Mis on siseenergia? Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa nim. miksrokäsitluses keha siseenergiaks. Iseloomusta siseenergia muutust mikro- ja makropara? Milliste protsesside käigus siseenergia muutub? Juurde või äraantava soojushulga kaudu või tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu või siis vastupidiselt. Siseenergia tähtsus? Kui lõpeb siseenergia siis ei saa keha enam tööd teha. Miks kasutatakse gaaside tööd paisumisel? Gaas paisub soojenemisel ning teeb paisumisel ka tööd. Kuidas väljendatakse gaaside tööd paisumisel? A=p*V Millisel isoprotsessil on tehtud töö kõige suurem? Isotermilisel protsessil. Sel teel saab kogu soojushulga tööks muuta. Miks kasutatakse sisepõlemismootoris kergesti süttivaid aineid? Ideaalse masina töö? Ideaalse soosjusmasina tsükkel koosneb neljast osast. Siin on paisumisel tehtud töö suurem kui kokkusurumisel tehtava töö absoluutväärtus Soojusmasina kasutegur? Dermodü...
Seejuures pole ükski neist protsessidest vastuolus energia jäävuse seadusega. Termodünaamikal on 3 erinevat seadust. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Termodünaamika seadusi kasutatakse soojusmasinate ehitamisel. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks.
korrastamatuse suurenemise suunas. Süsteemi korrastamatuse mõõt kannab nime entroopia. Kui protsess on pöördumatu, kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Spontaanne protsess tähendab, et see toimub ilma välise energia osavõtuta (kivi veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Süsteemi entroopia vähene kasv või isegi vähenemine on võimalik ainult suure välise entroopia
ebakorrapärasemaks.Näiteks tuba koristades pannakse asjad tavaliselt ühest kohast teise , muutes näiteks ühe kapi korrastatumaks ja teise kapi kuhu asjad pannakse ebakorrapärasemaks. Korrastatus väheneb osaksetest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojusmasinat võib kirjeldada energiareservuaari mudelina: masin võtab energiat kuumast reservuaarist ning kasutab osa sellest mehhaaniliseks tööks, kuid peab termodünaamika teist seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale
Pilet 11 1. Termodünaamika II printsiip Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab
Entroopia S kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel.( Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui põletame kütused ära, entroopia kasvab- kvaliteetne energia on muutunud mittekvaliteetseks, so.soojuseks) Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia ühikuks on J/K. Entroopia on süsteemi korrastamatuse (korralageduse) mõõt. Süsteemile mingi soojushulga andmine suurendab alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). Inimtegevus suurendab Maa entroopiat. Termodünaamika põhivõrrand U = T S - p V on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele. TD printsiipide lühisõnastused: TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat. TD II : Te ei saa viiki mängida. Ei saa muuta kogu (soojus)energiat tööks. Osa läheb kaotsi. Murphy täiendus: Te ei saa sellest mängust väljuda.
Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 16. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 17. Valguse peegeldumisseadus. Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. =
Termodünaamika II printsiibi kõige kaasaegsem sõnastus Kõige kaasaegsem sõnastus on antud entroopia mõiste kaudu: Kõikide suletud süsteemides toimuvate pöördumatute protsessidega kaasneb süsteemi entroopia kasv. Milline on termodünaamika II seaduse järeldus? Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Millist rolli mängib entroopia? Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. Mille määrab ära see nn entroopia kasvu seadus? Entroopia kasvu seadus määrab ära ka entroopia kui füüsikalise suuruse erakordselt tähtsa
on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 6 3. TERMODÜNAAMIKA KOLMAS SEADUS
Reeglina antakse tabelites keskmised sidemeentalpiad (H B). Sidemeentalpiad antakse reeglina gaasifaasi kohta. 19. Arvutage keskmiste sidemeentalpiate abil reaktsioonientalpia. - H0=Hf0(sideme lagunemine)+(- Hf0(sidemte tekkimine) 20. Arvutage reaktsioonientalpia erinevatel temperatuuridel. - Hr,20=Hr,10+Cp(T2-T1) C-soojusmahtuvus Cp=nCP,m(produktid)-nCP,m(lähteained) 21. Mis on entroopia ja milles seisneb selle tähtsus termodünaamikas? Millised tegurid mõjutavad süsteemi entroopiat? Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv entroopia. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Süsteemi entroopiat
madalam on entroopia). Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. Mida ühtlasem on mikrokäsitluses süsteemi osade jaotus, seda suurem on entroopia. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Entroopia saab väheneda vaid avatud süsteemis töö rakendamise läbi. Süsteem võib läbi teha entroopia muudu, ilma, et süsteemi koguenergia väheneks. Looduslikud protsessid püüavad entroopiat muuta kindlas suunas. Iga iseenesliku protsessi tulemusena suletud süsteemis energia kvaliteet langeb. = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk U siseenergia Akas kasulik töö m mass kasutegur Q1 tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 tsüklis jahutile antud soojushulk S entroopia
Näiteks saab tuua selle, et kuum ja külm vesi kokkuvalades tekib leige vesi, kuid ei ole võimalik, et leigest veest eralduks kuum ja külm vesi eraldi välja. Teine termodünaamika teise printsiibi seletus on see, et suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse, kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane. Sel viisil see protsess suurendabki entroopiat ehk korrapäratust. Entroopia on tähtsal kohal ka keemilistes reaktsioonides, sest palju reaktsioonid suurendavad seda, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Kuid seda saab ka õelda teistmoodi ning inimestele lihtsmalt arusaadavalt, et igasugune korrastatud liikumine püüab muutuda korrastamata liikumiseks. Üheks heaks näiteks on juba see, et inimesed koristavad tuba. Tuba
Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Tööd kulumata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Faasiülemineku entroopiamuut Aurustumisega kaasneb alati aine korrapära kahanemine, seega on aurustumise entroopiamuut alati positiivne. Analoogiliselt saab arvutada ka sulamise entroopiamuudu, mis on samuti alati positiivne ja väiksem kui aurustumise entroopiamuut
Entroopia on seda madalam, mida kõrgem on energia kvaliteet. Entroopia iseloomustab samuti süsteemi tasakaalulisust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. Entroopia mõiste abil sõnastatud termodünaamika 2.printsiip on: suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Millises olukorras on võimalik entroopia vähenemine? Vastavalt termodünaamika teisele printsiibile suletud süsteemis entroopia ei vähene. Selleks et entroopiat vähendada, tuleb teha tööd. Seega saab entroopia väheneda vaid avatud süsteemides.
kvaliteet – madal entroopia b. Entroopia kui süsteemi korrastuse iseloomustaja – entroopia on suur – korrastatus on väike (tasakaalulisus on suur); entroopia on väike – korrastatus on suur (tasakaalulisus on väike) c. Entroopia kasvamine suletud süsteemis (TD II printsiip) – entroopia kasvab alati suletud süsteemis ∆ S > 0 d. Entroopia vähenemine avatud tugevasti mittetasakaalulises süsteemis (struktuuride iseeneslik tekkimine, evolutsioon) – entroopiat saab vähenendada ainult siis, kui avatud süsteemis tehakse tööd
