriv pealkiri annab vendade Vladimir ja Oleg Presnjakovi näidendi sisule selge viite. Ühes elumajas aset leidnud tohutu plahvatuse
On inimesi, me võimalikult võtame. kes lähevad Ja meie otsus maksab palju, külmas ja rõskes õhtus. ei leita ilmas naist, ei meest, Nad lähevad kes oleks igal ajal julge ja lähevad ja kaitstud selle kohtu eest. ja nende ümber võbised varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine. Doris Kareva Triin Soomets “raamat” Elul ei ole lugu, ma endast ei räägi elu on loomine. ma ootan kinni ja vait Kas on nii, et me saame kui mu avad kõik, mida soovime? olen su lendav vaip Kas on nii, et me saame olen su sild kõik nagu pälvime? olen su saabas ja sool
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha
Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad". Ideoloogilise surve leevenedes teisel sajandipoolel kogus kiirelt populaarust vabavärss. Tuntuimad eesti vabavärsi kirjutajad teiste seas olid Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin jpt. Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Merle Jääger. Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus. 21. sajandi luulet iseloomustab sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika. Silmapaistavaimad 21. sajandi luuletajad on teiste seas Contra, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Wimberg. Kui eestlane tunneb, et ta ei tea kes ta on, peaks ta võtma lahti mõne eesti kirjaniku luuleraamatu ja sealt mõned read vaikuses lugema. Sealt leiab ta oma vastuse sellepärast, et
Alfons läks esimest korda kooli Valgas. Aastal 1920 kolis Robert Rebase perekond Narva, kus ehitas omale maja Jaama tänavale. Robert töötas raudteelasena ja sai mõne aastaga Narva raudtee kaubakontori ülemaks. Alfons ja Astrid asusid õppima Narva Vene Gümnaasiumi, et omandada vene keel. Alfons valdas võõrkeeltest juba läti ja saksa keelt. Narva gümnaasiumis kohtas ta esimest korda oma tulevast naist Agnia Sahharovat (eestistatult Soomets) (30. märts 1907 3. aprill 1980). Juba noorena oli Alfons Rebane kindel, et tahab sõjaväelaseks saada. Teismelisena armastas ta väga omatehtud papist sõduritega sõjamänge mängida. Kui kasuema püüdis talle klaverit õpetada, loobus Alfons sellest väitega, et klaverit ei saa lahingusse kaasa võtta. Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga Jaani koguduse sünniregistris Alphons Wilhelm Robert Rebbane) sündis 24. juunil (vkj 11
800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi
kujundiks. Tal on seeria valuraamatutest. Kivisildnik kui klassikaline pessimist, maailm, mida juhivad pangad ja meelelahutus; küüniline vaade, agressiivsed värsid, pole kaasatundmist. Juba 80ndate aastate lõpust kuulub tema loomingulise strateegia juurde ka raamatu formaadiga mängimine. Paljud tema raamatud on rõhutatult kogu konseptsiooni oluline osa. Andis väga Eesti kõige paksema ja kõige õhema luulekogu. *90ndatel kirjutavad naisluule klassikasse Triin Soomets, Kauksi Ülle, Elo Viiding *Triin Soomets. Kasutab oma vabavärsilistes tekstides keerulist assotsatsioonide ja kujundite keelt. Pole vb väga lihtsalt mõistetav. Isiklikule keskenduv, intiimne luule.. pole välismaailma kajastav, isikuluule pöörab tähelepanu tunnete poolele ja vaimu- keha konfliktile, osutused kehalisusele ja ruumile enda ümber. Püütakse sõnastada mingit suhe indiviidi mikrokosmose ja maailmaga indiviidi ümber. Kogu
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa
„Läbi linnaöö“ (1986), „Elu sumedusest“ (2009), mis on mõtisklus möödunud aastatest, jäi 50-aastase Kesküla viimaseks teosseks (n-ö elu kokkuvõte) Hasso Krull Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija Pidev loominguline liikumine ja arenemine Huvi folkloori ja pärimuse vastu Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004) Hüpertekstuaalne luuletus „Trepp“ „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009) Triin Soomets Tugev värsikeel Kehalisus, naturalistlikkus Seksuaalne pinge, irooniline mäng Otseütlev kirjutamislaad „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013) Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil
