Ujurlased Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata.
5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod)
d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed Rebane Rohukurvit Mäger s Metskiur Rabakana Rabapistri k Taimed Madalsoo taimed Raba taimed Sookask Mänd Sanglepp Sookask
segatoidumardikalised. Mardikate seas on palju aia-, põllu- ning metsakahjureid. Kahju võivad teha nii mardikate valmikud kui ka vastsed. Ujurlaste hulka kuuluvad vees elavad voolujoonelise kehaga mardikad, kelle tagajalad on muutunud ujujalgadeks. Kuigi nad on eluga vees hästi kohastunud, vajavad nad hingamiseks siiski atmosfääriõhku, mistõttu peavad nad aeg-ajalt veepinnale hingama tulema. Kaitseks märgumise vastu on ujuri keha kaetud õhukese õlikihiga. Ujurid on aplad röövloomad, kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed. Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Sitasitika pikkus on 16-27 mm, tegutseb avamaastikel ja hoonete ümber.
nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu
tähelepanu templite kaunistamisele nende välisilmele. Tänapäeval näevad välja nende templite varemed valgetena ja üksluisetena. Kuna tolleaegsed värvid on maha kulunud. Imekombel on aeg jätnud meile mälestuseks kõige rohkem templite varemeid väljaspool Kreekat, Sitsiilias. Üks kreeka suurtest templitest mis väärib tähelepanu, asub Olümpose mäel. Kreeka skulptorid antud maailmale palju imetlusväärseid töid. Vanemad pärinevad arhailise ajastust. Klassikalisel ajastul ujurid kujutasid jumala kujusid. Ja kaunistasid nendega templeid. Uskumuste järgi elasid Olümpose mäel jumalad kes sarnanesid oma inimestega. Inimestena on neid ka kujutatud. Nende skulptorite eesmärk oli ideaalsete meeste kujutamine. Naisi nad kujutasid väga võluvatena. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti õige ajal loodud skulptuure poleks ka ülistatud kujundatud skulptuure jäävad nad meie pilgule tagasihoidlikuks, natuke külmadena ja omavahel väga sarnaselt
· Areng Koorunud kullesed arenevad alguses veekogu põhjamudas, vastse staadium kestab 90...110 päeva. Mudakonna kullesed on erakordselt suurte mõõtmetega - augusti lõpuks on nad 15...17 cm pikkused. Moone toimub sügisel, enne talvitumist. Kui keskkonnatingimused on ebasoodsad, ei jõua nad moonduda ja võivad talvituda ka vastsejärgus. Kullesed elavad vees 3...4 kuud. · Koht ökosüsteemis Kullestele on vaenlasteks ujurid, noorloomadele rohelised konnad ja nastikud, täiskasvanud mudakonnadele mägrad, rebased, siilid, mutid, erinevad linnud. Rohukonn Rana temporaria L. Rohukonn Rana temporaria L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on kuni 10 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel; idas ulatub levila Uurali taha, põhjas Põhja-Jäämereni, lõuna pool leidub Prantsusmaa lõunaosas ja Itaalias. Eestis elab vaid
( kokku 4 paari tiibu). · Kõik ei lenda · Paks kitiinkest · Täismoondega areng: muna-> tõuk -> nukk -> valmik · Veemardikad o Kukrikud läikivad mustad o,5 cm pikkused mardikad, kes tiirlevad hulgakesi veepinnal; nende silma ülemine osa on kohastunud õhus, alumine osa vees nägemiseks ( saavad otsida saaki vees ja vee peal; toituvad väikestest putukatest. o Ujurid Roll looduses · Toiduks röövputukatele, lindudele, kaladele, imetajatele, ussidele jne. · N. mudaujur, kukrikud, ninasarvikpõrnikas ( suurim Eestis), selgsõudur · Jaanimardikas ainsad helendavad mardikad Eestis, emase tagakehas helenduselund, isaste ligi meelitamiseks. · Kahjurid osad elavad inimese juures, toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosast. · N
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines Keskkonnaseire ja kaitse normatiivid Jõevähk 2000-2009 Heidi Silvet Juhendaja: Jane Frey Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest.............3 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused............................................................................4 3. Metoodika......................................................