suhe. Q2-jahutajale ära antud soojushulk; n-soojusmasina kasutegus; A- saadud tööhulk; T-kelvini temperatuur Entroopia – ülekantava soojushulga ja ülekandmise temperatuuri suhe. Mida kõrgem on temperatuur seda väiksem on entroopia, kuigi ülekantav soojushulk on sama. ÜHIK J/K. Entroopia iseloomustab tööks mittemuunduvaid soojushulki. Q-ülekantav soojushulk; T-absoluutne temperatuur; S-entroopia Informatsioon Nii entroopiat kui informatsiooni saab mõõta bittides. S = log2*W, sest statistilise füüsika mikroolekute arv on sama mis informatsiooniteoorias erinevate tekstide arv. Kahe laengu vahel mõjuva jõu suurus F (kulon C) Q ja q-laengud; r-nendevaheline kaugus; K= Elektrivälja tugevus E-elektrivälja tugevus; F-jõud; q-laeng; E-väljatugevus; K= ; r- raadius q-laengu suurus; v-laengu liikumise kiirus; F-jõu suurus, mis mõjub magnetväljas liikuvale laengule
· Suletud süsteem üritab alati minna korrastatud olekust mittekorrastatud olekusse (raud hakkab roostetama, õun hakkab mädanema jne). · Loodus püüab alati minna vähem tõenäolisest olekust tõenäolisemasse olekusse (nt. teed endale mõõga, tuhande aasta pärast on see sama rauapuru, mis mõõga jaoks kunagi kaevandati). 8) Mida kirjeldab entroopia (kasutusalad)? Entroopia - väärtus, mis kirjeldab segaduse muutumist süsteemis. Majandusanalüütikud arvutavad entroopiat (krahhid); IT (Facebook) - info kogumine klientide kohta; hüdroelektrijaamad kasutavad. Entroopia kirjeldab: · Energia kvaliteeti (kehtib seaduspära - mida madalam on entroopia, seda suurem on kvaliteet). · Süsteemide tasakaalu (mida suurem on entroopia väärtus, seda rohkem tasakaalus on süsteem). · Informatsiooni kvaliteeti (mida rohkem on infot, seda madalam on entroopia). 9) Millised on entroopia väärtused? Millal on 1 ja 0? Entroopia väärtused jäävad 1 ja 0 vahele
Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse footoneid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest – aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri
Termodünaamika KT 1) Kuidas käsitleb ainet termodünaamika ja milliseid parameetreid see kasutab? Temodünaamika ei eelda aine koosnemist aatomitest ega molekulidest. Kasutab makroparameetreid (keha mass, rõhk, ruumala, temp., tihedus). 2) Millistele probleemidele annab vastuse termodünaamika? Termodünaamika seletab, mis on keha siseenergia ja kuidas see muutub. 3) Millistele printsiipidele tugineb termodünaamika? I printsiip siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J. 5) Mida t...
Termodünaamika KT 1) Kuidas käsitleb ainet termodünaamika ja milliseid parameetreid see kasutab? Temodünaamika ei eelda aine koosnemist aatomitest ega molekulidest. Kasutab makroparameetreid (keha mass, rõhk, ruumala, temp., tihedus). 2) Millistele probleemidele annab vastuse termodünaamika? Termodünaamika seletab, mis on keha siseenergia ja kuidas see muutub. 3) Millistele printsiipidele tugineb termodünaamika? I printsiip – siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip – soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip – entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J. 5) Mida t...
oleku tõenäosus, kus gaasi molekulid on iseenesest kogunenud ühte ruumi nurka ja liiguvad kõik ühesuguse kiirusega. See ei tähenda, et selline olek oleks võimatu. Võimalik on ka see, et maas lamavas kivis ühel hetkel kõik molekulid liiguvad ühes suunas, näiteks üles ja kivi kerkib iseenesest õhku, aga sellise protsessi tõenäosus on kaduvväike. Kõikides isoleeritud süsteemides kasvab korrapäratus ja sellega koos ka oleku tõenäosus. See viib aga entroopia kasvule. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Seda võib matemaatiliselt kirjeldada järgmiselt: S 0. 3
vähenema, mis tooks kaasa näiliselt veidraid tagajärgi. Tüüpiliselt kandub soojus alati soojemalt kehalt külmemale. Ent samas kanduks energia negatiivse temperatuuriga kehalt alati positiivse temperatuuriga kehale. "Negatiivse temperatuuriga süsteemid on alati kuumemad kui positiivse temperatuuriga süsteemid," rõhutas Ulrich Schneider, uurimuse üks autoreid. Intuitsiooni trotsib tõdemus, et negatiivse temperatuuriga kehad vähendaksid oma energia äraandmisel ümbritseva keskkonna entroopiat ja seega selle kaootilisust. Negatiivse temperatuurini jõudmine polnud saja tuhande aatomiga tehtud katses lihtsate killast. Esmalt pidi Schneider'i töörühm jahutama need mõne nanokelvinini üle absoluutse nulli. Seejärel lõi töörühm laserite abil optilise võre, mis nende potentsiaalset energiat ja liikumisvabadust seega maksimaalset kineetilist energiat vajalikul määral piiras. Pilve korrapärasust aitasid kindlustada aatomite omavahelised tõukejõud.
