siduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Mõõtühikutega seotud termineid on kasutatakse vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud (Tabel 1) Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd SI põhiühikud on määratletud alljärgnevalt (sulgudes on toodud määratluse kehtestanud Kaalude ja
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
kulgevaid liikumisi võrrelda Liikumiste erinevus liikumiste võrdlemine aeg t 1 sekund 1s kujutlus protsesside kestusest Liikumisoleku muutumine kulgeval liikumisel kiirendus a 1 meeter sekundi ruudu kohta 1 m/s2 ( kujutlus kiiruse muutumise kiirusest) Keha omadus säilitada oma liikumisolekut inertne mass m 1 kilogramm 1 kg kulgeval liikumisel (inertsuse omadus) Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus) Kulgevalt liikuva keha suutlikkus teisi kehi impulss p 1 kilogramm korda meeter sekundis 1 kg m/s liikuma panna (liikumishulk) Keha omadus osaleda gravitatsioonilises raske mass mr 1 kilogramm 1 kg vastastikmõjus
(°C) Alumiinium Elavhõbe Eeter Hapnik Hõbe Kuld Lämmastik Piiritus (etanool) Plaatina Plii Raud Räni Tina Tsink Vask Vesi Vesinik Volfram 4. SI mõõtühikud Füüsikaline suurus Tähis Mõõtühik Ühiku tähis Pikkus meeter Mass kilogramm Aeg sekund Temperatuur kelvin Ainehulk mool Elektrivoolu tugevus amper Sagedus herts Nurkkiirus radiaan sekundis Kiirus meeter sekundis
Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga
Cappucchino keefir Mustika keefir PROBIOOTILISTE BAKTERITE GA KEEFIR ME-3 piimhappebaktereid sisaldavad Helluse tooted aitavad mitmekesistada toidulauda ning toetada organismi võitluses kahjulike bakterite ja viirustega. Helluse tooted sisaldavad rohkelt uuritud probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME-3, L.acidofilus LA-5®, Bifidobacterium BB-12® ja L.casei PAKENDI SUURUS 330 grammi 1 kilogramm 1 kilogramm 500 grammi 350 grammi 330 grammi 300 grammi PAKENDI MATERJAL Kile Kartong Plastik KEEFIRIJOOK Vaarika Marja Maasika TOOTJA/BRÄND Tere Mummuu Valio Lifawey Farmi TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Valem on sümbolitega kirja pandud lause. SI on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. SI-l on seitse põhiühikut, ülejäänud ühikud on nendest tuletatud. Mõõtühiku eesliide näitab ühiku kordset. Konstant on füüsikaline suurus, mille väärtus ei muutu. SI põhiühikud Füüsikaline suurus Suuruse sümbol Ühik Ühiku sümbol Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol Valgustugevus Iv kandela cd Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne
Soojusliktasakaal Nähtus, kus kehade temperatuurid said võrdseks ja soojusülekannet enam ei toimu. Kuidas võimalik muuta sisenergiat.? Mehaanilise töö ja soojusülekande abil. Soojushulga arvutamine Q=cmt Q-soojushulk J c-erisoojus J/kgC m-mass kg t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t Erisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku soojendamiseks ühe kraadi võrra. Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess.
Füüsikaline Suurus Dedinitsioon- Tähis Mõõtühik Ühiku Tähis valem Pikkus l,s meeter m - Aeg t sekund s - Mass m kilogramm kg - Temperatuur t Celsiuse kraad ´C - Elektrivoolu tugevus l amper A - Fookuskaugus f meeter m - Optiline tugevus D diopria dptr D=1/f Pindala S ruutmeeter m2 S=l ruudus(2)
TUBAKAS JA TUBAKAAKTSII S LII KONTS FS 130 TUBAKAS • Tubakas on taim, mis kasvab peaaegu kõigis maailmajagudes. • Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat ja nuusktubakat. • Tubakas sisaldab nikotiini. • Nikotiin on värvitu vedelik, mis põletamisel omandab iseloomuliku pruuni värvuse ja tekitab tugevat sõltuvust. • ATKEAS § 15 kohaselt on tubakas taim perekonnast Nicotiana. TUBAKATOODE • TubS § 3 lg 1 kohaselt ontubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. • TubS § 3 lg 2kohaselt rühmitatakse tubakatooteid suitsetatavateks ja suitsuvabadeks. • Suitsetatavateks tubakatoodeteks on sigaret, sigar, sigarillo ja suitsetamistubakas ATKEAS § 16 lõigete 2–4 tähenduses. • Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ...
