moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt. · Tiheda rohustu puudumist seletatakse tiheda juurekonkurentsiga.' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika o Aafrika Kongo jõe bassein o Indomalai Indoneesia, Malaka ps., Laos, Kambodza o Austraalia ja Uus-Ginea · Juured: o Plankjuured kolme planguna vertikaalselt tüve toestavad juured o Kurgjuured puutüvest maapinnast kõrgemalt lähtuvad põiki maasse kasvavad ning tüve toestavad tugijuured o Tüvijuured puude alumistest okstest otse maasse kasvavad ning tüve
troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera: nearktis (Põhja-Ameerika) palearktika (Euraasia, Loode- Aafrika) neotroopika (Kesk- ja Lõuna- Ameerika) etioopia (ülejäänud Aafrika) orientaal (Aasia) austraalia Saarte biogeograafia
Biogeograafia tegeleb liikide geograafilise leviku uurimisega. Kui binoomide piirid paneb paika peamiselt klimaatilised erinevused eri piirkondade vahel, siis biogeograafiliste regioonide piiriks on enamasti geograafilised takistused. Mõned liigid elavad ka mitme biogeograafilises regioonis, olgu näiteks pilliroog, kilpjalg või miks mitte ka inimene. Biogeograafilisteks regioonideks on : Neoarktika, palearktika, okeaania, neotroopika, afrotroopika, indo-malaisia, austraalia, antarktika. 112.Mandrite geoloogiline ajalugu kui nende elustikku kujundanud tegur? Maakoor koosneb suurtest tahketest plaatidest paksusega 100 – 150 km, mis ujuvad vedelama vahevöö peal. Mõnes kohas laamad kaugenevad teineteisest, mõnes lähenevad ja mõnes nihkuvad teineteise suhtes. Laamade lahknemisel kantakse teineteisest eemale ka nendel asuvad mandrid. Vulkaanilise tegevusega võib ka olemasolev manner kaheks jaguneda ja nii
annaabi.ee 