Entroopia on olekufunktsioon Tulenevalt soojusliikumise kaootilisest iseloomust liiguvad molekulaarsed süsteemid alati süsteemi ühtlustumise suunas TD teine seadus: isoleeritud süsteemi entroopia püüab saavutada maksimaalset väärtust Omapead jäetuna lähevad asjad ikka segamini mitte korda Termodünaamika teine seadus avatud süsteemides Gibbsi vabaenergia G Bioloogilised süsteemid on avatud süsteemid Gibbsi vabaenergia G (J, J/mol) arvestab mõlemat entalpiat ja entroopiat Konstantsel rõhul ja temperatuuril: G = H -TS TD teine seadus: termodünaamiliselt soodsa protsessi G on märgilt negatiivne, G < 0 Termodünaamiliselt soodsad protsessid kulgevad isevooluliselt G näitab maksimaalset kasuliku töö hulka mida antud protsessi toimumise arvelt on võimalik teha Tasakaaluolekus ei toimu süsteemiga summaarset muutust ja G = 0 Elu on tasakaalolekust kaugel. Kompenseerimaks korrapäraste molekulaarsete struktuuride teket ja uuendamist (S < 0) peavad
Mida tasakaalulisem süsteem, seda suurem entroopia. Suurus, mida kasutatakse TD II seaduse sõnastamisel, iseeneslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. Suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses osakeste jaotuvust süsteemis. Mida ühtlasemalt on osakesed jaotatud, seda suurem entroopia. Entroopiat saab vähendada avatud süsteemis, seda aga ülejäänud keskkonna entropia kasvul. 6. Soojusmasin Masin, mis muudab siseeenrgia tööks. Põhiosad: soojendi süsteemilie siseenergiat andev keha T1, Q1; töötav keha (gaas) siseenergiat mehaaniliseks tööks muutev keha
jahuti temperatuurid. 36.Entroopia dS=dQ/T, J/K –ühik, keha poolt saadud soojushulk jagatud temp. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat TD II seaduses: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada. Entroopia kasvamise tulemusena süsteem läheb süsteem üle väiksema termodünaamilise tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Vastupidine protsess ei ole suletud süsteemis võimalik. Süsteemile mingi soojushulga andmine suurendab alati süsteemi entroopiat. 37.Termodünaamika teine printsiip.
protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil. termodünaamika ja statistilise mehaanika alalt, üks vektorarvutuse loojaid. Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia). Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu(selles on tema kasutamise mõte). 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleb kreekakeelsest sõnast khemia(mis omakorda egiptusekeelsest sõnast kham või hemi. kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideka või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest.
