11)värvus kirju-kattekarvad ja jõhvkarvad valged laigud põhivärvuse taustal. 12)tiigerkirju. 13)valge. Märgiste all mõistetakse hobusel olevaid valgeid alasi. On peamärgised ja jalamärgised. Otsmikul ja ninal võivad olla: *kriips, *kitsas lauk, *harilik lauk, *lai lauk, *päits, *kübe, *täht, *täpp, *laik. Hobuse vanuse määramiseks hammaste järgi on vaja teada, kun hobusel tekivad piimahambad, kuna need vahetuvad püsihammastevastu, kuna kuluvad erinevatel paaridel lohud. Piimahammastele kuluvad lohud 12 kuud. Püsihambad kuluvad hõõrdepinnal keskmiselt 2 mm aastas, niisama palju kasvavad nad hambajuurest juurde. Alalõualuu hammaste lohud on keskmiselt 6mm sügavad, ülalõualuu hammastel 12 mm sügavad. Alalõualuude lohud kuluvad 3 aastat, ülalõualuudel samuti 3 aastat. Ülalõualuu hammaste lohud kuluvad siiski kaunis ebareeglipäraselt. 6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür on hobuse liikumise viis
Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. 1 Suusanõlvaks sobivad alad on märgitud heledama sinisega. Uusasumi maaks sobivad alad on märgitud tumedama sinisega. 2 3. Funktsioon Sink leiab palju väikesi mõne piksli suuruseid rasteri kujul esitatud reljeefi interpoleerimisvigadest tekkinud väärlohke ning mõned suuremad lohud. Mis need suuremad lohud võiksid olla? Suuremad lohud on veekogud. 4. Lisage pilt valgla sisse jäävatest sulglohkudest ning seletage, kuidas saaks õiged madalamad kohad välja valida, et neid täitmise eest kaitsta. Selleks leidke kõigepealt õiged madalamad kohad valgla sees ning tehke infonupuga Identify kindlaks õigete madalamate kohtade pikslite väärtused. Seejärel saategi väärtuse järgi õiged kohad Raster Calculatori vastava päringu abil välja valida. Aruandesse kirjutage täpselt mida te tegite ja miks te nii tegite.
METEORIIDIKRAATRID Hanna Parv 9.B Võru Kesklinna Kool Tutvustus Kosmilise päritoluga pinnavormid. Maa ja metoorkeha kokkupõrkel. Tekivad ringvalliga ümbritsetud lohud. Sõltumata suurusest ja langemiskiirusest. Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater Meteoriidikraatrid Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis
· Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla ja viimistluskrohvi pealekandmiseks. 2. Seina ettevalmistus: 2-3 päeva ennem krohvimise algust tasandatakse seina pinnas olevad muljumise lohud ja ka plokkide äralöögi kohad. 3. Müüriladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. 4. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. 5. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnale kandmist (oleneb ilmastikust). 6. Mittekrohvitavate pindade katmine 7. Hoone nurkadesse ning akende, uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia kliimas
Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud. Kevadeks on salgad märgatavalt hõrenenud, lindude lahknemise/lahkumise ja hukkumise tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest. Nende lemmik pesitsus paikadeks on väikesed õõnsused või lohud puude tüvedes (vt joonis 2), kuid nad lepivad ka metsas paiknevate pesakastidega või mõne oksarägas asuva tühmikuga. Pesa ehitusmaterjaliks kasutavad nad taimevilla, puuniiti, sammalt ning rohukõrsi. Mune hautakse umbes kuu aega ning pärast poegade koorumist läheb, vaid kümme päeva kuni pojad on valmis pesast lahkuma. Joonis 1. Tutt-tihane oksa peal. Joonis 2. Tutt-tihane pesa juures
M A A T E A D U S www.fotolibra.com eoolilised M Deflatsioon kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega Korrasiooni lohud kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega A A T E A D U S www.fotolibra.com krüogeensed - külmumise tagajärjel M
11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad? Nimmelülid selja alaosas. 19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine? Ülemine ehk põhimik 20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne? Ventraalne (eesmine) ristluu pind on nõgus 21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude?
