Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
ELUSLOODUSE SSTEEM! SSTEMAATIKA - bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rhmitamisega e. klassifitseerimisega sstemaatikahikutesse e. taksonitesse TAKSON - sstemaatikahik, mis hendab organisme sarnaste tunnuste alusel hte gruppi. Sstemaatikahikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> himkond -> RIIK Sstemaatikas kasutatakse hierarhilist ssteemi, see thendab, et iga takson kuulub ainult hte temast vahetult krgemat jrku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladina keelseid nimetusi. Ladina keelsed liiginimed on kahesnalised e. binaarsed. BINAARSE NOMENKLATUURI vttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne. Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimetusi ( vsavillem, mesikpp) LIIGI moodustavad sarnased isendid, kes on vimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakaid jrglasi. Liikide hendamisel krgematesse taksonitesse on
divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi. · Divergentsiks ehk liigiliseks mitmekesistumiseks nimetatakse vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. · Adaptiivne radiatsioon toimub kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome
saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk kvalifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. Takson-süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm(nt. rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed). Väljasuremine- üksikute liikide või tervete liigirühmade(perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigus. Eristatakse foonilist väljasuremist(pidevalt toimub üksikute liikide kaudu) ja massilist väljasuremist(paljude liikide ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul).
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne.
klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte temast vahetult kõrgemasse taksonisse. Iga taksoniga organismidevaheline sarnasus väheneb. Kehtestas 5 kategooriat, millele hiljem on lisatud 2, tänepäeval: LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS KLASS HÕIMKOND RIIK. Tänapäeval: Vajadusel vahekategooriad (alamselts, ülemsugukond jne). Sellisel juhul
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu
sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson, ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele, ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad
eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega Süstemaatika- on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste organismitüüpide teke. tunnuste alusel. Evolutsiooniline regress- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega Takson- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. organismirühm (nt. Rebane, kiskjalised, imetajad, selgroogsed). Hierarhiline süsteem- süsteem, mille üksused e. taksonid koonduvad järk-järgult Väljasuremine- on taksoni hukkumine lokaalselt või globaalselt. Üksuste liikide või
• Rakkudel tavaliselt kaks viburit Unikaalne organell –sünapomorfne haptoneema ( väliselt viburi sarnane, kuid erineb mikrotuubulite asetuse ja otstarbe poolest. Mikrotuubulid – valgustruktuurid, mis aitavad moodustada tsütoskeletti. Haptoneemas 6-7 mikrotuubulit. Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest. Haptoneemade otstarve pole veel kindlalt teada, kuid nähtavasti on olulised toitainete omandamisel. Mõned uuringud: oluline roll toitainete kinnipüüdmisel ja transportimisel fagotsütoosiprotsessis. …………………. • Kloroplastid
Liival epipsamsed Mudal epipeelsed Makrofüütidel epifüütsed Joonis 3. Luigelill (Butomus umbellatus), jõgitakjas (Sparganium sp.), jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) Eesti jõgedest leitud 34 kala- ning sõõrsuuliiki (35 taksonit) võib jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3)
valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis). Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga. Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused. 1.3 ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila.
