mürgiste korallmadude värvide jäljendamine mürgitute kuningmadude poolt. 17) Mis ained on feromoonid ja kuidas seda kasutavad taimekasvatajad? Feromoonid on bioaktiivsed (lõhna)ained, mida loomad eritavad keskkonda liigisiseseks suhtlemiseks. Taimekasvatajad kasutavad feromoone kahjurite tõrjel, luues suguferomoonidega püüniseid, mis tõmbab ligi neid soovimatuid putukaid kelledest on vaja vabaneda. 18) Milles seisneb mükoriisa mutualism? Kuidas on võimalik areng mutualismist parasitismini? Kuna seeneniidid on pikemad ja oluliselt peenemad, kui taimede juurekarvad, võimaldab see neil tungida väga väikestesse mulapooridesse ning varustada taime vee ja selles lahustunud mineraalioonidega. Seen saab vastutasuks taimede poolt fotosünteesitud orgaanilisi aineid. Parasitismiks muutub mutualism siis, kui kooselu kogukulu on ühele osapoolele suurem tulust.
3) Kisklus, parasitism, parasitoid ja (herbivooria) ehk näkitsemine e. +, - interaktsioon (tarbimine) üks kasu, teine kahju. a) kisklus saakloom tapetakse 1. katsel ja temast toitutakse +, - b) näksimine saakorganism sööb taimi +, - c) parasitism tarbija on seotud saakorganismiga intiimsest seotud ja on seotud ühega või kahega +, - d) parasitoid munetakse oma munad teise organismi munasse +, - 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. + + interaktsioon mõlemad saavad kasu. a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine b) Põllumajandus c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism. d) Sümbiontne mutualism 5) Kommensalism e. + 0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents populatsioonide vaheline vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju; on
/samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Bakterid.
2D). Sümmeetriline konkurents - kôik osapooled saavad vôrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents - ühe osapoole väike algedu viib suure vôiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste ineraktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon - kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. -,- interaktsioon - vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. -0 interaktsioon - üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents - populatsioonide vaheline vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja. Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida
Toitainete sisaldus (Keskkonnategur) Herbivooria (Taimtoitlus) Õhustatus (Keskkonnategur) Konkurents (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete pärast ehk resursside pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima) Ekosümbioos – Sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Biootilised seosed organismide vahel.....................................................................................4 1.1. Parasitism..........................................................................................................................4 1.2 Sümbioos............................................................................................................................4 1.3 Kommensalism...................................................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid.........................................................................................................
Keskkond mõjutab organisme Ökoloogia- teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Kooslus- ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem- elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised tegurid- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootilised tegurid- organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Ökoniss- liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum Ökoloogia uurimisprobleemid: organismide kohanemisvõime organismide levik ja arvukus organismidega seotud aineringed ja energiavood ökosüsteemide areng ja muutumine keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: n...
neutraalne. Nt. kuusk ja kuuseriisikas. Amensialism- kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Sümbioos- pikaajaline vastastikkus soosiv kooselu eri liiki organismide vahel. Nii neutralism, kommensialism kui ka mutualism on sümbioosi tüübid. Mutualism võib üle minna näiteks parasitismiks. PS! Konkurents- kõige olulisemaks peetav enimkäsitletud ökoloogias. 3. Konkurents mõiste, liigid, komponendid. Konkurents on ühe organismi negatiivne mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Konkurentsi liigid: 1.Liigisisene-liikidevaheline. Liigisisene võib olla palju karmim, sest ühe liigi nõudlused on põhimõtteliselt samad. 2
on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon Kimalane-sookail
spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus. Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine; Lihtpooriga vahesein, simple septum - ühe keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein. Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, näiteks *koniid, *aplanospoor. Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis, millega ei kaasne *karüogaamia ega *meioos; sellega seostuvad vastavalt mõisted - mittesuguline *eos, arengustaadium jmt. Mutualism, mutualism - vt. sümbioos. Monotropoidne mükoriisa, monotropoid mycorrhiza mükoriisa tüüp, mis tekib mittefotosünteesivate seenlilleliste ja kandseente vahel. Selle mükoriisa puhul tungivad seeneniidid taime juurerakku. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Mükoos e. seentõbi, mycosis - inimese, loomade või taimede organismis nugivate seente tekitatud haigus. Mükoriisa e
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
Bakterite tähtsus Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
aeglasemalt. ! 3. Eubakteri ja arhebakteri erinevused (animatsiooni ja loengu alusel). (Б11) 6 ! Arhebakter Eubakter Rakumembraan membraanilipiidide vahel eetersidemed membraanilipiidide vahel estersidemed tRNA puudub tümiin tümiin olemas RNA polümeraas 10 alaühikut 4 alaühikut Interaktsioon teiste mutualism mutualism, patogeensus, “kiskjad” organismidega DNA sarnasem eukarüootidele (antakse erineb eukarüootidest tütarrakkudele edasi mitoosi teel) Patogeensus ükski pole patogeenne mõned on patogeensed Rakusein peptidoglükaan puudub peptidoglükaan olemas ! ! 4. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad (3 näidet, 1 näide
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõ...
