Vesikatk (tootja) Vesikirp Ahven Saarmas ( I tarbija) ( II tarbija) ( III · http://www.torva.edu.ee/userfiles/pdf/loodus hoid_pdf/VANAMOISA_JARVE_SELGROOTUD_JA_TAIME D.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/RUTRUT2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Haug · https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas · https://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas#Toitumine · https://et.wikipedia.org/wiki/Kalakajakas · https://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirp · https://et.wikipedia.org/wiki/Ahven
KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS SINIKAEL-PART LAULULUIK TUTKAS TIIR LAGLED TUTTPÜTT Imetajaid MÜGRI KOBRAS NAHKHIIR ONDATRA SAARMAS
Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
Konkurents Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tiheda...
Üldpikkus on 145160 cm. Tiibade siruulatus 218243 cm. Luitsnokk-part Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane nimetus luitsnokk. Kuulub partslaste sugukonda ja haneliste seltsi. Elab Euraasia parasvöötmes ja Põhja-Ameerika lääneosas. Talvitub lõunas. Kaalub: 4701100 g. Lühikene kael ja väike pea. Toitub limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende vastsetest. Kalakajakas ja väikehüüp Kalakajakas Ladinakeelne nimetus: Larus canus. Rahvapärased nimetused: kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea- kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas ja mereratas. Kuulub kajaklaste sugukonda ja kurvitsaliste hõimu. Elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kaalub 315600 g. Tal on sinakasvalge sulestik. Nokk ja jalad on kollased. Väikehüüp Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ladinakeelne nimetus: Ixobrychus minutus.
Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk
rood-lesiksammal, harilik tmpkaanik, kivi-lhikupar, sale lhikupar, lik- ulmik ja harilik korbik. LINNUD: Hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki, hel aastal limalt 11. Erinevaid haudepaare on loendatud 14 (aastal 2007) kuni 498 (aastal 1992). 19941997 oli saarel kormoranide koloonia. 1997. aastal hvitasid kormoranides konkurente ngevad kohalikud kalurid pesadel nende munad. See peletas kormoranid ra. Hanerahul pesitsesid 2007. aastal khmnokk-luik, rohukoskel, merisk, kalakajakas, merikajakas, randtiir, linavstrik, hallvares ja metsvint. Samas, niteks 2004. aastal olid haudelinnustikus hbekajakas, jgitiir ja/vi randtiir, hahk, merikajakas, khmnokk-luik, merisk, linavstrik, jkoskel, hallvares. Varem on pesitsemas nhtud peale kormorani veel niteks hallhane ja sinikael-parti. Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivatll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad klastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule
Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_ Küsimused ja ülesanded Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees? Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased? Pruunkaru, rohe-kärnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda, nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi. Küsimused ja ülesanded Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida halljänes? Miks elab Eestis vaid 6 reptiili- ja 11 amfiibiliiki? Mis on taliuinaku ja talveune peamised erinevused? Nimeta 10 Eesti rändlindu. Kuidas suudavad linnud pikkadel rännetel navigeerida ja orienteeruda?
mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas,randtiir,punajalg-tilder Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces) Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime
Kodutuvi (Columba livia)..........................................................................................16 2.4.1.2. Kaelustuvi (Columba palumbus)...............................................................................17 2.4.2. Selts: kurvitsalised (Charadriiformes), sugukond: kajaklased (Laridae)..........................18 2.4.2.1. Hõbekajakas (Larus argentatus)................................................................................18 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus)..........................................................................................19 2.4.3. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: tihaslased (Paridae)...................................20 2.4.3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4
Liigitekke vormid: allopatriline, peripatriline, parapatriline ja sümpatriline. Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja loomakasvatuses. Põhilised tegurid uue liigi tekkida saamiseks on viljakus, geograafiline asukoht ja sugu. 8. Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel? Alamliigid muutuvad ning jagunevad levilate ühinemise käigus veel omakorda erinevateks rassideks (nt. kalakajakas kalakajakas(Larus canus canus) ja järve- kalakajakas (Larus canus heinei). Õpik lk. 84-85 Mõisted Adaptsioon organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks koskkonnatingimuste ja eluviisiga Asutajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni asutava isendirühma väikesest arvukusest Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - mis tahes bioloogilised omadused, mis
), arvukalt vesikanu, kõik meil haudelindudena esinevad pütiliigid, roolinnud jt. Linnulahe kallastel esineb veel terve rida teisi soo- ja niidulinde, eriti kurvitsalisi. Roostikke asustab hüüp ja rästas-roolind. Toitelennul võib kohata roostiku kohal ka üksikuid roo-loorkulle. Mererandade, suuremate saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on meriski. Veel pesitseb saartel randtiir ja kalakajakas. Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast.
