Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus
Tegevus toimub 12. sajandil Inglismaal. Kujutatakse kahte võitlust. Esimene võitlus oli Ashby turniir. Kus oli 3 osa. Oli 5 väljakutsujat, kes astuvad soovijatega võistlusesse. Rüütel võis väljakutsuja seast endale vastase valida, puudutades tema kilpi. Kes on viis oda murdnud, siis nimetab prints esimese turniiripäeva võitja. See saab valida ilu- ja armastuskuninganna, kes annab auhinda järgmisele võitjale. Ilmus päranduseta rüütel, kes võitis kõik turniirid, kui prints tahtis teda õnnitlema tulla, palus ta tal võtta maski ära, aha Päranduseta rüütel soovis jääda tundmatuks. Pärast, kui Rowena pani krooni talle pähe nägi, kes ee oli. Ja see oli Ivanhoe. Teine lahing oli see, kus neid vangistati lossi, aga Wamba nägi, kuidas neid vangistati ja Tuck ja Robin Hood läksid neid päästma, põletasid lossi ja kõik olid päästetud peale Rebecca, keda arvati, et ta on nõid ja ta varastati ära.
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha k...
7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)? · Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü. · Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2). · Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi. · Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami.
Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikulevõimalust näidata oma vaprust ning osavust ja uhkust. Kui sõda parasjagu ei olnud, pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ning neid peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite turniirid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. 15.sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teisel
kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Prantsusmaal baron ja chevalier. Varakeskajal tekkis ka üks lisakiht kuningat mitteteenivatest meestest ehk siis ministeriaalid. Hiljem võis neid ka alamaadlike alla liigitada. Aadlike peamisteks kohustusteks oli rahu hoidmine, kohtumõistmine ja sõdimine. Sõjakäik oli aadlikujaoks tipphetk, tema võimalus näidata oma oskusi, vaprust ja koguda kuulsust ja au. Kuna sõditi harva, siis oli peamised tegevused turniiride pidamine ja jahil käimine. Turniirid olid ohutumad kui päris võitlused, sõditi tömpide otstega odadega. Siiski juhtus ka õnnetusi ning mõningad turniirid lõppesid kaotaja surmaga. Turniire oli erinevaid, sagedaseimaks oli hobustel võitlus, kus sõideti hobustega üksteisele vastu ning üritati vastast sadulast maha tõugata. Teiseks võimaluseks oli jalgsivõitlus, kus olid oma kindlad reeglid paika pandud. Hoope anti kordamööda ning neid hindas kohtunik. Kuna turniiridel esinesid ka muusikud ja
mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest. Eesti tuntud löökpillimängijad on Vambola Krigul, Madis Metsamart, Terje Terasmaa.
Silver Karjus. · Kaia Kanepi on Euroopa meister kui 16-aastaste hulgas (2000 aastast), Eesti täiskasvanute meister üksikmängus (aastatel: 1999,2000,2007),paarismängus (aastatel: 1999,2000,2007) ning segapaarismängus (aastatel: 2000,2003,2004). Aastal 2001 Pariisis Frenc Openil võitis Kaia Kanepi Suure Slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta Svetlana Kuznetsova. · Kaia auhinnarahade kogusumma on 2 454 604 USA dollarit Kaia Kanepi viimase 2 aasta turniirid · 2011. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused · Avaringis alistas turniiril 20. asetusega Kaia Kanepi Slovakkia tennisisti Magdalena Rybarikova (WTA 106.) tulemusega 2:6, 6:4, 6:3. · Teises ringis kaotas ta sakslanna Julia Görgesile (WTA 38.) 4:6, 6:3, 4:6. · 2011. aasta French Open · Avaringis alistas ta rootslanna Sofia Arvidssoni (WTA 70.) 7:5, 6:1. Teises ringis võitis ta 6:1, 6:3 briti Heather Watsoni (WTA 117.).
samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud.13 Sellest hoolimata saab tõmmata paralleele rüütlite ja preestrite vahel. Üheks sarnasuseks on kindlasti see, et rüütlid nagu ka preestrid määrati ametisse eluks ajaks ning nad mõlemad teenisid omal moel Jumalat. Siinkohal tekib minu arvates järgmine vastuolu. Kuidas saab teenida Jumalat inimene, kes peab lahinguid au ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane? Samuti mõistis kirik hukka ohtlikud turniirid, kuid taaskord leiti ka sellele probleemile lahendus. Rüütlid rõhutasid, et usk ja turniirid on omavahel kooskõlas, sest turniirid pidid aitama kirikul leida uusi toetajaid ning igat turniiri alustati religioossete talitustega.14 See omakorda näitab, et mitte kõik vaimulikud polnud turniiride pidamise vastu. 11 Samas, 12 Duby 1997, lk. 73. 13 Le Goff, Jacques. Keskaja inimene. Toimetaja Ursula Vent. Tõlkinud Janika Sild, Heigo Sooman, Heete Sahkai. Avita. Tallinn 2002, lk. 92.
Relvastus ja sõjaline kultuur Nikolai Põld,Daniil Revjakin KJVG 11A klass Relvastus. Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Relvastus Relvade tähtsus ja tähendus Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Relvad olid keskajal küll eelkõige võistlusvahendid,kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Kui mõõk oli tähtis ja kuulus siis seda mõõka pärandati isalt pojale Päranduse protseduur Relvade liigit Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitse varustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver,ja kilp. Ründe...
Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Keskaegne rüütel
Kuna võitlemine oli rüütli jaoks tema töö, siis oli töö kõrval olemas ka vaba aeg. Kui rüütel parasjagu ei sõdinud, võis ta käia jahil, osaleda näiteks malemängudes, laulu- ja tantsuõhtutel ning muudel pidustustel. Tänu rüütlistaatusele sai mees osaleda kõige meelierutavamates, priiskavamates ja kulukamates tegevustes, millest üheks olid kindlasti rüütliturniirid. Need kujutasid endast ilma reeglite või võistlusplatsideta vastastevahelisel kokkuleppel toimuvad heitlust. Turniirid olid vajalikud, et keskendada huvi võitlusvormile, kuid tegelikult võttes ära aja, mis kulunuks tegeliku lahingu taktika väljamõtlemisele. Turniirid olid heaks võimaluseks eriti noortele rüütlitele, et omale nime teha ja saavutada hea maine. Osad rüütlid olid üsnagi rikkad, seda näitavad kasvõi teadmised sellest, et enamus rüütlid omasid uhket maja ning mõnel rüütlil oli neid lausa kaks. Nutikas rüütel suurendas pidevalt oma varandust, paraku mitte alati ausal teel
3. Mitu erinevat rivi saab moodustada tingimusel, et poisid ja tüdrukud peavad seisma vaheldumisi? 4. Igal poisil on tüdrukute hulgas tüpselt üks sõbranna. Mitu erinevat rivi saab moodustada, kui iga poiss peab seisma oma sõbranna kõrval? 5. Poiste hulgas pole Andrese ja Bruno suhted kõige paremad. Mitmel viisil saab eelmise punkti tingimusel rivi moodustada nii, et need kaks poissi ei seisa rivis kõrval? 2. Turniirid. 1. Defineerida turniir. 2. Tõestada, et igas turniiris leidub suunatud lihtahel, mis läbib kõiki tippe. 3. Tuua näide turniirist, mis pole tugevalt sidus, kuid ühe kaare summa vastupidiseks muutmisel tekib tugevalt sidus turniir. 4. Tõestada, et igas turniiris, mis pole tugevalt sidus, leidub kaar, mille suuna vastupidiseks muutmisel tekib tugevalt sidus turniir. 5. Olgu G turniir, mille iga tipu puhul leidub sinna sisenev ja sealt väljuv kaar. Kas võib
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati loo...
