1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis
Nad kujunevad loodusliku valiku toimel. *On pärilikud *Avalduvad fenotüübis *On suhtelised Miks on suhtelised? 1. Materjali tekkeks annavad juhuslikud mutatsioonid. 2. Geneetiline triiv võib muuta valiku suunda. 3. Kõigil liigi isenditel ei avaldu kohastumused võrdselt ja ühetaoliselt. 4. Keskkonna tegurid muutuvad kiiresti. Mõju vastandlik. 5. Kohastumused kasulikud isendirühmale, üksikisendile kahjulikud. 6. Eri liiki isenditel on vastastikku kohastumuse vajadus(nt:kirp ja koer) Kohastumuste väljendamine: 1. Ehituses N: Paks vahakiht kõrbetaimedel, et takistada aurustumist. Varjevärvus valgejänesel talvel. Kaladel ujupõis, et reguleerida ujumist. 2. Füsioloogias ehk talitluses N:taimemahlade suhkrustumine, et kaitsta vilju külmumise eest. Hüljestel paks rasvakiht, et säilitada kehatemperatuuri. 3. Käitumises N: Pulma ja paaritumismängud, järglaste eest hoolitsemine jne. (nt:tedred) 4
· Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad organismid. · Võib viia kahe liigi tekkeni. Kohastumus · Loodusliku valikuga seotud takistusi aitab ületada kohastumus. · Kohastumus on liigisäilimist soodustavad omadused, mis aitavad kaasa liigi säilimisele. · Keskonnaga paremini kohastunud olendid annavad rohkem järglasi kui need kes pole kohastunud. Kohastumuse näide Evulutsiooniline muutus · Pidevad uued kohastummine võib viia evulutsioonilise muutuseni. · Evulutsiooniline muutus on kui mingi organismi geenid on pidevas muutumises, (kindlas suunas) mis viib välja uue liigi tekkeni. · Näiteks inimene Evulutsiooniline muutus inimese näol. Evulutsiooniteooria rajaja · Charles Darwin (1809 1882) · Evulutsiooniteoori a avaldas ta raamatus ,,Liikide tekkimine". · Tekkidas sellega pahameelt
tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv valik kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Lõhestava valik kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Kohastumine - kohastumuse teke, mille aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid
MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või
geneetilise struktuuriga. Rajajaefekt-(asutajaefekt) kui uue asuala asustab väike isendirühm ning sellest rühmast saab selle ala püsiv elujõuline asurkond, siis selle genofond on kindlasti vaesem kui lähtepopulatsiooni oma. Seda nähtust nimetataksegi rajajaefektiks. 3. Looduslik valik (LV) on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega- kohastumuse. LV seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus- darwin nimetas organismide sõltuvust piiravatest teguritest nimetas darwin olelusvõitluseks. Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Suguline valik- võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite
rännet. Linnud lendavad soojale maale, et saada omale toitu, mida külmemas kohas napib, vähendavad konkurentsi, et oleks lihtsam elada. Kõiki asjaolusid kokku võttes ja lisades sinna veel paljunemise, liigi tervete ja tugevate isendite vahel, saamegi liigid, mis ei sure välja, vaid täiustuvad aja jooksul, üritades kavaluse ja leidlikusega kompenseerida oma miinuseid. Seega liigi edukuse ja püsimajäämise aluseks võib lugeda tervete suguvõimeliste järglaste saamise, kohastumuse ja kavaluse. Rauno Savolainen 12a
Too ka näide. Nõrgemad surevad, tugevamad jäävad ellu ja annavad tugevamaid järglasi. 4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel: sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust. * uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki.
