korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas)
pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt
Impordib suures mahus naftat , toiduained, õliseemned, väheses koguses puitu ja korki. Ekspordib korki ja puitu, veini, tomateid, sardiini, tuunikala ja muid toiduaineid. Maailmas on üks suurimaid korgisaaduste eksportiaid ( pudelikorgid, ehitusplaadid, sulgpalliotsikud). Portugalis on väga tähtsal kohal turism. Piiramatu turismirajatiste väljehitamine ning tohutud investeeringud sadama-, tee- ja sillaehituskavadesse on looduskeskonda oluliselt mõjutanud. Samuti on loodust mõjutanud rohumaade kuivendamine ja monokultuurne metsastamine. Suur oht on pinnase erosioonil.
Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%. Valguprobleemi lahendamiseks: 1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast. 2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv. 3. 2-3 niidet suve jooksul 4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga. 5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine 6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid. II Ida kitseherne
ternespiima) Lauda madala temperatuuri puhul kasutatakse tallede soojendamiseks -kuivatamiseks soojenduslampe, mis peaksid olema paigutatud ca 1,2 m kõrgusele talle seljast Imiktallede pidamise perioodil kasutatakse talledele jõusööda või teravilja söötmist tallede lisasöötmisaladel, kuhu ei pääse täiskasvanud uted Karjamaalt saab lammas poole aastasest söödast Lammas on parim rannakarjamaade jt.poollooduslike (puisniidud,rannaniidud) rohumaade hooldaja Karjamaade vajadus · Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10...10,5 MJ/kg/KA) · Karjatamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet hektarilt) · Pool-looduslikel karjamaadel 1-3 utte/ha, toiteväärtus (8,5...9,5 MJ/kg/KA) Rohumaade vajadus karjatamiseks ja talvise sööda varumiseks Rohumaade saagikus, Utte/ha 1 utele, ha sü/ha/ t/ha
Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Suktsessioon – koosluse/ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. PKÜ – Pärandkoosluste kaitse ühing ELF – Eestimaa looduse fond Millal alustati niitude taimkatte uurimist Eestis ning millal ja miks hakati tähelepanu pöörama rohumaade kaitsele? Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2
võõrliikide kasutamise abil oluliselt ümber kujundatud biotsönoos. Tehiskooslusteks on näiteks põllud ja enamasti aiad, sageli ka linnade pargid või haljasalad. Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid.
sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluvii
Bioloogia olümpiaad Viud Hiireviu tunneb enamasti hästi ära laia valge rinnavöödi e. Pudipõlle järgi. Herilaseviul on üks tume lai vööt saba tagumises otsas ning kaks esimeses. Taliviu saba on ühtlasem ja tagaosas üks tume vööt. Hiireviu on levinuim röövlind Eestis. Hiireviu pesitseb üsna varjamatult inimese naabruses, kuid saab hakkama ka mujal, veel ei leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel. Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning kärarikkalt paarilisi püüdma. Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd. Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit. Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel. Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevade...
murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed petroglüüfid kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pille: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. · Tantsudes kasutavad tantsijad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. · Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad skulptuuri, maali, keraamikat, kostüüme ning peakatteid. ·
ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud.
on teisejärgulised. Suuri alasid Ungari tasandikel kasutatakse sigade ja veiste kasvatamiseks. Ungari metsadest pärit loom http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/100281212.jpg Maakasutus Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. Talud asetsevad põldudest kilomeetreid eemal. Pinnamood Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõeäärseid lammialasid, kuna Ungarist voolab läbi ka näiteks Doonau jõgi. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi
Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. c) turvastunud kamargleimuld (G1) tekib kamardumise ja soostumise tagajärjel. 30 cm turvast , selle all gleikiht. Põhja- ja Lääne Eesti rohumaade mullad. pH 4-6, huumus 10% piires, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Alaliselt märjad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. 7) Soostunud leetmullad a)gleistunud kamarleetmuld (Lkg) moodustub leetumise ja soostumise protsessiga. Pindmine huumus e. külvikiht (A1), siis leetkiht (A2), milles rooste ja gleipesad. pH 4-5, huumust 2-3%, N <0,1%, P ja K <10 mg. Need on märjad põllu või rohumaa mullad. Vajavad väetamist.