Talveperioodil "kjaukjaukjau". kollane, punase laiguga. Jalad on võib neid kohata heleroosad. prügilates, kus nad käivad toitu otsimas Kalakajakal on välja kujunenud oma Kalakajakas on halli mantli, valge Elupaigaks on peamiselt suhtluskeel. Selleks on väga palju peaga, tumeda silmaga, kollakas- mererannik ja saared, erinevaid poose ja häälitsusi: roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. kuid samas pesitseb ka ähvardus, hirm, nokkimine, Kalakajaka tiibu iseloomustavad siseveekogude ääres ja
ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik, tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas, luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008). Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu järve kaldavööndis, Kauksi piirkonnas elab ka rohekärnkonn, kelle arvukus on aga kahanenud, ja rohukonn
Kiivitaja kiivitaja tülllased kurvitsalised Piiritaja piiritaja piiritajalased piiritajalised Suur-kirjurähn kirjurähn rähnlased rähnilised Öösorr öösorr öösorlased öösorrilised Kägu kägu kägulased käolised Turteltuvi turteltuvi tuvilased tuvilised Kalakajakas kajakas kajaklased kurvitsalised Mutt mutt mutlased putuktoidulised Valgejänes jänes jäneslased jäneselised Metssiga siga sigalased sõralised Ilves ilves kaslased kiskjalised Hunt koer koerlased kiskjalised
hooghännaline, vesikiil, hiigelkiil, sõudur, vesitriinu, tõmmuujur, peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 15
Bucephala clangula. Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus Kanalised Galliformes laanepüü Bonasa bonasia, nurmkana Perdix perdix, faasan Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks Larus ridibundus, kalakajakas Larus canus, hõbekajakas Larus argentatus, merikajakas Larus marinus. Looduskaitse all: naaskelnokk Recurvirostra avosetta, risla e rüdi Calidris alpina, mudanepp Lymnocryptes minimus, rohunepp Gallinago media, tõmmukajakas Larus fuscus, räusktiir e räusk Sterna caspia, tutt-tiir Sterna sandvicensis, krüüsel Cepphus grylle Tuvilised Columbiformes kodutuvi Columba livia, kaelustuvi e. meigas Columba palumbus. Looduskaitse all: õõnetuvi Columba oenas. Kullilised
12. HÕBEKAJAKAS valge-sinihalli sulestikuga. Magu happeline, väljaheide söövitab auto värvi, Tallinnas kodulind. Prügikast, sööb karpe-laseb karbil kõrgelk katki kukkuda, kalasid. 13. TÕMMUKAJAKAS mustjaspruun, levinud, liivaluidetel pesitseb, Soomes lamedatel kividel. Saaremaa. Selgrootud, kalad, pisiimetajad, linnumunad ja pojad. Lahkub talveks Vahemere-idaosas, Pärsia ja Aafrika suured järved. Mõned jäävad siia ka. 14. KALAKAJAKAS Sinkjashall. Üldlevinud, ka siseveekogudel. Kõige rohkem lõunaosas. Meil kaa palju. Sööb kõike, kalu, selgrootuid, teri, inimeste toidujäänuseid. 15. TUTT-TIIR hakisuurune, must pea,hele kõht, peenike nokk. Pesitseb lõunapool. Haudekolooniates pojad tihedalt koos, et kaitsta kajakate eest. Talveks lahkub. 16. VÄIKETIIR kuldnoka suurune, must pea, valge laup. Arvukas Eesti läänesaarestikus. Talvitub Aafrika rannikul. 17
Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga seevastu enamuse oma elust maismaal ning tulevad järvedesse ning lompidessse üldjuhul vaid kudema. Linnud. On nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki, kuid esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk (vesikana), rookana, tait (tiigikana), jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte jne. Peipsi on rändteel oluline paik väikeluigele. Väikesel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid, kormorane. On nähtud ka mustkael pütti, punakael-laglet jt. haruldasi linde. Imetajad
Eesti looduskirjanduse lugu 255 Joonis 3. "Kahjuliku" merikajaka ja "kasuliku" haha vastandamine pildi- lise ja sõnalise info abil Fred Jüssi raamatus "Kajakad kutsuvad. Saare- maa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" (1966). tamist, on kujutatud detailitäpselt, jäädes ühe pesitsushooaja ajalistesse raamidesse. Linnuliigid, kellest juttu tehakse, on Vaikadele iseloo- mulikud: hahk, kalakajakas, naerukajakas, ristpart, tõmmuvaeras. Vilsandi ning teised Eesti laiud ja väikesaared on hiljemgi inspireeri- nud suurt hulka meie kirjanikke, nii ilukirjanduse loojaid kui looduskir- janduse viljelejaid. Ehkki nõukogude perioodil oli ligipääs Lääne-Eesti saarestikule piiratud ja range kontrolli all, õnnestus laidude loodust kirjel- davaid teoseid avaldada siiski mitmetel autoritel. Esileküündivaim neist on Fred Jüssi 1966. aastal ilmunud "Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi
hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas. Loeng: Veekogude loomastik 86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest Pelagiaal- avavesi; bentaal- põhjavesi; bentos- põhjaloomastik. Näited: (plankton) keriloom (Brachionus mülleri), vesikirbuline (Daphnia longispina), aerjalgne, sõudikuline (Cyclops strenuus). Bentos: Chironomus plumosus , Potamothrix moldaviensis , Euglesa sp., Hydracarina , Caenis horaria , Limnephilus sp. , Gmelinoides fasciatus .
suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda järgneval sigimiskorral. ● Ressursside üldine nappus. Sel juhul põhjustaks suure hulga järglaste korraga ilmumine väga tugeva konkurentsi ja suremus oleks suur nii järglaskonna kui vanemorganismide seas. Suurem osa K-strateege on iteropaarsed. Tegelikult on iteropaarsuse (ja tegelikult ka semelpaarsuse) tasemeid mitu. Nii naiteks muneb kalakajakas igal aastal 3 muna ja seda kümne aasta jooksul, rasvatihane aga 10 muna igal aastal ja seda kolm aastat. Ka semelpaarsus ei pruugi tingimata tähendada kõigi järglaste vabastamist ühe korraga. Seda võib teha ka järkjärgult mitme päeva jooksul. 42. Suured vs. väikesed järglased? K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. Nende ellujäämis protsent on kõrge. R-
annaabi.ee 