Looduslik valik eemaldab populatsioonist need isendid, kes ei saa keskkonnas hakkama. LOODUSLIKU VALIKU VORMID JA TULEMUSED melanism tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes. Mitmel liblikaliigil esineb nii tumedaid kui ka heledaid isendeid. SUGULINE VALIK - on loodusliku valiku erijuhtum, mis kujutab sugupooltel selliseid omadusi, milletõttu on nad edukamad võitluses paariliste pärast. Nt. Isase paabulinnu saba sigimisedukus võimalus anda edasi oma geene järgmistele põlvkondadele KOHASTUMUSE ERI VORMIDE KUJUNEMINE Kohastumused tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada. Kohastumused on näiteks hoiatusvärvus, varjevärvus või -kuju; lindude ränne KOHASTUMUSED EI OLE TÄIUSLIKUD Kohastumus võib olla ebatäiuslik 1. arenguliste piirangute tõttu. 2. sp, et on vastandliku toimega ökoloogilised tegurid kaelkirjaku pikad jalad ja pikk kael, kuid tal on raske vett juua. 3. ajalise
Igasugune kohastumine on suhteline ja ta on seotud konkreetse keskkonnaga.Looduslik valik jaguneb 3 ks: 1.) Stabiliseeriv valik annab eelise keskmise väärtusega tunnusele ja kõrvaldab äärmised 2.) Suunav valik annab eelise ühele äärmusele, liik areneb selle tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas) 3.) Lõhestav valik kõrvaldab keskmised ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim ja kevadräim 7. Kohastumine Kohastumine on protsess, mis viib kohastumuse tekkeni. Kohastumus on kasulik tunnus või omadus, mis tõstab liigi eluvõimet ja aitab tal paljuneda. Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga. Kohastumisi on 3 sorti: 1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi) 2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest) 3.)füsioloogiline, nt kameelon, sisalik 1.KEHAEHITUS: -kaitsevärvus:lehetäi, valge jänes
3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16
3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10.Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11.Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12.Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13.Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14.Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15.Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16
mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1–3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest. Sageli on populatsiooni arvukuse kollaps tingitud looduskatastroofidest, tänapäeval üha sagedamini aga inimtegevuse tõttu. o looduslik valik – on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 3. Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin? Keskkonna piiravad tegurid nii biootilised kui abiootilised. Organismide sõltuvust neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis individuaalsetest geneetilistest
võitluseks liigikaastlastega. Joomiseks peab kaelkirjak aga võtma kohmaka poosi, mida ta ei saa kiiresti muuta ja on seetõttu lõvidele kerge saak 3) Ajaline kaugus näiteks mõne taime viljad on kohastunud levima loomadega: piisavalt vastupidavad viljad suudavad läbida loomade seedetrakti ja niimoodi levida. Kuid mingi piirkonna loomastik võib muutuda suhteliselt kiiresti ja ''rikkuda'' sellise kohastumuse, taime ümberkohastumine on palju aeglasem kui loomastiku oma. 5. Mis on: Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid Geenivool migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades
toimuda mingi looduslik katastroof, mille elab üle vaid väike arv isendeid, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofondi. 12. Looduslik valik. Milles seisneb? Milleks vaja? Valiku vormid: stabiliseeruv, suunav, lõhestav. Milles seisnevad? Vastava valiku graafik ära tunda! Looduslik valik on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talikuse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isndite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. 13
regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks kahjurid teatud liiki puu võras). Teiseks põhjuseks võib olla ka levimisviis klonaalse levimise või lihtsalt kauglevi puudumise tõttu koonduvad ühe organismi järglased emaorganismi lähedusse. Kolmandaks, agregeeritud ruumiline jaotus võib tekkida ka käitumusliku kohastumuse tulemusena paljud loomaliigid koonduvad karjadesse (kui tegu on neljajalgsetega, näiteks sebrad), parvedesse (kui tegu mitteneljajalgsete loomadega, näiteks heeringad või rohutirtsud) või peredesse (kui tegu ühiseluliste putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne
Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees
Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees
Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus abiootilistestbiootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsioonilinemikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambiumi plahvatus seisnes hiidmeteoriidikomeedi kokkupõrkes Maaga. Õige vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: a) geneetiline triiv, b) genoommutatsioon, c) looduslik valik, d) harjumine elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12
loomade pideva eemaldamisega populatsioonist, on selle mõju analoogiline selektsiooni toimega. b. Inbriiding, autbriiding inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline selekteeriv evolutsiooniline suunaja seksuaalse paljunemise tekkel. Sarnaste genotüüpide ühendamisel suureneb järglaste hulgas homosügootide osatähtsus ·Genotüübilt sarnased isendid omavahel geneetilises suguluses olevad loomad ·Laiemas mõttes on omavahel geneetilises suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast
mägede alalt Loode-Aafrikast. Homo sapiens-Linne poolt pandud nimi(1758). Kaasaegse inimese vanim kolju on 200 000 aaastat vana(anatoomiliselt moodne inimene). Modenseerumist on juba märgata 300 000 aaasta vanustel fossiilidel.Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem. Kromanjoonlastel puudusid külma kliimaga kohastumuse tüüpilised tunnused. Euroopas tekkis põllumajandus 9000 aastat tagasi. Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja simpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas. Floresiensis-93-14ooo aastat tagasi 10. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria
Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Taimede kohastumine eluga kõrbes
defektgeeni olemaolu genoomis tuvastada. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Geeniteraapiaga on võimalik vältida kudede siirdamisega kaasnevaid probleeme, nagu transplantaadi irdumine (äratõukamine) ja selle vältimiseks läbiviidav agressiivne immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi. Ei paranda genotüüpi tervikuna, mistõttu defektse geeni edasikandumine järgmisse põlvkonda on endiselt võimalik. Geeniteraapia seisneb patsiendi genotüübi "parandamises" normaalsete geenide viimisega organismi. Selleks: 1) Patsiendilt eemaldatakse rakud ja kasvatatakse neid koekultuuris 2) Rakkudesse sisestatakse võõras normaalne geen. 3) “Parandatud” rakud viiakse patsienti tagasi. 63
tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Kasutatud kirjandus: http://alorents.googlepages.com/home http://images.google
Seda nimetatakse kohastumiseks. Tuleb rõhutada, et kohastumine toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Sarapuu, T. (2006) Bioloogia gümnaasiumile 2.osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 1.3 Looduslik valik Looduslik valik on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talituse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse. Looduslik valik seisned populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Sarapuu, T. (2006) Bioloogia gümnaasiumile 2.osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade Sõna ,,evolutsioon'' toodi bioloogiasse 1792. aastal tuntud teadlase Charles Bonnet' poolt, kes
suveperioodil pruunikas, et teda niitude ja metsa vahel raskem märgata, talveperioodil aga valge, et kergemini lumevärvusega ühte sulanduda jääda märkamatuks kiskjate jaoks) Hoiatusvärvus on aga võimalikult neoonne või kirgas toon, mis hoiatab teisi liike neile liginemaks (nt. lepatriinude punakas värv annab märku nende ebameeldivast maitsest) 4. Mis on mimikri? Tooge näiteid! Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed
1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused! LV tagajärjel kujunevad sobivatest individuaalsetest muutustest välja tervele populatsioonile või liigile kasulikud muutused. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming. Kohastumused on organismidele vaid suhteliselt kasulikud omadused. Vaid teatud tingimustes! Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda
3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: c) suur muutus elukeskkonnas. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid. 16
Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng. Liigi kohastumused pole kunagi täiuslikud, sest loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid, mis ei pruugi olla ideaalsed kohastumuse saavutamiseks või geneetiline triiv võib toimida valikusuunale vastupidiselt. Kohastumused ei avaldu võrdselt ja ühetaoliselt. Igas keskkonnas on vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kaelkirjakute pikk kael ja jalad, isashirvede suured sarved. Keskkonnatingimused pole püsivad. Tavalistele tingimustele kohastunud metskitsed võivad ootamatu külma tõttu hukkuda. Talvekarvas valgejänes on kiskjatele lumevaesel talvel hästi näha.
asutajaefekt . Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik … on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega – kohastumuse . Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Keskkonna piiravad tegurid nii biootilised kui abiootilised. Organismide sõltuvust neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis
struktuuriga pudelikaelaefekt. Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt. Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik ... on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Keskkonna piiravad tegurid nii biootilised kui abiootilised. Organismide sõltuvust neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik
enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid: · Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Sellise protsessi tagajärjeks on vastus valikule. Kui vastus valikule toimub piisavalt paljude põlvkondade vältel, siis nimetatakse seda
püüdmiseks.Lisaks: kihvad, mürgihambad, ämblike mürklõugtundlad, astlad, röövlindude nokad, kõrverakud, vähilaadsete sõrad. Viimaste aastate bioloogide üks avastusi on see, et karjaloomad ajavad karja ohtlike servade peale ise oma nõrgemad isendid, neid otsekui serveeritakse kiskjale. Loomadel ei ole ajataju, nad elavad tänases päevas ja täna tuleb ellu jääda. Kuidas tekivad kohastumused? Kohastumuse eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumiste geneetiliseks aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumine teatud suunas. Seega kohastumised tekivad ja püsivad organismirühmades. GLOBAALPROBLEEMID:
ähvardab oht, teeskleb ta vigast Kohastumused Kohastumused Muutused, mis aitavad isenditel oma elu keskkonnas edukalt ellu jääda. Jagunevad: 1) Mikrokohastumused (Erinevad ensüümvariandid, erinevad valgud, erinevad pigmendid) 2) Makrokohastumused (Erinevad varjevärvuse kombinatsioonid, muutused kehaosade struktuursuses Kõiki kohastumusi iseloomustab: 1) Tunnuste mitmekesisus 2) Päranduvus kohastumuse potensiaalsed väljakujunemise piirid antakse järglastele 3) Koosmõju keskkonnaga 4) Kohastumus on omane isendirühmale 5) Kohastumused kujunevad välja järk-järgult põlvkondade vältel Kohastumuste puhul kehtib 3 reeglit: 1) Kohastumus toimib vaid kindlas elukeskkonnas (liivakarva varjevärvus ei sobi tumedale alale; kuivale kliimale kohastunud taimed ei saa kasvada niiskes keskkonnas)
1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused! LV tagajärjel kujunevad sobivatest individuaalsetest muutustest välja tervele populatsioonile või liigile kasulikud muutused. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming. Kohastumused on organismidele vaid suhteliselt kasulikud omadused. Vaid teatud tingimustes! Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda
komponendiga. Lõivsuhtes. Monogaamia püsiv paarissuhe. Looduses suhteliselt levinud eriti lindudel. Vanemhool. Polügaamia jaguneb polüandria(mitmemehepidamine) ja polügüünia(mitmenaisepidamine). Seriaalne, mitteseriaalne(haaremid, nt lõvidel). Suguline valik Suguline valik on oluline evolutsiooni suunav jõud. Kasutades mingeid spetsiaalseid tunnuseid, proovitakse leida geneetiliselt sobiv partner, kes tagaks järglaste võimalikult suure kohastumuse. Praktiliselt eranditult on signaliseerijateks isased ja valijateks emased. Signaalid on tihti väga ekstreemsed. Putukatel nt valib emane isase kehakaalu järgi, keha ja mitmete jäsemete suurus on määrav. Händikäp-tunnus ja käitumine enesele kahjulik käitumine eesmärgiga demonstreerida häid geene. Näiteks ere värvus(kiskjale kergesti märgatav, ainult väga heade tunnustega isased saavad seda endale lubada), lõvi lakk(pole millekski muuks vaja kui näidata oma head
- Loodusliku valiku vorm, mille tõttu kujunevad sugupooltel sellised omadused, mis annavad neile eelise võitluse paarilise pärast - Võivad areneda ka sellised omadused, mis vähendavad isendi võimalusi ellu jääda kuid suurendavad sigimisedukust - Nt: isase paabulinnu sabasuled mida uhkema sulestikuga lind, seda rohkem ta emasele meeldib seda edukam isane peab olema, et sellist sulestikku välja kanda ja sealjuures ka ellu jääda Kohastumuse kujunemine - Kohastumine organismi ehituses ja elutegevuses toimunud pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks on eeldused liigi püsima jäämiseks!!! - Kohastumused tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada - Nt: kõrbetaimede sügavale ulatuv juurestik, lihakad varred ja lehed vee säilitamiseks Kohanemine
(15. Tabel) Valguse murdumisest tingituna on päev vees lühem ning tungib piiratud sügavuseni. Meres on vetikate jaoks piisav valgus 1000-1700 m sügavuseni, magevees harva üle 200 m. Eri vetikad on kohastunud erinevatele tingimustele, võivad asustada erinevaid sügavusi. Madalas vees elavad rohevetikad, sügavamal pruunvetikad ja kõige sügavamal puna-ja sinivetikad. Sinivetikatel on sinakasvioletsele valgusele sobivad pigmendid fükobiliinide näol. 1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal).