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. 4. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
Liha on üks olulisim toit, mida oleme metsasaaduste kõrval harjunud sööma. Mehed teele saadetud, saame naistega jätkata oma pooleli olevaid tegemisi. Eile oli pooleli jäänud loomanahkade, mida kasutame talvel sooja saamiseks, puhastamine. Senni hakkas valmistama uut savipotti, mille ta hiljem ilusti ära kaunistab kammi meenutava hambulise templiga. Sellega jäävad värskelt valmistatud savipotile erinevad triibud ja lohud. Samuti ootavad järge sarved, millest plaanime teha kaitseamuletid. Seadsime sammud oma elamisse, et minna vaatama, kuidas Kustasel tervis. Kohale jõudes pidime kurbusega tõdema seda, et vana oli meie juurest lahkunud parematele jahimaadele. Kui mehed koju jõudsid, rääkisime ka neile, mis Kustasega juhtunud oli. Matused pidasime järgmisel päeval, kaevates elamu põranda alla Kustase jaoks koha. Panime talle kaasa
veekogude lähedale. TAIMED JA Taime juurtest jõuavad Taimkate tasandab maapinda, Mets kujundab kliimat Vette toodetakse Nii taimed kui ka LOOMAD taimeained kivimitesse, see lohud kasvavad kinni. Metsad seal sees. Taimed hapnikku vetikate poolt. loomad on inimestele põhjustab keemilist murenemist. aitavad erosiooni ära hoida. kasutavad CO toiduks. Taimed
Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed · Aherainemäed ehk terrikoonikud · Sootasandikud Meteoriidikraatrid · Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud · Tuntuim on Kaali kraatrite rühm Saaremaal · Lõuna-Eestis asuvad Ilumetsa kraatrid · Soome lahes Osmussaare ja Pakri saarte vahel avastati 1997. a. Neugrundi kraater
JÄRV Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline. Paljud järved asuvad piirkondades, mis olid kunagi jääjõgedega ehk liustikega kaetud. Liikudes tekitasid liustikud maapinda lohud. Kui jää sulas, täitusid need süvendid veega. Järvenõgusid on tekkinud ka maakoore liikumise tagajärjel. Vulkaanid ja maavärinad tekitasid maakoores süvendeid, mis jõgede või allikate veega täitusid. Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust. Tuhandeid aastaid tagasi ehitati Euroopas vahel maju järvede kaldaäärsele veele. Need majad asetsesid puust platvormidel, mis toetusid järvepõhja rammitud vaiadele
3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Vesi aga on põhiline aspekt, mida on vaja evolutsiooniks, arenemiseks ja kõigis muudes elu tekkimisel vajalikes näitajates. Maa tekkimise ajalugu on ääretult pikk ja täis väga palju erinevaid nüansse. Selle planeedi ajaloost räägime vaid väga suurte numbrite abil. Ainuüksi miljard
tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld
ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes nii, nagu Kuu tänapäeval selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised
Võrumaa looduskaitseobjektid, Paganamaa maastikukaitseala ,,Vanapagana jäljehaudede" läbimõõdud on 50-100 m ja sügavused 15-20 m. Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate nõgude teket seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi. Paganamaa maastikukaitseala Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi. Muistendi kohaselt Vanapagan maganud, käed- jalad laiali, lähedases Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem soostunud ja kolm ,,jäljehauda". Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala KRABI KÜLA Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena
Lõuna- Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega
fassaadile nägusa ilme. Lisaks sellele tuleb poorbetooni puhul arvesse võtta ka konstruktsiooni kuivamisvajadusest tulenevaid iseärasusi. See tähendab seda, et kui krohvikiht peab olema piisavalt tihe vihmavee imendumise kaitseks, peab see samal ajal läbi laskma seest väljapoole tungivat autoklaavset niiskust. Kui võimalik, oleks soovitav teostada välisviimistlus pärast esimest kütteperioodi. Tööde teostamine AEROC EcoTerm Plus plokkidest välisseinas olevad lohud, plokkide äralöögid ja muud vigastused tasandatakse AEROC parandusseguga 2 3 päeva enne kroh- vitööde algust. Enne krohvitööde algust tuleb seina pind puhastada vuukidest väljavalgunud üleliigsest liimsegust, võimalikest pritsmetest ja tolmust. Kasuta selleks AEROC hõõrutit ja harja. Jäätunud aluspinnale ei tohi krohvida. Täpsemad juhised erinevate krohvisüsteemide paigaldamise kohta küsi krohvisegu tootjalt. Siseviimistlus
Saartel on seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem. Savinõude pinnad on olnud nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud, esineb isegi lihvitud pinda. Ornament paikneb üldjuhul vaid nõude ülaosas, harvem ka külgseinal. Kõige enam esineb ornamenti Kagu-Eestis ja kõige vähem saartel. Ornamendiks on horisontaalsetes vööndites või ebakorrapäraselt paiknevad kammivajutised (sageli nn. sammuva kammi motiivis), mitmesugused lohud ja täkked ning sooned. Narva tüüpi keraamika killud Kääpa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4245:1351, 1275, 1491, 1573, 2038, 2615, 3642). 2.2. Tüüpiline kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga (peamiselt kivipurd, harvem liiv ja samott) savist ja vormitud laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja kumera, harvem terava põhjaga
tasahilju ehk kesk müha. auravad, ilmatu suured tunglad. Südames midagi salaja tärkab, Voolad mööda kaljuseina, Ja, härmardades, vaikuse hõlmadest paisuvat, vallale püüdvat, kastes sammalt, haljast heina, siis valgub rahu, õrnana ujuna, midagi õrnasti hüüdvat joodad lilled, õnnerohud, nii mahedatel helinatel, hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla. Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana, Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul, rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa, suur on olemise piin
Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile. Ta
Praegusel ajal võime rääkida vaid kahest Ilumetsa kraatrist: Põrguhauast ja Sügavhauast ehk Süvahauast. Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised
Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikividel olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud lohud, kuhu pandi ande. Ohverdati tavaliselt suuremate ettevõtmiste eel või järel ja pühade ajal. Kõige sobivamaks peeti neljapäeva. Tänapäevani pole ohverdamine säilinud, püütakse lihtsalt olla jumalale meele järgi oma käitumise ja tegudega. Ohverdamise juures oli tähtis ennustamine, nõidumine ja maagia. Püüti ennustada eelseisva ettevõtmise tulemust ja seda mõjutada ohverdamise ja nõidumisega. Maagi
referaat Edgar Valter Pokumaast Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli
elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets.
Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA · Pinnamood ehl reljeef on maakoore pealispinna kuju, mis koosneb erinevatest pinnavormidest. · Pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast. · Kõrgustik ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme.
saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla, ja viimistluskrohvi pealekandmine. Seina 4 KROHVITÖÖD õp. Aidak esmane tasandamine algab aluse ettevalmistamisega segude pealekandmiseks. 2-3 päeva enne krohvitööde algust tasandatakse seina pinnas oleva muljumise lohud ka plokkide äralöögid. Müüri ladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnalekandmist. Hoone nurkadesse ning akende ja uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Kui tugevdused on paigaldatud, kantakse seinale esmane tasandus
Eelneva kõrval asetses kõrgemal platvormil kaks kujukest. Esialgu, kui korra pilgu neile peale viskasin, vaatasin, et kaks suurt teokarpi, kuid lähemalt uurides avastasin, et see oli savist valmistatud kinni keeratud rätik, millele nimeks pandud ,,Hästi hoitud saladus." Imepärane idee ning sügava sisuga. Väga salapärane, kuna vaatajale jääb see mõistatuseks, mida kunstnik saladuse all mõtles. Savi peale oli tehtud rätiku kõrtsud ja lohud, mis muutsid kuju tõesemaks. Lähedalt vaadates oli kõik väga kena ja ilus aga eemalt tundus nagu oleks tegu ühe suure ümmarguse kiviga. Kuna need savikujundid minu peas küsimusi tekitasid ja huvi äratasid, jäi need väga hästi meelde. Kuna Marget Tafeli ja Viive Väljaotsa keraamilised objektid tekitasid minus tugevalt huvi, jäid Tamara Breideksi maalid minu silmis tahaplaanile. Tema poolt oli näitusel tsükkel
Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis on aga märksa harvem ja korratum kui varasel nöörkeraamikal, või paikneda horisontaalsetes ridades nagu nöörivajutised. Kammkeraamika - Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult kaunistatud ning jäljendid on kantud nõude pinnale tugevasti ja selgelt. Ornamendielementideks on kammivajutised, lohud, täkked ja sooned. Ornament katab kogu nõu pinna, sh. põhja ja sageli ka serva ning mõnikord isegi nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. Kunda kultuur – küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas siis umbes 1500 inimest. Asulakohad
kavatseti asutada kangavanutamise töökoda. Tammidega eraldatud Keevallika oja süvises leotatigi vanasti linu. Linnamäe all avaneb Külmallikas. Rajaallikast algab soosse suubuv oja. Veerikas Keev ehk Pikahärmaallikas ühineb peale allikasood Rajaallikaga ning moodustab Virdojja suubuva allikaoja. Virdoja suubub Laeva jõkke. Mustallikat ümbritseb lubjarikas allikasoo. Allikate vesi avaneb pinnakattest. Mõhnastikus asuvad sügavad lohud Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku
Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule
1060. aastal maksustas Izjaslav sossoliteks nimetatud eesti himud, kuid nendele vendadele see ei meeldinud ning saatsid Izjaslavi nahhui, vallutasid Tartu ning tungisid sdides kuni Pihkvani. Seal toimus ka mingi madin, kus langes tuhatkond russi, aga eestlasi mitte htegi. Arheoloogiline kultuur - helaadsed muistised, mis peegeldavad omaegsete elanike tegevusalasi ja eluviisi sarnasust. Avaasula - mittekindlustatud asula. Lohukivad - suuremad kivad, millele on sisse pressitud lohud ( pikust lk 19 ) Kesa - kahevljassteemi "puhkav" pool. Ruunikivad - Rootsis pstitatud Eestimaal thtsamate langenud viikingite mlestuseks.
vett kusagile auku ja lõpetab sinna vee vidamise või lõikab järvest läbi ja läheb edasi. 17. Mis on karst ja mis seda soodustab? - Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. 18. Milleks vett kasutatakse ja kust seda saadakse? - Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. Maailmas tarbitakse, aga ainult vett mis kergesti kätte saadavat vett ehk pinnavett. Kaevudest ja puurkaevudest saadav vesi on tavaliselt palju puhtam, kuid ka sageli kallim. 19. Kuidas kasutatud vett puhastatakse? - Kuna vee tarbimine on tohutult tõusnud inimkonna kasvamise tõttu, ei suuda loodus
Lihvimine Ülejäänud 25% tööajast kulub kruntimise ja värvimise peale. Värvimise etappideks on kruntimine, lihvimine ja põhjatöötlus, vahevärvimine ning lõplik värvimine. Värvimise tulemust mõjutavad: Aluspinna hoolikas ettevalmistus värvitav pind peab olema hoolikalt puhastatud rasvadest ja vanadest värvidest, vastasel juhul võib juhtuda, et värv ei nakku ning koorub lihtsalt kuivades maha. Kõik lohud ja augud peavad olema korralikult täidetud, et pind oleks ilusti sile ja ühtlane. Maalritarvete ning värvi õige valik Kõigepealt tuleks kindlasti mõelda, millist värvi kasutada, sest värvid mõjutavad väga inimese meeleolu, ühes toas mitme erineva värvi kasutamisel tuleks kindlasti ka seda jälgida, et värvide kombinatsioon ei oleks liiga kontrastne. Kõige paremini sobivad soojad ja heledad toonid. Maalritarvete puhul
Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h https://youtu.be/Eijxf1cWmTg Pilt 2. Hersonets Kasvutingimused Optimaalne kasvutemperatuur +20…+24°C , seemnete idanemiseks vaja +8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. P...
eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi
Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool . Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m
Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. 4 Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile
2500.a. eKr. Anuma välispind oli ilustatud lohukeste ja täkete ridadega, mida arvatakse tehtud olevat kammi meenutava riistaga. Venekirveskultuur 3.at algul jõudsid Eestisse uued indoeurooplaste hõimud, kes valmistasid paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega? Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast
Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Kirde-Eestile omased on samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud türsamäe tüüpi sõled. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa
isegi väiksem. Servad on enamasti külgseinast paksemad ja moodustavad tihti sissepoole, harvem ka väljapoole või mõlemale poole korraga eenduva randi. Nõude seinapaksus on keskmiselt 1 cm. Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult kaunistatud ning jäljendid on kantud nõude pinnale tugevasti ja selgelt. Ornamendielementideks on kammivajutised, lohud, täkked ja sooned. Ornament katab kogu nõu pinna, sh. põhja ja sageli ka serva ning mõnikord isegi nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. ning kolmel Eestist leitud killul esineb isegi kammivajutistest veelinnu kujutis. TÖÖ JA ELATUS
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Artikkel Tiigid ja allikad Koostaja: Tartu 2014 Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine....................................................4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ä...
Vaglad kahjustavad mugulat elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk. Kõige ohtlikum sibulakahjur Eestis. Sibulasirelane talvitub vaglana põllul mullas ja sibula jäänustes või hoidlas sibula sees. Muneb sibula soomuste vahele või mulda selle lähedusse. Vaglad eelistavad vigastatud mugulaid. 2 pk. peedi kahjurid Mardikalised. Peedi-rohuhüpik talvitub noormardikas kõdus. Munevad mullale taime lähedusse. Valmikud kahjustavad lehti, lehtedesse on näritud lohud. vastsed toituvad juurtest. Nukkuvad mullas. 1 pk. Kirju-kilpmardikas talvituvad noormardikana kõdus, muneb peedilehe alumisele küljele. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti. Nukkuvad lehe alumisel küljel. 1 pk. Peedi-, must- ja tuunjas-raisamardikas talvituvad valmikuna kivide või mulla all. Munevad mulda. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, vastsed-suurem kahju. 1 pk Kahetiivalised. Peedikärbes munevad peedi lehtedele. Vaglad kaevandavad lehes, 2 pk.
i kliiniline pilt, mikroskoopiline 40% varasemast rindkere, füüsikalise uuringu positiivne a mikrobioloogia, uuring, külv parimast tulemusest supraklavikulaarsed andmed, Rö, tuberkuliinitest, g mikroskoopiline või alla 200 l/min); lohud väljendunud, vereanalüüs, UH, rögaproov n uuring, külv Spirograafia; lame, madala külvid, CT o hingamissagedus asetusega o 25x minutis või diafragma, madala
Erituselundideks on rohelised näärmed. Vähi keha katab kitiinkest. 12. Putukate areng Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik. Osalise moonde ehk vaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda. (ntks. valmik võib kooruda vastest, jättes nukustaadiumi vahele). 13. Ökoloogilised tegurid Eluslooduse tegurid: a) toit b) sigimis partnerid c) kiskjatele toiduks Eluta looduse tegurd: a) õhk hingamiseks b) vesi c) temperatuur d) maapinna lohud e) valgus Inimesemõju organismidele: a) kütivad b) annavad toitu c) raiuvad puid (rikuvad elupaiku) d) jäävad auto alla 14. Organismide kooselu vormid (VIHIKUST) 15. Globaalsed keskkonnaporbleemid (VIHIKUST)
Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raijuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. Rooma rauaaeg. 1-5 aasta tuhat p.Kr. Nimetatakse Rooma rauaajaks, kuna sellest perioodist on leitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