andma. Sellega kindlustas rüütel enda ja oma perekonna au. Reeturlikuks peeti oma isanda hättajätmist lahinguväljal. Samas röövisid rüütlid linnu ja põletasid külasid. Ja ka inimelude suhtes olid nad hoolimatud. Nad olid tugevalt pühendunud ristiusule. 13. Saj hakkasid nad kirjutama romantilisi poeeme oma südamedaamidele. RELVAD Relvade areng kiirenes 12-13 saj. Mõjutasid: ristisõjad, linnade kasvamine ja kaitse vajamine. Sõdimine, turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Sellepärast pöörati läbi kogu keskaja relvadele suurt tähelepanu. Relvad olid keskajal eelkõige võitlusvahendid, kuid nad tähistasid ka sotsiaalset kuuluvust: mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks, samas kui relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp
Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü. Väikesed soomuskujulised metallplaadid Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale Hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks hakati kasutama neetidega kinnitatavaid raudplaate. Tekkis plaatvest 15saj kujunes välja täisraudrüü Turniirid Sõjakäigul demonstreeris rüütel oma vaprust, kogus kuulsust ja au. Vabal ajal peeti turniire, käidi jahil. Turniiril võideldi nüride relvadega. Sagedaseim oli ratsakahevõitlus Duell kahe rüütli vahel Hiljem võeti kasutusele puubarjäär Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Lisaks olid jalgsivõistlused ja grupivõistlused Turniir tähendas pidustusi. Võitlusviis Taktika oli kindel. Väga lihtne. Väed
rüütlireeglite kohane ega kasulik. Tulusam oli nõuda vangistatud vaenlase eest lunaraha ning seetõttu oli langenute arv lahingus väike. Rüütlite igapäevaelu. Sõdimisest vabal ajal otsisid rüütlid endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Kultuurist ja haridusest aadel lugu ei pidanud. Valdav osa feodaalisest oli kirjaoskamatu. Armastati rohekesti süüa, juua ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine. Iseloomulikuks ajaviiteks olid ka turniirid. Aadliku abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised ja tüdruku käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Paljude rüütlite jaoks oli suursugusest perekonnast hea kaasavaraga pruudi leidmine probleem, selle nimel tuli pingutada, muu hulgas ka turniiridel silma paista. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma, see aga oli kulukas. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus
külakogukonnas sotsiaalne tugivõrdustik, tavaliselt üks komplekt rõivaid. 20% teenistusest isandale. Kümnis preestile või piiskopile. Pidasid ülal feodaale ja vaimulikke. Kindlad kohustused isanda ees. Mõisategu(harida mõisa põlde), töö oma põllul, et tasuda loonusrent. Enamikud sunnismaised, tohtis olla pere. Aadel: kõrgaadel(kuningad, hertsogid, krahvid), alam aadel(rüütlid). Elasid linnustes(mäe tipus), vabal ajal turniiridel ja jahil, ettevalmistus sõjale. Turniirid polnud nii ohtlikud- nürid relvad. Feodaalseisus. Feodaali juures õppisid relvade käsitlemist, vestlemist, ratsutamist. Ustav senjöörile, truu teenimine, julgus, ausus, rüütelikkus. Elu maal ja linnas linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt kasvav elanikkond, kellel olid kindlustatud ja esinduslikud majad, maal elati abihoonetega ümbritsetud talumajades ja talupoegadest sõltus ühiskonna rikkus; toit oli maa omast
Keskaeg 1.Millistesse seisustesse olid jagunenud keskaja ühiskond? Mis olid nende ülesanded ja koht ühiskonnas? Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus...
Esimene vaimulike rüütliordude seas oli Johanniitide ehk hospitaliitide ordu (Püha Johannese hospitali järgi Jeruusalemmas). Peagi rajati ka Templiordu (nimetus ammu purustatud muistse Jeruusalemma templi järgi) ja Saksa ordu. Ordude hulka kuulus ka 1202, a liivlaste, lätlast eja eestlaste allutamiseks loodud Mõõgavendade ordu (ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad). 13.Rüütlite relvastus, võitlusviis, linnuste erinevad tüübid, turniirid 1.RELVASTUS: Ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras. Peamised ründerelvad olid: *Piik(millega püüti vastast sadulast paista) *mõõk(mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist). Kui kaitserelvastus tugevnes, võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad, amb. Varakeskajal metalliplaatidega tugevdatud nahast soomusrüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, mis paremini õhku läbi laskis
kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni
* turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus
( IIHF ) · 1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähoki Liiga ( NHL ) Jäähoki Euroopas · Esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis toimusid 1910. aastal, mille võitis Inglismaa. Jäähoki Eestis · Eestis hakati jäähokit mängima 1933. aastast. Jäähoki MM · Esimesed võistlused korraldati 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis. · Jäähoki MM-e korraldab IIHF. · 1989. aastast toimuvad jäähoki MM turniirid igal aastal. · 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad Jäähoki olümpiamängudel · Jäähokit on olümpiamängudel mängitud alates 1920. aastast. · Naised osalevad aastast 1998. · Jäähoki on üks vaadatuimatest aladest olümpiamängudel. Hokilitter · Standardne hokilitter on 2,54cm Click to edit Master text style paks, läbimõõt Second level 7,62cm ja kaalub
..........................................6 3.3. Käeturvised.................................................................................................................6 3.4. Soomuskindad..................................................................................6 3.5. Kiivrid...........................................................................................7 3.6. Relvad...........................................................................................7 4. TURNIIRID..........................................................................................8 5.AADLI VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS........................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 2
ja teravate pootshaakidega, mida kasutati müüril ronimiseks ja ka vaenlase turvise lõhkumiseks. Oli palju senseisid, kes olid võitluses spetsialiseerunud odade kasutamisele. Oda kogus oma kuulsust ja paljud koolid lülitusid ümber odadele. Erinevad koolid ja õpetajad õpetasid oda võitluskunsti erinevalt. Mõned koolid olid pühendunud ründele, teised löökide blokeerimisele ja enda kaitsmisele. Samuti läksid isegi odale üle ka suuremad sõdalaste rühmad. Isegi klannide vahelised turniirid toimusid odadega. Oda oli sel ajal Jaapanis üks põhilisem relv, mida kasutati sõjas, sest neid oli palju erinevaid ja olenevalt odade tüübist olid nende kasutusalad ja võitluskunst väga erinevad ja laialdased. Vastavalt odade põhitüüpidele jagunesid nende kasutamiskunst kahte peakoolkonda. Need olid yarijutsu (sirge oda kunst) ja naginata (kõvera oda kunst). Mõlemat kunsti praktiseeriti lugematutes stiilides ning olid olemas alavaldkonnad, milles keskenduti nii pikkade kui ka
Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................8 1. RÜÜTLI MÕISTE Pildil: keskaja rüütel
,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi . Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said .Levinud olid ka turniirid .Enamasti peeti seal ratasakahevõitlusi ,kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikides hobuse seljast maha lüüa . Keskaja inimesed hindasid üksteist oma võimsuse ja rikkuse järgi . Kellel polnud jõukust ega võimsust ei kuulunud justkui ühiskonda.Tänapäeval ei eristata minu arvates inimesi jõukuse ja võimsuse järgi ,kõik inimesed on võrdsed ja kõigil on võrdsed õigused .Kuid
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
Rüütlikultuur Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all, kuid juba siis olid tema mänguasjadeks väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, õpetati hobuseid tundma ja armastama, ratsutamise ja vehklemise algeid, ujumist, jahipidamist, malemängu ja värsi sepitsemist. Last ei tohtinud hellitada, sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus ...
Tennises on veel üks huvitav väljend: winner, see tähendab seda, kui sa lööd palli nii, et vastane ei saa palli kätte ja sina saad punkti. Mänguliigid Tennises on veel kolm erinevat mänguliiki: üksikmäng, paarismäng ja segapaarismäng. Üksikmängu mängitakse üks- ühe vastu, paarismängu kaks- kahe vastu ja segapaarismängu samuti kaks- kahe vastu, kuid selle vahega, et segapaarismängus on ühes tiimis üks mees ja üks naine. SUURED RAHVUSVAHELISED TURNIIRID Suuremaid rahvusvahelisi turniire on 6: Austraalia lahtised meistrivõistlused (jaanuar), Prantsuse lahtised meistrivõistlused (mai, juuni), Wimbledon (juuni, juuli), Ameerika lahtised meistrivõistlused (august, september), Föderatsioni karikas ja Davise karikas. Föderatsiooni karikale võistlevad igal aastal üle 80 riigi naiskonnad. Davise karikale võistlevad igal aastal üle saja riigi meeskonnad. Loosimise teel pannakse kokku 2 erinevat riiki.
Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
Paljudest läänistamistest ja mitmele senjöörile antud truudusvandest tulenevad probleemid lahendati sageli nii, et ühele senjöörile antud vanne kuulutati teistest olulisemaks. Nii suur-kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusese, mida üha enam tähtsustati. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ning võitluskunsti erakordselt kõrgelt. Kõige parem võimalus oma võimete näitamiseks olid organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel väikseid lahinguid kahe rüütlite salga vahel, järkjärgult asendusid need kahevõitlustega. Ühiskonnasuhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas, kuid pealtvaatajate, kes võitlustele kaasa elasid, seas oli aadlineiusi, kellele rüütlid tahtsid tähelepanu äratada. Kirik tahtis turniiride pidamist keelata, kuna oli palju mõttetut verevalamist, hiljem kui ohvreid oli vähem, tühistas kirik oma keelu
aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud mõju ka 21.sajandile kus seniselt kuulub "Kolm musketäri" üheks osaks kohustuslikust kirjandusest põhikoolis. Samuti on tuntud erinevate maade eeposed, mis kirjutatud just feodaalkorra ajal. Saksamaa eepos "Nibelungide laul" , Prantsusmaal "Rolandi laul" jpt. Rüütlikultuuri juurde käis kindlasti ka meelelahutus. Suurimateks üritusteks, mida korraldati olid turniirid. Nende eesmärgiks oli tõestada sõjamehe oskusi ja lahutada rahva meelt. Ühiskonnas suhtuti nendesse algul taunivalt, samas meelitas üritus kohale palju rahvast ja peletas sellega rahva eemale rutiinist. Väga suurt mõju ühiskonnale avaldasid ristiretked, mis leidsid aset 11.-13.sajandil. Nende algne eesmärk oli vabastada püha haud uskmatute ehk moslemite käest. Kahjuks kasvasid need üle laastamisteks ja mõttetuks sõdimiseks. Neljanda ristisõja
saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest. Naised mängivad kolm ja mehed maksimaalselt viis setti. Suuremad turniirid · Davis Cup · Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises (Wimbledon) · Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises (Roland Garros) · USA lahtised meistrivõistlused tennises (US Open) · Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises(Australian Open) Tuntumad tennisistid Andre Agassi Arthur Ashe Boris Becker Björn Borg Maria Bueno Pat Cash Evonne Cawley Jimmy Connors Margaret Court Lindsay Davenport Stefan
saada) 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)? Manööverdamis võimet ei olnud, taktika oli puudulik, igaüks võitles enda eest. ( nad liikuid sirgelt üksteie poole) 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2 erinevust)? Turniiridel peeti lahinguid kahe rüütli vahel või kahe rüütlisalga vahel. Relvad olid nüristatud. Võitja sai kaotjaa relvastuse. Turniiridel olid pealtvaatajad. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2 näidet)? Turniiridel oli võimalus silma paista ( Oli vaja ennast võrmis hoida) Võimalus neidudele silmapaista. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet). Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist zanri: kangelaseepos, rüütlitomaan ja armastusluule. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne
mõdukalt.Nii nagu sa pead tõsta koormus aeglaselt,muidu võib-olla probleemid südamisega. Kui sa teed palju sporti siis on väga vajalik vesi. Vesi aitab taastada higine-soola tasakaalu.Vesi on kõige parem jook kui sa teed sporti,sest et vesi sisaldab kasulikud mineraalid. On vaja juua palju vett pärast treeni. Praegu meil on erinevad treeningud. Iga treening arendab ja nõuab oma oskusi. Jalgpall on minu lemmik sport. Mulle meeldib vaadata jalgpalli turniirid ja muidugi ise mängama. Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall
Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane. Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj, nim ülemineku aja teoseks, seal segunes ristiusk
ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud,kui just veini soojaks ei aetud. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid tähtsad tegijad keskajal,moodustasid nad ühiskonnas
kogumispensioni lepingu olemasolu Pensionikeskusest, sisestades tema isikukoodi. Makse määr on kas 2% või 3% maksustatavatelt tasudelt. Kinnipeetud maksed tuleb tasuda töötajale väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Hasartmängumaks Hasartmängumaksu tasutakse juhul, kui tegeletakse hasartmängude korraldamisega. Hasartmängude hulka kuuluvad näiteks loteriid, kaubanduslikud loteriid, lotod, osavus- ja õnnemängud ning turniirid. Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist. Maamaks Maaomaniku või maa kasutajana tasuda maamaksu. Maamaksu suurus sõltub omavalituses kehtivast maamaksumäärast ning maa väärtusest. Maamaksumäär on 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1– 2,0%. Maamaksu arvutab ning makseteate saadab maksu- ja tolliamet, kellele tuleb maks ka
autor lühidalt ka teistel pidustustel. Omaette peatükk kuulub ordumeistri võõrustamise tähistamisele, mis on mittekalendaarsetest pidustustest suurejoonelisim. Uurimuses ilmestavad teksti lisaks mahukale lisade osale mitmed tabelid, diagrammid, nimekirjad, isegi peoprogrammid. Kasutatud on Tallinna rae arveraamatuid ja kodanikeraamatut ning valikut publitseeritud allikatest. Raamatu viimane suurem osa peatub pidustuste põhielementidel: pidusöök-ja jook, tantsud ja mängud, turniirid, käitumisnormid ja nende rikkumine, pidustused ja ruumikasutus, finantseerimine. Kokkuvõttes leiab autor end rahul olevat püstitatud eesmärkide saavutamisega. See sai võimalikuks tänu säilinud allikatele Riia ja Tallinna mustpeade peokorralduste kohta, mis on ainulaadsed terves Euroopas. Pidustuste analüüs näitas, et siinsete pidustuste valik ja kombed sarnanesid suuresti Põhja-Saksamaa, Taani, Rootsi ja Madalmaade peotraditsioonidega.
sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teisel pool barjääri ning kuna odahoop oli küllaltki tugev, kasutati ka tugevamat kiivrit ja raskemat raudrüüd. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil, kus kasutatud relvad ja tihti ka löökide arv olid varem kokkulepitud. Hoope anti kordamööda ning mängulõpuks teatas, kumb rüütel sooritas paremaid lööke. Samuti peeti ka grupivõistlusi, kus varasematel aegadel kasutati ka ehtsaid lahingurelvi. Turniirid ei kujutanud endist vaid sportlikke üritusi, vaid ka pidustusi. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Ning oluline roll oli daamidel, kelle ees noored rüütlid oma mehisust said demonstreerida. Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus, elades koos vanematega, seejärel saadeti poisike kõrgemalseisva feodaali juurde, kus sai temast paaz. Seal õpetati häid kombeid ning
Pääsküla noortekeskuses on võimalusi erinevateks tegevusteks nii palju, et igas vanuses noorele leidub midagi. 7) Millised võimalused on noorel ühistegevusteks ja individuaalseks tegevuseks, loetlege? Võimalused ühistegevusteks: · Lauamängud · Kaardimängud · Piljard · Ping-pong · Playstationi mängimine · Wii mängimine · Korraldatavad võistlused, turniirid ja filmiõhtud Võimalused individuaalseks tegevuseks: · Joonistamine · Arvutis olemine · Playstationi mängimine · Wii mängimine · DJ tegevus 8) Kuidas kasutatakse kasutuses olevaid erinevaid ruume? Ruumid on noortekeskuses korraldatud korruste kaupa. 1. Korrusel asub avatud mängude Esimese korruse mööbel on enamuses mängude lauad (piljard, ping-pong). Mööbel on küll pisut kulunud ning mitte kõige
Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,Nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt
Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus. Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au teenimiseks. Aadlikute jaoks olid turniirid aga treeninguks, kuid pealtvaatajatele meelelahutuseks. Turniir oli keskajal suur pidustus, see oli suur kohtumispidu teiste aadlikega. Meelelahutuseks esinesid veel muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuuri sündmus. Sellest järeldub, et juba keskajal mõeldi meelelahutusele ja sellele, kuidas oleks inimestel lõbusam. Mitte just tahtlikult, kuid ajakäigus muutus selline algeline sündmus suuresti kultuuriajendajaks.
kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni
väikerüütlitel olid talumajad ehitati tornlinnused, rikastel olid käepärastest kindluskompleksid materjalidest Põhitegevused Sõdimine, oma valduste Maa harimine, karja kaitsmine kasvatamine Jaht, turniirid, reisimine, Külapeod, usupeod, Ajaviide usupühad, aadli naistel oli mehed käisid kõrtsis lugemine/käsitöö/muusika Riietus vastavalt seisusele, Kangas kooti ise, osteti käsitöölistelt kangas riided õmmeldi ise, Riietus või valmis riideese, võis tavaliselt tehti linast
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda...
Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp kiiver. Rüütlite kasvatus: 7 aastani vanemate hooleall 715 aastani kõrgaadliku juures saab temast paaz 1518 aastani on kannupoiss 1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
