MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE
Lind on pontsakas ja pigimusta sulestikuga, tal on valge laubakilp. Noorlinnud on tuhmhallid ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik
Toitumine Ta püüab kõikvõimalikke närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka konni, kalu, näljaga ka kadakamarju. Toidurohkel ajal teeb aga toiduülejääkidest varusid. Ta püüab oma saakloomi mitte ainult maapinnal vaid ka suuremate näriliste urgudes. Murdnud uruvaldajad maha asub sageli ise nende pessa elama. Kärp on tegev mistahes ajal, sageli ka päeval. (Loomade elu 7. köide Imetajad). Järglased Kärp sigib kord aastas. Paaritumine toimub harilikult kevadel või suve algul. Tiinus kestab 9-10 kuud. Nii et pojad (keda on keskmiselt 4-8 ) sünnivad järgmisel kevadel. Vastsündinu mass on 3-4 kg. Nägema hakkavad 1 kuu vanuselt, uru hülgavad 2 kuu pärast. Emased saavad suguküpseks 2- 3 kuuselt ning arvatavasti võivad siis ka viljastuda. Isastel saabub suguküpsus alles järgmisel aastal. (Loomade elu 7. köide imetajad ). 2
pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. Varsad perega koos 2 aastaseni. Sigima hakatakse 3-4 aastaselt.
......................................................................7 2.ELURÜTM.............................................................................................................................. 9 2.1.Talvitumine....................................................................................................................... 9 2.2.Igapäevane rütm................................................................................................................9 2.3.Paaritumine..................................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................12 LISAD...................................................................................................................
Parmlased Tabanidae Parmlased: hõimkond lülijalgsed, klass putukad, selts kahetiivalised. Parmude keha pikkus on 7-26 mm. Väliselt meenutab suurepealist jässaka kehaga kärbest. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elab igal pool maailmas, on väga laialtlevinud. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest, emased agressiivsed vereimejad. Paaritumine toimub tavaliselt õhus. Isaloomad järgivad möödalendavaid emaloomi, püüavad nad kinni ja paarituvad lennus, mõnikord ka rohul. Vastsed kestuvad vees ja roomavad seejärel laiali. Kõige huvitavam asi putuka juures minuarust on tema suured eredavärvilised silmad. Toiduahel: Tammepuu leht Parm Konn Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter12.htm http://www.flyfishing.ee/
järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides Mõned vigastada saanud või vanad tiigrid hakkavad inimesi sööma inimesi, kuna inimest on kergem püüda Oskavad ka kala püüda Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3- aastaselt, isased ligikaudu aasta hiljem Paaritumine kestab 5 päeva Emasloom kasvatab 2 kuni 4 kutsikat kaks aastat Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist Aitäh kuulamast!
· Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13mm suuruseksja on märgatavalt emasest väiksemad · Mõlemad on tugeva kehaehitusega ämblikud Paljunemine · Paaritumine võtab neil aega vaid mõne sekundi · Pärast paaritumist toodab emane koti,kus sees on munad, mida ta kannab 3 nädalat endaga kaasas · Iga paari tunni tagant laseb ta koti vee alla, et need oleksid niisked · Pojad väljuvad sealt 10 kuni 100 cm kõrgusel veepinnast ja võrgu peale, mida valvavad emasämblikud Kasutatud kirjandus · http://srs.britishspiders.org.uk/portal.php/p/ Raft+spiders · http://en.wikipedia.org/wiki/Raft_spider · http://www.the-piedpiper.co
põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett. Paaritumine Ema ja-isaherilased lendavad pesast välja paarituma, pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emasherilased aga poevad puu-ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, sügisel pere hukkub. Kimalaste ehk maamesilaste elupaik: Ehitab pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse. kimalast kutsutakse veel kumalaseks,maamesilaseks ja metsmesilaseks Liigid: *talukimalane *hallkimalane *aedkimalane *jaanikimalane
kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini Suurenevad välissuguelundid Vägivaldne, lärmakas Tiinus 4143 päeva Kui emast ei paaritata jätkub jooksuaeg Pesakonnas 212 poega Pojad pimedad, kurdid Aastas 1 pesakond Eluiga Looduses 45 aastat Tehistingimustes kuni 14 aastat Noorloomade suremus esimese eluaasta augustist oktoobrini suur. Muud Lühinägelik Lemmiktegevus kraapimine, kaevamine Kutsikas hammustab mitu kuud uude koju saabumisel Uudishimu ei tunne piire Magavad kaua müüdid
Jaanalind NIMI ! Jaanalind · Maailma suurim lennuvõimetu lind · Enamasti paiknevad Lõuna-Aafrikas · Võib joosta kuni 70km tunnis, sammupikkus võib ulatuda 5-7 meetrini · Elab umbes 70 aastaseks · Kaal võib küündida kuni 150 m · Pikkus 2-3 meetrit · suurepärane nägemine 4 liiki · Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune
juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli. · Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest.
