Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud Orjad Rõivastus ja soeng Riidetükk ümber keha heidetud Pükse ei kantud, neid peeti barbaritele kohaseks Juuksed olid pikkad Naistel keerulised soengud, sageli ka meestel Peloponnesose sõja algus Teravnesid Sparta ja Ateena vastuolud Sparta moodustas Peloponnese liidu koos teda toetavate linnriikidega Ateena kitsendas nende kauplemisõigusi
Nemad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Kodanikeks olid vabad meessoost põliselanikud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja barbarid. Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid
ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele. Spartas kuulusid kodanikuigused sjameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja ksitlistel kodanikuigused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord. Kehtis arusaam,et kik kodanikud on vrdsed. Ateena krgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis kis regulaarselt koos ja otsustas kik riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavgi. Spartas oli sjakunsti krgeim tase
BULEE e nõukogu STRATEEGID 500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e
· Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu ja 10 strateegi (väejuhti). Igal aastatl pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu heitmise teel. Vaid strateegid valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Ateena kodanike hulka aga ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased.
frantsiisoperatsioon, sihtasutus, sotsiaalne või organisatsiooniline võrgustik - või kõik eelpoolmainitud. Täna, mil Al Qaedal on rohkem liitunuid, on võrgustiku- ja frantsiisikontseptsioon küll alles jäänud, kuid rõhk on nüüd pandud Al Qaeda arenemisele detsentraliseeritud, amorfseks ideoloogiliseks liikumiseks - globaalseks dzihaadiks. Kuna nõnda vähe Al Qaeda organisatsioonist on kindlat, siis peavad terrorismivastased analüütikud ja strateegid olema valmis adapteerima oma vaateid vahetunud realiteetide ja väljavaadetega. Näiteks uus võimas Bin Ladeni juhitud löök Ameerika pinnal võib raputada analüütikud tagasi usku, et Al Qaeda tuumik on jäänud (või on taasehitatud) tugevaks, keskseks üksuseks, millel on efektiivne juhtimis- ja kontrollivõime. Samuti ka kuigi Al Qaeda võib näida amorfsena (s.t. kujutuna), siis sügavam reaalsus võib olla, et see on polümorfne,
saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati
Valitsemis- peale sõjaväe (30 liiget üle 60 ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja korraldus eluaasta) rahu üle, valis: 2 kuningat- neile allus sõjavägi, Heliaia e vandekohtus 6000 vandemeest, täitsid mõistis õigust, kohtunikud valiti liisku heites preestrikohuseid(sõjapealikud, Strateegid tähtsamad riigiametnikud (10), päritava võimuga) sõjaväe ja laevastiku ülemad, valiti 5 efoori (igal aastal kõigi kodanike hääletamisega rahvakoosolekul seast valitavad riigiametnikud, Bulee e nõukogu 500- liikmeline, korraldas kontrollisid kuningate ja teiste koosolekute vahel riigiasju, liikmed määrati
teevad võib - olla kergemini mõistetavaks selle, kuidas ta on köitnud nii mitmete põlvkondade kujutlusvõimet. Igaüks, kes on kunagi elanud koos kassiga, nõustub ilmselt, et nad on üldiselt väga targad loomad. Nad on vilunud olukorra analüüsijad ja sageli kärmed õppima, kuidas näiteks valgust välja lülitada või ust, kõige sagedamini toidu- ja külmkapi oma, avada. Kassid on ka terased oma ümbruse jälgimisel, head strateegid jahikäigul saaki püüdes ja meie meeleolude ja tunnete peaaegu et silmapilksed tõlgendajad. Kassidel näib olevat ka võime ette näha teatud sündmusi ja paljud inimesed usuvad, et neil on meelteväline taju. Kasside puhul oleks täpsem öelda suurepärane tundemeele taju, sest neil on ebatavaline võime näha, kuulda ja tabada muutusi õhkkonnas, mis võimaldab neil reageerida palju varem, kui meie aru saame, et midagi on juhtumas. Kassidel on tähelepandud ka ravimisvõimeid
527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitikas võeti tema eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Võidukates sõdades läänes vallutati Itaalai, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosaja Vahemere saared. Kogu riigis moodustati provintside asmele uued piirkonnad - teemad, mille eesotsas olid kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000- 5000-mehelist talupoegade - stratiootide maakaitseväge. 1054. aastal toimus kirikulõhe Lääne-Euroopas. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne- Euroopa katoliiklusest jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. 1204. toimus Neljas Ristisõda ning Bütsantsi kultuuriväärtuste häving. 1261. aastal õnnestus riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia.
Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmekine nõukogu ja rohked riigiametnikud kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti). Nad kõik pidid alluma rahvakoosoleku otsusele. Igal aastal pandi ka 6000 kohtunikku. Nende seast nimetati omakorda igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtu koosseis. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast ka väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitöö kõrvale jätta ja üksnes riigiasju ajada. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas otsene, vahendamata demokraatia -- rahvas ei valinud riiki juhtima esindajat, vaid tegeles sellega ise.
Realiseerunud niss - see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) - organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel - (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kôige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hôlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/vôi lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kôikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni vôimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lôimetishoole, surevus väike ehk pikk
Realiseerunud niss see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hõlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lõimetishoole, surevus väike ehk
ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa lemmiktütar, Poseidon merejumal, Hera Arese ja Hephaistose ema, Apollo- Talent Kreeka jumalate seas. Artemis jahijumalanna, Hermes- jumalate käskjalg, Hades allmaailma valitseja, Demeter viljakusejumalanna, Dionysus- veinijumal. Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin
metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid nõukogu(bulee) > 500 liiget, määrati liisuga, kohtunikud(heliaia) > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga, strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel 13.sport kreeekas Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion spordiväljak, riietus- ja pesuruum. Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM- e Zeusi auks, lemmikalad jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus ( kaugus, ketas, oda, jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat
välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena
tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased. Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks
Tegevust hakati kutsuma filosoofiaks mis tähendab tarkuse armastust. Tänu filosofeerimisele ja tekitatud küsimustele alustasid inimesed end ümbritseva uurimist. 2. Võrdle Ateena ja Sparta riigikorda ! Ateena ja Sparta riigikord meenutab veidi demokraatia versus diktatuur olukorda. Ateenas oli kasutusel otsene demokraatia ning rahvakoosolekutel võisid osaleda kõik kodanikud kus siis hääletati ametikohtadele nõukogu, kohtunikud ning strateegid. Kodaniku õiguse siaid kõik täisealised, meessoost põliselanikud. Spartas aga said kodaniku õiguse vaid spartaadid ning riiki valitses sõjavägi. 3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks mõne loo nende kohta. Artemis Artemis oli jahijumalanna.Väidetavalt oli Artemis parim kütt. Artemisele meeldis väga loodus ja loomad ning ta oli nende kaitsjaks. Jahijumalanna vihastas aga kergelt ning vihselt oli ta väga ohtlik
4) Igal aastal pandi ametisse 6 000 kohtunikku. 500 nõukogu ehk BULEE 1) Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eripiirkondadest valitud paljude kanditaatide seast. Strateegid 1) Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. 2) Allus rahvakoosoleku otsustele. Kuidas tagati vaeste kodanike osalemine valitsemisasjades? Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast väikest palka.
Asukoht Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas Atika maakond Kesk-Kreekas Ühiskonnakihid * 5 efoori Kodanikkond suur. Ateenlaste * 2 kuningat orjastamine oli seadusega keelatud. * geruusia (vanemate nõukogu) Ametnike hulgas olid tähtsaimad * sõjavägi väejuhtide strateegid. Igal aastal * spartiaadid (seotud seati ametisse 6000 kohtunikku sõjaväekoosolekutega-apelladega) * perioigid ümberkaudsed elanikud(sõjaväekohustus sõja korral) * helioodid (õigusteta maaharijad) Kodanikud Sparta kodanikkond spartiaadid. Kodanikud: kõik täiskasvanud
feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast (stratioodidest) koosnevate maakaitsevägedega, keda juhtusid asehaldurid ehk strateegid, kes omakorda valitsesid teatud piirkondades ehk teemades. Stratioodid said selle eest pärandatavat jaosmaad. 11. saj kaotas ka selline maakaitsevägi tähtsuse, kuna enamik stratioote laostus suutmata osta moodsat relvastust. Asemele asusid suurfeodaalidest koosnevad ratsaväed, mis viisid feodaalühiskonna suurenemiseni. 1054. a kirikulõhe tekkis Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisus slaavi maade ristiusustamisega.
Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika 2 päritava võimuga kuningat rahvakoosolek rahvakoosolek Rahvas eFoorid-5 Strateegid aristokraatlik Demokraatlik sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus Agoraa-turuplats Kitoon-riide ese, napilt põlveni, õlgadelt kinnitatud, sageli vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga
Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia
Keskseksiduks on seisukoht, et igal aregustaadiumil tähtsustatakse üht bioloogilist funktsiooni(söömine, joomine jne). Funktsiooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodis. STAATIUM VANUS KIRJELDUS Oraalne(suuline) 0-1 Anaalne(tagumik..) 2-3 Falloslik(noku) 4-6 Latentne 6-nooruk Genitaalne - u25a Minakaitsemehhanismid -alateadlikud strateegid, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks (rünnak ja kaitse) 1.Repressioon-väljatõrjumine. Negatiivsed impulsid lükatakse alateadvusesse tagasi. 2.Regressioon-tagasilangus. Inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varasemal arengutasemel. 3.Asendusreaktsioon-negatiivne tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. 4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele
· Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek o kogunes iga 10 päeva tagant o Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi o Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · õukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu heitmise teel eelnevalt valitud kandidaatide hulgast · Erandiks olid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike poolt ühiselt · Riigimeestele maksti riigikassast ka väikest palka o See tagas selle, et ka vaesemad said osaleda valitsemises · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud
ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see
poliitilisi õigusi ja Heloodid-orjad Ateena-Hõlmas Atika maakonda.Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Aoloni reforme,kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.Lõplikult kinnitus Ateena demokraatia Periklese ajal. Kihid- Kodanikud-vabad meessoost täisealised ning nende naised ja lapsed.Metoigid-vabad ( ei omanud kodanikuõigusi) ja Orjad. Valimiskorraldus: Rahvakoosolekud võisid toimuda kui kohal oli vähemalt 6000 meest. Tähtsamad mehed olid strateegid. 7.OM,teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros-OM peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna_kreekas. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid.Naistele oli keelatud.OM oli palju alasi.Võitjad kirjutati üles,mille nimekirja kasutati ajaarvamises.Kanti ette pillimängu ja luulet.OM olid suured pidustused.Teater-Draamakunst sai alguse veinijumala Dionysosele pühendatud koorilauludest.. Ja hakati neid Ateenas lavastama. Käiku tulid zanrid nagu Tragöödiad,ja Komöödiad
mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas.
sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud?
seadusete ja planktiliste organismide agregeerunud ruumilise leviku vahel Monod võrrand: (x) kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () kasvukiiruse sõltuvus valguse intensiivsusest; () valguse intensiivsuse sõltuvus fütoplanktoni biomassist; () fütoplanktoni arvukuse sõltuvus toitainete kättesaadavusest; () liikide arvu sõtuvus ökoloogiliste nishide hulgast Logistiline võrrand: () liikide loogiline järgnevus suktsessioonis (r-strateegid ! K strateegid); () liikide tekkimine ja väljasuremine evolutsioonis; () toitainete omastamise kiirus sõltuvalt pH-st; () fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () herbivooride kasvukiiruse sõltuvus fütoplanktoni liikide arvust. Droopi mudel: () fütoplanktoni raku settimiskiiruse sõltuvus raku suurusest; (x) fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus
Võim koondus aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. demokraatia- demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. spartiaat- vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed Spartas perioig- vabad poliitiliste õigusteta inimesed Spartas helood-orjad Spartas Perikles-Ateena riigimees, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. Nõukogu-Ateenas kontrollis riigiametnikke buklee e. nõukogu. Strateegid- Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Pedagoog-Vana-Kreekas oli pedagoog usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 5. teab Kreeka laienemist ning oskab näidata kaardil
Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
Ka videolaenutused on hädas nüüd, kui on tekkinud kaabli- ja satelliidipõhised videotellimisteenused ning interneti videosaidid nagu YouTube. • ostja jaoks on asendustootele ülemineku kulud madalad, nt patentravimimargi vahetamine argitoote vastu ei ole tavaliselt eriti kulukas, mistõttu ongi üleminek argitoodetele (ja hindade langus) nii ulatuslik ja kiire. Strateegid peavad eriti suure hoolega tähele panema teistes valdkondades toimuvaid muutusi, mis võivad teha nende tootest vägagi atraktiivse asenduse. Näiteks: kui plastmaterjale täiustati, sai paljudes autoosades nendega terast asendada. KONKURENTS OLEMASOLEVATE RIVAALIDE HULGAS. Sellisel konkuretsil on mitmeid vorme, sh hinnaalandused, uute toodete tutvustused, reklaamikampaaniad ja teenuste parandamine. Suur konkurents piirab valdkonna kasumlikkust. Mil määral konkurents
Ta oli harimatu.tahtis SKS mereriiki teha.Bismarckile ei meeldind,yritas survet avaldada,lasti lahti 1890.Uus oli Caprivi.Alandas kaitsetolle,lyhem tööpäev.1894 Caprivi vallandati.C von Hohenlohe.tõstis kaitsetolle.riigipäevahoone ehitati valmis.Kaubanduskoodeks.Välispoliitika:SKS otsis liitlasi.Tehti kolmikliit-A.U ja SKS 1879 ning ITL 1882.Bismarck ei tahtnud kolooniaid vallutada,siiski tegi seda. (togo,kamerun,uus-guinea)skslased olid head strateegid,aga halvad kolonisaatorid- palju ylestõuse.UUs kantsler Bülow.1900-1914:Jätkus majandusime.Toorainepuudus.Suurem export.Koostöö teiste riikidega.Bülow jätkas Bismarcki liini.Tõsteti kaitsetolle-raha sõjaväele ja laevastikule.Aafrikas oli 1904 ylestõus,parlament raha ei andnud,et maha suruda,Bülow saatis laiali,uus valitsus andis raha.Võidujooks INGL laevastiku pärast,jäädi alla.Treednaut.Tõsteti jälle makse,valitsus lagunes,keiser vallandas Bülowi
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe.
Kodanikud olid linnriigi vabad kes tegelesid riigi valitsemisega ja sõjaliste meessoost täiskasvanud harjutustega. põliselanikud. Enamik elanikkonnast olid vabad inimesed, kellel Riigiasju arutati rahvakoosolekul. puudusid kodanikuõigused. Nad ei saanud osa võtta Kõige tähtsamad riigiametnikud olid riigi valitsemisest, vaid tegelesid käsitöö, strateegid, keda valiti igal aastal põlluharimise, sõjaväeteenistusega. rahvakoosolekul kodanike seast (pidid Kõige alam seisus heloodid (orjad) olid õigusteta. olema kõige auväärsemad). Sparta riiki juhtisid 2 kuningat. Nende ülesanneteks Lisaks hääletamisele rahvakoosolekul olid sõjaväe juhtimine, ohverdamine. Vanemate tegutsesid kodanikud riigiametites ja nõukogu kontrollis kuningate tegevust. olid kohtunikeks
kuningad, kes juhtisid riiki ja sõjaväge ning täitsid kõrgema preestri kohustusi).. 5 eufoori (riigiametnikud) Ateena hõlmas Atika maakonna. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud, (vanemad kui 20 a) ning nende naised ja lapsed. Metoigid vabad (ei omanud kodanikuõigusi) Orjad Valitsemiskorraldus Rahvakoosolek (ekleesia) algas, kui kohal oli vähemalt 6000 meest (kogunes iga 10 päeva tagant). Rahvakoosolekul valiti: Strateegid (10) nõukogu ehk bulee (500) vandekohus ehk heliaia (6000) riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta)
Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi Heloodid - orjad Orjad(u. 200 000) Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis Valitsemiskorraldus rahvakoosolek alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 (koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia
Eesmärgiks Rootsi viimine sõtta Venemaaga. Propagandaks kasutati ära Rootsi kulleri tapmist Sileesias vene sõjaväelaste poolt tagasiteel Türgist 1739. a. Loodeti Vene printsessi Jelizaveta toetust, kes ei saanud vastu ootusi troonile. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Riiginõukogu kinnitas 1741. a. juulis sõja. Rootsi armee oli halvas olukorras, kuid laevastik Vene laevastikust parem. Armeejuhid olid halvad strateegid. Viiburit ja Karjalat rünnati liiga hilja, et need vallutada. Jelizaveta teostas Venemaal riigipöörde ja rootslased sõlmisid temaga relvarahu ilma alasid saamata. Räägitakse läbi uue monarhi võimuletuleku üle Frederik I asemel. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Relvarahu ei kasutatud ära armee tugevdamiseks. Armeed laastasid haigused. 1742. a. august Helsingis allkirjastatakse kapitulatsiooniakt. Venelased vallutavad kogu Soome.
kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus, kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ.3)Eksisteerisid erinevad parteid nn hipodroomiparteid. Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva maal moodustasid talupojad, linnas arvukas käsitööliste ja kaupmeeste hulk, kes olid ühinenud kolleegiumitesse. Kõige tugevamaks valitsejaks oli Justianus I 527-565a. Tema naise nimi oli Theodora, kes oli enne Justianusega kohtumist tsirkuses akrobaat/esineja, kes esines väga nappides riietes ja kelle elukommete kohta võib ka küsimärke panna. Lasi ehitada
Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle ees võrdsed, rahvakoosolek iga 10.päeva 60.aastate nõukogu e. Geruusia, peale selle tagant, kui ei olnud rahvakoosolekut, siis valiti 5 eufoori, kes pidid kontrollima valitses nõukogu ja sealt hulgast valitud kuningate ja teiste võimu kandjate tegevust strateegid Haridus: poistele, eesmärk kavatada Poistele, pidid minema sõjaväkke, pidid kodanike, kes on väga haritud kunstis olema mentaliteetselt tugevad, peamine siht 7-14.aastat kool, kus õpiti lugema, homerose arendada sõjaväelist käitumist, 20.aastaselt eeposed, sportlikud harjutused, 18-20 veetsid täisväärtuslikud sõjaväelased piiriteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse Igapäevaelu, meelelahutus, kunst ja kultuur (sh sport ja
Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas
-kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus)
elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11. sajandist kaotas maakaitsevägi tähtsuse, kuna stratioodid ei suutnud osta moodsat raskerelvastust. Professionaalsete sõjameestena tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased, mille üksused sarnanesid Lääne-Euroopa rüütliväega - Bütsantsi ühiskonna feodaliseerumine, mis süvenes ristisõdadega. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054
Demokraatia-suurim võim oli rahvakoosolekul. Aristokraatia-aristokraatide võim. Võimul rikkamad inimesed ja riigiametnikud. Türannia-riiki valitses üks ainuvalitseja-türann-mõni üksik abiline. Ateena valitsemiskorraldus-Demokraatlik, kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikud olid kõik vabad mehed sõltumata varanduslikust seisukorrast. Atika elanike orjastamine oli keelatud. Nõukogu liikmed, kohtunikud, riigiametnikud valiti liisu teel. Strateegid valiti kodanike seast. Sparta valitsemiskorraldus: Sparta riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium. See tungis ka Balkanile. Kreeklased suutsid võita kaks otsustavat lahingut: Maratoni
…, 2008). Nendel aastatel oli Ateena Hellase võimsaim riik ning kujunes välja riigikord, mille viis täiuseni Perikles (Antiikdemokraatia …, 2016). Võimeka väejuhi, diplomaadi ja poliitikuna valiti ta aastatel 443-429 eKr kogu aeg I strateegiks ehk juhiks. Tema valitsusajal said kõik kodanikud üldised ja ühetaolised poliitilised õigused, kaotati kõik varanduslikud piirangud. Perikles seadis sisse riigiametnikele palga maksmise ning ametnike valimise asemele tuli liisuheitmine. Strateegid, laekahoidjad ja veel mõned eriteadmisi nõudvad ametikohad täideti endiselt valimiste teel. Vaesematele kodanikele hakati maksma toetust riigikassast, et nad täidaksid oma kohustust ning külastaksid teatrietendusi. (Antiikdemokraatia …, 2016) Antiikdemokraatia arenes lõplikult välja Ateenas, kus Solon 594. aastal eKr viis läbi rea reforme – ta kirjutas ateenlastele seadused (Kreeka …, 2008) 3.2. Arutlusdemokraatia
esines ? türannia. Kas töö riigiametites oli Jah Ei tasustatud ? Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek. Sparta ja Ateena Mõlemas esines aristokraatia. riigikorralduses ? 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest: 1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v.a strateegid) 2) Päritolu, riikus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 3) Ametnikele maksti palka, mis võimaldas ja vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Vana - Kreeka Tänapäeva demokraatia a) Kodanikud ei saanud olla naised, a) Naised võivad olla kodanikud, b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia. demokraatia.
· Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid strateegid. Käsutasid talupoegade stratiootide maakaitseväge. Stratioodi said väeteenistuse eest pärandava jaosmaa. · Alates 11. Saj. Stratioodid laostusid, ei jaksanud enam varustust osta maakaitsevägi kaotas oma sõjalise tähtsuse. · Esile tõusid suurfeodaalidest ratsaväelased. · Kirikulõhe süvendas vastuolusid Lääne Euroopaga. (1054) · Büts. õigeusukirik eraldus L-Eur. Katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri.
surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7
annaabi.ee 
