Ökoloogia eksami kordamisküsimused (0)

Q: Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Q: Kus funktsioon lõpuks läheb nulli Katastroof äkiline ?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Q: Mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Q: Kui optimumülesande lahendus Semelpaaria vs iteropaaria?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Q: Kuhu langenud Detriitil olev lämmastik lahustub?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia - Ökoloogia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel?
Kus funktsioon lõpuks läheb nulli Katastroof äkiline ?
Mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel?
Kui optimumülesande lahendus Semelpaaria vs iteropaaria?
Kuhu langenud Detriitil olev lämmastik lahustub?

Ökoloogia – aine, alajaotused (konspekt);
Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset . Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide “kodu elu”. Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia

Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon , kooslus , ökosüsteem, bioom (konspekt);
Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad.
Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum.
Kooslus : koos eksisteerivad populatsioonid
Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda
Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma

Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline nišš (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12);
Ökoloogilised tegurid:
*abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
*biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents , parasitsim, taimtoidulisus, kisklus , amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik ( inhibiitor ) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism , kolonisatsioon .
*antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus , osoonkihi hõrenemine, üleraie jne.
Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nišši ruumis
Autökoloogiline nišš: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne nišš)
Sünökoloogiline nišš: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud nišš (tegelik)

Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt);
Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal.
Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal.

Ressursid : radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained , vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6);
Radiatsioon ehk valguskiirgus . PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk siis mida taimed neelavad (u 44% Maale jõudvast päikesekiirgsest). See kattub inimesele nähtava valguskiirgusega.
Taimed vaevlevad praegusel ajal CO2-e vaeguses. Kogu hapnik, mis atmosfääris on, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse süsinuku küljest jõuga ära. Kliima kujunemine on süsihappegaasi funktsioon.
Mineraalsed toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingi teatud elemendid, mida nad kindlasti vajavad, et elutegevus saaks normaalselt toimida.
Vesi- kõik organismid sisaldavad vett ja vajavad vett elutegevuseks.
Hapnik on ressursiks nii loomadele kui ka taimedele. Seda vajatakse hingamiseks.

Tingimusfaktorid: temperatuur, pH (konspekt, Begon et al. 2.1-2.10);
Temperatuur on väga otsene ja oluline elu võimaldav eeltingimus: elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Nt kõigusoojastel oleneb sellest arengukiirus . Temperatuurist sõltub ka kliima.
Vee ja pinnase pH: ph mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Nt on kahjulik väga happeline pinnas, sest siis sisaldab see selliseid ioone, mis on taimedele (taime juurtele ) toksilised. Samuti oleneb pH-st see, kuidas erinevad ained vee lahustuvad ja on seega taimedele kättesaadavad. Happelises keskonnas on nt mürgised ained (nt alumiinium ) väga liikuv ja seega ohustab taimi.

Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus ;
Fenotüüpiline plastilisus – ühe genotüübi piires erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonnast.

Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused . Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles esindatud aine oleku kolm faasi- tahke, vedel ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalosa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent , mullatekke ja –aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine.

Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu).

Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)*
Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilsie koostise ning morfoloogia poolest. Eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutuumatu lähtekivimini on mulla profiil , mis peegeldab mulla ehitust. Viimast iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused on tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid, suletiset jm.

Mullavesi , mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
Vesi mullas on sama vajalik, kui meile on vajalik veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ja lahkumist mullas iseloomustab mulla niiskusrežiim. See on nähtuste kompleks , mis sõltub paljudest tingimustest ja mille täpseks arvestamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi.

Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi (konspekt, Begon et al. 3.8);

essentsiaalsed (koheselt vajalikud)

täielikult asendatavad

komplementaarsed

antagonistlikud

Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ;
Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust.
Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter , mis iseloomustav vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni9 arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ökosüsteemis ajas konstantne , kuid looduses kõigus see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , kiskjad , toit, varjupaikade olemas olu jt.
Erikasvukiirus on biootiline potensiaal , mida tähistame väike r-ga. See nätiab, kui palju on võimeline populatsioon potensiaalselt nendes tingimustest järglasi tootma ehk siis kasvama.

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus , suremus , vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid (konspekt, Begon et al. 4.5.1-4.6.2);
Populatsioonitihedus näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale. Puhas kasvukiirus annab aimu , kui kiiresti on populatsioon võimeline kasvama, st kui suur on järglaste arv. Elumus ehk ellujäämus näitab seda, kui mitu järglast on võimeline üks emane indiviid populatsioonile andma. Kui see on suurem kui null siis toimub kasv ja kui väiksem kui 1, siis kahanemine. Suremus näitab, kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu. Vanuseline suremus on eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse. Paljunemisväärtus on demograafiline parameeter ja see näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast . Samuti kui väärtulikud on mingis eri vanuses olevad populatsiooni liikmed. Viljakus näitab, kui palju on populatsioon võimeline antud aja hetkel kasvama.

Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon (konspekt, Begon et al. 5.1-5.7.5) ;
Poppulatsioonide levik on isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine. Esimene põhjustab samas teise. Levik saab olla kas juhuslik (isendite paiknemine on sõltumatu), regulaarne (korrapärane ja kindlalt jälgitav) või agregeeritav (kokkukoondunud, moodustatakse kogumikke). Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes on levimine migratsioon, st suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus . Ilma selleta ei saaks organismid hakkama. Spetsiaalne kohastumus ruumis ümberpaiknemiseks on dispersal syndrom , aga on ka liike, kellel see kohastumus puudub ja nad levivad ilma selleta.
Migratsooni on kolme tüüpi: 1. perioodiline kohavahetus nn pendelränne. Nt lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne. 2. nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Nt vastsed ja valmikud . 3. üheotsa pilet, rännatakse kusagile ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad .

Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents (konspekt, Begon et al. 6.13, 6.11);
Liigisisese konkurentsi põhjustab mingi ressursi puudus. Näiteks toidunappus. Selleggi vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmetriline konkurents tähendab seda, et indiviidide arv muutub sümmeetriliselt. Kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid üheselt. Asümmeetrilise konkrentsi puhul on mingi grupp eelistatum kui teine. Näiteks ressurisi juurde saamisel saavad selle kätte enne nooremad ja tugevamad, seega kasvab nende indiviidide arv.

Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus (konspekt, Begon et al. 6.13);
Konstantse saagi seadus:
Taimekoosluse eeldused: a) summaarne lehe pind maapinna kohta on konstantne. Summaarse lehe pinna tähistame L-ga. L= const . λ on ühe taime lehtede pind, N- taimede arv, L=λN=const. B) λ=aD2a, kus a on mingi koefitsent. Lehe pind on taime diameetri funktsioon. Koefitsent näitab mitme kordsed taime lehed on. C) kaks erinevad kuju: I taime kaal on ka taime diameetri ruutfunktsioon . Kaal sõltub diameetrist- W=bD2 II W=bD3
Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused: avaldame kaalu W=b(L/a)2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L on konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga. Konstanse saagi seadus näeb siis välja selline: W=cN-1 ehk wN=const.
Isehõrenemise seadus avaldub kujul: W=b(L/a)3/2N-3/2 ehk siis W=cN-3/2

Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);

OO – neutralism
-- konkurents
+ + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon )
+ 0 kommensialism (laguahelaga seotud)
-O amensialism ( elevant astus sipelgapessa)
+ - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti… (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema)

Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid , Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6)
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nim liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad , st ühine limiteeriv ressurss. Konkrentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, is samuti võib ilmneda nii liidisisesena kui ka liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonišis (s.o. konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine . Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus .
Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nisš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb , on juhuse määrata.
Mutualism (+ protokooperatsioon , sümbioos), mutualismi liigid, mükoriisa, samblikud e. jägalad (konspekt, Begon et al. 13.5-13.11)
Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (nt suureneb nendde ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne- ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Sarnane organismidevaheline suhe on ka protokooperatsioon, kus liikidevaheline suhe on ajutine ja fakultatiivne (st vabatahtlik). Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi- kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatut vajalikku kooselu. Nt mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Mutualism mängib võtmerolli ökoloogias ja evolutsioonibioloogias. Nt on mutualistikud suhted olulised maismaaökosüsteemi funktsioneermiseks, sest 90% maismaa taimedest sõltub seente mükoriist, kuna see varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega. Vaatamata selle suhte tüübi olulisusele, on see ajaooliselt pälvinud võrreldes teiste liikidevaheliste sugetega (nt kisklus ja parasitism ) märksa vähem tähelepanu.

Kisklus, herbivooria . Kiskja - saakloom dünaamika Lotka -Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1);
Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel , mille viimaseks lüliks on tippkiskja .
Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Kõige lihtsam võrrandisüsteemi mudel kiskja-saaklooma dünaamika kirjeldamiseks on Lotka-Volterra tüüpi mudel. Sellel süsteemil on kaks komponenti: C- kiskjate ehk tarbijate arv/number ja N- olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus tarbijatest, siis saaklooma populatsioon kasvab eksptentsiaalselt: dN/dt= rN. Aga alati on kiskjaid , kes nö eemaldavad olemas olevat biomassi populatsioonist. Seega tarbijate hulk kasvab ja saakloomade arv väheneb. Seda suhet nim kiskja-saaklooma kohtumisnäitajaks (?). See näitaja sõltub kiskja ründe effektiivsusest s.o. ’a’ (ka nim otsingu effektiivsus või ründe määr). Eduka kiskja-saaklooma kohtumisnäitaja sagedus ja siit ka saaklooma tarbimise hulk, väljendub siis kui a’CN ja kogu tarbimine: dN/dt=rN-a’CN. Kui lisada, et saaklooma nälgimisega kaasneb selle puudus väljendudes dC/dt=-qC, kus q on suremus ja kui kiskja sündimus väljendub kui fa’CN (f märgib toidu ülekannet järglastele), siis saame Lotka-Volterra kiskjavõrrandi: dC/dt=fa’CN-qC.

Saakloomade ja taimede kaitsekohastumused (konspekt);
Saakloomade kaitsekohastumused:

mehaaniline kaitse, nt siilidel okkad
keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad
pelgupaik, mingi urg nt
kiirus
värvusega seotud: varjevärvus (potensiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast ), segav värvus (nt sebrade triibulisus häirib lõvi, kui sebrad karjaga liikuma hakkavad), hoiatav värvus ( kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskajale märku „ära puutu mind“), mimikri (Mülleri mimikri-kokkulepe saakloomade vahel, et jälendatakse üksteist, et siis kiskja õpib ära, mis on mürgine, nö hoiatav on hoitatud; Bates’i mimikri- mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid liike).