Kokkuvõte bakteritest: Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
käitumine. 8 Tänan tähelepanu eest! 9 Kasutatud materjalid Nowak, M. A. (2006). Five Rules for the Evolution of Cooperation ‒ Science. 8. December 2006: Vol. 31 no. 5805 pp. 1560-1563 DOI: 10.1126/science.1133755 [WWW] http://www.sciencemag.org/content/314/5805/1560.full Nöe, R., Hammerstein, P. (1994). Biological Markets: Supply and Demand Determine the Effect of Partner Choice in Cooperation, Mutualism and Mating ‒ Behavioral Ecology and Sociobiology, Vol. 35, No. 1 (1994), pp. 1-11 [WWW] http://www.jstor.org/stable/4600969 Vikipeedia kaastöölised, "Co-operation (evolution)," Wikipedia, The Free Encyclopedia, [WWW] https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Co- operation_(evolution)&oldid=682422323 (24.11.2015). Vikipeedia kaastöölised, "Gene-centered view of evolution," Wikipedia, The Free Encyclopedia, [WWW] https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Gene-
antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud, täid 2. sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur, vetikas ja seen 3. mutualism kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine 4. kisklus e
Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobio...
22. Olelusvõitluse välistamise printsiip s.t., et 2 või enam liiki, mis võitlevad täpselt samade ressursside eest, ei saa eksisteerida koos lõpmatuseni. Koos saavad elada, kui igal liigil osa oma nissist ka olemas. - teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nissi - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism, taimtoidulisus, mutualism sümbioos või mitte, kisklus. 23. Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi)
madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni -92ºC ca 85 km kõrgusel. 30. MIKROKONSUMENT või saprotroofid on peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 31. MUTAGEENNE AINE on toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone. 32. MUTUALISM ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 33. NEKROFAAGID on raipetoidulised organismid. 34. NOOSFÄÄR on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 35. ÖKOLOOGILINE NISS (ÖKONISS) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi
Kaks sama nõudlusega liiki koos põhjustas ühe liigi surma. Gause reegel Kaks liiki, kelle nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad, ei saa pikka aega koos eksisteerida, vaid üks tõrjutakse konkurentsist välja. Limiteeriva sarnasuse printsiip sama sööki tarbivatel putukatel erineb pikkus maksimaalselt 1,3 kordselt Nisside diferentseerumine: selleks, et liigid koos eksisteerida saaks, on vaja minimaalset vajalike ressursside erinevust e nissid ei tohi täielikult kattuda. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, mükoriisa tüübid; Mõlemale osapoolele kasulik vastasmõju. a) Käitumuslik kohastumus kaks liiki evolutsioonis omandanud käitumismustri, mis on mõlemale kasulik (meemäger vs meenäitaja) b) Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent c) Levimisega seotud mutualism peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned
kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel · Mikrokonsument või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid) · Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone · Mutualism e sümbioos · Nekrofaagid raipetoiduline organism · Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. · Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. · Ökoloogiline püramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid, mille esimesel
alistuma. Parasitism Parasiit, Paeluss ja inimene kahjulik peremees- organism Röövlus/ kahjulik Kiskjad, hunt sööb lamba ära kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg. ühendite ja mitmete mikroelementidega Kommensa kasulik Peremeesl elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja lism iik, ohutu toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui liik mardikas nende pesas elab 5
kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30. Mesosfäär - on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada. 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37
· Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega · sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. · Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). · Protokooperatsioon · Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. · Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. · Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel.
magnetväljaga 29. Makrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. 31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid 33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - mõistusesfäär 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. 37. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. 38
temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel 31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32. Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38
Liigisisesest konkurentsist tingitud suremus. J.Weiner & viljakülvi teema kõige kasulikum on külvata suvaliselt (juhuslikult), mitte reas. Siis ei ole viljataimede vahel nii tihedat konkurentsi ja umbrohi lämmatatakse kiiremini ja efektiivsemalt. 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 1) [O O] Neutralism, interaktsioon puudub. 2) [ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju. 3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija.
to kihis langeb -92oC ca 85km kõrgusel 35. Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt seened ja bakterid, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energiaallikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 36. Mutageenne aine - 37. Mutualism - Sümbioos 38. Nekrofaagid - raipetoidulised 39. Noosfäär - Noosfäär on süsteem ,millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 40. Ökoloogiline niss ökoniss - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga 41. Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid
Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Protokooperatsioon kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel.