Tal on seljas süsimust raske vihmamantel ja vastav pisikese sirmiga peakate, madala säärega matkasaapad ja mantli alt piiluvad siniseruudulised kolmveerandpüksid. Hiljem kaob vihmamantel ja nähtavale tuleb potisinine kampsun valge pildiga. Esimese hooga on Dilli liigutused rasked, kramplikud ja kandilised nagu vihmamantelgi. Tema ilme on kohkunud ja pentsik - ,,justkui oleks konna alla neelanud". Kuigi alustekstis on Dill poiss, on ta laval tüdruk ja Dilli kehastav Maria Soomets on selle tasakaalustamiseks leidnud vahendid, mis ei kaota lava-Dillist täielikult raamatu-Dilli. Soometsa kehastatud tegelasel on rõhutatult madal hääl, lohakas kehahoiak, poisilik istumisviis ja äkilised liigutused. Dill on ainuke tegelane, kelle dünaamilisust ja arengut võime märgata tema kehakeele ja liigutuste muutumises. Alguses on ta laps võõras kohas ja näitab enda mõningast võõrastamist kangete liigutuste ja kohmetu näoilmega. Seejärel laps, kes käib
Iga lasunditüübi piires on meil kolm lasundi alltüüpi: metsa-, metsa-märe ja märe. (vt lk 57) 3) MADAL JA SIIRDESOODE ISELOOMUSTUS madalsoo on soo arengu alamaste, asub reljeefi madalamas osas tasasel alal ja toitub põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus
soomulla ehk turbana. (Soostumine, turvastumine) (Masing 1988) Turbaalad on paksu turbalasundiga kaetud maastiku osad sõltumata sellest, kas seal turba ladestumine jätkub, on katkenud või turbalasund degradeerub. Turbaala: taimkattega või taimedeta ala, mis on kaetud looduslikult akumuleerunud turbakihiga SOO on turbaala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm ning selle ladestumine ei ole katkenud. • Puissoo- puurinde liituvus alla 0,3; keskmine kõrgus alla 4m • Soomets- puurinde liituvus üle 0,3; keskmine korgus üle 4m • Soostuv mets – puurinde liituvus üle 0,3, keskmine kõrgus üle 4m, turbakiht alla 30cm • Soostuv rohumaa e. Soostuv niit -turbakiht alla 30 cm, lage või hõredalt puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel Soo tekketüübid •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon
kuidas autoritesse suhtuti, mida hinnati jne. Sellega moodustab ta stalinistliku perioodi paroodia-kriitika. Tolles perioodis solvati ja sõimati kirjanike poliitilisest ideoloogiast lähtudes. Solvangutel polnud nende kirjandusliku loominguga midagi pistmist. Täpselt sama võtet kasutab ka Kivisildnik oma nimekirja puhul. http://www.teataja.ee/et/kivisildnik.php 18. Triin Soometsa ja Elo Viidingu (Elo Vee) luule. Triin Soomets ,,Sinine linn", ,,Randmes unejanu", ,,Janu masinas". Temagi värsikeeles paistab silma tugev tsiteeriv ja stiliseeriv alge, mis viitavad uusromantilis- juugendlikule ja rahvaluuleomasele kujundivarale, mida katkestavad, lõigustavad ja võõritavad pidevalt mitmesugused ekstreemsed kehalised tajumused ja ,,naturalistlikud" seigad. Kultuurilis-sõnalise ja kehalis-bioloogilise valdkonna piir paistabki olevat tema luule üks keskseid pingejooni
esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine (päris ära ei kao, kuid nende valitsemisaeg näib lõppevat). Autorid: Hasso Krull, Kivisildnik, Jaan Malin (sürrealism, häälutused), Karl Martin Sinijärv, Andres Allan (müstiline ilmutuslik eksperimentaalne luule). Kauksi Ülle (,,Kesk umma mäke" (1987) esimese luulekogu, millega alustas, esialgu tuntud luuletajana). Elo Viiding(Vee) ja Triin Soomets 1990ndate jooksul muutub, kuidas naine kirjutab luulet: ühiskondlikku teravust, feministlikku programmi, tuleb uusi märkimisväärseid jooni. 28. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Murranguaja kirjanduse juhtkujud, luule muutjad. Hasso Krull (s. 1964). Tänaseni Eesti luule muutumise eesotsas. Pöördeliseks saab ,,Luuletused 19871991" (1993) selle perioodi üks olulisemaid luulekogusid. Midagi uut ja imelikku, pole arugi saada, kes kõneleb ja mida.
1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad) 5) Sinilill, naat, sõnajalg salumetsad, segametsad enamasti (kuuski enamasti kõige rohkem) 6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets) Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba mänd; madalsoo sookask; lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Koosluste suktsessioon - koosluste muutumine ajas, kaasneb liikide vaheldumine, seotud KK muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt.