Taimede puhul on keemiline ja mehaaniline kaitse ühendatud: mürgised okkad. Samuti sisaldavad mõningaid mürke, mis herbivoori organismile kahjulikud on ja sunnivad seega enda toidulauda valima . Lehtede kaudu eritatakse ka volatiivseid ühendeid. Neid hakatakse siis eristama , kui saadakse teadlikuks herbivoori kohalolekust.
23.Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi (konspekt, Begon et al. 12.2.1, 12.2.2, 12.3.4, 12.4, 12.5.1, 12.5.2);
Parasitism – elu jooksul on olemas intiimne side parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel (erinevalt kiskjatest ja herbivooridest, kes toituvad paljudest erinevatest objektidest ) Parasiit püüab ka erinevalt kiskjast (kiskja tapab eranditult) peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest selgelt väiksem.
Parasiidid jagunevad:
Mikroparasiidid – üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. (ehk ainuraksed või prokarüoodid) Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega.
Makroparasiidid – keha mõõtmeilt on suurim parasiit 8m pikkune . Raitlill – parasiidne lill. Hulkraksed .
Parasiite saame klassifitseerida ka selle järgi, kas parasitism on
Obligatoorsd - ehk holoparasiidid - saavad eksisteerida ainult parasiidina.
Fakultatiivsed - ehk hemiparasiidid - suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis. Nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama parasiteerimata, kuid võtavad ikka ka naabritelt midagi juurde
Rnull (parasiidi kasvukiirus) sõltub kolmest tegurist:
Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Tähis: L Mida suurem aeg, seda suurem rnull. (sest mida rohkem aega haiged oleme, seda kauem meil on võimalus kaaslasi nakatada )
Haigusele vastuvõtlike (mitteimmuunsete) peremeesorganismide tihedus ruumis. Tähis: S
Parasiidi ülekandekiirus. Tähis: beeta
p alaindeksiga c - levikulävi, kriitiline pop, mis tuleb immuniseerida selleks, et parasiit hakkaks taanduma, et ta kasvukiirus oleks 1'st väiksem.st R anaindeksiga 0 või o oleks väiksem kui 1
24. Kommensalism . Laguahel . Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro - meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites (Begon et al. 11.2.1-11.2.3);
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab
Laguahel - doonor -kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub)
25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1);
26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3);
Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega – gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma ökoloogiline amplitud (oma gaussi kõver ja iga kõver vastab ühele liigile) liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad. Kooslustüüübid saab järjestada (ordineerida).
Organitsistlik paradigma (seostatakse Clementsi nimega – klementsiaanlik maalimanägemus) Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismina, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas. Nii, nagu organismidel toimub ontogenees, nii toimub kooslustes suktsessioon , kus teatud korra järgi liigid vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest .
27.Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon (Begon et al. 17.3.2);
Kooslus – nimetatud ka biotsünoosiks. Enamasti on vaja kooslusi piiritleda a) taksonoomiliselt: Nt rääkides taimekooslusest (moodustavad ühe kompaktse taksoni ) Nt looma.- linnu-, seenetakson. b) funktsiooni järgi: 1. Primaarsete produtsentide kooslus (nt peale taimede võivad esineda ka tsüanobakterid) 2. Nt kiskjakooslused
Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone , kooslusi piiritletakse:
a) taksonoomiliselt - liblika-, taimekooslus
b) funktsionaalselt - primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid võivad olla nt tsüanobakterid segamini taimedega (nt rohevetikad ). Kiskjate kooslus (kiskjad võivad olla taksonoomiliselt väga kirju rühm isendeid)
Koosluse definitsioon rangelt operatsiooniline. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused ( vastand : kollektiivsed)
28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5);
Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine .
Kliimaks – kliimaomane lõppstaadium
Suktsessiooni jaotus:

Autogeenne – muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda.

Allogeenne – toimub väliste mõjurite toimel
Teine tähtis jaotus:

Primaarne – toimub seni asustamata pinnal. (vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared või liustike alt vabanenud alad, mis on seni taimestumata. Neist kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob endaga kaasa kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis.

Sekundaarne – toimub pärast suurt häirimist ehk häiringut – kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahje. Inimene põhjustab tänapäeval põhiosa häiringutest looduses ( lageraie )
Monokliimaksi teooria – teatud kliimas on kõikide suktsessioonide lõppmingiasi ühesugune ja kõikmingidasjad liiguvad samas suunas, kuhu nad varem või hiljem jõuavad. Toimub lõplik konvergents (lõpppunkt on kunagi ikka täpselt sama, vahet pole, kust pihta hakkab)
Eesti kliimas monoklimaksi teooria – varem või hiljem on arenenud kõik eesti taimekooslused mingis kindlas metsakoosluses? Lõpuks on igal pool üksainus salukuusik .
Sõltuvalt niiskustingimustest on võimalikke staadiume siiski mitu.
29.Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline , funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus (konspekt).
Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi
Biodiversiteet jaguneb kolmeks:Geneetiline mitmekesisus, Taksonoomiline mitmekesisus, Funktsionaalne mitmekesisus – süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli.
30.Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades ( praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; konspekt);
Taksonoomiline mitmekesisus:
Globaalselt on praegu kirjeldatud u 1,8 mln bioloogilist liiki (u 13% kogu elurikkusest maakeral)
Eubacteria, Archeae – nende hulgas leitakse praegu järjest enam taksoneid. Teadaolevaid liike, mis vastavad enam-vähem liigi tasemele on u 30 000. [Ennustatakse, et neid on tegelikult u 300 000 – 3 mln]
Protistid - 80 000.
Maismaataimed (plantae) - 270 000, (Eestis u 1500) [300 000]
Seemnetaimed (spermatophyta) - 240 000 paljasseemne – ja katteseemnetaimed
Seened (Fungi) - 80 000 [200 000 – 270 mln]
Loomad (Animalia) - 1,32 mln. Nt ümarloomad (Nematoda). Neid on teada u 25 000 liiki [1 mln]
Putukad (Insecta) – 950 000 [10-100 mln] moodustavad valdava osa lülijalgsetest. Suurim liigirühm! Mardikad moodustavad u 40 % putukatest.
Chordata Siia kuuluvad nt kalad , kahepaiksed , roomajad , imetajad jv – 45 000 [50 000 – 55 000]
Oletades, et troopilisi puuliike on u 150 000 ning igaühel neist on 600 liiki putukat, st arvatakse, et liike on 150 000 * 600.
31.Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused (konspekt);
No ma pakun, et neid organisme, mida on rohkem, neid on rohkem kirjeldatud. Või ma ka e tea tegelt :D loogiline oleks.
32.Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil (konspekt);
Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes. ( erandiks samblikud ehk jägalad, mis on väga liigirikas tundras)
Wallace – püüdis esimesena vastata küsimusele, miks maailma erinevates kliimavöötmetes on liigirikkus nii erinev. Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud.
33.Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil (konspekt);
No seda vastust ma ei leidnud. Võtke loogiliselt :D kui sügav on, siis on vähem liike, kõrgemal ka. No himaalajas ei ole ju mitte sittagi suht :D ja mariaani süvikus ka mitte :D mingid bakterid ja arhed heal juhul.
34.Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt (konspekt);
Poolsaare-lahe efekt – Maismaa puhul väheneb mitmekesisus ( diversiteet ) lahesopi ja/või poolsaare otsa suunas. Poolsaare tippu migreerumiseks on ainult üks suund
35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt);
Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt.
Log S = log c + log A => S= c*A2
A – pindala
Log S – liigirikkus
Log c – konstant
z- sirge tõus
Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks:
Log S= log c+ z*log A, S=cAz ,
A on pindala, S on liigrikkus, c on konstant.
36. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur; konspekt);
Diversiteedi seostumine kliimaga :

Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda - potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temperatuur ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon . Sõltub ka sellest, kui palju on taimi.
Evaporatsioon- aurumine , transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri

Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem kontinentaalsus (suur temperatuurierinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud .

Kolmandaks võib lugeda heterogeensust. (sünonüüm varieeruvusega). Kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike.
37.Liigilise mitmekesisuse seos ökosüsteemidee produktiivsusega globaalses ja lokaalses skaalas (näited). Parkgrass’i väetuskatse, Küürselg-kõver (hump-backed curve; konspekt);
Grime kõver - küürselgkõver ehk hump-backed curve. Küür- diversiteet on seotud produktiivsusega nii, et max on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral
38.Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel, kumulatiivne liigirikkus (konspekt);
1. Sesoonsed (aastaajalised) muutused - diversiteedis on olulised eelkõige seal, kus need aastaajad olemas on, kus kliima või mingi muu jama oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt.
2. Lühiajalised (mõneaastased) muutused. Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes lõbustuspargis karusselliga sõidavad, mis kogu aeg töötab. Mõned, kes ootavad paremat aastat, söövad jäätist.
Kumulatiivne diversiteet – mingisuguse perioodi jooksul registreeritud summaarne diversiteet, mis leevendab lühiajaliste (mõneaastaste) muutuste mõju ja lubab kirja panna kõik kogu elustikust, mis on omane mingile keskkonnale.
39.Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt);
Primaarne – toimub seni asustamata pinnal. (vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared või liustike alt vabanenud alad, mis on seni taimestumata. Neist kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob endaga kaasa kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis.
Sekundaarne – toimub pärast suurt häirimist ehk häiringut – kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahje. Inimene põhjustab tänapäeval põhiosa häiringutest looduses (lageraie)
40.Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite ) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid (konspekt);
Esimeseks skaalaks oleks sesoonsed muutused diversiteedis ehk aasta ajaliselt. See muutub liikide arvelt. Siin on ka erinevad aspektid- näilised diversiteeti vaheldumised.
Lühiajalised muurused( mõne aastased). Siinkohal puudutame eriti taimekooslusi.
Ölandi Suur Alvar ( Loopealne) on üsna haruldane . Tegu on õhukese mullaga vahepealsetel põllumaadel. Seal kasvavad pisikesed ja punased taimed. Loopealsed on üsna liigirikkad.
Kumulatiivne diversiteet- mingisuguse perioodi jooksul registreeritud diversiteet, mis vähendab lühiajaliste mõju, ja lubab meil kirja panna kõik, mis on omane mingile kooslusele.
Suktsessiooniline aeg- primaarne sekundaarsele. Primaarne algab taimestamata pinnastikust. Sekundaarne- kasvab pärast hävingut.
Evolutsiooniline aeg- kehtib suur printsiip- liike on juurde tulnud, mitte hävinenud.
Taimedel on ressurisd jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks.
41.Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil (konspekt);
Diversiteedi hindamine ja mõõtmine
Kontsentreetume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi.
Lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada graafilist meetodit ja joonistada välja nn dominantsuse diversiteedi mudel.
X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras. ( ohtrus – arvukus) esimene positsioon – arvukaim liik, teine, kolmas, … , s (kuni liigid osta saavad) x- telg mõõdab liikide logaritmitud ohtrust
Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus.
Monotoonselt langev – kunagi ei tõuse.

Kaks joonist liikide arvukuse kohta. Liikide arvukus väike, suur
2) Jälle 2 Annab infot ühtluse kohta. A) ühtlus suur b) ühtlus (E) väike
42.Diversiteedi kaks komponenti – liigirikkus ja ühtlus (konspekt);
43.Dominantsuse-diversiteedi kõver kui koosluse „sõrmejälg”
ÜKS VARIANT:
Kontsentreetume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi.
Lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada graafilist meetodit ja joonistada välja nn dominantsuse diversiteedi mudel.
X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras. (ohtrus – arvukus) esimene positsioon – arvukaim liik, teine, kolmas, … , s (kuni liigid osta saavad) x-telg mõõdab liikide logaritmitud ohtrust
Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus.
Monotoonselt langev – kunagi ei tõuse.