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala
ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda. 9. Eluslooduse süsteem, taksonid + näited., süstematiseerimise alused. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. (17.saj John Ray -> 18.saj Karl von Linné liikide koondamine taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates) Takson (kr.k taxis asetus, korrastus) ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem. Liikide binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis, esimene sõna tähistab perekonda ja teine on liigi epiteet (nt Pinus sylvestris harilik mänd) Taksonid: (domeen e ÜLEMRIIK (bakterid, arhed, eukarüoodid)-molekulaargeneetilises süstemaatikas) RIIK (loomariik, taimeriik, protistid, seeneriik, bakterid)
1. Kuidas määratles J. Ray liiki? Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse? Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3. Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem? Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi? Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened. 5. Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks
suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson · Charles Darwin 1809-1882 1858 evolutsiooni teooria Taksonid koos · Ökoloogilised kooslused Taimekooslus Loomakooslused Seenekooslused
taksonite vahelist sugulust. Mis on molekulaar- ja morfoloogiline süstemaatika? Kas molekulaarsed ja morfoloogilised tunnused on kuidagi vastuolus? Organismi tasemel ilmselt mitte, sest fenotüüp baseerub genotüübil. Identse genotüübi korral on organismid ka morfoloogiliselt identsed. Vastuolud võivad tekkida kui me hakkame organisme rühmitama. Kui morfoloogiliste tunnuste põhjal eristatud takson(id) ei lange kokku molekulaarsete tunnuste baasil saadud rühmadega, siis ei ole probleem mitte molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste vastuolus vaid: - valitud morfoloogilised tunnused on sobimatud - valitud molekulaarsed tunnused on sobimatud - antud rühmal puuduvad ühised neid iseloomustavad morfoloogilised või molekulaarsed tunnused - mõlemad tunnuste rühmad on valesti valitud. Molekulaarsed andmed toetavad inimese ja simpansi sugulust. Morfoloogilised
bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Ontogenees – üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või surmani. Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on keskkonnalt komplekssem või liigirikkam. Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht ja abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi väiese maa-alaga. Reklit – liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Optimum – organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtusteka piirkond. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega. Autotroof – süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad taimed. Heterotroof – valmis orgaanilise aine tarbijad.
- Võivad tekkida uued vead - vaja kahte vanemat Elusorganismid • Ainevahetus – Toitumine • Organismi ehitamiseks • Energia saamiseks – Hingamine • Energia saamine – Eritamine • Jääkainetest vabanemine Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud • Kõige väiksem ja täpsem takson on liik. Liik on sarnaste organismide rühm, kes elavad samal territooriumil, paljunevad ja annavad eluvõimelisi Elusorganismid • Süstemaatika taksonid on (täpsemast üldisemaks): – Liik nt.: Rohukonn – Perekond nt.: Konn – Sugukond nt.: Konnlased – Selts nt.: Päriskonnalised – Klass nt.: Kahepaiksed – Hõimkond nt.: Keelikloomad – Riik nt.: Loomad Elusorganismid Loom Riik ad
Bioloogia KT nr1 Viirused ja baklterid 1. Süstemaatika - T eadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega ühiste tunnuste abil taksonitesse. 2. Takson - Taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. L iik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik 3. Binaarne nomenklatuur - kahest sõnast koosnev liigi nimetus. ● liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● liigi nimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. 4. Liigi definitsioon - S
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem).
paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, taimedel vahakiht, lihakad varred jne vaid populatsioonid ja liigid
Edifikaatortaim mõjutab ja määrab oluliselt ka teiste taimede kasvutingimusi vaadeldavas koosluses. Edifikaatori järgi nimetatakse koosluste assotsiatsioonid. Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine tööstus-, tsiviil-, tee- või side ehitus tagajärjel. Elumus ellujäämus, mingi taksoni säilinud isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Emigratsioon väljaränne. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
dünaamikatdetridofaagid-surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvadorganismid(vihmauss)eksponentsiaalne kasv-organismi max võime oma arvukust suurendada kui puuduvad piiravad tegurid elumus-ellujäämuselumuskõverad- eri organismirühmades on suremus eri elujärkudes erinev,seepärast väheneb ellujäänud isendite arv vanuse suurenedes erinevalt ja selle graafilisel kujutamisel moodustuvad elumuskõverad endeem-liik või takson,mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alagaendemism-päriskodususentroopia-süsteemi määramatuse,korrapäratuse määr,ka kätesaamatu energiaerütoopne-elupaika vähevalivfluktuatsioon-demökoloogiaspopultasioon järsk aastatine muutumine.Sünökoloogias koosluse muutumine mõne kuni kümne aasta vältel fütomass-kõikide taimsete organismide kogumassinimekvivalent-ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas,so.
); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks, mis takistab areaali laienemist. 2 Laienevat areaali nimetatakse progresseeruvaks areaaliks. Ahenevat areaali nimetakse regresseeruvaks areaaliks. Refuugiumiks nimetatakse piiratud ala, kus liigid on saanud säiluda ka ebasoodsates tingimustes. Endeem on väikese levilaga takson, mis on kujunenud sel alal. Gruppdisjunktsioonid on paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest. Neid uuritakse nii liigi-, perekonn-, sugukonna- kui ka teiste taksonite areaalide tasemel. Gruppdisjunktsioonide tekkepõhjuste ja aja väljaselgitamisel on oluline osa arellidena eraldunud populatsioonide sarnasuse aste ninig nende taksonoomiline väärtus kas need on: 1
märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju. Soo püsivalt kõrge veetasemega turbaala, kus jätkuvalt tekib turvas ja toimub süsihappegaasi sidumine. Jääksoo turba kaevandamisega haaratud ala, millel on kaevandamine lõppenud. Võõrliik - liik, alamliik või madalam takson, mis on uude elupaika sattunud inimese otsesel või kaudsel kaasabil ning mis ei oleks sinna ilma inimeseta jõudnud. Traditsiooniliselt loetakse võõrliikideks alates teatud ajast levinud liike (taimede puhul loetakse piiriks 18. sajandi keskpaika, teiste liikide puhul 19. sajandi lõppu). Ökoloogiline koridor ühendustee elupaigalaikude vahel, mis hõlbustab looma- ja taimeliikide isendite liikumist toitumis-, paljunemis- ja puhkealade vahel ning võimaldab liikidel levida.
suguline valik. 132. Areaal levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enamvähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua) 133. Levila vt areaal 134. Endeem liik või muu takson mille levik piirdub mingi suhtelisetl väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjuseks võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus (levila on ahenenud) 135. Neoendeem noor takson, mis pole veel laialt levida jõudnud. 136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk. liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine
Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Silelihaskude - Vooderdab organismi siseelundeid (sooni, soolt, magu). Rakud on ühetuumsed. Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased. Kiud Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk
organismirühmadest Geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist, isolatsioon võib olla ajaline, käitumislik v mehaaniline Ajaline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb sugulise aktiivsuse aja erinemisest Käitumislik populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest Mehaaniline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikude genitaalide v sugurakkuse sobimatusest Endeem takson, mille leviala piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga Adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist v grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke Evolutsiooniline täiustumine Lihtsustumine Väljasuremine Massiline väljasuremine
funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus · Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse · Igas kõrgemat järku taksonis organismide vaheline sarnasus väheneb 10. Süstemaatika e. Taksonid · Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse · Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekondliik 11.
Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks. 5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi? Zooloogiline koodeks reguleerib ainult loomade teaduslike nimetuste (nominaalsete taksonite) vormikohast moodustamist ja kasutamist, mitte süsteemi. Süstemaatikasseliikide eristamisse, liitmisse või rühmitamisse, ta ennast ei sega. 6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson? Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur? Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega.
ehitamise tagajärjel Elumus - on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite[1], elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki. Endeem - on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks. Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral
1. Evolutsiooniline progress 2. Evolutsiooniline „regress“ ehk tagasiminek Evolutsiooniline progress* On areng täiuslikuma organismi tüübi tekkele. Suudab paremini kasutada keskkonda, kus ta elab. Suudab asustada uusi elupaiku. Sõltub vähem keskkonnast. Toob kaasa: Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi. Divergents- liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed Takson- kindlasse kategooriasse kuuluv organismi rühm Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b
erinemisest; nt 2 erinevat Ameerika kärnkonna elavad samal maa-alal, kuid looduses liigid ei segune, sest üks liik sigib suve algul ja teine suve lõpul (sugulise aktiivsuse ajad ei kattu) käitumuslik isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest eriliikide loomad kohtuvad, aga ei paaritu mehaaniline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikide genitaalide või sugurakkude sobimatusest endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt- järv, saar, mäestik) nt Madagaskat, Austraalia, Hawaii. Tuntuim Eesti esineb endeemne liik on saaremaa robirohi. adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist või -grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke morfoloogiline määratlus liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest UUTE LIIKIDE TEKKIMINE
65 Kaelusflagellaadid on loomade (Metazoa) sõsar-rühm [loomade viimane ühine eellane] 66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt 67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes 73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter] 74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki (vetikad), osad loomariiki (algloomad) 76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid
sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema · taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema
71. Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate 72. Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt 73. Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm 74. Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt 75. Kaelusflagellaadid 76. Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78. Eukarüoodid on monofüleetiline takson. 79. Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt 80. Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter. 81. Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega 82. Protistid moodustavad parafüleetilise eurarüootse rühma. 83. Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on endosümbiotset päritolu rakuorganellid 84. Endosümbioositeooria väidab, et plastiidid ja mitokondrid on endosümbiontset päritolu 85. Plastiidi primaarne endosümbios on sinivetika omastamine prokarüoodi poolt ja
kohastumused Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng. Eristuvad perekonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad, riigid Evolutsiooniline progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke Evol. regress - ehituse ja talitsuse lihtsustumine Hierharhiline süsteem - liikide rühmitamine perekondadesse, perekondade koondamine sugukondadesse, nende ühendamise seltsidesse jne Takson - süstemaatika üksus, mistahes süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm Väljasuremine - üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus Artikuleeritud kõne - konkreetne keerulisem kõnevõime Australopiteek - perekond tõenäoliselt esimesi püstikäivaid inimlasi Neandertallane - nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu Neoteenia - individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad
suuremast populatsioonist 13. Mis on: Liik- organismirühm, kuhu kuuluvad looduslike populatsioonide esindajad Bioloogiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist. Isolatsioon võib olla ajaline, käitumuslik või mehaaniline Geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb geograafilistest barjääridest(nt mäestik, kõrb, liustik) Endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt järv, saar, mäestik) Mikroevolutsioon liigisisesed, populatsiooni tasandil toimuvad muutused, populatsiooni genofondi muutumine Makroevolutsioon liigist kõrgemate taksonite (nt perekond, sugukond, selts) tekkimine ja areng 14. Nimeta isolatsiooni liigid, iseloomusta isolatsiooni osa evolutsioonis
34) Konvergents erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine. 37) Evo regress eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine. 38) Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas.
teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama. Teised olulisemad rohevetikate harud on Parasinophycaceae, rohevetikad kitsamas mõttes, Ulvophycaceae ja mändvetikad (viimased on lähimad maismaataimedele ja neid ühendatakse koos maismaataimede ja mõne teise rohevetikate rühmaga harusse Streptophyta). Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed
teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). · Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. · Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala · Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, · Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu · Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali
a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti
Väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. 1 Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid
väljatöötamisega. Tänapäeva süstemaatika põhikategooriliad ehk taksonid on: riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Evolutsiooniteooria seisukohalt on süstemaatika oluliseks üledandeks luua nn loomulik süsteem, s.t klasifikatsioon, mis kajastaks liikide jt organimisrühmade tegelikku põlvnemist ja sugulust. Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON Inimene põlvneb inimahvidega ühisest eellasest. Meie veidi kaugemal nn sugulased on orangutan ja gibon, on huvitav märkida, et simpans ja gorilla on geneetiliselt inimesele palju lähemal kui orangutanile. Lühiülevaade inimeste eellastest: · Pueiahvid (puuahvid, Dryopythecus), 14 7 miljonit aastat tagasi. Osa neist kohastus
elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus · Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse · Igas kõrgemat järku taksonis organismide vaheline sarnasus väheneb 10. Süstemaatika e. Taksonid · Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse · Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekond liik 11.
Maa ajaloo suurima, permi ajastu lõpus suri välja 50% sugukondadest ja 96% liikidest. paleontoloogide andmeil globaalsed väljasuremised oluliselt mõjutanud evolutsiooni protsessi kuna ökosüsteemide osaline häving on võimaldanud kiiret elustiku uuenemist. 7. teaduslik süstemaatika- teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise e. Klassifitseer- imisega- hakkas arenema 17-ndal sajandil. Takson- on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. Mingi liik, selts. Liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik süsteemijärkude rada. Eluslooduse liigid: 1) loomad 2) taimed 3) protistid- haeckel'i teooria- lisas siia organismid, kes pole tõelised taimed ega loomad. N: bakterid, algloomad, ainuraksed vetikad. 4) Bakterid- copeland'i teooria- ta eraldas haeckeli protistidest bakterid omaette riiki.
annaabi.ee 