1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli Meetermõõtude ja inglise mõõtude võrdlus
Großer Panda Großer Panda Großer Panda (Ailuropoda melanoleuca) Der Große Panda wird oft auch als Pandabär oder ,,Bambusbär"genannt. Er ist ein Säugetier und eines der beliebtesten Tiere überhaupt. Der Panda ist das Wappentier des Welt Natur Fonds und das Symbol Symbol für die vom Aussterben bedrohte Tierwelt. Große Pandas sind 120 bis 150 Zentimeter gross, der Schwanz ist wie bei allen Bären nur ein Stummel. Die Pandas wiegen 75 bis 160 Kilogramm. Sie haben kurze Beine, die sehr kräftig sind. Der Panda ist weiß - schwarz. Die Pandas sind vom Aussterben bedroht. Heute gibt es nur noch 1600 Wildtiere. Sie leben nur in China und sind sehr selten. Pandas sind in den Bergen, in den großen Wäldern zu Hause. Das Klima ist dort feucht und niederschlagsreich, die Sommer sind kühl und die Winter kalt. Der Panda kennt keine natürlichen Feinde. Nur die Leoparden greifen sie an. Pandas gibt es nur in wenigen Zoos.
.........min 5 kr 5 s = ..............s 4 m² = ................dm² 2 t 3 ts = .............kg 6 m 5 mm = .................mm 2 h 30 min = ...............min 6 kr 3 s = .................s 7 dm² = ................cm² 6.Arvuta ristküliku pindala ja ümbermõõt, kui tema pikkus on 28 cm ja laius ¼ pikkusest. 7.Ruudukujulise maatüki ümbermõõt on 36 m. Kui suur on selle maatüki pindala? 8.Ema ostis 16 kg porgandeid hinnaga 5 kr kilogramm ja 4 korda vähem kurke hinnaga 25 kr kilogramm. Kui palju maksid ostud kokku? 9.Lillenäitusel käis kolme päeva jooksul 1478 külastajat. Esimesel päeval käis 340, teisel päeval 2 korda rohkem kui esimesel päeval. Mitu külastajat käis kolmandal päeval? 10.Aiandi kolmelt põllult koguti kokku 1836 kg kurke. Esimeselt põllult koguti 820 kg, teiselt põllult 2 korda vähem kui esimeselt. Kui palju kurke koguti kolmandalt põllult? 11.Vähenda arvude 32 ja 45 summat 23 võrra
29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder Sekund on mõõteriist, kus tegemist on aatomkellaga, mis töötab elem ent tseenium (Cs) isotoobil massiarvuga 133(aatomi välimise kihi elektroni ja aatomi tuuma vastastikmõjust tingitud kiirgus 9192...võnkeperioodi 32
NUPUTAMINE Koostasid: Kristina, Stina & Christofer 1. Jagage järgnev kujund 4ks võrdseks osaks 1. Lahendus 2. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 2. LAHENDUS NEED ON VÕRDSED 3. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 3. LAHENDUS ÜHE KORRA, SEST PEALE ESIMESE AMPSU VÕTMIST EI OLE ÕUN ENAM TERVIKLIK 4. TALUNIK ON ENDALE KAEVANUD RUUDUKUJULISE TIIGI, MILLE IGA KÜLG ON 14M. TIIGI NURKADESSE OLID ISTUTATUD AASTATEGA VÕIMSAMAKS KASVANUD PUUD. NÜÜD AGA ON VAJA TIIKI 2 KORDA SUURENDADA. KUIDAS SAAB TALUNIK TIIKI SUURENDADA NII, ET TIIK JÄÄB RUUDUKUJULISEKS JA PUID MAHA EI VÕETA? 4
Oma sõjakäikudega vallutas ta kogu euroopa mandri ala, kuid lõpuks sai ta lüüa Inglismaalt ja ka Venemaalt. Napoleon taandas end võimult ja ta saadeti asumisele, kuid ta pöördus sealt tagasi ja võtis uuesti võimu üle, kuid peale 100 päeva valitsemist kukutati ta. Ta suri 1821. aastal St Helena saarel kuhu ta saadeti. Prantsuse revolutsioon omas suurt mõju tänapäeva euroopa ja maailma kujundamisel. Näiteks meiegi kasutame sellel ajal loodud meetermõõdustiku ja kilogramm ühikuid. Peale seda perioodi Prantsusmaal muutusid inimesed võrdsemateks ja kadusid aadli eesõigused. See oli väga tähtis ajajärk Prantsusmaal ja kogu maailmas.
Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. Kivikuuli lennukaugus on kolm korda suurem, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] =1kg . Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist: m = . (3.1) V kg Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 , mis
SI-süsteemi põhiühikud Jkr. Füüsikaline Füüsikalise Ühiku nimetus Ühiku tähis nr. suurus suuruse tähis 1. pikkus l meeter m 2. mass m kilogramm kg 3. aeg t sekund s 4. voolutugevus I amper A 5. temperatuur T kelvin K 6. valgustugevus kandela cd 7. ainehulk mool mol
Kraana ja kaev Antud: Kraana kukutas kaevurakmetelt kaevu klaveri, mis kaalus 25 kilogrammi. Kaevu põhja jõudis klaver 8 tunni pärast. Kui sügav oli kaev? Lahendus: 1 tund= 60 minutit. t/m=S S*t=m 1 kilogramm= 1000 grammi. Gravitatsioon= 10.ne kordne keha raskus. Vastus: Kaevu sügavus oli 250 000 meetrit ehk 250 kilomeetrit. 25000*10/1000=250
See tähendab, et mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, see tähendab tema vastupanu katsetele kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt.Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. Kaal on jõud, millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. Mass defineeritakse inertsuse kaudu ehk keha võimega vastu panna katsetele tema kiirust muuta. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm. See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 kraadi. Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist : p=m/v Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 kg/ m3, mis tähedab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi. 5 Kui tegu on mittehomogeense keskkonnaga, see tähendab keskonna tihedus pole igas punktis ühesugune, siis tiheduse arvutamiseks mingis keskkonna
grammist, kilogrammist ja tonnist), kuid see ei onud väga täpne. Mõõtmis tööd aga jätkusid selleks, et saada täpsemaid tulemusi. Kuid mõõtmistulemused ei tahtnud klappida pärast mitmekordseid mõõtmisi tekkis segadus ning see venitas veelgi seda protsessi. Lõpuks siiski viidi vaatlusandmed valitsusele, kuid vaatlejad otsustasid vastuolulisi andmeid mitte näidata. Aastal 1798 kutsuti Pariisi kokku konverents, et kuulutada välja meeter ja kilogramm, kui rahvusvahelised mõõtühikud. Lõplik meetri pikkus oli 3 jalga 11,296 liini ja lõplik kilogramm oli 18 827,15 graani. Selline mõõdusüsteem sai aastal 1799 ametlikuks. Rahvas aga ei tahtnud seda hästi vastu võtta ja taheti jääda oma harjumus päraste viiside juurde, seda üritati küll levitada aga inimesteni ei jõudnud piisavalt informatsiooni kuna siis puudus telviisor, raadio ja muud võimalikud informatsiooni levitajad. Samal ajal aga tekkis
olemusest. Newtoni järgi on mass "ainehulga mõõt, mis kujuneb võrdeliselt tiheduse ja ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge tema pinnal olevaid esemeid) on millegipärast võrdeline täpselt sama massiga, mis läheb Newtoni teise (inertsi)seadusesse. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri () puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et
11. Mis on mõõtesuurus ja mis on selle väärtus? Mõõtesuurus on nähtus, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata Mõõtesuuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivne (arvuline) määrang, mida tavaliselt väljendatakse arvuväärtuse ja mõõtühiku korrutisena 12. Mis on etalon? +2 näidet Etalon on mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist Materiaalmõõt, mõõteriist 13. Mis on ,,Si" mõõteühikud? Massiühik ehk kilogramm Pikkuse ühik ehk meeter aja ühik ehk sekund 14. Kes võib tegeleda mõõtmisega vastavalt EV seadusandlusele? See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks
11. Mis on mõõtesuurus ja mis on selle väärtus? Mõõtesuurus on nähtus, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata Mõõtesuuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivne (arvuline) määrang, mida tavaliselt väljendatakse arvuväärtuse ja mõõtühiku korrutisena 12. Mis on etalon? +2 näidet Etalon on mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist Materiaalmõõt, mõõteriist 13. Mis on ,,Si" mõõteühikud? Massiühik ehk kilogramm Pikkuse ühik ehk meeter aja ühik ehk sekund 14. Kes võib tegeleda mõõtmisega vastavalt EV seadusandlusele? See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks
Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/ryytlid.htm
Aussehen Lebensraum Nahrung Bär und Kultur Die Bären gleichen sich in ihrem Körperbau. Ihr Körper ist stämmig, der Kopf ist groß. Die Augen sind klein, die Ohren rund und aufgerichtet. Das Fell ist eher lang und bei den meisten Arten einfarbig, meist braun oder schwarz. Das Körpergewicht variiert zwischen 25 und 800 Kilogramm. Die Bären leben heute nur in Eurasien und Amerika. In Afrika leben heute keine Bären mehr, die Braunbär, der in Afrika gelebt hat, ist im 19. Jahrhundert ausgestorben. Bären leben meistens in großen Wäldern, wo sie viele Nahrung haben. Bären sind Allesfresser. Der Bär frisst Pflanzen, Fische und die andere Tiere. Der Bär ist auch ein bekanntes Wappentier. Zum Beispiel Das Wappentier von Berlin ist auch ein Bär.
Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. 24. Galilei katse masside võrdlemiseks. Galilei katse masside võrdlemiseks. Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru, mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. 25. Mass. Tema ühik. Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). 26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik. Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. 27. Jõud. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. 28. Newtoni II seaduse sõnastus ja valem (3.3). Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. 29. Resultantjõud. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. 30
Impulss See artikkel räägib mehaanika mõistest; närviimpulsi kohta vaata artiklit Närviimpulss; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Impulss (täpsustus) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi imp...
Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, kellaaja arvestamises rakendati kümnendsüsteemi.
Hektar 1 ha 10 000 rn2 Ruutkilomeeter 1 kml (1092 = 10~ m2 Aaker 1 acre 4046,9 m' Barn 1b 10-23 m2 Pilckus l;s meeter in Mass m kilogramm Aeg t S Voolutuge-vus I A Temperatuur T kelvin K Âme kogus n aziool in) Valguse intensiivsus Iv kandela 4.
a= kiirendus m/s2 Vo= algkiirus m/s V= lõppkiirus m/s G= 6.67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = -F2 SI süsteem 1. pi...
mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml
Ajamõõdud.Ajaühikud Sekund s Minut min 1 min = 60 s Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne kiirus v v=s:t Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) jne. massiühikuid Nimetus Tähis Seos teiste massiühikutega gramm g 1 g = 1 g kilogramm kg 1 kg = 1000 g tsentner ts 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 10 ts = 100...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt; F2 F1 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja ...
