Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu Hingede aeg Suhtumine loodusesse Loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid
Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Nad võivad elutsevad kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Toit Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti Peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Koha on ka kannibal ja sööb oma liigikaaslasi. Suus, üla- ja alalõual, asetsevad 2 paari kihvu, mille vahele jäävad väiksemad hambad. Paljunemine Paljunemine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise
Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Väge püüti omastada loomade siseelundite kui ka vere söömise ja joomisega ning kandes nende küüsi, kihvu või hambaid riiete küljes. Väge hävitati pea otsast raiudes või süda rinnust välja tirides, orjadel aeti pea paljaks. Tänapäeval niivõrd väkke ei usuta, arvatavasti ainult need, kes tegelevad nõidumise ja loitsimisega. Inimese isikupära kandja ja tähtis elus hoidmiseks oli hing. Ajutiselt lahkus hing kehast magades, liikus ringi ja võis asuda teise keha sisse. Jäädavalt lahkus hing surma puhul, siirdus uude kehasse. Usk hauatagusesse ellu oli väga tähtsal kohal
(nõidussõnu kasutada - näiteks loitsiti, et põua ajal vihma tuleks), nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ise ka omama väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tavaliselt tundsid hästi loodust ja ravimtaimi. Eestlastest targad olid kuulsad ka naaberrahvaste seas. Loomadel ja inimestel arvati olevat väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Väe saamiseks kanti kaelas kiskjate hambaid ja kihvu. Surmatud vaenlasel raiuti pea maha ja rebiti süda rinnust välja, et tema väge hävitada. Orjadel aeti pea paljaks, et väge vähendada. HING. Arvati, et igal inimesel on ainult temale omane hing, mis on vajalik inimese elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul hing lahkus kehast. Kuhu hing lahkus – selle kohta olid erinevad arvamused. Mõned arvasid, et hing läks putukatesse (mardikad, ämblikud, sipelgad). Üldisemalt arvati, et hing
seetõttu vahel üsna täpselt ennustada. Kindlasti just väe olemasolu oli põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi
kerisahjuga. Pärast lõikust kuivatati seda sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. 19)MUINASUSUND Vägi:Arvati, et inimesed omavad erilist väge. Vägi ilmnes taevas(äikeses),sõnades. Nende abil sai loitsida,nõiduda ja haigusi ravida. Neid kutsuti tarkadeks,nõidadeks, kes seda oskasid. Nad omasid tarkusi, tundsid ravimtaimi. Kõige enam oli väge peas,veres,küüntes,juustes,südames,kar- vades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks kanti kiskjate hambaid ja kihvu. Et väge hävitada raiuti pead otsast. Pea paljaksajamine tähendas väe ära võtmist. Hing: Inimese isikupärasuse kandja ning väga oluline keha elushoidmiseks. Võis lahkuda kehadest magades, surma puhul lahkus igaveseks, kuhu, pole selge. Tugev usk haua-tagusesse ellu. Hingedeajal oli vaikne aeg, mul hinged pidavat külastama kodusid. Jumalad: Tõnn, Peko, Taara. Jumalaid pidi austama ja nad pidavat elavat kujudes. Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt
Taevas oli eriti oluline ja oma väge näitas muinasinimestele äikse kaudu. Väge leiti ka mõningates sõnades ja neid kasutades sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid omasid erilist väga ja neid kutsuti tarkadeks (nõidadeks). Kõige rohkem väge arvati inimestel ja loomadel olema peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvadest ja hammastes. Selle tõttu kanti enda kaitseks või loomade väe omandamiseks kaelas erinevate kiskjate hambaid ja kihvu, vahel isegi küüsi. Surmatud vaenlasel löödi tihti pea maha või rebiti süda välja, et nende vägi hävitada Orjadelt võeti vägi ära nende päid kiilaks ajades. Noortel naistel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad mehele alistuksid Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hin kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt
vahele ajutised 0,5-0,8 m laiused tervikud, mis märgatavalt vähendavad pinnasekadusid. 3.3.2 Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel 35-45m kaugusele tuleb buldooser tagasi viia tagurpidikäiguga. Kui tagasisõidu pikkus on üle 45 m, tuleb buldooser töökäigu lõpul ümber pöörata ja tagasisõiduks edasikäike kasutada. Tagasi tuleb sõita võimalikult kiiresti. Kasutades buldooseri hõlma tagaküljele monteeritavaid kihvu võib tootlikkuse tõstmiseks tagasisõidul(tagurpidikäiguga) pinnast kobestada. Eriti on eelnev kobestamine vajalik siis, kui kasutatakse külgtiibadega ja sirmiga varustatud hõlma. Sellise hõlmaga nagu vastavad katsed on näidanud, võib pinnase teisaldamisel tootlikkust tõsta 2 korda. Külgtiivad ja sirrm kinnitatakse gõlmale nii, et nende tasapind oleks traktori pikiteljega paralleelne. Seejuures võetakse sirmi laiuseks külgtiibade ülemise ääre laius
Sordid: Dolly Mollinger, Mondragon, Palmares, Cassata, Valdrome, Orangerie jt. Mitmesugused nartsissid: sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse. Sordid: Kenellis, Taffeta. Koerahambad Koerahammas (Erythronium) on keskvarane kevadel õitsevate madalakasvuliste sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub umbes 22 liiki Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mägiaasade taimi. Koerahammas on tulbi lähim sugulane. Taime eestikeelne nimi tuleneb koera kihvu meenutavatest pikergustest teravatipulistest heledatest sibulatest. Neil on enamasti 3-6 cm läbimõõduga rippuvad õied, mille värv varieerub olenevalt liigist ja sordist valgest, kollase, violetse või purpurseni. Lehed paiknevad juurmiselt, kujult elliptilised kuni munajad rohelise põhivärvusega, millele võib lisanduda valget või punakat. Sobivad kasvatamiseks puude ning põõsaste all, samuti kiviktaimlas ja püsilillede peenras.
millest 2 asuvad silmade all. Samuti on tal 2 kohutavat, teravast ülespooldunud kihva. Ta elab savannis, kus päeval toitub aga öösel leiab varju kuiva rohuga kaetud urus, mis tuhnik on maha jätnud. Ta läheb urgu tagurpidi, nii et hirmsad kihvad, lõualuu eriti arenenud silmahambad, jäävad alati väljapääsu poole. Tüügassiga on erakordselt julge ja agressiivne loom. Täiskasvanuna peab ta kartma ainult lõvi. Lõvi on ainus kiskja, kes, vältides suure ettevaatusega tema lõikavaid kihvu, on võimeline tapma. Raisakotkad Aafrika raisakotkad kuuluvad kuude erinevasse liiki: nad on mitme suurusega, kuid kõik toituvad lõpnud loomadest. Neil on elu ringkäigus tähtis osa, sest raipeid süües hävitavad nad nakkuskoldeid. Hommikul, kui päike on savanni kuumaks kütnud ja tekitanud sooje kerkivaid õhuvoole, tõusevad nad lendu. Nad sisenevad sirutatud tiibadega nendesse vooludesse ja lasevad kanda end üles, joonistades taevasse
Kopstigude iseloomulikuks tunnuseks, millest tuleneb ka alamklassi nimetus, on mantliõõne muutumine hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Kopstigude seas kohtame nii taimetoidulisi, kõigesööjaid kui ka röövvorme. Röövvormid toituvad teistest tigudest ja harvem ussidest. Kopstigudel on hästi arenenud hõõrel ning taimetoidulistel ka paaritu hobuserauakujuline lõug. Hästi on arenenud neel. Hambad on hõõrla plaadikestel eriti pikad ning teravad ja meenutavad kujult selgroogsete kihvu. Kopsteod jagunevad kahte seltsi. 9 KLASS: LASNJALGSED Lasnjalgsed(Scaphopoda) on väikesed merelimused. Lasnjalgsete klass hõlmab väikest rühma limuseid, kelle ehituses kummaliselt liituvad ühelt poolt mõned tigudele iseloomulikud ja teiselt poolt mitmed karpide klassi esindajatele omased tunnused. Lasnjalgsed on kohastunud eranditult kaevuva eluviisiga, asustades ainult merepõhja ja olles esindatud vaid üsna väikese arvu liikidega
üsna täpselt ennustada. Kindlasti just väe olemasolu oli põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõe...