tänaseks päevaks on neist alles ligikaudu 130 000 hektarit. Reaalselt on seega alles erakordselt vähe rohumaid," ütleb Zobel. Rohumaade kinnikasvamine on seadnud suurde ohtu Eestis aastatuhandete vältel tekkinud loodusliku liigirohkuse teadlaste arvutuste kohaselt on paljudes piirkondades 40% niidutaimedest juba praegu määratud väljasuremisele, sest muutunud maastik ei toeta enam nende püsimist. Samas on võimalik need liigid Eesti loodusele veel päästa, kui teha jõupingutusi rohumaade ja niitude taastamiseks ning säilitamiseks. Teadlaste sõnul on see vajalik mitte ainult taimedele ja neist sõltuvatele putukatele ja lindudele, vaid ka inimesele endale: inimkätega kujundatud maastik kuulub ju otseselt meie kultuuripärandisse. Allikas: Alo Lõhmus, lühendatult ajalehest Postimees A Inimasustuse püsivust ja looduse liigirohkust uurinud Tartu ülikooli teadlased tõestasid, et kõige rohkem kasvab erinevaid taimi
haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu elevandi võhad, need võivad olla kuni meeter pikad. Kihvad on hirmuäratavad relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses, aga ka ootamatu kallaletungija vastu. Klassifikatsioon : *Selts: sõralised, sugukond: jõehobulased. Pikkus ja kaal : *Keha pikkus kuni 4 m ja kaal võib ulatuda kuni 4 tonnini,
Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4. Veekogude rajamine 5. Ehitusmaa rajamine 6. Haljasalade, rohumaade rajamine 4. Rekultiveerimise viis on suhteliselt lihtne ja odav. Samas mõned väljaveotranseede nõlvad jäetakse looduslikuks taimestumiseks. Karjääride sulgemisel täidetakse enamus väljaveotranseesid veega ja kaevandatud alal moodustub maaliline metsaste poolsaartega järvistu. 4
Näivleetunud mullad on lõuna eesti keskmise huumusesisaldusega põllumullad Soomullad-on eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo,siirdesoo,rabamuld.Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont. Gleimuld-laialt levinud ja vahelduvate omadustega, sinakas v rohekashall gleihorisont pindmine horisont Koosneb toorhuumusest Looniit-õhuke mullakiht, põhja,lääne Eestis, kuivab suve lõpuks Pärisaruniit-Eestis laialt levinud, rohumaade tüüp Puisniidud-maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil Lammi ja luhaniit-jõgede üleujutusaladel,perioodiliselt kantakse toitainerikkaid setteid Rannaniit-taimestik levib vööndiliselt,soolembelised taimed, merevee uhumine Rannaroostik-alaliselt üleujutatud veealustel sooldunud gleimuldadel, enamasti pilliroog
Kasutage ,,Uut maailma atlast" ja teatmeteoseid. Palju andmeid saab Luure Keskagentuuri kodulehelt riikide ülevaate juurest (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas saadakse.
murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed kaljujoonised kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika on väga rikas oma maavarade poolest seal leidub kulda, teemanti, vaske, rauda, boksiiti, fosforiiti, naftat, maagaasi, uraani, mangaani kui ka asbesti ja tina. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pikke: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. ·
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
Argentiina 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, milline metsade all? Kontuuril tähista põllustatud alad. Põllumajanduslikult kasutatava territoorium riigis on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas)
templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed- asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus
kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis meenutas paati, mis oli lihvitud ja kuhu oli sissepuuritud silmaaukudega kivikirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. muinasaeg 9000 eKr 1200a, paleoliitikum e vanem kiviaeg 9600 9000 eKr, mesoliiikum e keskmine kiviaeg 9000 5000 eKr, neoliitikum e noorem kiviaeg 5000 1800 eKr, vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr, noorem pronksiaeg 1100 500 eKr, vanem rauaaeg eelrooma rauaaeg 500 eKr 50a, rooma rauaaeg 50 450a, keskmine rauaaeg 450 800a, noorem rauaaeg viikingiaeg 800 1050a, hilis rauaaeg 1050 1200a.
Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profulaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine Keemiline- effektiivne, kontsentreeritud vesiniklämmastiklahuse vesilahusega Bioloogiline kahjurid mis hävitavad umbrohud Rohumaade väetamine KÕIGE TUGEVAMAT MÕJU ANNAVAD LÄMMASTIK JA ORGAANILISED VÄETISED. VÄETISE LIIGILE TÄHTSUSELE MÕJUB ROHUKAMARA SUURUS , NT LIBLIKÕIELISTE ÜLEKAALUGA.
(Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Lammaste põhisöödaks on koresööt, lisaks antakse kaera-herne segu. Talveks vajab üks utt koos talledega 500 kg koresööta ja 100 kg herne-kaera segu, lisaks 4 tuleb utele aastaringselt anda 20-30 grammi mineraalaineid päevas. Seda nõuet järgides õnnestub vältida suuremat enamust sigimis- ja terviseprobleemidest. (Kalvist, I., 2001. Lk 61) Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud. Väiksemateks kuludeks on kulutused rohumaade hooldamisele, kulutused lammaste parasitaarhaiguste tõrjeks (minimaalselt 5 korda aastas, ca 3 eurot ute kohta aastas). Lammaste tarastamisel kasutatakse tänapäeval Eestis eelkõige nelja-viie pingutatud ,,kuuma ,, traadiga püsitarasid, traatvõrgust püsitarasid, 1-2 traadiga elektrikarjuseid, mis on mõeldud lammaste ajutiseks karjatamiseks
allalaskenurk kuni -70°. Võsa paremaks allasurumiseks saab isik, kes lepingu alusel laotab 300 le loomühikule vastava avada esikaane. Tööorganiks on rasked vasarad või Y terad koguse loomade vedelsõnnikut, koostama enne vedelsõnniku EN SUPER laotamist laotamisplaani, milles näidatakse laotatav Ten mudel on kasutatav väga laialdaselt rohumaade ja võsa vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, (kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks. Niidetud jäänused laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised,
Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania
"Loodusuurijate Seltsi aruanded", "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis" (seeria A), "Loodushoid ja Turism" jt. Gustav Vilbaste oli see, kes alustas eesti keelsete loodusteoste väljaandmist. Taimestiku uurimine alates1947. aastast (ZBI (zooloogia botaanika instituut )periood) Tööd jätkasid väga noored inimesed. 1950ndatel aastatel olid ZBI peamisteks edusammudeks Eesti geobotaanilise kaardistamise lõpuleviimine, looduslike rohumaade ulatuslik uurimine, "Eesti NSV floora" 1. köite avaldamine ja järgnevate köidete ettevalmistamine, laiale 5 lugejaskonnale mõeldud taimemääraja koostamine ning esimeste eestikeelsete alamate taimede määrajate üllitamine. 1966. aastal ilmus "Eesti taimede määraja" (Kask, Vaga), mis on jäänud ületamatuks nii kaalukuselt (1187 suureformaadilist lehekülge) kui ka käsitletavate taksonite hulgalt (1732
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
Eesti kaitstud seened Kuus aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult järje peale ka seene liigikaitse. Pikenes kaitstvate seente nimestik, nüüd on neid kokku 46. Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nüüd on neid üheksa. Välja arvati üks liik introdutseeritud seedermänni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestus kohta pole. Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka võtnud vaid kümme riiki, enamikus maadest piirdutakse üksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hõlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on käsil nende kriitiline ülevaatus. Kui maha arvata sünonüümid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jääb järele 2923. Sellest hulgast püüavad seeneteadlased välja sõeluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lõpus loodetakse Euroopa seente puna...
ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes, veelgi pikemaajalisem surve on olnud lähistroopilistele ja troopilistele metsadele ning see suureneb koos rahvaarvu pideva kasvuga. Lisaks metsa mahavõtmisele ja toitainerikaste muldadega rohumaade ülesharimisele kahjustab ökosüsteeme maaviljeluse levimine looduslikult ebasoodsamate aladele, näiteks vaestele muldadele ja järskudele nõlvadele. Selle tulemusel kasvab erosiooni teke, kiireneb muldade degradatsioon ja ühe laiematele aladele tekivad kõrbed. Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise tõttu
Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel. Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus Lõuna-Eestis üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi. Endistele niitudele on rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana. Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad on muutunud madalsoometsadeks. Fragmentidena leidub ka nõmmeniite. Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit. Mustajõe
Kokku 1388 1299 1238 1238 1238 4 2003. aastal oli kasutuses rohkem maad kui k.a. ,osadel maadel lõpetati rendileping, sest talu ei olnud nõus maksma nii kõrget rendi hinda kui taheti. 2006. aastal vähendati teravilja panda, kuna 2005. aastal müügi hinna tõttu läks teravilja kasvatus kahjumisse. Kasvav loomade arv nõuab rohkem rohusöötasid ja sellega on tingitud ka rohumaade pindala suurenemine. Talu toodab rohusilosid oma karjale ise, teravilja kasvatakase nii müügiks kui ka söödaks, raps realiseeritakse. Põlluharimiseks on kasutusel kõige uuem tehnika, talus on 3 Fendt, 2 John Deere marki traktorit ja 2 Claas kombaini, samuti muu mullaharimistehnika on uus. Silo varumiskomplekti kuulub 2 Pöttinger silokogumiskäru, sama marki vaalutaja ja niidumasinad. Laadimistehikaks on 2 teleskooplaadurit Merlo, nendega tallatakse ka silo. 2004
arenevat karjamaataimikut. Järelkarjatamist on proovitud ka eritoodanguga lüpsilehmade korral, kus lüpsilehmad jaotatakse gruppidesse piimatoodangu järgi. Järelkarjatamise rakendamisega kaasnevad lisatööd on saanud peamisteks takistuseks selle karjatamisviisi edenemisel. Ühes tootmisüksuses on otstarbekas kasutada erinevaid karjatamisviise, et kasutada rohumaade saagipotentsiaali efektiivselt. Samas tuleb meeles pidada, et karjatamisviis on vaid üks mitmest rohumaade efektiivse kasutamise faktorist, millega me ei saa kompenseerida karjamaataimiku võimalike puudujääke, näiteks madalakvaliteetsest rohumaast tulenevaid puudusi. (http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/karjatamise- viisid#.UugMj_0Zs1A) 2. Karjatamiskoormus Karjatamiskoormus näitab, mitu looma peaks optimaalselt karjamaal olema hektari kohta. Erinevatel taimekooslustele on välja selgitatud erinevad karjatamiskoormused,
maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas Protected areas Conflicts between main road and core areas Green network at meso scale Areas with high human impact Main green corridors ⇔
looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, iseloomulik on niidukamara esinemine. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud võivad esineda peaaegu kõikides rohumaade kasvukohatüüpides (välja arvatud rannarohumaad): saab eristada nõmme-, palu-, loo-, soostunud-, pärisaru jt. puisniite. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1.Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on aeglane protsess, nõuab kõrge liigirikkuseni jõudmine aastasadu ühtjärge kestvat majandamist 2.Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3
suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess-
Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema karjakaitsja, kaitsma loomi kogu suve igasuguste äparduste ja metsloomade eest. Veel oli vanal ajal ka selline komme, et kevadel kui kari esimest korda välja läks, tuli üks nõid karja välja laskma. Sellel ajal olid küla karjamaad kõik ühes, aedasid vahel ei olnud. Kõik käisid ühes nii lehmad, hobused ja härjad ( Loorits 2001) 2.Karjatamisviisid Meie looduslike rohumaade taimekooslused on kujunenud pika aja jooksul inimese majandusliku tegevuse tulemusena metsaraie ja sellele järgnenud niitmise ning karjatamise tagajärjel. Paljude sajandite jooksul on karja söödavajadusi katnud suvel karjamaarohi, talvel hein, iga- aastane ühekordne käsitsi niitmine mõjutas looduskeskkonda vähe. Rohumaa taimekoosluste kujunemist mõjutab tugevasti kasutusviis. Ühesuguse mullastiku ja veereziimi