Kui on kaks vedelikukihti: lahus ja lahusti kontaktis ja nad eraldada poolläbilaskva membraaniga, mis ei lase lahustunud aine molekule, siis see aine lahusesse ei difundeeru. Sellisel juhul toimub osmoos. Osmootne rõhk arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temp. lahuse poolt hõivatud ruumala. VEEL(küsimused, mis olid 2007 või 2008, aga mitte 2009): 1. Gibbsi energia Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H TS Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Iseeneslikud protsessid suletud süsteemis lõpevad alati tasakaaluolekuga. Tasakaalu olekus (G) väärtus minimaalne. 2. Elektronorbitaalide teooria - elektronide jaotustiheduse kuju nim. Orbitaaliks. Elektronorbitaale kujutatakse summaarse tõenäosuse piirkondadena, mis hõlmavad kuni 99% ruumist, kus elektron võib esineda
võetava soojuse täielikult tööks. Entroopia - dS=dQ/T, J/K –ühik, keha poolt saadud soojushulk jagatud temp. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat TD II seaduses: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada. Entroopia kasvamise tulemusena süsteem läheb süsteem üle väiksema termodünaamilise tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Vastupidine protsess ei ole suletud süsteemis võimalik. Süsteemile mingi soojushulga andmine suurendab alati süsteemi entroopiat. Ideaalse gaasi entroopia- Konstantse erisoojuse korral ideaalse gaasi
Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjut aine omadusi Vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged sulamis ja keemistemperatuurid Vesiniksidemete olemasolu soodustab ainete lahustuvust 3) Gibbsi energiad Entalpiat (termodünaamilise keha siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summa) ja entroopiat(korrapäratuse mõõt) ühendav termodünaamiline funktsioon G = H TS G Gibbsi energia H entalpia S entroopia Gibbsi energia abil väljendatakse keemiliste protsesside tasakaalu. Keemil protsesside termodünaamilise tasakaalu väljendamine Gibbsi en kaudu. Keemiliste reaktsioonide käigus Gibbsi energia väheneb 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu
Susteemi iseloomustavad entroopia, sunergia, allsusteemide olemasolu. Entroopia on susteemi maramatuse ja korraparatuse maar ehk info maaramatu hulk. Kui susteem ei saa uusi sisendeid ja energiat keskkonnast, siis ta lopetab eksisteerimise. Organisatsioonid peavad jalgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid , et mitte ainult jaada ellu vaid ka edukalt tegutseda. Juhtimisega puutakse entroopiat vahendada. Sunergia tahendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Kui organisatsioon on loodud, tekib maailma midagi uut. On olemas juhtimine, koordineerimine ja toodang, mida varem polnud. Kui inimesed ja alluksused tootavad koos, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui igauks uksikuna. Allsusteemid on susteemi osad, mis uksteisest soltuvad. Muutused uhes organisatsiooni osas mojutavad teisi organisatsiooni osi. Organisatsioon
13. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded West Churchman, kes vaatles organisatsiooni ühtse tervikuna. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia tervik on suurem, kui tema koostisosade summa, näiteks inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada, kui igaüks eraldi. Juhtimine muutub järjest eesmärgistatumaks ja järjest vabameelsemaks, laiahaardelisemaks. 14. Kavandamise mõiste Kavandamine on tuleviku tegevuste kindlaksmääramine ja kujundamine. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide saavutamise ja abinõude kindlaksmääramises. 15
organisatsiooni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse entroopiat vähendada Sünergia- st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, nt inimesed suudaavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond- on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljaspoolt mõjutavate tegurite kogum Jaotatakse kaheks:
1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi
Entroopia S on termodünaamiline olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS=dq/T (J/K). Entroopia on süsteemi korrastamatuse mõõt. Kuna dq=TdS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 27)Coulombi seadus Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. võrdetegur 28)Väljatugevus.Punktlaeng.Potentsiaal Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. (N/c), kus Eelektrivälja tugevus, kvõrdetegur 9*109(N*m2/c2)
Töötajad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Töötajaid on vaja motiveerida: eesmärgi tähtsuse aste sõltub tasust. 11. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemid koosnevad all süsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia- süsteemi määramatuse ja korrapärasuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia- tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond- moodustavad kõik tegurid, mis mõjutavad organisatsiooni toimimist. Organisatsiooni edukaks toimimiseks peab arvestama kindlasti organisatsiooni keskkonnaga.
protsess, S> qrev/T -mittepöörduv protsess Isoleeritud süsteem: S = 0 pöörduv protsess; S > 0 mittepöörduv protsess · Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. · Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. ·Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad
protsess, S> qrev/T -mittepöörduv protsess Isoleeritud süsteem: S = 0 pöörduv protsess; S > 0 mittepöörduv protsess · Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. · Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. ·Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad
energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s.
tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks. - väljendab protsesside suundi, tasakaaluolekuid - võimaldab määrata ainete reaktsioonivõimelisust ja reakts. tulemust TD III printsiip määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses. Reaktsioonientroopia - entroopiamuut keemilises reaktsioonis s.o. reaktsioonisaaduste entroopiate summa miinus lähteainete entroopiate summa. Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS ; G - Gibbsi energia ; H – entalpia ; S – entroopia. Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Tasakaalureaktsioonid- Selliste reaktsioonide tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. H2 (g) + I2 (g) = 2HI (g) ; K = HI2 : H2I2 Tasakaalukonstant 1) on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste
vereringesse (veres toitaineid vähem); hapniku liikumine õhust verre ja CO2 liikumine verest õhku Osmoos · Lahustunud osakesed ei saa liikuda läbi membraani · Lahusti saba liikuda · Kuna lahustunud ainete konsentratsioonid pole võrdsed on süsteem tasakaalust väljas sisaldab vaba energiat · Lahusti liigub läbi membraani, et tasakaalustada kontsentratsioonid (langetab vaba energiat ja suurendab entroopiat). · Lahusti liigub kuni tasakaaluseisundini, aga see ei pea olema kontsentratsioon vaid võib olla hoopiski gravitatsioon, mis tõmbab lahustit tagasi. · Näiteks: vee liikumine soolestikust vereringesse ja sealt koevedelikku ning lõpuks rakku teel on mitu lahustunud osakesi pidurdavat membraani · Onkootne rõhk Vee paigutus · Kehas paigutub vesi kolmes membraaniga eraldatud ruumis: Rakkude sisene vesi (intratsellulaarne)
väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteem korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 21.Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel? Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0 + S(soojend.0K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine
H = U + pV, J . Erientalpia h = H/M = u + pv, J/kg. Entalpia põhimõõtühik on džaul (J). Entalpia antakse tavaliselt keha 1 kg kohta (erientalpia): h = H/M J/kg (M on keha mass). Süsteemi entalpia on ekstensiivne suurus, keha ühiku kohta antuna aga intensiivparameeter. Entalpia on olekufunktsioon : Kuna ideaalgaasi erisoojus sõltub ainult temperatuurist, siis määrab ka entalpia üksnes temperatuur. Entalpia kui olekufunktsiooni muutus ringprotsessis. 10. Entroopia. Entroopiat ei ole võimalik otseselt mõõta. Küll on aga võimalik entroopiat etteantud tingimustel ja vajalike andmete olemasolul arvutada. Tagastatav protsess: ds=dq/T (T on suurem nullist) kui dq on suurem nullist siis s kasvab ja kui dq väiksem nullist siis s kahaneb. Tagastamatutes, e reaalsetes dq protsessides entroopia alati suureneb, kuna esinevad mitmesugused kaod. ds .
170. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteed mõõt. 171. Kuidas on ülekantava soojushulga entroopia seotud temperatuuriga? Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on entroopia, kuigi ülekantav soojushulk on sama 172. Mida väljendab entroopia ja temperatuuri korrutis? dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 173. Mis on negentroopia? Negentroopia on negatiivne entroopia 174. Kuidas hinnata energia kvaliteeti? Mida suurem entroopia, seda madalam kvaliteet 175. Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus? Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult vaid ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehitusest · Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute kaudu · Termodünaamiline tõenäosus W ongi
Vastupidine protsess ei ole suletud süsteemis võimalik. Entroopia S on termodünaamiline olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopias on oluline vaid muutus. Entroopia diferentsiaalne muutus avaldub kujul dS=dq/T (J/K). Entroopia on süsteemi korrastamatuse mõõt. Kuna dq=TdS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 38. Termodünaamika teine printsiip. soojust ei saa täielulkt muuta tööks, ja veel kaks asja, kokku kolm. Pole võimalik selline protsess, mille AINUS tulemus oleks soojuse ülekanne külmalt kehalt soojemale S=Q/T Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne) On võimatu ehitada teist liiki igiliikurit(masin, mis liigub või teeb tööd igavesti) s.o. niisugust perioodiliselt töötavat
juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Org keskkond jaguneb: Sisekeskkond jaguneb: Töötajad Juhtimine Kultuur Väliskeskkond jaguneb: Makrokeskkond Mikrokeskkond 13
kvaliteet. Tähis S Entroopia on ka süsteemi korrastamatuse mõõt: mida suurem on entroopia, seda suurem on süsteemi korrastamatus ehk kaos. Entroopia iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust: mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab TD-lise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust: mida tasakaalulisem on süsteem, seda surem on entroopia. Entroopiat mõistet kasutatakse ka TD II printsiibi sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate protsesside käigus. ABSOLUUTNE JA RELATIIVNE NIISKUS Õhuniiskus on nähtus, mis seisneb selles, et õhus leidub alati suuremal või vähemal määral veeauru. ABSOLUUTSEKS NIISKUSEKS nimetatakse ühes kuupmeetris õhus sisalduvat veeauru massi grammides ehk õhus leiduva veeauru tihedust =m absoluutne niiskus antud temperatuuril 1g/m3
Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ning neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia seisneb aga selles, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. See tähendab näiteks seda, et inimesed suudavad koostööd tehes saavutada enam kui igaüks eraldivõetuna. Süsteeme võib jagada avatud ja suletud süsteemideks. Esimest tüüpi süsteemid sõltuvad välis- keskkonna mõjust, kinnised süsteemid aga mitte. Organisatsioonid on vähemal või rohkemal määral avatud süsteemid, mis peavad paratamatult arvestama väliskeskkonna mõjuga.
määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses.Entroopia: - korrapäratuse mõõt. Entroopia S defineeritakse tõenäosuse W kaudu Boltzmanni võrrandiga: S=(R:Na)*ln W (universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe). Agregaatoleku piires kasvab entroopia: temp tõusuga, gaasi paisumisel (rõhu vähenemisel), tahke aine lahustumisel, struktuuride lagunemisel, erinevate ainete puhul: molekulmassi kasvades. Gibbsi energia: - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS kus G - Gibbsi energia, H entalpia, S entroopia. Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Püsival P ja T sõltub G väärtus ainult süsteemi koostisest. Iseeneslike protsesside puhul alati G<0 järelikult soodustab neid protsesse entalpia vähenemine (H<0) ja entroopia suurenemine (S>0). Gibbsi energia määrab reaktsiooni toimumise võimaluse
saada. Niisuguste masinate võimsus on väike kui on hõre faas ehk kui kontsentratsioonid on väikesed siis selle masina võimsus on väike. Kui kontsentratsioonid on suuremad siis võimsus on suurem. Niisuguseid protsesse gaasidega, kus väline soojusvahetus on täielikult välditud, nimetatakse adiabaatseteks. Lahustes toimuvates protsessides, mis on bioloogias peamised, on temperatuur tavaliselt konstantne ja adiabaatseid nähtusi esineb harva. Kuidas mõistate entroopiat? Ebamäärane suurus, mille sisu kokkuvõtlikult ei ole midagi muud kui muundumine korrastamatuseks.. kõrgema temperatuuriga väiksem hulk molekule kui panna meie heaks midagi tegema siis tööd tehes see energia mis oli väiksemal hulgal kiiremalt liikuvatel molekulidel jaguneb suurema hulga aeglasemalt liikuvate molekulide vahel.Või suurtes sirgjooneliste liikumiste portsjonites olev energia hajub paljudeks väikesteks ebamäärases suunas liikuvateks portsjoniteks.
= - = - E süsteemi siseenergia; Q süsteemi sisestatud soojahulk; W süsteemi poolt tehtud töö TD II seadus määrab iseeneslike protsesside suuna ning millest järeldub entroopia (S) kui olekufunktsiooni olemasolu. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e minimaalse potentsiallse energia poole e entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt, ühik J/mool*K Korrastatud oled tähendab madalat entroopiat, korrastamata olek kõrget entroopiat. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata oleku poole SSmax. Tasakaaluoleku saabumisel S = Smax ja S=0. Entroopia muutus (süsteem + ümbritsev keskkond) on null pöörduvate protsesside (reaktsioonide) korral ja positiivne pöördumatute protsesside korral. Entalpia (H) on keemias kasutatav, süsteemi soojusefekti iseloomustav parameeter, sõltub sidemete arvust ja laadist, ühik kcal/mool või J/mool.
annaabi.ee 