Kaks joonist liikide arvukuse kohta. Liikide arvukus väike, suur

Jälle 2 Annab infot ühtluse kohta. A) ühtlus suur b) ühtlus (E) väike
Seda joonist nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks, sest väidetavalt on erinevatel kooslustel selle kõvera kuju üpris konstantne. Selle järgi on võimalik kooslustüüpe ka ära tunda.
TEINE VARIANT:
Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul ( gamma div).
Homogeenne on keskkond.
Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda.
Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv.
Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu.
Dominantsust võib nim. Ka ühtluse antonüümiks.
44. Diversiteediindeksid : Simpsoni indeks, Gini indeks, Hilli perekonna indeksid (N0, N1, N2), Hilli perekonna indeksite omadused, ühtluse mõõtmine Hilli perekonna indeksite abil (konspekt);
Diversiteediindeksid – vahendid, mis lubavad kooslustes üheaegselt hinnata nii mitmekesisuse liigirikkuse komponenti kui ka ühtluse komponenti. Diversiteet sisaldab endas taksonoomilise rikkuse ja ühtluse komponenti. Diversiteedi indeks on mõeldud selleks, et saada mingi numbriline tulemus, kus kajastuksid korraga mõlemad. Ajalooliselt kõige vanem viis korraga kahte asja mõõta on nn simpsoni indeks, mis oma loomult on antidiversiteedi või dominantsuse indeks. See mõõdab midagi, mis on diversiteedile vastupidine . Oma kujult on väga lihtne, tähis: ƛ, see on liikide esinemistõenäosuste ruutude summa. S -liikide arv koosluses, i on i-nda liigi esinemistõenäosus.
ƛ näitab tõenäosust, et kaks juhuslikult valitud isendit on ühest ja samast liigist. Kui diversiteet on madal, siis on tõenäosus suur.
Gini ehk diversiteedi indeks D=1-ƛ mõõdab vastandtõenäosust. Kooslusest juhuslikult valitud 2 isendit on erinevast liigist.
Kõige mõistlikum on diversiteeti mõõta Hilli perekonna indeksitega, mida on mitu, et oleks valida sobivaim. Matemaatikas on perekonnaks mingisuguse valemi või reegli erijuhtumid.
Hilli perekonna indeksite üldkuju on Na(a on indeksina) a on mingi muutuja , mis sõltuvalt perekonnaliikmest võib olla 0, 1 või 2. a=(0,1,2)
Mida suurem on a, seda tundlikum on indeks ühtluse komponendi suhtes.
Kui a=0, siis N0(0 on indeksina) S
S - liikide arv. (evaporatsioon-aurumine, transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri)
N1(1 indeksina)=e H’ (shannoni võrrand) shannoni indeks on miinus naturaallogartim… M
N2(2 indeksina)=1/ƛ ehk ƛ-1
Ükskõik, mis a ka poleks, 1 ≤ Na ≤ S . See on ka muutumispiirkond . Kõigil kolmel liikmel on ühine omadus: kui ühtlus on maksimaalne, siis Na = S
Ühtlus on max - kõiki liike on koosluses täpselt ühepalju, ressursid on võrdselt jaotatud. Kui meid ühtluse komponent ei huvita, siis loendame lihtsalt taksoneid. Kui peetakse tähtsaks, kas mingi haruldane liik on lahkunud või mitte, siis kasutame N1. Kui ühtsuse komponent tundub väga tähtis, kasut N2.
E2,0(2,0 indeksid) = N2 / N0, n0 on liikide arv, n2 on otsi loengust N2 ≤ N0. Alati.
45. Diversiteedi tasemed( alfa ja beeta diversiteet)
Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad diversiteeti kas homogeenses koosluses( alfa diversiteet), liigi vahelduvust ( beeta diversiteet) või siis diversiteeti heterogeensel maastikul (gamma diversiteet). Alfa on diversiteet- mingis laigus, ´gamma on diversiteet- erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta diversiteet avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Väljendatud diversiteet homogeenses koosluses(keskkond on homogeenne) – α diversiteet. Liigi vahelduvus – β diversiteet.
46. Wallace’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, diviersiteediteooriate klassifikatsioon( tasakaalulised vs mittetasakaalulised, interaktiivsus vs mitteinteraktiivsus, koosluste liikedga küllastumist eeldavad sv mitte eeldavad)?
Wallace – Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud.
Tasakaalulisus – vaieldakse selle üle, kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus/suurus; st kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundina või mitte ja lisaks kas see tasakaal võiks olla püsiv või ebastabiilne;
Kas kooslused on liikidega küllastunud? – küllastuvus – keskkonna maksimaalne kandevõime, enam liike ei mahu;
Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? – biootilistest interaktsioonidest on olulisimad konkurents, mutualism ja tarbimine;
Diversiteedi teooriad seletavad, miks diversiteet tekib, püsib või kaob.
47. Tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias
Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemaks jäävad saare populatsioonid; mida väiksem on populatsioon, seda suurem on väljasuremisrisk.
MacArturi-Wilsoni tasakaalu teooria:

Maismaa kauguse mõju
Saare suuruse mõju
Ala mõju- lääne india roomajad ja kahepaiksed.
Uued kolooniad vs saare liikide mitmekesisus.
Välja suremine vs saare liikide mitmekesisus.
Liikide tasakaal: tasakaalustatud kolonoseerimine ja välja suremine
Liikide tasakaal: suuremad saared ja väiksemad saared.