Kõrvahark Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Nahktiivalised Liik: harilik kõrvahark Sugulased: Eestis haruldane väike kõrvahark Kõrvahark Kuni 1,5 cm pikkuse rooste või pigipruuni kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi
· Isane: Kuni 10mm Välimuselt sama, kuid väiksem Kaks helendavat "rõngast" keha tagaosas Phosphaenus hemipterus · Haruldaseim · Emane: 10 mm Pruuni ja roosat värvi Pole täiskasvanuna valgusorganeid Enamasti ei helenda koguaeg, ainult ärritades Elab peidus · Isane: 7-10 mm Suured tundlad Lennuvõimetu (Lühikesed tiivad) Päeval roomab kivide/seinade vahel Paaritumine · Surevad peale paaritumist · 50-100 muna · Munad ~ 1mm ja helendavad õrnalt · 27-45 päeva, et kooruda olenedes temperatuurist · Vastsed helendavad üle keha · Näevad välja nagu emased · Nad saavad täiskasvanuks Maist Juulini · Võib kestuda 4-5 korda elu jooksul Toitumine · Toituvad 2-3 aastat tigudest ja nälkjatest · Eritavad pruuni seedevedelikku · Vähehaaval halvab saaki · Söömise ajal on saak elus
Varjepaigas on suurkõrv üksinda või väikese grupina. Septembrist aprillini talvitub kartulikeldrites või pae- või liivakoobastes, kus temperatuur on tavaliselt 6 °C. Suurkõrv on paikne ja ta suvised ja talvised elupaigad asuvad lähestikku. Toitumine Suurkõrv on putuktoiduline. Peamiselt sööb liblikaid. Erinevalt teistest nahkhiirtest püüab ta mitte ainult lendavaid, vaid ka maapinnal, lehtedel ja puuokstel peatuvaid putukaid. Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimis kolooniad kuhu kuuluvad kuni 10 looma. Juuni lõpuks kolooniad lagunevad. Isased elutsevad kogu suve üksikult või väiksemate rühmadena poegimiskolooniatest lahus. 4 Areng Alguses kannab emasloom poega klammerdunult kaasas. Hiljem jäetakse poeg toiduotsimise ajaks varjepaika. Suurkõrva pojad arenevad kiiresti
...................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng..........................................................................................................................4 Paaritumine.................................................................................................................4 Toitumine....................................................................................................................4 Koht ökosüsteemis......................................................................................................5 Vaenlased...................................................................................................................
muneb oma munad surnud või elusatesse taimekudedesse. Eristiivalised on suurekasvulised, neil on suhteliselt jäme tagakeha ja istudes nad tiibu kokku ei pane. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad , tiibade alused eriti. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiililised nagu hiilgekiillased, vesikiillased ja ka tondihobulased. Eristiivalised munevad oma munad kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Paaritumine võib toimuda kas maapinnal või osaliselt või ka õhus täielikult. Kiilide paaritumisrituaalid on üsna keerulised. Isased kiilid konkureerivad omavahel emaste pärast. Võitluses võitnud isane , võtab jalgadega emase rindmikust kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades spermaga suguaparaadi. Sellele järgneb kopulatsioon ,mille käigus kinnitub isane sabajätketega emase külge ning viib sperma seejärel emaslooma suguteedesse.
kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused
Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused
osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia ehk järveteadus. Baikali viiger Ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Kasvab 1,21,4 meetri pikkuseks. Kaalub 50130 kilo. Elab 55 aastaseks (seda siiski harva). Karvkatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk. Elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää peal lesilaid. Paaritumine toimub aastate jooksul sama partneriga. Peamiselt toitub viiger mittetöönduslikest kalaliikidest, kelleks on põhiliselt õlikalad, ega kahjusta sellega kalamajandust. Tema arvukuseks arvatakse olevat ligi100000 isendit. Reostus Rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust.
elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv Selgsõudur ujub pindmise kihi all Haarab saagist kinni Mürgitab, halvab Imeb tühjaks Paljunemine ja areng Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga Paljunemine ja areng Vahetab 5 korda kesta Valmikuks saadakse suvel, elab järgmise kevadeni Sureb pärast paaritumist Kasutatud allikad Backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.waterwereld.nu/ruggezwemmereng.php. Common backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.itsnature.org/sea/other/commonbackswimmer/. Kuresoo, R
säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga
alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Väga harva läheb naaberpuule toitu otsima Talub hästi näljaaegu Pojad Paaritumine ja poegimine toimub puu otsas Tiinus kestab 5-6 kuud, poeg võib sündida mistahes aastaajal Aastas sünnib üks poeg Sünnikaal 200-250 g Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Täiskasvanute suuruseks saab 2,5-aastaselt Iseloomustus Ujuvad hästi On väga pikatoimelised, liigutused üliaeglased Kuna ta elab selg alaspidi, siis on tal ka siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Hingamine ja vereringe on
SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb
geograafilise isolatsioonita liikide vahel Bioloogiline isolatsioon takistab liikide ristumist Bioloogiline isolatsioon on populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist, võib olla nii ajaline, käitumuslik ja mehaaniline Ajalise isolatsiooni puhul ei saa eri liiki isendid omavaheli ristuda, sest nende sugulise aktiivsuse perrioodid ei kattu Käitumuslik isolatsioon tähendab, et eri liiki loomad küll kohtuvad kuid omavahel ei paaritu ja paaritumine ei toimu, sellepärast et partnerid ei tunne teineteist ära Mehaaniline isolatsiooniga on tegu siis, kui eri liikide genitaalid ei sobi kokku. Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus tähendab, et viljastamine toimub aga sügoot ei arene normaalselt. Üsna sage on hübriidide ehk ristandite viljatus, selle tuntum näide muul Hübriidid on enamasti viljatud Muul on isase eesli ja emase
Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega. Hoiavad metsades kontrolli all toiduahela. Karu ja inimene: Väldivad kontakti inimestega ja ka teiste loomadega.
Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad
Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine. Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg.
elutseb, puuduvad pidada on muud röövloomad, kes roomajate seas võiksid hõivata erandlik. Komodo sellist ökoloogilist nišši. varaanid peavad Komodo varaanid jahti domineerivad tänu peamiselt hirvedele, oma mõõtmetele kuid suure osa oma ökosüsteemis. nende toidust moodustavad raiped. Paaritumine algab mai ja augusti vahel. Noored komodo Munad munetakse varaanid on väga septembris. Umbes nõrgad ning 20 muna seepärast peavad hoiustatakse hüljatud elama puudes, et olla rihukanalaste kaitstud kiskjate ja pesadesse või teiste komodo kaevatakse ise pesa. varaanide eest. Munad arenevad 7-8 Komodo varaan saab kuud, koorudes täiskasvanuks 8-9 aprillis. aastaselt ja elab
kärbsenäpid ja pääsukesed. Bioloogia ja elupaik. Kui suve jooksul võib näha kiile lendamas kõikjal, siis paaritumise ajaks suunduvad nad alati veekogude juurde. Rohe-tondihobu valib sigimiseks kergelt happelised seisuveekogud: kinnikasvavad järved või turbaaugud. Isased kaitsevad paaritumise ajal oma territooriumi teiste isaste eest. Sama liigi emased aga püütakse kinni: isane haarab oma tagakeha jätketega emase kukla tagant ning paar moodustab lendava tandemi. Paaritumine toimubki lennu ajal, kui emane on oma tagakeha painutanud isase alla, nii et tekib silmus .
võib rünnata ka sinu sõrmi! Protseduuri võid korraldada järgmisel ning jätkata seni, kuni emane laseb isase ligi. Kui emane on valmis viljastumiseks, jääb ta liikumatult paigale, sirutab end seljast ja ajab saba püsti. Kindlasti ei tohi panna õde ja venda paarituma, sest tagajärjed võivad olla halvad (tulevad haiged hamstrid). Kui hamstreid ostad ja tahad hiljem paarituma panna neid siis küsi kogenumalt müüjalt ega need pole õde ja vend. Paaritumine • Enne tegelikku paaritumist nuusutab ja lakub isane emast, alles seejärel paaritub mitu korda, mille vaheaegadel ta end kiiresti peseb. Mõned kogenematud loomad võivad emasega paarituda valest otsast ( pea poolt). Seda saab hõlpsasti korrigeerida. Emane annab isasele paaritumiseks aega 15-30 minutit. Seejärel muutub emake taas aktiivseks ning isane peab kärmesti põgenema. Sel ajal tuleb isasloom emase juurest ära võtta. Normaalsel juhul on
ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma. *Vaenlased ja ohud: peale päikese, mis põletab jõehobu nahka, ei karda ta midagi ega kedagi, ainult pojad langevad mõnikord kiskjate saagiks. *Seltsingulisus: jõehobud on seltsingulised loomad, kari koosneb 20-100 isendist, keda juhib isasloom. *Leviala ja elupaik: Jõehobu elab Aafrika jõgedes ja nende kallastel, teda võib kohata kuni 2000 m kõrgusel. Sigimine: *Suguküpsus: 3-4 eluaastal *Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega. *Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et moodustub enam kui 150- kraadine nurk. *Peaaegu 45 protsenti jõehobupoegadest ei ela esimest eluaastat üle. *Eelarvamus et jõehobu ,,higistab verd" ei pea paika. See on hoopis näärmetest erituv nõre.
Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende kõigivarssadest. Enamasti sebra toitub rohust, vahel puukoorest ja lehtedest. Maiuspalana puuviljadest ja pungadest. Tal kulub söömiseks aega suur osa päevast samal ajal jälgides, ega pole mõnd kiskjat läheduses. Sebra on suutnud kuiva ja palava kliimaga kohaneda, kuna ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama. Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. Seejärel ajab vana täkk noored täkud karjast minema. Noored emased sebrad jäävad karjaga või lahkuvad ning paarituva mõne teise noore täkuga
Pesa alusmaterjaliks sobib saepurulaast, heinad või õled. Deegudele võib puuri panna paar korda nädalas metallist kausis liiva. Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana. Jooginõu peaks olema joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Eesti Näriliste Seltsi kodulehe andmetel tuleks deegu puuri puhastada vähemalt kord nädalas. Paaritumine Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal. Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nad kohe võimelised ka ringi liikuma ja turnima. Tiinuseperiood kestab 8793 päeva, tavaliselt sünnib pesakonnas 46 poega. Pojad hakkavad sööma kuivtoitu juba esimesel elunädalal. Sotsiaalne käitumine Deegu on aktiivne ja väga uudishimulik.
koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise eesmärgil. Kuninganna kasutab oma munetit nii munade munemiseks kui ka kaitsevahendina nõelamiseks. Viljatud emased, teise nimega töömesilased ei mune. Nemad kasutavad oma muneteid ainult nõelamiseks. Mesilased näevad kõiki värve, väljaarvatud punast. Värvide
harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides.
Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad
aastasena nagu näiteks(Eretmochelys imbricata) või 12-50-aastastena nagu näiteks(Caretta caretta) või (Chelonia mydas).(Sea World, 2013) Suguküpsus on sageli seotud nende seljakilbi suurusega. Erinevad teadlaste uuringud on näidanud, et näiteks(Eretmochelys imbricata) saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on 60-95cm pikk, võrdluseks võime tuua, (Caretta caretta), kes saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on ca 79cm pikk. 4.2. Paaritumine Merikilpkonnade kurameerimine algab juba mitu nädalat enne pesitsusaega. Kuna merikilpkonnade paaritumine toimub vees, siis ei ole selle kohta palju teada. Seda fakti kinnitab ka see, et isasloomad ei käi paaritusajal kaldal, vaid elutsevad vees. Kui emasloomale on huvilisi rohkem kui üks, siis peetakse maha duell. Duell seisneb selles, et isasloomad venitavad oma kaela nii pikaks kui saavad, võitjaks osutub loom, kelle kael on kõige pikem
Valge tiiger ei ole albiino (sellisel juhul peaksid neil olema punased silmad) ega ka eraldi olev alamliik, neil on shokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Esimese valge tiigrikutsika olevat kinni püüdnud keegi Rewa maharadza. 1951. aastal leidis ta dzunglist hüljatud valge tiigrikutsika, kes sai nimeks Mohan. Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva. Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5).Üks kutsikas sureb tavaliselt sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 68 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Toitumine
karjajuhi rolli eest. Stegosaurus võis langeda kiskjates dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad. Faktid: Pikkus: kuni 10 m. Kaal: kuni 4 tonni. Aju suurus: suurim leitud aju on mandariini suurune. Luuplaadid: suurim leitud luuplaat oli 60 cm kõrgune. Sabaogad: umbes 1 m pikkused. Paaritumine: teadmata, isased võivad emaste pärast lahinguid pidada. Munade arv: teadmata, võimalik, et munesid mitu korda aastas. Harjumuspärane eluviis: elasid karjadena ja neil oli ühine võitlemise hing. Keskkond: pöörijoonte ümbruses. Toitumine: erinevad taimed.
harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik – Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised – heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid
Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus. Juba samal päeval naaseb ta karja juurde, ent järeltulijad jätab esialgu varjupaika. Pojad ühinevad karjaga 3-4 päeva pärast. Juba esimesel nädalal on nad võimelised rohtusööma, kuid ei eemaldu oma sugulastest seni, kuni nad piimast võõrutatakse. Emasloomad lasevad ka võõrastel poegadel oma piima imeda.
_ Potentsiaalse partneri atraktiivsus _ Väliskeskkond Välistemperatuur ja ilm Teised loomad/inimesed Aeg 49. Partneri valiku alused _ Ressursside rohkus _ Piisavalt toitu ja kaitset _ "Pulmakingid" _ Väline atraktiivsus _ Hea tervis _ Edukad vajalike toitainete leidmisel _ Kulukus _ Mida väljakutsuvam oled, seda silmatorkavam oled ka kiskjatele 50. Monogaamia ja polügaamia _ Monogaamia e. ainukooselu _ Polügaamia e. mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad
nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga. Kiirus Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h. Helisignalisatsioon Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Välimus ...................................................................................................................................... 4 Toitumine ................................................................................................................................... 6 Paaritumine................................................................................................................................. 6 Elupaik ....................................................................................................................................... 7 Arvukus ...................................................................................................................................... 8 Viited: ..................................................................
Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras,kus inimene seda oodatagi ei oska. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Paljude skorpionite torge on inimesele ohtlik, see põhjustab teravat valu, unisust ja külmatunnet. Suurte skorpionite torge on mõnel juhul olnud surmav. 3 1.3 Paaritumine Skorpionid on väheliikuvad, päeval varjuvad, öösel käivad saagijahil. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud
Oma oskuste arendamine. Mängulust ja igavus Koostöö grupis. Kuuluvus ja üksindus Õiglus grupis. Moraal Positsioon grupis. Saavutusvajadus Toitainete omandamine. Nälg ja janu Partneri leidmine. Edevus Lähisugulaste toetamine. Armastus ja lähedus Maailma tundmaõppimine. Uudishimu ja segadus Elukeskkonna parendamine. Loovus ja korraarmastus Keha säilitamine. Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine. Hirm Paaritumine. Sugutung Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus 5. Näoväljenduste kodeerimisel kasutatava süsteemi üksik ühik action unit vastab ühele nähtavale näoväljenduse elemendile. 6. Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7. Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada valentsi-ärgastuse ja
Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Miks on looduskaitsealune? Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu. Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule järglasi. Lühikese eluea pärast ei saa nad järglasi. Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas Euroopa loodusesse Ameerika mandrilt pärit Ameerika naaritsa ehk mingi. Video: http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00 Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks? Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond.Selleks tuli esmalt kinni püüda
Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. ks kahest sebra alamliigist - Equus zebra hartamannae on juba peaaegu vljasuremise rel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna lheduses asuvas rahvuspargis Luna- Aafrika vabariigis. Jrk- jrgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste klastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest
annaabi.ee 