Isiklik lüürika, terav toon (see pole maksimumi peale keeratud ning meeletut provokatsiooni pole). Siim Sinamäe kirjutab klassikalist vormi, vabavärssi, ropendab, vahel lüüriline vorm otsingud. Sotsiaalne luule on seotud ka naisluuletajatega. Triin Soometsal ja Elo Viidingul. Feminism annab tõsise joone, mis kohtub teiste joontega. Soometsal ja Viidingul on algusest peale feministlik taust teravalt näha, ka seksuaalsuse ja kehalise enesetunnetuse teema. Soomets on varases loomingus isiklik mälusügavus ja tunnetuste maailm. Viidingu puhul paistab rohkem silma sotsiaalne seisukoha võtt. Mõlemal on mõlemad pooled olemas. Uuemal muutused, mis neid rõhuasetusi hägusemaks muudavad. Soometsa muutumine sel kümnendil on tulnud teemakohast asja: keelemängu, kõladega mängu. Autoreid, kelle põhitaotluseks on peegeldada ümbritsevat maailma. Selle peegeldusega koos käib sotsiaalkriitiline vaatepunkt
kergesti segi minema elu ja kirjanduse piirid. See aktualiseeris ka fiktsiooni ja reaalsuse üle mõtlemise. Kui tahta Kivisildniku loomingu esinduslikumat osa leida, siis suur vahekokkuvõte on „Nagu härjale punane kärbseseen“ raamat. Kivisildnikul tuleb mingi lühike paus 90ndate lõpus, kus ta luulest mingil määral kaob. Uus tõus hakkab selgelsti „Päike, mida sa õhtul teed“ raamatuga. Jaan Malin – pseudonüüm: Luulur. Elo Viiding (Vee) – väga varajane debüüt. Triin Soomets – koos Elo Viidindinguga debüteeris. Kristi Oidekivi (Kristin Krull) Piret Bristol – Kirjanike liidu Tartu osakonna juht. 90ndate jooksul autorid teisendavad üsna tugevalt ettekujutust, kuidas naisterahvas luuletab. Ettekijutus naisluule tugevusest on varemalt olemas, aga tekivad mingid tüüpkujutelmad seoses Underi või Alveriga. Nüüd see asi muutub. Soometsa ja Viidinglik variant on silmatorkavam, sest teatud juhtudel naisautor võib mõjuda agressiivselt, võib kõrvale
Sood Sood kujunevad aladele, kuhu voolab kokku pinnavesi ümbritsevatelt aladelt või kus põhjavesi on maapinnale väga lahedal. Maapind on liigniiske või lausa vee all enamasti aastaringselt. Soid on väga mitmesuguseid alates soometsadest kuni roostikeni. Suured soometsad esinevad näiteks Floridas, kus kasvavad ka omapäraste hingamisjuurtega sooküpressid. Selliste soode jätkusuutlikkuse seisukohalt on tähtsad mõned harvad kuivamised, sest puude seemned ei suuda vees idaneda. Kui soomets ära ei kuivaks, saaks sellest järv. Õnneks on liigid väga pikaealised ja kuivamine võib esineda kasvõi korra saja aasta jooksul. Sood on tavalisemad pärasvootes. Sealse taimestiku moodustavad peamiselt pilliroog ja teised kõrrelised, hundinuiad, loikheinalised, loalised. Puud on soodes haruldased. Paljude taimede lehed on terava või saagja serväga (tarnad, pilliroog, mookrohi jpm). See võib olla kohastumus sooninasarvikute ja valjasurnud londiliste vastu
kõrgluulest ropendamiseni. Nooremad autorid kasutavad märke x, y, & jne. Võrukeelne luule taaselustus. 1990. aastate luule jaguneb: luuleuuendajad (Hasso Krull, Karl Martin Sinijärv), klassikaliselt viimistletud kõrgluule (Doris Kareva, Indrek Hirv) ja laululähedane luule (Priidu Beier, Tõnu Trubetsky, Contra). Lisaks mõned autorid, kelle stiili ühegi jaotuse alla paigutada ei saa (Jaan Kaplinski, Aleksander Suuman). 1990. aastate alguse debütantidest on silmapaistvad Triin Soomets ja Elo Vee (Viiding, Juhan Viidingu tütar), kes seostuvad modernistliku kirjandusega. 1990. aastate lõpul muutus luulekeel traditsioonilisemaks. 2000. aastate alguse olulisemate noorte autorite hulka kuuluvad lisaks Contrale näiteks Jürgen Rooste, Lauri Sommer, Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Kristiina Ehin. INDREK HIRV (1956) Sündinud 1956. Õppinud keraamikuks. On olnud Tartu kunstikooli õpetaja, Tartu kunstimuuseumi õppejõud-konsultant
annaabi.ee 