surnule kaasa nuga ja ehteid. 4)Nöörkeraamiks kultuur Umbes 3000. a eKr. Savinõud ilustati nöörijäljenditega, sellest ka nimi.Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Ka see kultuur levis väga laialdlasel maa-alal. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, maaviljelusega, jahi pidamise ja kalastamisega. Asulad paiknesid rohumaade juures. Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele. 5)Vahetuskaubanuds Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Tegeledi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup.Vastu viidi karusnahku ja vaha. 6)Vahenduskaubanus Vahenduskaubanus tähendas seda, et kaup osteti edasimüügiks
teravilja, kartuli ja põldheinte kasvatamiseks. Üldiselt hinnatakse näivleetunud muldade viljakust üle keskmise, kuid mulla kasutamist põlluna pärsib 3 asjaolu: ülavesi, väike huumuse- ja kaltsiumisisaldus ja tihese teke künnihorisondi alla. Mulla väliuurimise raamatust selgub, et muld on hea jänesekapsa kasvukoha tüübiks. LkI- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mullad on valdavalt kerge lõimisega ( liivad, saviliivad). Looduslikel aladel katab mulda metsa- või rohumaade kõdu. Keemist profiilis ei esine. Moodustunud on roostepruunilaiguline mitmesuguse tüsedusega sisseuhtehorisont, mille all on gleistunud lähtekivim. Gleistunud leetunud muldade profiil on kujunenud happelisel liivasel lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste- ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel
olnud, rakendati mõisatöölisi ehk moonakaid ja ehitati neile mõisakeskustesse moonamaju. 1905.aasta revolutsiooniga põletati maha ligi 100 mõisat. 1910.aasta paiku oli Eesti aladel ilma karjamõisate ja pastoraatideta kokku 1245 mõisat. Talud 20.sajandi alguses arendati välja päriseksostetud talud, mis eriti jõudsid järjele Lõuna-Eestis. Olulise sissetuleku talude väljaostmiseks ja ülesehituseks andis linakasvatus. Esiplaanile hakkas tõusma karjakasvatud, mis eeldas rohumaade parandamist, sealhulgas levis puisniitude raadamine. Uuendati hooneid: rajati suuremad loomakasvatushooned, ehitati taluhäärberid. Mandri-Eestis asendusid õlkatused laastukatustega. Taluehituses hakati mõisate eeskujul kasutama palju kiviehitust. Laienes maaparandus, kusjuures oluliseks muutus heinamaade kuivendamine, sest arenev karjakasvatud nõudis paremat sööta. NB. MÕIS Peale 1919 maaseadust hakkas mõisakomplekside kiire allakäik. Osadese
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...
Konspekt Selgeks teha: Väetamise diferentsiaaltulukus Väetamise keskmine tulukus Tootmise tulukus Eksamisse: 1 ülesanne + küsimused Aineringed ja maaskasutusstrateegiad Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus,...
Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte
Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 10. Maaasustuse areng 20. sajandi teisel poolel: kolhooside-sovhooside tekkimine, muutused maakasutuses ja asustuse paiknemises. Eestimaa on saja aastaga muutunud märksa metsasemaks, samal ajal on vähenenud põllumajandusliku maa ja looduslik rohumaade osatähtsus (küllalt unikaalne nähtus Euroopas). Märgatav on põllumajandusliku maa osa järsk vähenemine 50ndate ja 60ndate aastate algul ning looduslike rohumaade osakaalu vähenemine 60ndate keskel. Samal ajal suurenes kiiresti metsamaade pindala. Oma osa on etendanud maareformid, küüditamised, linnastumine, aga ka maaparandus ja suurmajandite teke. Maaparandustööde intensiivne tegemine algas suures mahus 1950ndatel ning saavutas
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab ...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehittus Päevaõpe Niidu ja lillemurud referaat Juhendaja: Katrin Puskar Koostaja: Viktoria Jekimtseva Luua 2012 Sissejuhatus Muruks nimetatakse madalakskäbitud, tihedat. Tallamisele vastupidavat taimestiku. Muru ühendab teised aia osad tervikuks. Kas siis niidumurud polegi muru? Niit on looduslik kooslus kus on esindatud palju erinevaid looma- ja taimeliike. Hooldus piirdub vaid sellega, et oleks tagatud taimede jätkuv kasv ja õitsemine. Murude korrashoid Muru hooldamise eesmärk on: · Luua taimedele kasvuks võimalikult soodsad tingimused; · Võimaldada muru kasutust planeeritud otstarbete kohaselt; Muru hooldamine sõltub: · Rohukamara liigilisest koosseisust; · Kasvutingimutest · Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega...
karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike koosluste pindala oluliselt kahanenud. Puisniitude pindala on viimase 70 aasta jooksul vähenenud ligi sada korda, praegu on Eestis niidetavaid puisniite u 1500 ha. Eestis on heas seisukorras loopealseid 9000, hooldatavaid luhtasid u 15000, puiskarjamaid 3000 ha. 2007. aasta põllumajandusstatistika järgi kasvatati söödakultuure põllumaal 221,8 tuh ha ja püsirohumaid viljeldi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
