Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega allogeenne suktsessioon - mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Antibioos - on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Areaal - on mingi liigi isendite esinemisala. Aridifikatsioon - Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.
Bakterid. Konkurents ei vaja üksteist, liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu. Näiteks taimed valguse pärast, loomad partnerite saamisel. 1. Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted (0/+-): Kommensalism üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik 1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega, keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel. 3. Parasitism (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit/peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga.
Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased
teisele. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne.
Allogeense puhul põhjustavad muutusi välitegurid. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osald hävinud elustikuga kasvukoht. Homöostaas – bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Fluktuatsiooni - populatsiooni arvukuse muutused mõne kuni kümne aasta jooksul. Allelopaatia – eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Kommensalism – kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele osalisele kuid kasutu teisele. Protokooperatsioon – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise. Degradatsioon – viljaka mulla kahjustamine või hävimine inimtegevuse tagajärjel. Permakultuur - inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid
toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi · Antibioos- organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism · Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline · Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides
Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi Antibioos- organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi – puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi – üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis
nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted Mõiste Liik 1 Liik 2 Kisklus + - Üks saab kasu, teine kahju Allelopaatia + - Ühele liigile kasulik, teisele Kahjulik taimed Parasitism + - Üks saab kasu, teine kahju Amensalism 0 - 1 liik takistab või pidurdab Teise liiki, aga ise sellest Kasu ei saa Mõlemale osalisele kasulikud suhted Sümbioos + +
Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid
Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi ANTIBIOOS- organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. ALLELOPAATIA- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline SÜMBIOOS- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene
tähtsaim liik · Koaktsiad on orgamismide suhted · Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. · Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi · Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. · Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega · sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. · Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). · Protokooperatsioon
tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. ____________________________________________________ 3. KOMMENSALISM- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Vs samblik ja puu ANTIBIOOS mikroobide suhe mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. ALLELOPAATIA on antibioosi vorm. Eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. KISKLUS on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes. PARASITISM eri liiki organismide toitumissuhe kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks, põhjustades peremeesosrganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Nt Leht ja lehetäi, inimene ja puuk.
üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus
Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem
mõju põhjaloomastikule. Kui lagunemine leiab aset jää all, võib hapnikupuudusse jääda kogu veekogu, sestap võivad kalad talvel hukkuda. Vetikate kahjulikku mõju seostatakse nende võimega eritada keskkonda toksiine ehk mürke, mis peale vee-elustiku võivad mõju avaldada ka inimesele. Paljud vetikate toksiinid mõjutavad ka teisi vetikaid. Allelopaatia nime all tuntud strateegia on üks hea võimalus tüütutest konkurentidest vabaneda. Sellega on osaliselt seletatav ka õitsenguid põhjustavate liikide ülekaalus olek. Nüüdisajal on kindlaks tehtud 70 sinivetikate toodetud mürki. Enim levinud on mikrotsüstiini ja anatoksiini eri variatsioonid. Kõige toksilisemaks peetakse aga saksitoksiini (tabel 1). Just seda toksiini sisaldavaid kapsleid olevat kasutanud Teise maailmasõja ajal paljud saksa spioonid, et end
vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Protokooperatsioon kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on
üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid
üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid
Üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid
eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või terve elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. 103. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. 104. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. 105. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. 106. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. 107. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise,
hulga muutused; * liikide arvu muutused; * tsüklomorfoos - raku kuju muutused (näit. niidi laiuse või pikkuse muutumine, jätkete pikkuse muutumine). Sesoonset dünaamikat kontrollovad faktorid - *varakevadel valgus*siis biogeenid, Si ränivetikatel*siis stratifikatsioon e kihistus (osa vorme settib)*aeg-ajalt ärasöömine e. kisklus (grazing), entomoloogid kasutavad terminit sööm*sügisel jälle valgus Bioloogilised faktorid (vähemalt 5) - 1. allelopaatia - eritiste mõju; 2.antagonism eri liikide ja rühmade vahel. Väga levinud looduses. On ka positiivseid mõjusid. Tegelikkus on paljude erinevate mõjude summa. Siia kuulub ka toidukonkurents 3. autoinhibeerimine, kui üht liiki on liiga palju. Elutegevuse eritised mõjuvad pärssivalt populatsiooni paljunemisele. Samuti mõjub isevarjutamine. 4. bakteriaalse lagunemise produktide mõju, võib olla nii positiivne kui negatiivne.5. ärasöömine
Eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt fakultatiivne (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel obligaatne (laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Antibioos organismide (pms) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või
o antibioos, organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B - 0 0 0 (B eritab A-le ohtlikke aineid) Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism o allelopaatia, eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Üks antibioosi vorme. o kommensalism, kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + 0 - 0
eritatud mürgid) • Raskemetallid e vastu võitlemiseks taim kas ei võta neid sisse (epidermis, mükoriisa) • Või kuhjab need vakuoolidesse, (fütokelaadid – glutatiooni baasil tekkinud polümeersed ühendid, mis seovad raskemetalle) • Fütoremediatsioon – raskemetallide jt mürgiste ainete eemaldamine pinnasest resistentsete taimeliikide kasvatamise ja äraveoga. Allelopaatia on teiste taimede (või ka sama taime) poolt eritatud mürkainete mõju kasvule. • Fenoolsete ühendite eraldumine mulda võib pidurdada teiste taimede kasvu. • Allelopaatsed ühendid on näiteks fenüülpropanoidid, bensoehape, kohvhape, feerulahape. Viimased kaks esinevad juureeksudaatides ja varises üsna suurtes hulkades ja takistavad seemnete idanemist. • Paljud fenoolsed ühendid muutuvad toksiliseks alles väliskeskkonnas (UV-A mõjul nt). Nii ei
kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. Ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosis või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seadupärane toitaineterohkes keskkonnas. Antibioos organismide mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastatikune mõjutamine keemiliste ühenditega ning see võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Kisklus röövlus. Antagonismi iseloomik juht: üks loom sööb teisi. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe.
Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr
Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus (allelopaatia) Taimede vastastikune mõjutus erinevate ainevahetusproduktide kaudu (juureeritised, jäänuste lagunemisel tekkivad ühendid) Juureeritised on taimede ainevahetuse heitproduktid, mida sama kultuur ise ei kasuta. See on söödaks mulla mikroorganismidele Kahjulike produktide kuhjumine pärsib taimede kasvu Orgaaniliste väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganisme ja vähendab negatiivset mõju Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus 1
omadused ◦ Sihtmärgi tingimused ◦ Levisest, levisefond (tagavara, maakasutuse ajalugu, aeg viimase häireni, naaberalade koosluste koosseis) ◦ Seemne s(t)aatus ◦ Ressursside kättesaadavus (koosluse mulla koostis ja sümbiondid, mikrotopograafia, koha ajalugu) Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Liikide omadused ◦ Vastavus (keskkonna)tingimustele ◦ Keskkonnastressi taluvus ◦ Interaktsioonide sh Konkurentsitaluvus ◦ Allelopaatia ◦ Ökofüsioloogia (Nõuded idanemistingimustele; Idanemisviis (kiire/aeglane, kevad/sügis); Assimilatsiooni tase (FS); Kasvutase; Populatsiooni diferentseerumine ◦ Elulugu (Allokatsiooni muster; Paljunemise ajastus; Paljunemisviis; Käitumuslikud eripärad; Peab olema võimeline levima) Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Koha olemasolu ◦ Suureskaalaline häiring ◦ Suurus, ulatus ◦
Eelvilja mõju saagile Kaer 0,13 0,22 -0,03 0,53 0,21 Segatis 0,21 0,69 0,56 0,74 0,55 Ristik 0,43 0,72 0,59 0,57 0,58 Kartul 0,28 0,74 0,94 0,90 0,72 Allelopaatia - Taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahjulik mõju teisele taimele. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu, suhkrupeet raps, lina hernes, kapsas raps, söödapeet raps.
Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad, vaatamata asjaolule, et nende toiduobjektid on uhed aeglasemad organismid maailmas, on sageli vaga valedate jalgadega. Saaklooma pikad jalad aga nouavad ka kiskjalt pikemaid jalgu. Kiskjate ja saakloomade populatsioonid pusivad tasakaalus vaid tanu evolutsioonilisele voidujooksule. Kui molema liigi jalad oleks poole luhemad, pusiks tasakaal endiselt. Ehk, selleks, et paigal seista, tuleb edasi liikuda. 62. Allelopaatia- on liikidevaheline vastasmõju, mis esineb peamiselt seentel, bakteritel ja mõningatel taimedel. Üks pool saab kasu, teine kahju. See seisneb keemiliste relvade kasutamises maa-ala hõivamisel. Vast koige tuntumad on siin antibiootikumide kasutamine seente poolt konkureerimaks edukamalt bakteritega. Nimelt pole looduslikud antibiootikumid mõeldud mitte inimestel ja kari- ning lemmikloomadel esinevate bakterite põhjustatud haiguste raviks, vaid seente relvana konkureerimaks bakteritega
Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Endla Reintam, 2008/2009 40 Näit. seen Penicillum bakteritega. Esimene eritab antibiootikume, mis tapab baktereid. Üks antibioosi vorm on allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline Koaktsioonid Tähtsamad suhtetüübid Kokkusaamise Lahus elu korral korral A B A B Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted
Neid nõudeid tuleks kindlasti arvestada ja ettevaatlik olla, sest paljud mullas talvituvad haigused (suur osa seenhaigusi) on kasvuaegselt kas raskesti tõrjutavad või on tõrje kallis ning väga pikaajaline. Seetõttu võibki tootja end järsku leida olukorrast, kus teatud kultuuride viljelemine mõnel põllul on praktiliselt võimatu. Eriti tähtis on eeltoodud põhimõtetest kinnipidamine seemne- või keemiavabal kultuuride viljelemisel. 9.3 Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus (allelopaatia) Selle all mõistetakse taimede vastastikust mõjutust erinevate ainevahetusproduktide kaudu. Need ained võivad olla nii juureeritised kui ka eelkultuuri jäänuste lagunemisel tekkivad ühendid, mis pärsivad või soodustavad järelkultuuri kasvu. Juureeritised on taimede ainevahetuse heitproduktid, mida sama kultuur ise ei kasuta. Tavaliselt on need söö- daks mulla mikroorganismidele, kuid kui kasvatada ühte kultuuri pikemalt samal kohal, langeb mulla bioloogiline
Tendents grupeeruda on pöördvõrdelises sõltuvuses arengujärgu liikumisvõimega (seemned, spoorid jne). Sotsiaalne hierarhia ja isendite spetsialiseerumine. Populatsiooni struktuur: isolatsioon ja territoriaalsus. Tavaliselt kujuneb isolatsioon välja järgmistel põhjustel: 1. defitsiitsete ressursside kättesaamise pärast konkureerimine isendite vahel, 2. otsene antagonism (käitumine, keemiline isolatsioon – antibiootikumid, allelopaatia) Individuaalsed alad, territoorium (vt joonis). Joonis. Individuaalsed alad ja territooriumid (s.t. kaitstavad individuaalsed alad) erinevatel loomadel. A ja C – 15 kilpkonna individuaalsed alad 2 ha suurusel maal (A-isased, C- emased). See liik ei kaitse oma ala, vaid varjub häda korral. B ja D – Laulurästa territooriumid 1955. ja 1956. aastal Oxfordi botaanikaaias. Numbritega on tähistatud rõngastatud territoriaalsete paaride isased linnud
annaabi.ee 