juures kaht erineva koostisega lämmastikühendeid sisaldavat sekreeti eritava näärme juha. Õhu käes segunedes moodustub plahvatav gaasisegu. Plahvatusega kaasneb heli ja õhku paiskub väike suitsupilveke. Seda plahvatust kasutab putukas enesekaitseks. Sugukond ujurlased Dytiscidae. Peamiselt Holarktises elavad keskmised kuni suured (kuni 4 cm), ujujalgadega veemardikad. Röövtoidulised, suised kohastunud imemiseks. Vee alla võetakse õhk kaasa kattetiibade all. Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis. Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks, alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas, nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal. Sugukond vesimardiklased Hydrophilidae. Enamikus mustad, lühiovaalsed (1-40 mm), ujujalgadeta, veetaimedel ronivad taimtoidulised mardikad
1) Mardikalised toituvad mitmekesiselt ning nende elukoht on mitmekesine. Mardika keha on paks ja jässakas, selle eesosa kaitseb tugev kilp. Kere ja jalad on kaetud kitiinkestaga. Tal on 2 paari tiibu, millest esimene paar (kattetiivad) on tugev ja kõva, aga teine paar (lennutiivad) on kilejas ja kokku volditud. Mardikatel on haukamissuised. Nad arenevad täismoondega (muna>tõuk>nukk>valmik). Osad mardikad on kohastunud elama vees. Tuntuimad veemardikad on ujurid ja kukrikud. Nende silma ülemine osa on kohastunud nägemiseks õhus ja alumine vees. Veel mardikalisi : kartulimardikas, maipõrnikas, lepatriinu, pähklikärsakas,erinevad sikud (puidukahjurid). 2) Liblikaliste kahte paari tiibu katavad soomused. Neil on sale keha ja peened jalad. Liblikatel on tavaliselt kirevad tiivad. Neil on suistest arenenud imilont, millega ta toitub õienektarist. Liblikad arenevad täismoondega. Liblikaid saab jaotada päevaliblikateks, kes
karnivoorid e loomtoidulised Siia rühma kuuluvad organismid, kes on spetsialiseerunud loomse materjali söömisele. Siia kuuluvad: ● imetajatest näiteks kiskjalised (kaslased, koerlased, karplased jne.) ● lindudest kotkad, kakud jne. ka suur hulk putukatest toituvaid linde, näiteks pääsukesed ● enamus kalu, ka väikesed kalad toituvad enamasti väikestest selgrootutest loomadest. ● suurem osa kahepaikseid ja roomajaid ● putukatest suur osa mardikalisi (jooksiklased ja ujurid näiteks) ja kõik loomade parasiidid ● kõik ämblikud ● bakteritest ja seentest loomade haigustekitajad Omnivoorid e. kõigetoidulised Söövad nii taimset kui loomset toitu. Kui taimtoiduline sööb kogemata mõne looma (kõrrel roomava teo) või loomtoiduline mõne rohulible, ei tee see neist veel omnivoore. Tänapäeval nimetatakse ka neid organisme, mis toituvad näiteks seentest ja loomadest, samuti omnivoorideks. Omnivooride hulka kuuluvad:
liigne väetamine muudab liigivaesemaks SOOD- Soo on omapärane kasvukeskkond, kus suurem osa taimi elada ei suuda (liiga niiske, vähe hapnikku, turvas on väga happeline). Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Linnuliikidest nt sookurg, teder, rukkirääk, rohukurvits jne. Arusisalik, rohukonn, kärnkonn, ämblikud, kiilid, sääsed, ujurid, süüa käivad otsimas ka suuremad loomad nt metskits, põder. Soode ääres elab rästik, kaljukotkas, rabapüü. Soosaartel mäger, rebane, hunt. Karu kui ta käib marju söömas. Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