küünis salakoosolekuid ja selgitasid teistele animalismi põhimõtteid (lk 21)." 3. Sisukokkuvõte, tuues välja kesksed tegelased, probleemid, farmi muutumise põhjused ja tagajärjed. Arhetüübid. Teos algab vana Majori kõnega. Major on näituse kult ja väga lugupeetud loom farmis. "Ta oli kaksteist aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endist viisi majesteetliku väljanägemisega siga, väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud (lk12)." Major on teoses kui prohvet, kes kuulutab, milline peaks tegelikult elu olema ja mida selleks tegema peab. Kõik loomad on teda kuulama kogunenud. Major arvab, et ükskord peavad kõik loomad inimese alt vabaks saama ja kui see juhtub, siis algab õitseaeg, sest kõigis praegustes hädades on süüdi inimene. Mitmed loomad on ideest vaimustuses ja koosistumise lõpuks on kõigil selge ka Majori õpetatud laul "Inglismaa loomad"
Kui jõuate kassani, selgub aga, et teie ees seisnu ostis viimase pileti. Olete te vihane selle inimese peale? Õieti öeldes ei, sest tema koht järjekorras andis talle õiguse viimane pilet osta. Teisiti oleks lugu siis, kui sama isik oleks järjekorda vahele trüginud. Sel juhul oleks teie viha õigustatud, kuna moraalse hinnangu kohaselt käitus ta kohatult. Seega ei ole inimese viha lihtne bioloogiline tunne (nagu koertel, kes teineteisele kihvu näitavad), vaid hõlmab kaasinimeste kavatsuste ja võimaluste hinnangut. Kahetsus (kurvastus) See emotsioon tekib siis, kui me võrdleme juhtunut sellega, mis oleks võinud juhtuda. Igaüks on kogenud peaaegu jõudmist millenigi ja siis sellest ilmajäämist. Napp kaotus on hoopis valusam taluda kui kindel ilmajäämine. Loteriipilet, mille number erineb võidunumbrist vaid ühe võrra, kurvastab meid hoopis rohkem kui pilet, millel olev arv oli täiesti mööda
Metssiga (Sus scrofa) Esimesed 4-5 kuud on nad triibulised (põrsad). Edasi nimetatakse kesikuks ja täiskasvanud seaks. Kõige enam kahjustusi teinud ulukiliik. Metsseaga on võimalik sotsiaalselt sõbruneda. Välimus Põrslane (20kg), aastane loom (40-50kg), suur kult võib kaaluda 200-250kg. Kuldil on väga võimsad kihvad. Emasloomal tagasihoidlikud. Need on silmahambad, mis kasvavad kogu elu. Teritab kihvu. Kihvad on mõeldud mingil määral vaenlase vastu võitlemiseks, kuid ka turniirirelvadeks ning põhiliselt jooksuajal teise isasega võitlemiseks. Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa. Kärsa abil saab suuri kive veeretada. Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine. Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine
Kui järeldust teha ei saa, tuleb näidata, mis on valesti. 7.9. Mõned ravimid on mürgid. Kõik ravimid on tervisele kasulikud. Mõned ravimid on mürgid. M i P Kõik ravimid on tervisele kasulikud [ained]. M+ a S Mõned tervisele kasulikud [ained] on mürgid. S i P See on III figuuri kehtiv ja korrektne süllogism. Kõik eelduste ja terminite reeglid on täidetud. 7.10. Ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. Kõikidel lõvidel on kihvad. [Mitte] ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. P+ e M+ Kõikidel lõvidel on kihvad. S+ a M Mitte ükski lõvi pole mäletseja [loom]. S+ e P+ See on II figuuri kehtiv ja korrektne süllogism. Kõik eelduste ja terminite reeglid on täidetud. 7.11. Kõik lilled on taimed. Kõik roosid on taimed. Kõik lilled on taimed. P+ a M Kõik roosid on taimed. S+ a M Kõik roosid on lilled
Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja taevas(seal oli seda eriti näha äikese ajal) ent väge võis leida ka sõnades-nende abil sa nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed kes seda oskasid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi. Loomadel ja inimstel oli kõige rohkem väge peas, südames, küüntes, hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks kanti kaaelas kas hambaid või kihvu. Hing oli inimese isikupära kandja. Surma puhul lahkus hind kehast jäädavalt, magamise ajal ainult ajutiseks. Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg, surnute hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti pidulik laud. Tänapäevalgi tehakse seda mõndades peredes. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldajaid, kes asustasid vett, metsa ja kodu
Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundisid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõtu vahel üsna täpselt ennustada. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veras, küüntes, karvades ja hammastes. Loomade väe ammutamiseks kandsid inimesed kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul
omadused tasakaalustavad üksteist vastastikku nii, et ühtegi liiki ei ähvarda väljasuremine. Vaatamata sellisele ettenägelikule jaotusele olevat Epimetheus siiski ühes osas olnud ettevaatamatu – kui ta viimaks inimeseni jõudis, siis selgus, et kõik “pääsemisvahendid” olid juba välja jagatud. Nii polegi inimesel piisavaid bioloogilisi eeldusi enda elualalhoiuks, nagu need on sünnipäraselt olemas teistel elusolenditel – ei kihvu ei küüniseid ei karvkatet ega muud selletaolist. Inimene on niiöelda “bioloogiliselt puudulik” olend (Arnold Gehlen). Et nüüd inimsugu välja ei sureks, pidi sekkuma Prometheus, kes varastas Hephaistose, sepakunsti ja käsitöö jumala, tagant tule ja tõi selle inimestele. Antud juhul sümboliseerib see tuli erinevaid techne`sid – teadmisi ja oskusi. Seda müüdi osa võiks interpreteerida nii, et inimene kompenseerib oma bioloogilist
Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi ja oskasid üsna täpselt ennustada. Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste targad olid väga kuulsad. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kisjkate hambaid kihvu ja küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast või võeti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaksajamine tähendas nende väe äravõtmist ning noorukitel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu
Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi ja oskasid üsna täpselt ennustada. Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste targad olid väga kuulsad. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kisjkate hambaid kihvu ja küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast või võeti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaksajamine tähendas nende väe äravõtmist ning noorukitel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et
aedu, tööriistu ja paate. http:// www.shipsonstamps.org/topics/html/eric.htm Enamik inimesi elas mere ääres või siis suurte jõgede-järvede kallastel, kus leidus kala. Kala söödi palju ja mõnes külas oli kalapüük tähtsam kui põllumajandus. Toidulisa andis ka jaht. Hirvede ja põtrade kõrval küttisid viikingid kaugel põhjas mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said nahka, kihvu ja rasva), püüdsid vähki ning korjasid linnumune. Viikingid ei kogunud rikkusi mitte ainult röövides, vaid ka kaubeldes. Nad olid oskuslikud meresõitjad ja kauplesid kõikjal Euroopas, aga ka Aasias, kuhu sõideti mööda jõgesid. Viikingite laevad olid kõige kaunimad ja vastupidavamad Euroopas. Laevasepp pidi olema tark ja osav mees. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves.