48. Klassikalise tasakaalulise diversiteediteooria eeldused ja põhiseisukohad – Gause reegel, nišiteooria, liikide pakkimine ressursigradiendil sõltuvalt niši laiusest ja niššide kattumise määrast?
Mida rohkem liike saabunud, seda enam saab neid välja surra. Eeldades, et väljasuremisrisk on konstantne, hakkab täiesti neutraalsetel põhjustel nende liikide arv tõusma, URR
Kui need kaks kiirust saavad võrdseks, kujuneb välja nn dünaamiline tasand – liike tuleb pidevalt juurde ja pidevalt sureb ka välja. Ekstintsioon saab kiirenduse, kui liike on palju.
Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemad on nende populatsioonid. Mida väiksem populatsioon, seda suurem väljasuremis(ekstintsiooni)risk ehk konkurentsi ressursside pärast hakkab kiirenema väljasuremine.
Koosluse kujunemine on niširuumi täitumine liikidega. Siin on väga oluline Gause reegel (2 kattuva nišiga liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida, vaid üks süüakse konkurentsist välja)
49. Tasakaalulise diversiteediteooria kriitika – „Planktoni paradoks ” (E. Hutchinson), näiteid sarnase nišiga liikide kooseksisteerimisest?
Palnktoni paradoks- ka hutchinsoni teema- erinevad planktonid elavad samas niššis, aga erinevad liigid jäävad püsima. Makawi järves on punt eri liike kalu, kes söövad kõik sama asja, aga elavad õnnelikult edasi. Troopilises metsas puud kaa. Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurentne välasutemine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile.
50. Mittetasakaalulise diversiteediteooria eeldused ja põhiseisukohad(millised protsessid takistavad konkurentsitasakaalu saabumist)?
Mittetasakaaluline diversiteedi käsitlus - Grime –konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine.
Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus. (parasiidirünnak, herbivooria, üleujutus)
Tänapäevane mittetasakaaluline teema- konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, kuna koosluste konkurentsi mõjutavad ka perioodilised häiringud. häiringud on väga tähtsad evolutsioonifaktorid, neid on süstemaatiliselt alahinnatud. häiring - mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne ; on väline faktor. nt parasiidi(massiline) rünnak; herbivooria ja karnivooria, mitmesugused füüsilised katastroofid- tulekahjud, üleujutused, tuule möllamine, vulkaanipurse inimtegevus häirimine reeglina kahjustab tugevamini või rohkem potentsiaalseid dominante , hea konkurentsivõimega arvukaid liike
51. Häirimise ja stressi tähtsus diversiteedi tekkimisel ja säilimisel mittetasakaalulises käsitluses (kisklus ja herbivooria kui häirimine, Paine’i eksperiment meritähega Pisaster, antropogeenset päritolu häirimine)
Unikaalsed liikid – päiskivi-liigid(keystone species ) – reeglina ökosüsteemil kõige kõrgemal tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulisele muutusele. Nende kõige kõrgem troofiline tase on tippkiskja. Kiskjad on alati massi poolest väga vähe, kuid nad on väga tähtsad.
Meritähe(Pisaster) eemaldamisel lahest, vähenes karpide liigirikkus poole võrra.
Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante, hoides nii liigirikkust kõrgelt.
Payne tehtud uurimus meritähe Pisasteri kohta. Eksperiment: pisasteri eemaldamisel vähenes karbi koosluse liigirikkus rohkem kui poole võrra (toituvad karpidest) kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. (eelmises loengus häiringu tähtsus diversiteedi jaoks) kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele??? Soodsalt .
52. Suureskaalaliste ja pikaajaliste protsesside tähtsus diversiteedi kujunemisel, liigifondi hüpotees( eri mahuga liigifondide definitsioonid , liigifondi hüpoteesi kontrollimine)?
Liigifond - nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama.
Kui interaktsioonidel põhinev klassikaline teooria on õige, siis peaks liigifondi suurus ja liigirikkus olema omavahel seotud nii, et mingist hetkest läheb liigirikkus platoole (tekib küllastunud olek, kus niširuum on liike täis ja kooslusse lihtsalt enam liike ei mahu)
Liigifondi hüpotees (LF) ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed - mida suurem liigifond, seda rohkem liike.
53. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsiooneerimise ja diversiteedi seoste kohta- päiskivi-liikide hüpotees, needi hüpotees?
Diversiteet on koosluse omadus, aga kokku pandud üksikutest liikidest.
Kõik liigid on unikaalsed (liik kaob ära – funktsioon on kadunud)
Mõned on unikaalsed
Liigid on asendatavad
Katseliselt on näidatud, et ökosüsteemis on unikaalsed liigid olemas (männikus männid) Need on päiskivi-liigid ehk keystone species.
Ökosüsteemis kõrgeimal troofilisel tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulistele muutustele. Tippkiskjad (söövad kiskjaid).
Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante, hoides nii liigirikkust kõrgelt.
Erlich & Erlich - needi hüpotees – liikide eemaldamine ökosüsteemist on nagu neetide eemaldamine lennuki kerest, alguses ei juhtu mitte midaga, aga järjest võttes jõutakse mingi hetk piirini, kus tuleb katastroof.
Kõik kivid gooti kaares on täpselt ühesugused, va üks, luku- ehk päiskivi. Päiskivi liik on see liik, mis teisi koos hoiab. Hakates liike ära võtma, algul midagi ei muutu, kuni mingil hetkel tekib katastroof ja edasi on uus tase, kus funktsioon lõpuks läheb nulli. Katastroof – äkiline ?muutus kumulatiivsete protsesside toimel.
54. Inimese oletatav roll globaalse liigilise mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel?
Eestis on positiivselt mõjutanud. Kui Eestis inimesi ei elaks, oleks siinne elurikkus oluliselt väiksem, kogu maa oleks kaetud metsaga, poleks rohumaid, kus praegu enamik liikidest on koondunud. Globaalsest vaatevinklist on negatiivselt mõjutatud. (makroliike u kümnekordselt vähenenud inimtegevuse tõttu) .
55. Looduslik valik, kohasus , elukäigutunnused, tunnuste geneetiline varieeruvus, päritavus, valiku vastus, valiku surve?
Kohasus – lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse.
Looduslik valik – paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse.
Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll.
Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? )
Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse.
Iteropaaria – elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud.
Senelpaaria – elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra.
5 tähtsamat elukäiguomadust:
Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus
Järglaste arv
Noorjärkude suremus
Täiskasvanute suremus
Intervall paljunemispingutuste vahel
R- valiku vastus (response) – kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud.
R –h2S
S – valiku surve – erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel.
H on tunnuste päritavus.
56. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemis hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumülesande lahendus. Semelpaaria vs iteropaaria?
57. lõivusuhete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel?
Lõivsuhe – trade-off – negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Kasv ja paljunemine. Kui kasvad kiiresti, ei paljune, kui paljuned kiiresti, ei kasva. Keha muskulatuur ja IQ. Kõik, mis toimub teise arvelt.
Allomeetriline seos – positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad . Suur pea – palju juuksekarvu. Pikk keha – pikad jäsemed.
Elukäigutunnus – organismi elutsükliga seotud omadus, mis mõjutavad otseselt sündimuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi kohasust. Life-history
58. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused, paarisuhete tüübid(polügamia, monogaamia), fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest( haplodipolida, parasitoidsed herilased ).
Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uudsed geenikombinatsioonid. Peaaegu kõikides liikides on sugude suhe 1:1 , neid sünnib võrdselt.
Fischeri sugudevahelise suhte reegel (1:1) -Kui ühte sugupoolt millegi poolest hakatakse tootma vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse suurem. Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma.
Hapodiploidia – isaseid väga vähe. Seal hoitakse isaste arvu kontrolli all. See saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased , sipelgad, termiidid .
Hermafrodiidid – kaks sugu ühes kehas. Enamik tigusid.
Monogaamia – looduses hästi levinud. Püsivaid paare moodustavad väga paljud loomad alates sisalikest kuni lindudeni. Rasvatihane , tal on u 30% lastest võõras isa. Niipea, kui isane selja keerab, semmib emane kellegi teisega . Kui ta sellega eelmisele isasele vahele jääb, on pesakond määratud hukkumisele. Imetajate puhul peale inimese pole täheldatud. Vanemhool on emase pärusmaa, kuna toitmine käib piimaga ja isastel piimanäärmeid pole.
Polügaamia –

Polüandria – mitme mehe pidamine. Haruldane.
Polügüünia – mitme naise pidamine. Enamik isaseid jääb pika ninaga, paljunevad üksikud.

59. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumised, händikäp tunnused ja – käitumine ?
SUGULINE VALIK - partneri valik. Eraldiseisev loodusliku valiku liik, evolutsiooni tugevalt suunav jõud.
Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivamaid partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste max kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed usaldusväärsed signaalid , mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijateks emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi.
Händikäp-tunnused, händikäp-käitumine – enesele kahjulik eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikidel isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjale (väga riskantne), kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad seda endale lubada. Lõvi lakk – hea tervise näitaja. Lõvi lakas elavad parasiidid, temperatuur tõuseb kõrgele. Lõvi on kuumarabanduse piiril ja kannatab parasiite, näitamaks, et ta kannatab seda. Võltsijad ei pea sellisele äärmusele vastu ja surevad.
60. Elustrateegiad: r- ja K- strateegiad( seoses üksiku populatsiooni piiratud kasvu võrrandi parameetritega)?
McArthur – linnuliigid , keda ta uuris, jagunevad kahte rühma:
Need, kes alati esimesena vabade ressursside juurde kohale jõuavad, aga ei suuda vastu pidada väljakujunenud kooslustes.
Need, kes olid aeglase loomuga, aga esinesid alati tihedalt asustatud vanadel saartel. Seal, kus linnustik oli liigirikas ja ohter.
Matemaatilise sisu tõttu on hakatud neid nimetama vastavalt r ja K-strateegiateks.
Üksiku populatsiooni kasvu võrrand: A
r- biootiline potentsiaal ehk erikasvu kiirus
K – keskkonna kandevõime ehk populatsiooni tiheduse (N) asümptood.
Seepärast r – annavad lühikese ajaga palju järglasi. K on suur nendel liikidel, kes suudavad väga tihedaid populatsioone moodustada. Suure elanike arv mingil pindalal.
r ja K vahel on looduses lõivsuhe. Evolutsioonis välja kujunenud liigi omadused on r ja K. r näitab paljunemisstrateegiat, K ressursi kasutamise efektiivsust . Mida suurem K, seda kõrgema tihedusega suudetakse populatsiooni hoida, seda efektiivsemalt kasutatakse ressursse. Negatiivne suhe nende vahel. Pole olemas liiki, kel on mõlemad suured. Taimede hulgas peaksid olema r strateegid umbrohud. Umbrohud ei moodusta kunagi püsivaid kooslusi. Nad ei kannata pikka aega kõrget populatsiooni tihedust ja konkurentsi.
Pikaajalised puud paljunevad tunduvalt väiksema kiirusega ja suureks kasvamine võtab aega, kuid nad taluvat kaua konkurentsi pinget.
Nende vahele jäävad ülejäänud taimed.
r-strateegide põhilised omadused: lühike eluiga, suur järglaste arv, vähene vanemhool, väike keha.
K-strateegide põhilised omadused: pikk eluiga, väike järglaste arv, arenenud vanemhool, suur keha. Inimene kuulub siia alla.
61. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres?
Selleks, et ökosüsteemis liikuda , peab olema aine ökosüsteemist salvestatud ehk inmobiliseeritud. Salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosas energia pärit päikselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub, mõõdetakse ühikuga GPP (gross primary productivity) summaarne primaarproduktsioon . Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal. Taimed kulutavad umbes poole sellest energiast kohe ära hingamiseks. Kättesaadav järgmistele (loomad) on NPP (net primary productivity) – puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse kas energeetilistes ühikutes (J ruutmeetri kohta aastas) või kaaluühikutes (grammi ruutmeetri kohta sekundis)
Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa.
Upwelling - toitainete pidev väljapuhumine – see toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanide keskalad on nn kõrbed. Ookeani kõrbetes on populaarseim limiteeriv element Fe (järgmisena P) Raua allikaks on peamiselt Sahara . Ookeani summaarne produktsioon (GPP) on umbes 2 korda väiksem kui maismaal.
62. Energiavood ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik?
Energiat vt. Eelmisest küsimusest
Ökoloogiline püramiid:

Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP. Selle klotsi selga joonistatakse järgmine troofiline tase. Energia, mis ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub, jääb tavaliselt 10% piiridesse . Need on esmased tarbijad – rohusööjad, herbivoorid . Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale, kes on teisesed , sekundaarsed tarbijad, kiskjad (võivad ka nt seened olla, peaasi, et keegi sööks) püramiidi otsas on tippkiskja, neid biomassi poolest väga vähe. See on produktsiooni püramiid! Igast tasemest kõrvale läheb surnud orgaaniline aine DON-i, see otseselt aktiivselt ei liigu, vaid läheb lagundajatele. R – hingamisena lahkub energiat maailmaruumi. Mitmendat korda asja süüakse – näitab troofilist taset.
Biomassi püramiid võiks olla hoopis vastupidine. Biomassi püramiidi alumised otsad ei pruugi olla väga laiad … energia liikumine läbi püramiidi on toiduahel.
Toiduvõrgustik – primaarsed produtsendid on kõige all ja nende otsas käib meeletu sagimine.( +- interaktsioonide rägastik)
Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele:
Alati alt üles.. e=mc2 Aine ja energia on ekvivalentsed.
I – tarbitud energiahulk.
An - Assimileeritud energia –see, mis salvestatakse: a) osa läheb eluspüsimisele (hingamine) tähis:R ( respiratsioon ) b) puhas produktsioon
Nende näitajate põhjal saame väljendada efektiivsuse näitajaid:
Taimetoit on vähem energiarikas ja raskemini seeditav . Fekaalne kadu on umbes pool.
Produktiivuse efektiivsus: selgrootutel üpris kõrge. Oma keha ehitamiseks, munade tootmiseks jne saavad kulutada 60-70%assimileeritud energiast ( mingi õisi joonis8 torukest) Mida kaugemale evolutsioon on arenenud, seda väiksemaks on muutunud produktsiooni efektiivsus. Seda suuremaks on muutunud elu aktiivsus, energiakulu elutegevuseks.
63. Tarbimiseefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande effektiivsus?
Vt eelmisest küsimusest.
64. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsioonieffektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus?
vt üleeelmisest küsimusest. Seal kõik koos.
65. Aineringed - süsinikuringe, veeringe , lämmastikuringe, fosforiringe . Põhilised fondid ja vood ringetes?
Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe:
Suurim vee fond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, seal on parajasti vett kogu aeg 13 000 km3
Kõige suuremad vood ookeani kohal, kus aastas aurustub (evaporatsioon) 425 ja tuleb sademetena tagasi 385 000 km3
Ookeanide kohalt sõidab ära 40 000km3 , see lahkub maismaa kohale. Maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. See nr on 3 korda suurem kui atmosfääri fond. Vesi on maakeral tohutult mobiilne. Ookeanidest tulevale veele lisandub veel transpiratsiooni (vee liikumine mullast taimede kaudu õhku) kaudu 71 000 km3 vett.
Iga klaasitäie vee sees on vähemalt üks hapniku aatom , mis on läbi käinud Aristotelese põiest. (veeringe kiirus!)
Süsinikuringe:
Ookean on suurim C fond. C olek sõltub tema kontsentratsioonist ja keskkonna reaktsioonist. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus ). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu.Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega.
Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.

Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad , tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid.
Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur - ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel.

Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel).
Lämmastikuringe:
Lämmastikuringe on võrreldes nt veeringega suhteliselt keeruline. Limiteerib elu. Enamikele maakera organismidest on atmosfääri lämmastikust toitumine kättesaamatu unistus . Nad ei suuda molekulaarset lämmastikku assimileerida. On olemas aga ka sellised mikroobid , nt perekond Rhizobium, Azotobacter, ka mitmesugused tsüanobakterid, kes suudavad molekulaarset lämmastikku fikseerida ehk ringesse tuua ja kulutades selleks tohutult energiat. Ühe grammi lämmastiku assimileerimiseks kulub 10-12 grammi glükoosi.
U 80% lämmastikust, mis saab taimedele söödavaks, tuleb läbi N fikseerijate ja 12% tuleb läbi selle, et äikese tagajärjel redutseerivad v oksüdeerivad? Kui see maha sajab, siseneb bioloogilisse ringesse.
Lämmastik satub nii organismi, sealt valkude koosseisu. Mööda toiduahelat pidi aminohapetes kuni ära surrakse ja surma korral sellest aminorühmast (-NH3) hakatakse mineraliseeruma, toimub selline protsess nagu ammonifikatsioon. Ammonifikatsiooniga tegelevad praktiliselt kõik organismid. Väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine (NH3) Lisaks sellele on protsessile keskendunud ka mikroobid. Ammonifitseerijad bakterid on selle ala spetsialistid . Vee keskkonnas esineb amooniumioonina.
NH3 – ammoniaak – kergelt lenduv.
NH4+- ammooniumioon – söövad meelsasti taimed. Vist läheb kuidagi edasi mikroobsesse tsüklisse.
Kui mikroobes tsüklis hakkab toimuma protsess, mida nim nitrifikatsiooniks (ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine) kõigepealt nitritiooniks, edasi nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid, kes seda keemilist protsessi energiaallikana kasutavad.
Nitraat ja nitritioon on taimedele kättesaadavad, ülesvõtmiskiirused on aga erinevad. Taimed suudavad kõige kiiremini tarbida ammooniumina ja järgmisena nitraadina.
Kui keskkonnas hapnikku piisavalt, siis nitraatiooni tarbivad ainult taimed. O2 vaesete tingimuste ehk anoksia puhul. Nitraatioon läheb käiku ja käivitub protsess – denitrifikatsioon . Seda toimetavad mikroobid, keda nim denitrifitseerivad bakterid. !kui hapnikku süsteemis pole, siis nitraadid hakkavad toimuma keemiliselt kui oksüdeerijad, st nad hakkavad toimuma elektronide aktseptorina. Seda kasutavad ära denifitseerijad bakterid nagu nt Pseudomonas, kes energiaallikana kasutavad neid protsesse, kus NO. toimub kui oksüdeerija (mitte oksüdeeritav!) Energiat saadakse vastupidisest protsessist. Kõigepealt tehakse NO3st NO, siis edasi N20, N2. Need lahkuvad atmosfääri kuni järgmise korrani, kui jälle mõni lämmastiku fikseerija neil sabast kinni ei saa. Selliseid O2vaeseid tingimusi on leida kõige enam ookeani süvikutes, kuhu langenud Detriitil olev lämmastik lahustub???

Lämmastik on väga liikuv. Lämmastikusoolad on väga hästi dissotseeruvad, väga hästi lahustuvad seetõttu, nende ringe on seepärast väga tihe.

Ökosüsteemide N-i ringe on lahtine , pidev alt tuleb süsteemi molekulaarset lämmastikku ja pidevalt seda süsteemidest ka lahkub.

N-i fond on atmosfäär, sealt saab kõik alguse ja sinna ka kõik läheb. Atmosfääri fond on mõõtmatu.
Fosforinge:
Fosfori ringe on igavam.  Fosfori ja lämmastikuringe on väga kontrastsed. Kui N puhul on oluline fond atmosfäär, siis P puhul atmosfäär pole üldse fondiks. P olulisim fond on kivi ja ookeanisetted, muld.
Tähtsamate fondide suhtelised suurused: Ookeani setetes tohutul määral P-d 108 g. Sõltuvalt aastaajast on fosfor organismides kinni või mitte. Fosfori saab süsteemi: maismaal eelkõige kivimite porsumisel.
Fosfori ringes on transport organismidega, maismaal, kus fosfor on paremini kättesaadav. Inimesest tuleb seda porsumise teel juurde – mittelahustunud mineraalid teevad midagi ägedat. Elementide liikumine kivimitest lahustuv? Mulda. Sellest veidi kiiremini toimub P ärakandmine ookeani. Nii happelises kui aluselises kk-s on väga stabiilne…
pH vahemikus 6-7 on kõige paremini kättesaadav. Kui pH kõrgem, seondub Ca-ga, raskem kätte saada. pH madalam, kui seostub Fe, Al-ga.
Happelistes ja aluselistes keskkondades muutub fosfor limiteerivaks. Limiteerib meie ökosüsteemidest nt väga vaeste (happeliste) muldade taimkatet, ka loopealsete taimkatet.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mariann3 Õppematerjali autor

Eksamiküsimuste vastused

Ökoloogilised tegurid Ökoloogia genet ramet kloon Mullateke mullavesi

Sarnased õppematerjalid

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline kes

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism

Ökoloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid

Bioloogia

docx

Nimetu

72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78

Kategoriseerimata

doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praegusek

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid