Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mandrid" - 208 õppematerjali

mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv.
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid , ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER ­ maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU ­ suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Maakera ehitus 7.klass

3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Maakera siseehitus ja areng

M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite tri...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Universum

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...

Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Litosfäär ülevaade spikker

Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maa ajalooline areng spikker

Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond ­ Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond ­ Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid . Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud. Uuemad mäestikud on tippudest teravad ja järskude nõlvadega. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid. Happelised sademed põhjustavad pöördumatuid kahjustusi taimedele. Peale happevihmu jääb metsast sageli järele vaid kütteks sobiv puiduräga. Veekogude reostust põhjustavad tööstusettevõtted, põldude üleväetamine ja laevad...

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

Haldane ­ kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller ­ Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox ­ kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon ­ maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid , algas mandrite triiv, elu teke ­ ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon ­ fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org. teke 542 Kambrium ­ Odroviitsium ­ Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org. massiline levik meredes. 444 Silur ­ Devon ­ Korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed...

Bioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laamtektoonika

lahknemispiir (eemaldumine); konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid , ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

Kõrvuti mereteede ja maade kirjeldamisega on Eestiga seotud teadlased püüdnud lahendada ka geograafia ükskikküsimusi. K.E. von Baer tähelepanek, et põhjapoolkeral jõed uuristavad oma parempoolset kallast. J. C. Klinge sõnastas soode arengu loos lause: Järvede kinnikasvamine algab tuulealusest küljest. Seda nimetatakse Klinge seaduseks. Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam tehakse selliseid uuringuid distantsilt, kasutades tehiskaaslaste ja lennukite pardal tehtud ülesvõtteid-, aerofotosid ja kosmosefotosid. 19...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marss- referaat

Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muut...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Ookeanid

Ookeanid Ookeanid · Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid . Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maakera siseehitus, laamad

Ookeaniline maakoor on õhem, kivimid on heledamad, on noorem. O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mida toob kaasa ilmastumine

Ilmastumine aitab kaasa ka infolevikule, nii ei ole võimalik hoida toimuvat saladuses või varjata tegelikkust välismaailma eest, nii nagu seda tegi kunagi raudne eesriie. Diktaatorlikud juhid võivad küll kehtestada tsensuuri, aga nad ei saa peatada teabe levikut internetis. Nii tajutakse probleeme märksa paremini. Juba esimese elusorganismi tekkest alates on maailm ümber kujunenud, pinnast on katnud paks kiht jääd, mandrid on nihkunud, on toimunud veetaseme tõus, tekkinud palju uusi liike. Vaadates elu selle vaatenurga alt, siis kõik, mis ei ole enam sama, mis varem peaks olema positiivne. Kas saaks aga öelda, et näiteks pärast senise looduse deformatsiooni ei võiks toimuda progress, mis annaks tõuke arenguks veelgi kõrgemale tasemele? Kas ongi põhjust vaadata kõike mustades värvides? Maailmalõppu on ennustatud juba aastatuhandeid, ent inimkond elab endiselt...

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

Diapirism ­ plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte. Magmadiapirism. 20. saj esimesel poolel arvati et kõik geostruktuurid on vertikaalsete liikumiste tulemusel tekkinud. Esimene mobilistlik arvamus oli, et mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu loodeliste jõudude mõjul. 30-l aastatel tõestati, et see on füüsikaliselt võimatu. Litosfääri laamad triivivad astenosfääril (mitte ookeanilisel maakoorel) kiirusega 2-20cm/a. Laamad paneb liikuma maa kiviainese soojusliikumine(konvektsioon). Analoogiliselt õhumasside liikumisele atmosfääris. Maateaduste Alused I (7.sept) Puudu Maateaduste Alused I (8.sept) Gaashiiud. Jupiter. Väljaarenemata täht...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused

Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

areng; keem elementide mitmekesisuse teke. Keem:lihtsad>keerukad molekulid;O2 puudus,tekkisid N2,NH3,CO2,CH4. Bio:elu areng Maal. Ürg 4500:Maa.Maakoore tardumine.Meteoriitide pommitus.Atmosfäär.Ookeanid.Mandrid.Mandrite triiv.Elu teke.Kliima soe ja niiske.Ainuraksed(prokarüoodideeltuumsed). Agu 2500:Vaba hapnik.Osoonikiht.Meioos.Paljunemine.Jäätumine.Eukarüoodid.Hulkraksed(käsnad). Vana 550:Taimed ja loomad maismaale.Kujunesid praegused mandrid ,ookeanid.Kliima jahe ja kuiv. Mäestikud.Hiigsõnajalad.Vetikad.Samblad.Lülijalgsed.Roomajad.Kahepaiksed. Kesk 250:Meteoriidid Maale.Mandri jäätumised lõunapoolkeral.Kliima kuiv.Tänased mäestikuvormid.Õistaimed.Paljasseemnetaimed.Imetajad.Linnud.Hiidroomajad surid. Uus 65:Mandrite kerkimine.Merede taandumine.Jäätumised põhjapoolkeral.Õistaimed.Imetajad.Inimahvid.Inimese eellased. Proka:esmased heterotroofid,energia orgaan ja anorgaan(kemosünteesija) ühenditest....

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maa geoloogiline areng

Iga selline leid on geoloogidele tõeliseks suursündmuseks. Vanaaegkond e Paleosoikum vanaaegkond algas 570 miljonit aastat tagasi ja kestis 345 miljonit aastat. Ta jaguneb kuueks - kambriumi, ordoviitsiumi, siluri , devoni, karboni ja permi ajastuks.Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium oli 570-500 miljonit aastat tagasi. See oli Maa ajaloos rahulik aeg. Mandrid olid siis madalamad kui nüüd, kliima oli soe ja vulkaanipurskeid esines suhteliselt harva. Arvatakse, et kambriumi ajastu lõpul ilmusid juba esimeste selgroogsete eellased. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all....

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geoloogia !

Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus ­ leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Marss

53 ja tihedus Maa duhtes on 0.71. Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikust ja argoonist. Vähesel määral leidub ka hapnikku ja veeauru. Pooluste piirkonda katab umbes paarikümne meetrine süsihappelume kiht, mille all leidub ka jääd, kuid elu jaoks Marsil on seda ikkagi liiga vähe. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe, kus on eristatavad heledad ja tumedad alad. Heledad alad ehk mandrid on 3 kilomeetrit kõrgemad, kui tumedad alad ehk mered. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem, kui meredes, millest ka järeldus, et mered ehk tumedamad alad on tekkinud hiljem. Planeedi lõunapoolusel asuvad jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad joad, mis tekitavad jääle musti laike ja jäljendeid. Marsil asub ka Päikesesüsteemi kõrgeim mägi nimega Nix Olympica ehk Olümpose Lumi. Selle jalami läbimõõt on 600 kilomeetrit ja kraatri läbimõõt umbes 80 kilomeetrit...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mars

Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid , on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km...

Füüsika
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun