Geograafia Mr.SmartFiles 8.klass Paikade asustatuse põhjused 1. Looduslikud tingimused Madala asustatuse eeldused: Soe kliima 1. Külm/põuane kliima Parajalt niiske 2. Mägine maastik Tasane maapind 3. Tihedad vihmaetsad Piisavalt magevett 4. Kuiv ja viljatu pinnas Sellises kliimas on: hea viljasaak Vähesed nõudmised elamutele Pole vaja tugevat küttesüsteemi 2. Majanduslikud tegurid Teedevõrgustik Sidevõrgustik (nt internet) Majandus -ja asustuskultuur Eeldused: Loodusvarad Kerge ligipääs (veekogude ääres) Asustatuse tihedus maailmas 9.05.2011
ja suuremad linnad. Kindlasti ka üheks suureks põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ja sealsed kaubandussidemed Euroopaga.Sealsete ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu tungib külm arktiline õhk kaugele lõunasse, mistõttu on seal ka parem kliima. USA keskosa on hõredamalt asustatud, kuna seal tegeletakse rohkem põllumajandusega linnastuvus on väiksem. Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. 3. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELISE KOOSSEIS Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2010 0-14 aastased: 20.2% (mehed- 31,369,127/ naised- 30,305,704) 15-64 aastased: 57% (mehed- 102,665,043/ naised- 103,129,321) üle 65 aastased: 12,8% (mehed- 16,901,232/ naised- 22,571,696) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt
• Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega) • Lääneosa on mägine (tihedam asustatus on seal ainult Denver’is ja El Paso’s) SUURIMAD LINNAD • New York – 8,244,910 • Los-Angeles – 3,819,702 • Chicago -2,707,120 • Houston – 2,145,146 • Arenenud riikides peatus linnade kasv 20. sajandil, kuid nüüd on linnad tänu sisserändele jälle kasvama hakanud. Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID • Kliima soojenemine • Osoonihiki hõrenemine • Energiaprobleem
Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne ja Brisbane - asuvad lõuna ja idarannikul. Loomulik iive on (%) 0.7%. Sündimus 1.76 last naise kohta. Lõuna riik - arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus,vaene elanikkond, tööpuudus.Austraalia paikneb kõrbelises ja poolkõrbelises kliimavöötmes, põhja pool on ka troopilist kliimat. Suurem osa Autraaliast on kontinetaalne: temperatuurid kerkivad päeva jooksul kõrgele, ning langevad öösiti kiiresti. Kliima on kuiv ja sademeid väga vähe. Suvekuudel ulatuvad põjaossa troopilised tormid. Rannikust eemal on enamik maast põllumajanduseks liiga kuiv. Idaranniku lähedal kasvatatakse suhkruroogu, lõuna- ja lääneosas nisu ja viinamarju;
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, mi...
paranenud. a) keskmine rahvastiku tihedus (2012) 252 in/km2 (maailmas 49.) b) rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikide ja Eestiga Jamaica rahvastiku tihedus on suurem Kuuba (102 in/km2), Caymani saarte (212 in/km2), Mehhiko (57 in/ in/km2), Panama (54,2 in/km2) ning Eesti ( 29 in/km2) omast ja väiksem Haiti ( 350,27 in/km2) omast. c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad : Jamaica on üldjoontes üsnagi võrdse tihedusega asustatud, kõige tihedam oon asustatus pealinna Kingstoni ümbruses, sest seal on kõige rohkem tööalaseid võimalusi ning arenenum taristu. d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Jamaicas loetakse linnaks asulat, milles elab vähemalt 75000 inimest. Riigi rahvastikust elab linnades 52% ning suurimad ja samas ka ainsad linnad on Kingston (587,798 in) ja Montego Bay (96,488 in) e) Kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta
Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Ühiskonna arenguetapid : KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid
Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet? Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad.
2. Analüüsi rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid! Kus on rahvastiku tihedus suur, kus väike? Põhjenda! Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Minevikus, kui inimesed elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatamisest, kujunes kõige tihedam asustus viljakate muldadega tasastele ranniku- ja jõeäärsetele aladele, kus olid head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Tihedamini on asustatus Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas on tihedamini asustatud vöönd Kagu-Inglismaast Põhja-Itaaliani. Ameerikas ja Austraalias on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal asustus hõre. Samuti on väike tihedus Aafrikas, Venemaal. 3. Võrdle rahvastiku paiknemist sama rahvastiku tihedusega Egiptuses ja Ukrainas. Mis seda mõjutab? Ukraina on ühtlasemalt paigutunud kui Egiptus
Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus
Kogu levila piires on lendorava arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid ei ole teada. Võib küll ütelda seda, et Eestis praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Arvukuse ja elupaikade vähenemine on olnud iseloomulikud ja süvenenud pidevalt terve 20. sajandi vältel. Levila idaosas on arvukus suurem kui lääneosas. Levila lääneosas on lendorav kõige laiemalt levinud Soomes, kuigi ka sealsetes metsades on asustatus üsna laigutine. Euroopas arvukus väheneb, sest liigse metsade majandamise tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega haavikud, mis on liigile olulised elupaigad. Foto 2. Lendorav saab hakkama ka põhjamaades. 6 3. Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine
Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine 1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast. Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades, kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud looduslikest faktoritest näiteks ei ole linnasi paigutatud jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning
kaubandussidemetele Euroopaga ning soodsamatele loodusoludele, kuna minevikus elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Palju on elanikke ka Läänerannikul, kus asuvad suurlinnad nagu San Francisco, Los Angeles, San Diego, Portland, Seattle. USA keskosa on hõredamalt asustatud, kuna seal tegeletakse rohkem põllumajandusega linnastuvus on väiksem. Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. Soolis- ja vanuseline koosseis Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2008 0-14 a: 20.1% (mehed 31,257,108 / naised 29,889,645) 15-64 a: 67.1% (mehed 101,825,901 / naised 102,161,823) 65+ a: 12.7% (mehed 16,263,255 / naised 22,426,914) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt. Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud.
4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil. (http://www.citypopulation.de/Thailand.html) Kaart: Suuremad linnad Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud. Olulist rolli mängib ka see, et Bangkok on ühtlasi ka Tai pealinnaks. Linna suureks plussiks on mere äärne asukoht. Peale selle on linn jõudsasti arenenud võrreldes Põhja-Taiga. Palju väidetakse ka seda, et Bangkokis ei näe tõelist Tai rahvale omaseid kultuure ja eluolusid. Kuid sellegi poolest on Bangkok tuntud kui turismi linn. Energiamajandus Energiatootmine: 114,700,000,000 kWh
puhtam ja läbipaistvam. Järve põhja on korduvalt puhastatud nagu ka järve vett. Kubija järve puhastus toimub rohkem kui üks kord aastas, mistõttu on veekvaliteet väga hea. Samuti on Kubija järv Võru külastasjate lemmik ujumiskoht. Kanariku järv on eelmainitud järvedest kõige väiksema saastatusega. Veekvaliteeti on parandatud aastate jooksul, kuid olulist reostust pole seal olnud. Seda seetõttu, et järve ääres puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets. Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10. Vett töödeldakse Võru veetöötlusjaamades. Puurkaevuveest eraldatakse üleliigne raud ja magneesium
Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. 5
Võsu Kool Lendorav Referaat Koostaja: Marit Nõmme 6. klass Juhendaja: Ly Ammussaar Võsu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 Välimus.................................................................................................................................................2 Leviala..................................................................................................................................................3 Arvukus.................................................................................................................................................4 Eluviis.............................................................
Selle teema valisin, sest olen alati tahtnud Gröönimaast rohkem teada saada ning saarele iseloomulike asjadega tutvuda. 2 Gröönimaa Üldiseloomustus. Gröönimaa kuulub koos teiste Põhja-Jäämeres olevate saartega ning Antarktise mandriga põhiliselt jäävööndisse. Väike osa saarest kuulub ka tundravööndisse. Jäävööndit iseloomustavad aastaringselt negatiivsed temperatuurid, kidur taimestik ja loomastik ning küllaltki väike asustatus. Arktika saartel ja Antarktikal on suur tähtsus rahvusvaheliste teaduseksperimentide korraldamisel. (Kont et al, 2003) Gröönimaa on Arktilisist saarist kui ka Maailma suurim saar pindalaga 2 175 600 ruutkilomeetrit. Ametlikult kuulub Gröönimaa Taani riigi alla, tegutsedes iseseisva kolooniana. (Aader et al, 1970) Geograafiliselt ja etniliselt on selle Arktika saare rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. (http://www
Varem asuti suurlinnadesse ja pealinna, viimasel ajal eelistatakse keskmisi ja väikelinnu. 1980. aastal elas linnades 69% rahvastikust. Keskmine asustus tihedus on 189 inimest ruutkilomeetril. Sellest 5 märgatavalt tihedamini, üle 300 inimese ruutkilomeetril, on rahvast Lombardia madalikul ning Liguuria ja Aadria mere rannikul. Kõige hõredam (alla 60 inimese ruutkilomeetril) on asustatus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. 6 7 Maavarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe (leidub Monte Amiatas Toscanas), tsink, potas, marmor (Carraras) , pimss, püriit . Vähem leidub seal veel ka plii-tsingimaaki, naftat, maagaasi, boksiiti ja rauamaaki. Majandus Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa
aasta andmetel 14 161 000 inimest. Kas tegemist on suure, keskmise või väikeriigiga? Tegemist on keskmise riigiga. 2. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tsiili keskosas Santiago ümbruses. Tsiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem. Tsiili lõunaosas aga on rahvastiku tihedus väga väike. Taolise paiknemise põhjustab see, et Tsiili lõunaosas on karm kliima, ja pealinnade ümbruses on asustatus alati mõnevõrra suurem. Võrreldes teiste selle regiooni riikidega on rahvastiku tihedus enam-vähem sama. 3. Iseloomusta riigi rahvastikku järgmise kava alusel: a) Kui suure osa rahvastikust moodustavad alla 15 aastased? 15 aastased moodustavad kogu rahvastikust 29%. b) Kui suure ossa moodustavad üle 65 aastased? Võrdle ka vanemaealiste meeste ja naiste osatähtsust. 65 aastased moodustavad kogu rahvastikust 7%
looduslikke rohumaid, kuid hilisem heinaniitmine traktoritega tapab noored linnud). Ökoloogilise lõksu teke: · elupaikade fragmenteerumine servaefekt · urbaniseerumine · niitmine, viljalõikamine · võõrtaimestiku introdutseerimine · kiskjate ja parasiitide introdutseerimine · globaalne kliimamuutus · ka talvine toitmine + toitmise ootamatu lõpetamine · tehiselupaikade rajamine Lehtmetsad: · asustatus kõrgem · munemine varasem · kurnad suuremad · munad suuremad · Ca-rikkad · fragmenteerunud · sekundaarsed võsad · tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks Okasmetsad: · järglasi rohkem · tervis parem · suremus väiksem · pole toidupuudust · on õõnsuste puudus · on kaltsiumipuudus Suguline valik inimesel Sugulise valiku teooria erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka
Iirimaa puhul tahtsid ja tahavad haritud inimesed kodumaale tagasi pöörduda, kui riik on neile vastuvõetavad tingimused loonud. Samuti on väga tähtis ka kutse- ja ümberõpe, mille reformivajadust on avalikkuses mitmeid korda mainitud. Üks tõsine senilahendamata probleem on regionaalpoliitiline – väikeste, majanduslikult väga ebaühtlaselt arenenud omavalitsuste suur hulk. See on asi, millega tegeletakse aeg-ajalt. Eesti territooriumi keskmine asustatus on väga hõre ning selleks, et eri piirkondade areng ei oleks drastiliselt üksteisest erinev, oleks kindlasti vaja muuta territoriaalset jaotust. Haldusreformi vajadust on rõhutanud ka Mart Laar intervjuus Võrumaa Teatajale. Samuti peab ta väga oluliseks eurole üleminekut. Mart Laar ütleb, et euro on meie julgeolekule sama oluline, kui oli omal ajal NATO-sse pääsemine ja see tuleks püstitada eesmärgiks, millele allutatakse kõik teised eesmärgid ja valimislubadused (Breidaks, 2008)
Keskmine vanus: kokku: 24 aastased, meessoost: 23.6 aastased, naissoost: 24.3 aastaseid (2006 est.) Keskmine rahvaarvu kasv aastas:1.75% (2006 est.) Sünde: 22.94 sündi/1,000 inimese kohta (2006 est.) Suremus: 5.23 surma/1,000 inimese kohta (2006 est.) Linnastumine Suurimas linnad on Kairo( 6 452 000), Aleksandria ( 3 380 000), Giza ( 2 144 000), Port Said ( 460 000), Suess ( 388 000) 2000 aasta seisuga. Üldiselt on asustatus Egiptuses koondunud linnadesse ja nende vahetusse ümbrusesse, kuna kõrbetes on peaaegu võimatu elata. Kui välja arvata mõned beduiinikülad. Energiamajandus Maailma elektrienergia toodang: Geotermaalelektrijaamad 0,3% Tuuleelektrijaamad 0,06% Päikeseelektrijaamad 0,008% Soojuselektrijaamad 64% Hüdroelektrijaamad 19% Tuumaelektrijaamad 17% Egiptuses on kõige kasutatavam energialiik päikeseenergia, kuna päikesevalgus on kõige
transpordikoridori raudtee ja maantee soodustaksid oluliselt kohalikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Ettevõtjatele pakub uusi võimalusi Pärnu regionaalse mõjukuse suurenemine ja kujunemine Lääne-Eesti keskuseks. Majanduskeskuse ja riiklike haldusfunktsioonide täitmisega kaasneb tehniliste (teed, kommunikatsioonid) ja sotsiaalste (haridus, teadus, meditsiin) infratsruktuuri elementide areng. Pärnu linna ja lähiümbruse hea elukeskkond ja senine vähene asustatus koos elukvaliteedi väärtsutamisega ühiskonnas loob väljavaateid elanike arvu juurdekasvuks sisserände teel. Pärnu majandustegevuses toimuva tehnoloogiaarengu ja kõrgemat lisaväärtsutust tootvate töökohtade tekkimise korral on sellel pinnal tulevikus olemas head eeldused kvalifitseeritud tööjõu sissevooluks. Ettevõtluskeskkonna parandamise seisukohalt omab tähtsat rolli riikliku
Rajati palju uusi mõisaid. Mõisamaid suurendati talude arvel. Maade mõisastamist stimuleeris kasvav nõudlus Eesti- ja Liivimaa teravilja järele Lääne-Euroopas. Talumaade vähenemine kestis kogu 17. sajandi. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Enamasti pärandati talu isa surma järel siiski edasi pojale. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Umbes 75 % adramaadest oli pärast sõda sööti jäänud. Asustatus taastus aga kiiresti, sest olulist osa loomuliku iibe kõrval etendas olulist osa ka sisseränne naaberaladelt. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad · kirikumõisad · linnamõisad. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti kasutusele viljaniitmisel vikat
kogu liik eksisteerib emastena), erandjuhtudel isased näiteks mesilastel. 3) Järjepidevus a. On liike, mis paljunevad ainult partenogeneetiliselt (nt. emased kõrbesisalikud) b. Tavaline paljunemine vaheldub partenogenees (mesilased, lehetäid) 4) Loomulik/kunstlik partenogenees võib olla loomulik (mesilased) või kunstiline (siidiliblikatel ja teatud kalkunitõudel) Partenogeneesi tähtsus 1) levinud paljunemisviis, kus esineb hõre asustatus ja kus teise soopoolega kohtumine on raskendatud. Nt. kõrbed, Antarktika. 2) Võimaldab energia kokkuhoidu ära jäävad kulutused partneri otsimiseks, paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas. Näiteks lehetäid suvel. Günogenees
poollooduslike koosluste pindala ei taga kõigi vastavate koosluste ega liikide säilimist. Kuna lood ja puisniidud on paljude elustikurühmade poolest väga kõrge elurikkusega kooslused, on nende hävimisel kriitiline mõju Eesti elustikule. Hoolduse puudumisel on erinevaid põhjuseid, millest peamised on majandusliku huvi puudumine poollooduslike koosluste hooldamise vastu, vähene teadlikkus looduskaitse ja niidukoosluste hooldamise nõuetest, maapiirkondade vähene asustatus, hooldustöö keerukus ja kulukus (niidud asuvad sageli üleujutatavatel või raskesti ligipääsetavatel aladel), hooldusvahendite puudus, niidetud heina kasutusvõimaluste puudumine ja transportimise kulukus. Oluliseks ohuteguriks on usaldusväärsete partnerite, kelle abil tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne hooldus, vähesus. Niitmisel tekkinud suured heina ülejäägid on probleemiks eelkõige konkreetsetes piirkondades nagu Alam-Pedja ja Matsalu. Huvi ja võimalus heina suuremahuliseks
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk).
K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk).
10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. 21 Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk).
Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Skt kolm arvutamisvõimalust:
viirsavidega. Mullad paremad kui a, sest põhjavesi on lubjarikas. VIII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond- haarab enda alla 5% Eestimaast. Haanja, Otepää, Karula kõrgustik. Geoloogiline aluspõhi karbonaadivaene materjal, Kagu-osas tuleb ülemdevoni lubjakivid aluspõhjaks. Lähtekivimid mitmesuguse karbonaatsusega. Suured kallakud ja põllumajanduslik kasutus laugematel aladel. Põllumaa osatähtsus suur, 35-39%. Asustatus tihe. Suurim probleem erosioon. Mullad kirjud, erodeeritud aladel väga madala viljakusega, deluviaalsetel aladel boniteet 5-7 klass. Deluviaalseid muldi on vaid väga kitsaste ribadena. Erodeeritud leostunud ja leetunud mullad ja deluviaalsed mullad. A)Otepää-Karula-pinnavormid väiksemad, järsakud väga järsud. B)Haanja-suuremad pinnavormid aga laugemad. Kasutuse puhul erosioonivastased võtted, ristipidi kaldega harimine. MULLA VEEREZIIM
ÜVJP ühine välis- ja julgeolekupoliitika X-tee infosüsteemide andmevahetuskiht 13 SISSEJUHATUS Maailmas toimub iga päev hulgaliselt ettearvamatuid olukordi, mis toovad kaasa õnnetusi. Meie kõigi kohus on anda endale aru, et igal ajastul on omad kriisid ja see esitab ühiskonnale üha uusi väljakutseid. Need väljakutsed on seda teravamad ja eripärasemad, mida tihedam on asustatus, arenenum infrastruktuur ja kõrgem elatustase (maailmastumine). Üheks uuemaks väljakutseks, millele kriisireguleerijad peavad vastu astuma, võib pidada terrorismi, sh küberterrorismi. Riigi kohus on võtta kasutusele meetmed tagamaks kodanike elu, tervise ja vara kaitse võimaliku kriisi puhul. Sellest tulenevalt on kriisireguleerimise teema tänapäeval kogu maailmas väga aktuaalne. Paljud riigid ja rahvusvahelised
Kuna veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused järvedes anaeroobsed. 104. Mereökosüsteemid: Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel: 1. Maakera pindalast hõlmab meri ca 70%. 2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. Ookeanides kõikide eelduste kohaselt ei leidu eluvaba tsooni, kuigi mandrite ja saarte läheduses on asustatus selgelt suurem kui mujal. 3. Merd ei saa isoleeritud piirkondadeks jagada (erinevalt maismaast ja sisevetest), sest kõik ookeanid on omavahel seotud. Vaba leviku peamised barjäärid on hoopis temperatuur, soolsus ja sügavus. 4. Meredes toimub pidev tsirkulatsioon. Õhutemperatuuride erinevused poolustel ja ekvaatoril tekitavad tugevaid tuuli, mis puhuvad aastaringselt ühest suunast (passaadid), moodustuvad pidevad hoovused, mis omakorda mõjutavad elustikku. 5
2) Niiskuslisa on ka potentsiaaliks välispiirde kaudu toimuvale veeauru difusioonile. Sise- ja välisõhu veeaururõhkude või veeaurusisalduste erinevus e. niiskuslisa näitab, kui palju on siseõhus rohkem niiskust kui välisõhus või kui palju on siseõhu veeauru osarõhk kõrgem välisõhu veeauru osarõhust. Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhuniisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur. Kuna veeauru difusioon on suhteliselt (võrreldes näiteks soojuse liikumisega) aeglane protsess, on hetkelisest niiskuslisast olulisem teatud ajaperioodi keskmine niiskuslisa. Seetõttu arvutatakse niiskuslisa nädala keskmise suurusena. Nädal on elamu kasutuse suhtes väga selge tsükkel: viiele tööpäevale järgneb kaks puhkepäeva ning nädal esindab niiskuskoormust
näitab sise- ja välisõhu veeaurusisalduste või veeauru osarõhkude erinevus. Seda suurust nimetatakse niiskuslisaks , g/m3 (EVSEN 13788): 136 i e , g/m3 (7.1) kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhu niisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur. Niiskuslisa on potentsiaaliks läbi välispiirde toimuvale veeauru difusioonile. Niiskuskoormusi ei saa hinnata suhtelise niiskuse järgi, sest see sõltub sisetemperatuurist ja välisõhu veeaurusisaldusest. Vaatleme näiteks kahe elamu sisekliimat, mille temperatuur ja suhteline niiskus jäävad talvel sisekliima standardi soovituse piiridesse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