Postnataalsel perioodil mõjutab organismi enim söötmise ja pidamise tingimused ja patogeenid. Tunnused, mis on määratud ainult geneetilistest teguritest (biokeemilised) Tunnused, mis on määratud geneetiliselt ja mõjutab keskkond (kasvukiirus, kehamass). Tunnused, mida genotüüp määrab väga vähe (juhuslikud vigastused, inimese muudab välimust loomal). 74. Mis on peamised välistegurid, mis mõjutavad eluea pikkust? Pikaealisus on isendi kõrge kohastumuse näitaja, mis tõestab ka organismi kõrget resistentsust erinevate patogeensete tegurite suhtes. * looma areng – mida aeglasem, seda pikem eluiga * paljunemine – mida vähem paaritub elu jooksul, seda pikem eluiga * suguküpsuse saabumine – mida hiljem, seda pikem eluiga * haigused 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? DNA replikatsioonivigade teooria - somaatilised mutatsioonid kuhjuvad organismis.
väikesed veekogud, ajutised veekogud tõusu-mõõna ajal jne. Kaud-ida unimudil (tulnukliik)- ainus, kes suudab vastu pidada hapniku puudusele (jää all nt). Jää all hapnikku rohkem- põhjas vähem. Kalad ei ole need, kes loodusveekogu hapniku ära tarbivad- SEDA TEEB ORGAANILINE AINE. Vee-elanike orienteerumine ja liikumine Retseptoritega tajub olend, kus on soodne keskkond tema vajaduste rahuldamiseks, ta kas liigub ise sinna või arendab kohastumuse, mis teda sinna kannaks või püsibki seal, kus on soodsad olud. Hapnik ja toit liiguvad vees kergemini kui õhus. Aktiivsus nõuab lisaenergiat, passiivsus mitte, aga passiivsetel ei teki ka liikumissüsteeme. LIIKUMINE ei tähenda ainult levimist, vaid ka pidamajäämist- vastupanu ärakandvale jõule. Ränne e. migratsioon- kõik liigi (populatsioon) isendid korraga ühes suunas. Nt. sigimisränne (Kaug-Ida lõheline liigub merest jõkke kudema); hingamis- ja toitumisränne
14 Joonis 1. Nahkhiirte luustik ja üldkuju (Chapman, 1998). Käsitiivaliste tagajäsemed on pöördunud 180º, nii et põlv ja jalalaba on vastasunnalised võrreldes teiste imetajatega (Burnie, 2002). See omadus võimaldab nahkhiirtel pea alaspidi rippuda. Nahkhiirtele iseloomulikuks tunnuseks on suhteliselt pikad ja kitsad kõrvad. Kõrvad on väga pikaajalise kohastumuse tulemus ja seotud suurel määral nende lennuviisi omapäraga (Masing, 1984). Huvitav seos esineb nahkhiirte kõrva pikkuse ja tiiva kuju vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend. Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on suurkõrv (Masing, 1984).
116.Hoiatusvärvus? Halva maitsega või mürgised loomad on sageli eredalt värvunud teatamaks kiskjatele, et nad süüa ei kõlba. Selliseid loomi muidugi proovitakse mõned korrad kuid enamus kiskjaid on seejärel õppinud, et need süüa ei kõlba. Hoiatusvärvust on vaadeldud ka altruismina, kus osad populatsiooni liikmed ohverdavad ennast teiste hüvangüks (need, keda proovitakse enamasti hukkuvad). 117.Mimikri ja selle alajaotused? Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on päralleelselt kasutusel mimeesi mõiste[1], millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Mülleri mimikri Sageli on mitmed erinevad liigid sarnase hoiatusvärvusega. See võimaldab kiskjatel vähema
76% metsade pindalast moodustavad puistud, kus puude keskmine läbimõõt jääb 10 ja 30 cm vahele (tabel 2). Metsi, kus puude keskmine läbimõõt on enam kui 30 cm, on ainult 3% pindalast. Parimates kasvukohtades võivad okaspuupuistud saavutada kuni 40 meetrise kõrguse, kuid rabas kasvavale männikule jääb kasvupiiriks sageli napp 10 meetrit. Joonistel 8 ja 9 on toodud puistute jagunemine boniteediklasside järgi. Joonised toovad esile erinevate puuliikide kohastumuse kasvuks erineva viljakusega kasvukohtades. Kui mänd ja kask ei ole kasvukoha suhtes valivad, siis kuusk ja hall-lepp, eriti aga haab eelistavad valdavalt viljakamaid kasvukohti. Kuigi erinevad puuliigid eelistavad erinevaid kasvukohti ja nende keskmine vanus on erinev, siis diameetri, eriti aga kõrguse keskmiste näitajate poolest ei ole kolme enamlevinud puuliigi puistud nii erinevad. KASVUKOHATÜÜBID
annaabi.ee 
