C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19. Milline reegel väidab, et kaks kattuvate niššidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida? A. Gambrinuse reegel; B. Hutchinsoni reegel; C. Gleasoni reegel; D. Gause reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. Nii väidab mõistagi Gause reegel, D on õige. 20. Kas isendite suuruse varieeruvus on suurem: A. Sümmeetrilise konkurentsi puhul? B. Asümmeetrilise konkurentsi puhul? Asümmeetrilise konkurentsi korral tekivad selged võitjad ja selged allajääjad, B on õige. 21. Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D
suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja
Näide nisside geograafilisest varieeruvusest: katse naistepuna realiseerunud nisside erinevusest Austraalias ja Euroopas. Tulemuseks saadi biootiliste tegurite nagu temperatuur, niiskus jne poolest täiesti erinevad nisid. Geograafiline varieeruvus looduslikes ja invasiivsetes areaalides: peaaegu kattuvad, osaliselt kattuvad, eksootiline liik on vähemuses, kohalik liik on vähemuses ja täielikus nihkes. 30. Ökonisside kattumine. Gause reegel, Konkurentsi vältimine ja tunnuste lahknemine. Ökonisside kattumist seostatakse konkurentsi määraga, mida rohkem nisid kattuvad, seda suurem on konkurents kahe liigi vahel Gause reegel e konkurentse väljatõrjumise reegel Kooseksisteerimine on võimalik kui ökoloogilised nisid on piisavalt erinevad, kui kaks liiki konkureerivad piirava ressursi pärast, siis teatud aja jooksul tõrjutakse üks kooslusest välja.
lõpmatuseni, vaid saavutab maksimaalse L (lehtede kogupindala pindala ühiku kohta). Isehõrenemine tuleneb: Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena ning viimasel juhul annab kõrguse mõõde erinevuse. Log w = log C 3/2 log N 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); Neutralism 00 Mutualism ++ Tarbimine (kisklus, parasitism, herbivooria) +- Konkurents -- Kommensialism 0+ Ammensialism 0- 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; Konkurents on vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju: a) liigisisene sümmeetriline, asümmeetriline; b) liikide vaheline 1) Otsene konkurents (läbi ühise ressursi tarbimise, nii, et kokku ei puutu, kaelkirjak ja sebra jõevett joomas, või aktiivne võitlus ressursi pärast); 2) Kaudne konkurents (interaktsioon läbi ühise vaenlase, nt parasiite taluv organism
suurenemine mõjutab negatiivselt teise liigi populatsiooni suurust ja vastupidi. Fundamentaalne ja realiseerunud nišš Ökoloogilisel nišil eristatakse fundamentaalsetja realiseerunudnišši. Esimesel puhul on tegu kogu keskkonnatingimuste kompleksiga (bioloogilised ja füüsilised), milles organism on võimeline eksisteerima. Realiseerunud nišš tähendab aga eelmisest kitsamaid keskkonnatingimusi, kus organism on tugevalt kohastunud. Gause reegel ja selle pärand Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. (uuris kinglooma) Põhimõtteline vahe taimede ja loomade konkurentsimustrites: optimeerimine vs maksimeerimine
Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik - + O kommensialism laguahel, tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks - - O ammensialism elevant astus sipelgapessa - + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest
- OO neutralism - -- konkurents - + + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon) - + 0 kommensialism (laguahelaga seotud) - -O amensialism (elevant astus sipelgapessa) - + - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti... (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema) 19. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6) Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nim liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkrentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest
32. Kuidas avaldub liigisisene konkurents? Üks võimalik reaktsioon suurele tihedusele on isendite väiksenemine. Saagi konstantsuse seadus: tasakaalulistes populatsioonides on suurte tiheduste korral isendid väiksemad tänu liigisisesele konkurentsile. Isendi suurus muutub elueaga. Isendi kasvamine põhjustab järk-järgult liigisisese konkurentsi teket isehõrenemine *Ma ei leidnud normaalset vastust sellele, teemast on veel mingid graafikud ja slaidid, vaadake slaidiprogramm 7'st 33. Gause printsiibi sõnastus · Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 34.Mis on konkurentsi sümmeetria?-
2. ressursikonkurents veekogu, kus joovad kaelkirjak ja antiloop. Ressursi ammutamise üle käib konkurents. Kes suudab efektiivsemalt kätte saada seda ja otstarbekamalt kasutada. Toimuda saab ka mitu konkurentsi korraga, nt ruumi ja ressursi konkurents. Troofiline tase on toitumise tase. 3. näiv konkurents läbi ühise vaenlase, või kolmanda liigi, millegi ei pruugi kokkupuudet olla. Gause reegel ehk konkurentse väljatõrjumise reegel. Kaks liiki mille nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida vaid üks neist tõrjutakse konkurentsis välja. Hutchinsoni reegel kaks kattuvate nissidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 03.04.09 Konkurentsi intensiivusus sõltub sellest, kui palju konkurentide nisid kattuvad. Kui kattumine suur, siis konkurents tugev ja on oodata konkurentset väljatõrjumist, ehk
pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma
kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa). Parasitism kommensalism mutualism (soolekepike) 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; · Otsene e vahetu konkurents ressurside pärast võitlemine, kus resurss jagatakse ümber vägivalla või kavalusega (valgusk.). · Ressursikonkurents e tarbumisk. konkurents toimub läbi ressursi ammutamise; võisteldakse, kes suudab ressurssi otstarbekamalt kasutada ja efektiivsemalt kätte saada (taimed metsas).
a. Liigisisene b. 2 populatsiooni võitlus ressursi pärast 3. Mutualism (+,+) – kahepoolselt kasulik. Koostöö. Sümbioos. 4. Tarbimine (+,-) – 1 saab kasu teise arvelt 5. Komensialism (+,0) – Nt lagundajad. 6. Amensialism (-,0) – Tehakse tahtmatult halba. 45 1. KONKURENTS (-,-) – kahepoolselt kahjulik Konkurentsiteooriale pani aluse Gause. Üksus: populatsioon Tekib: kui kaks populatsiooni ihaldavad samu ressurse/tingimusi, mida on keskkonnal pakkuda piiratud hulgal – ressursikonkurents C1 ja C2 – konkureerivad populatsioonid E – liikide ühine vaenlane R – limiteeritud ressurss, mille pärast konkureeritakse a) VAHETU KONKURENTS Liikide isendid puutuvad otseselt kokku, otsene võitlus b) KONKURENTS LÄBI RESURSI TARBIMISE
37.Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. Kisklus – röövlooma saaklooma omavaheline toitumissuhe, reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab populatsiooni tervislikku seisundit. Taimtoiduisus – 2 troofiline tase, elusast taimest või taimeosast toituvad loomad. Segatoidulisus – erinevat toitu tarbivad loomad. Nt pruunkaru, metssiga, hallvares jms. 38.Liigisisene ja liikidevaheline konkurents selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. Liigisisene – ühe liigi piires. Liikidevaheline – erinevate liikide vahel (Nt territooriumi üle ). Gause reegel – konkurentsi välistav reegel: kaks konkureerivat liiki, kellel on samad ökoloogilised nõudmised (üks ja sama nišš) ei saa püsivalt koos eksisteerida – üks süüakse välja. 39.Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. Kiskja ja saaklooma vastastikku mõjutavate populatsioonide arvukuse muutumist kirjeldav diferentsiaalvõrrandite süsteem.
3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon - üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon - üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. -0 interaktsioon - üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents - populatsioonide vaheline vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja. Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. (Hutchinson - 2 liiki, mille ökoloogilised n niid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida.) 1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 18
+ + interaktsioon mõlemad saavad kasu. a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine b) Põllumajandus c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism. d) Sümbiontne mutualism 5) Kommensalism e. + 0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents. Konkurents populatsioonide vaheline vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju; on liikide leviku määraja. Gause reegel kaks liiki, mille nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. Hutchinson 2 liiki, mille ökoloogilised nissid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 1) Tarbimiskonkurents ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents võitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents läbi ühise vaenlase või läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. Ressursi konkurents(1.Tarbimis) vs
kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal punase ja kaugpunase valguse suhe märgiks varjutamisest. Vastusena sellisele muutusele valguse kvaliteedis paljude taimeliikide pikkuskasv hoogustub 26. Mis puhul kaks liiki saavad kooseksisteerida? Põhjendage. Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 27. Selgitage ökonissi liigitamise põhimõtteid
Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka ruumikonkurents on kudemisterritooriumi, pesitsusterritooriumi ja talvituskohtade pärast. Konkurentsi korral kehtib GAUSE reegel (ka GRINELLI reegel, ka eksklusioonireegel) mis sedastab seaduspärasuse, mille kohaselt kaks konkureerivat liiki, millel on üks ja sama niss (samad ökoloogilised nõudlused) ei saa püsivalt koos eksisteerida» üks tõrjub paratamatult teise välja. Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele liigile on kasulik, aga teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saajad on parasiidid. Sääsed, kirbud, täid. Parasitismi nimetatakse ka nugiluseks
midagi ei saa võita kaotuseta (midagi ei anta niisama); 4. loodus teab kõige paremini (s.t. looduslikud lahendused on parimad). Gaia hüpotees Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon, mille kohaselt elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres (vastupidi arusaamale, mille kohaselt elu on pidanud üha kohastuma planeedi tingimustele). G. h-I sõnastas J. E. Lovelock 1979. a. Gause reegel e. konkurentsi välistamise reegel Seaduspärasus, mille kohaselt kaks konkureerivat liiki, millel on ükssama niss (samad ökoloogilised nõudlused), ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub paratamatult teise välja. Glogeri reegel Ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased.
nende suhtes ning võtab kokku organismi amplituudid kõigi keskkonnategurite suhtes. Nt tuntumateks pärameetriteks loomade puhul oleks: mida nad söövad, kes neid sööb, milliseid füüsikalise keskkonna tegureid nad eelistavad jne. Nišši määratlemine on keeruline, kuna organismi mõjutavaid tegureid on lõpmata palju. Üks ökoloogia kindlatest reeglitest on, et igal liigil on teistest erinevad nõudmised keskkonna suhtes ehk igal liigil on unikaalne nišš. 68.Gause printsiip ehk konkurentsi välistamise printsiip on reegel, mis ütleb, et kaks liiki ei saa püsivalt ühes niššis koos eksisteerida. Klassikaline katse oli kingloomadega Päramecium caudatum ja P.aurelia, kes on väga sarnaste nõudmistega toidu suhtes, toidüks on neil bakterid. Eraldi anumates elades kasvasid mõlema liigi populatsioonid vastavalt logistilise kasvu mudelile, kuid ühes anumas neid samu liike kasvatades hakkas P.caudatum’i arvukus langema, P
annaabi.ee 