9. Muinaseestlaste usund (31-35) : Vägi - Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast
Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Mõndasid kive, allikaid ja puid hakati, arvates nende väge olemasolu, pühaks pidama. Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. *Animism- elusa ja eluta looduse hingestamine. (arvati, et kuul, päiksel, puudel jne. on ka oma hing.) *Uku- muinasaja jumal Eestis. *Tõnn- Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.(Setudel seisis viljasalves Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel) *Hing- inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing
Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said jumalad maailma valitsejaks. Esimesed inimesed olid kas maast sündinud või jumalate poolt maamullast voolitud. Nad olid kaitsetud ja väetid polnud ju neil ei kihvu, küüniseid, sarvi ega paksu karvkatet. Õnneks asus neid toetama kaval ja riukaline titaan Prometheus, kes oli otsustavas võitluses Zeusi poole hoidnud ja temaga seetõttu heades suhetes. Prometheus õpetas inimestele tsiviliseeritud eluks tarvilikke oskusi, muuhulgas ka jumalatele ohverdamist. Ta tappis ja tükeldas ohvrilooma ning korraldas siis kavalalt asja nii, et Zeus valis jumalate jaona välja söögiks kõlbmatud tükid, jättes söödavad osad inimestele
Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said jumalad maailma valitsejaks. Esimesed inimesed olid kas maast sündinud või jumalate poolt maamullast voolitud. Nad olid kaitsetud ja väetid polnud ju neil ei kihvu, küüniseid, sarvi ega paksu karvkatet. Õnneks asus neid toetama kaval ja riukaline titaan Prometheus, kes oli otsustavas võitluses Zeusi poole hoidnud ja temaga seetõttu heades suhetes. Prometheus õpetas inimestele tsiviliseeritud eluks tarvilikke oskusi, muuhulgas ka jumalatele ohverdamist. Ta tappis ja tükeldas ohvrilooma ning korraldas siis kavalalt asja nii, et Zeus valis jumalate jaona välja söögiks kõlbmatud tükid, jättes söödavad osad inimestele
muutused on vahepeal olnud kiiremad, kui evolutsioon neile järgi jouab. Loomulikult pole mõeldav keskkonnamuutuste ennustamine. Nii kannatavad tänapaeval paljud liigid inimmõju järsu suurenemise all, millega nad pole veel kohastunud. Iga organism pärineb oma vanematest ja saab oma vanemate geenid. See on paratamatus. Üldjuhul ei saa omandada geneetilisi tunnuseid, mida meie vanematel pole. Nii ei saa kaelkirjak endale kihvu isegi siis, kui see väga kasulik oleks. 46. Mis on sotsiobioloogia? Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal. Näiteks kuldnokad toituvad väikestes gruppides, ööbivad suurtes parvedes kuid pesitsemisajal elavad nad paarikaupa ja kaitsevad teiste kuldnokkade eest oma territooriumi. Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena
Kui kehtiva süllogismi lõppjäreldus on üldine või ühe osalise eelduse puhul ka osajaatav, siis pole ümberpööramisel piiranguid. Sel juhul võime loobuda uue süllogismi lahendamisest, vaid saame kohe teostada järelduse ümberpööramise teel. Vastus: antud eeldustest saab järeldada, et mõni tervisele kasulik aine on mürk ja seda ka ümberpöördult. Ü6.2. Tehke süllogismide abil kindlaks, mida saab järeldada esitatud eeldustest. 6.2.1. Ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. Kõikidel lõvidel on kihvad. 6.2.2. Kõik putukad lendavad. Kõik kärbsed lendavad. 6.2.3. Ükski laps ei olnud kurb. Kõik lapsed olid põgenikud. 6.2.4. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõik kassid on imetajad. 17 Tüüpülesanne 6.4. Entümeem esitatakse kahe lausega nii, et üks neist on esile toodud kui lõppjäreldus, või kahest lausest koosneva liitlausena, millest üks on lõppjäreldus. Üks eeldus on varjatud, seda loetakse vaikimisi tõeseks. Tuleb leida varjatud eeldus.
Kui kehtiva süllogismi lõppjäreldus on üldine või ühe osalise eelduse puhul ka osajaatav, siis pole ümberpööramisel piiranguid. Sel juhul võime loobuda uue süllogismi lahendamisest, vaid saame kohe teostada järelduse ümberpööramise teel. Vastus: antud eeldustest saab järeldada, et mõni tervisele kasulik aine on mürk ja seda ka ümberpöördult. Ü6.2. Tehke süllogismide abil kindlaks, mida saab järeldada esitatud eeldustest. 6.2.1. Ühelgi mäletsejal ei ole kihvu. Kõikidel lõvidel on kihvad. 6.2.2. Kõik putukad lendavad. Kõik kärbsed lendavad. 6.2.3. Ükski laps ei olnud kurb. Kõik lapsed olid põgenikud. 6.2.4. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõik kassid on imetajad. 17 Tüüpülesanne 6.4. Entümeem esitatakse kahe lausega nii, et üks neist on esile toodud kui lõppjäreldus, või kahest lausest koosneva liitlausena, millest üks on lõppjäreldus
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