4. Gaaside mehaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: · Klassikaline mehaanika 1. Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) 2. Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) 3. Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) Mehaanikas kasutatavate suuruste põhiühikud SI-süsteemis on: pikkusühik - meeter (m) massiühik - kilogramm (kg) aja ühik - sekund (s) Vajalikud füüsikalised suurused: NIMETUS TÄHIS ÜHIK teepikkus s m aeg t s kiirus v m/s kiirendus a jõud F N rõhk p Pa töö A J võimsus N W nurkkiirus w rad/s
Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg /
1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2
Berit on Lennartist lühem. Kaarel ja Kätrin on kõrvuti. Kaarel on Beritist pikem. 5. Artur ja Gregor läksid kooli. Teel kohtasid nad 7 poissi ja 3 tüdrukut. Mitu poissi läks kooli? 6. Millised numbrid on siin peidus? ELIN ISIV UKUS ESTIES SITEES MOLK SAKK KÜS 7. Kolm sõpra läksid koos koolist koju. Igaüks üksi läks koju tavaliselt 15 minutiga. Kui palju kulus neil aega koos minnes? 8. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 9. Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde. Mitu last on selles perekonnas? 10. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 12. Kaks poissi leidsid metsast kolm kivipuravikku. Mitu puravikku oleks leidnud neli poissi? 13. Kolm hobust saani ees läbisid 30 km. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune? 14
preparaadi aktiivsusemõõtmiseks. Bekrell on sellise radioaktiivse preparaadi aktiivsus, milles 1 sekundis toimub üks lagunemisakt Radioaktiivsuse ühikud ühikud Suurus nimi sümbol PIKKUS meeter m MASS kilogramm kg AEG sekund s ELEKTRIVOOLU TUGEVUS amper A TEMPERATUUR (absoluutne ehk kelvin K termodünaamili ne) AINEHULK mool mol VALGUSTUGEVU kandela cd S Radioaktiivse kiirguse mõju Kiirguse ioniseeriv toime lõhub olemasolevaid rakke, tungides ka DNAsse
Sipelgad Elupaik Tunnused Mullast või Lüliline keha taimejäänustest kokku Kuni 10mm pikkused kantud pesakuhilates Sipelgad Toituvad Kaitsekohastumused Teistest putukatest Tugevad lõuad ja Lehetäide magusast sipelgamürk nektarist ja taimemahlast Seemned Sipelgate tähtsus Inimestele Looduses Hävitavad põllu- ja Toiduks teistele metsakahjureid putukatele Huvitavad faktid Et toota üks kilogramm mett, on tarvis 60 000 mesilase päevatööd Kui pesas on aga liiga soe, hakkavad herilased sissepääsu juures tiibu lehvitama, et tekitada jaheda õhu juurdevoolu. http://www.youtube.com/watch?v=lFg21x2sj-M Küsimused Mida saavad inimesed mesilastelt? Mida kasutavad sipelgad enda kaitseks? Kas herilased nõelavad 1 või mitu korda? Täname kuulamast!
MÕISTED Toidu nimetus Peab andma võimalikult konkreetse ja põhjaliku ülevaate kasutatavatest kuum- ja külmtöötlusvõtetest. Toiduained/toorained Toiduaine nimetus ei tohi olla eksitav. Kindlasti tuleb ära nimetada ka vesi. Kõik toiduained tuleb eraldi välja tuua! Samuti tuleb toiduaine nimetuses ära mainida, millise töötlusastmega on tegemist. Ühik kalkulatsioonikaardil Enamkasutatavad ühikud on: kg, L, tükk/kilogramm (tk/kg) Bruto ostukaal Toiduaine algkaal, ehk kaal enne puhastamist jn. Neto kasutuskaal Kaal peale puhastamist. Kasutuskaal ehk neto on 100 kao %. Tooraine (neto) kokku Tooraine (neto) kokku näitab, kui palju neto kaalus kasutati antud ühe portsjoni toidu valmistamiseks toiduaineid kokku. Tooraine (neto) ei tohi olla kunagi väiksem kui portsjoni kaal. Portsjoni kaal On ühe portsjoni kaal e. väljatulek, mis serveeritakse koos kõikide lisanditega. Peab olema väljendatud grammides ...
Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg
Füüsika laboratoorne töö nr 1 1. Mis on mõõtmine? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
kuid mitte vähem kui 64 / 73*eurot/1000 tk kohta 1001,40 krooni/1000 tk kohta Sigarillod 2500 krooni/1000 tükki 159,77 / 191,73* eurot/1000 tükki Sigarid 2500 krooni/1000 tükki 159,77 / 191,73* eurot/1000 tükki Suitsetamistubakas 501 krooni/ kilogramm 32 / 55,79* eurot/kilogramm Närimistubakas 32 / 55,79* eurot/kilogramm Sigarettide levinuim hin 31,91 krooni pakk 2,04 eurot 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse- 2 150,0 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks,
söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975. aastal Võrtsjärvest kaalus 14,25 kg ning oli 90 cm pikk. Huvitav on märkida, et toidu seedimise kiirus (järelikult ka kasvukiirus) on seotud veetemperatuuriga .Et võtta kaalus juurde 1 kilogramm, peab täiskasvanud koha neelama pisut üle viie kilo teisi kalu. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/STILUC2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Koha http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,16,171
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7
1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