Kaal sõltub diameetrist- W=bD2 II W=bD3 Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused: avaldame kaalu W=b(L/a) 2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L on konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga. Konstanse saagi seadus näeb siis välja selline: W=cN-1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus avaldub kujul: W=b(L/a)3/2N-3/2 ehk siis W=cN-3/2 18. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - -- konkurents - + + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon) - + 0 kommensialism (laguahelaga seotud) - -O amensialism (elevant astus sipelgapessa) - + - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti... (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema) 19. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6)
Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 4) Atmosfääri kaitse meetmed 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4
Kaal sõltub diameetrist W=bD 2 2) W=dB3 Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused. Avaldame kaalu W=b(L/a) 2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L konstant, seega saame b(L/a) 2/2, mille tähistame C-ga. Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik - + O kommensialism laguahel, tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks - - O ammensialism elevant astus sipelgapessa - + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näitei...
Seejärel mingil kindlal tasandil saavutatakse juurdekasvu ja keskkonnatingimuse vahel tasakaal ning populatsiooni arvukus jääb kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 25. Interaktsioon võib olla kasulik(+), kahjulik(-) või neutraalne(0). Kui on 0:0 mõju, siis on neutralism. Kui on +:- mõju siis kisklus(sh parasitism ja herbivooria). Kui on +:0 siis kommensialism. Kui +:+ siis mutualism või protokooperatsioon(sümbioos siia alla ei käi kuna on laiem mõiste) Kui mõju on 0:-, siis on amensialism. Kui on -:- siis on tegu konkurentsiga. 26. Kuidas on omavahel seotud (reaalsed) kiskja ja saaklooma populatsioonide dünaamikad? Saaklooma populatsiooni vähenemisel väheneb ka kiskja populatsioon. Saaklooma populatsiooni suurenemisel suureneb ka kiskja populatsioon. 27. Millised on saaklooma kohastumused? Varjevärvus ja segav värvus, ehmatav värvus, hoiatav värvus
Washingtoni konventsioon - loomad,taimed müük. Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. Sümbioos,parasitism. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. lubatud piirikontsentratsioon - vees, õhus,mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks I variant urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud. Loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas.
Hutchinsoni reegel kaks kattuvate nissidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 03.04.09 Konkurentsi intensiivusus sõltub sellest, kui palju konkurentide nisid kattuvad. Kui kattumine suur, siis konkurents tugev ja on oodata konkurentset väljatõrjumist, ehk ühe liigi väljasuremist kooslusest. Nt Euroopa naaritsa populatsioon. Ameerika naarits ehk mink. Mutualism (++) Jaguneb · Obligatoorseks · Fakultatiivseks(protokooperatiivne) 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus. Kaks täiesti mittesuguluses olevat bioloogilist liiki on evolutsiooni käigus õppinud üksteisega kohastuma. Ideeks jõuda üheskoos parema tulemuseni kui nad üksi suudaks. Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on
31. Mikrokonsument või saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. (samblikus vetika ja seene kooselu. 34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. 35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36
kinnikasvav raiesmik, kus kasvavad kuused ja lehtpuud, kuuskedele neutraalne, mingist hetkest lehtpuudele negatiivne Positiivne Positiivne Sümbioos on suhe, kus mõlemad osapooled saavad kasu: - Kohustuslik suhe ehk mutualism: mükoriisa taim omastab paremini vett ja anorgaanilisi ühendeid, seened aga orgaanilisi aineid; rohusööjad imetajad ja tselluloosi lagundavad mikroorganismid nendeseedekulglas magude süsteemis toimub tselluloosi lagundamine energia ja ainete saamiseks,
29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44
neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 30. Mikrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. 31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. 32. Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. 33. Nekrofaagid on raipesööjad. 34. Noosfäär on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus, noosfäär võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja
Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse,
(üldarv või tihedus), mis on olemasolevate ressursside juures võimalik. 17. Populatsioonide (ka isendite) interaktsioonid 1)Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad).
mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada · Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.Neutralistlik suhe on näiteks metsas kasvavatel arukaskedel ja seal liikuvail huntidel. · Mükoriisa- seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). · Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton)
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
