Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad
· Käsnad ja hüdrad elavad kinnitunult.Hüdra kehasein on kahe kihiline.Hüdral on suuava · Meriroos ei liigu,meririst liigub.Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid ja taolised elukad.
Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna
jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5. Mõlemal on kehaväline viljastamine, mõlemad saavad pojad vees ja neil on moondega areng. 6. Roomajad on sisalik, rästik ja nastnik. 7. Roomaja muna on kaetud tugeva koore ja nahkkestaga. 8. Kahepaiksed sigivad vees ja neil on kehaväline viljastamine, roomajad sigivad maismaal ja neil on kehasisne viljastamine. 9. Taim- putukas- rohukonn- rästik- madukotkas. 10. Roomajaid ei tohi hävitada, sest nad on looduskaitse all ja nad on toiduahela lüli.
kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett imema endasse. Nahkkestas ümbritseb munarakku sarnasused veekeskkond. Kehaväline viljastumine Nad sigivad vette Kehasisene viljastumine erinevused Areng toimub moondega Nad sigivad maismaale Areng toimub moondeta 7. Mille poolest erineb vaskuss meie teistest roomajatest? Vaskuss on jalgadeta sisalik. 8. Uuri CD-d Eesti selgroogsed või sama materjali internetis aadressil www.sunsite.ee/loomad. Too välja meie kahe sisaliku - kivisisaliku ja arusisaliku - erinevused ja sarnasused!
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
meetodil. Kui saakloom tervikuna sisemuse ei mahu, neelab hüdralane alla vaid ühe osa. Kui see on seeditud, lükatakse saak sügavamale. Kui tavapärast toitu napib, muudavad mõned hüdralased oma toidusedelit. Kuigi nad on lihasööjad, hakkavad nad toituma nende kehas elavate ainuraksete ripsloomade poolt eritatavatest ainetest. PALJUNEMINE Hüdralased paljunevad kahesugusel viisil. Suvekuudel, kui toitu on piisavalt, sigivad hüdralased sigitult pungumise teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine. Pungumise korral ilmuvad keha välispinnale väikesed mügarikud, mis pikkamööda kasvavad ning millele moodustub suuava ja kombitsapärg. Seejärel uus isend eraldub ning seab end ümbruskonna sisse iseseisva ja sõltumatu organismina. Sügisel, ilmastikutingimuste halvenemisel sigivad hüdralased suguliselt. Iga hüdralane toodab nii
Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik: Nastiku ladinakeelne nimetus on Natrix natrix. Nastiku kehapikkus võib ulatuda kuni 150 cm. Isased on emastest lühemad. Asustab kogu Euroopat. Eestis on rohkem levinud Lõuna-ja Lääne-Eestis. Nastik on tegelikult muutunud viimasel ajal üsna haruldaseks. Ta elab peamiselt niisketel aladel
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud
Söötmisõpetus Ingl.k. animal nutrition või animal feeding Söötmisõpetuse tähtsus: 1) määrab kindlaks põllumajandusloomade toitainete tarbe, see tähendab mitmete keemiliste ainete (nt. proteiin, rasv jne.) ja energia hulga, mida loomad sõltuvalt east, kehamassist ja tootmisülesandest vajavad 2) uurib tingimusi, mis tagavad söötade täieliku kasutamise loomorganismi poolt ja loomade toitainete tarbe kõige otstarbekama rahuldamise 3) praktiliseks ülesandeks on anda teaduslikult põhjendatud juhendid ja võtted, kuidas eri liiki põllumajandusloomi erinevate pidamisviiside puhul sööta. Uurimuste tulemusena töötab söötmisõpetus välja meetodid, mis võimaldavad söötmise abil juhtida loomade kasvu ja arenemist, mõjustada nende toodangut ja suunavalt kujundada ning arendada loomades häid jõudlusomadusi. Kui söötmisõpetust (söötmist) on õigesti rakendatud, siis selle tulemusena on loomad terved, sigivad normaalselt, kasvavad ja arenevad kiiresti ...
Putuktoidulised Tik 2011 Kaisa Helena Luht Robert ja Tristan Sigimine Putuktoidulised imetajad sünnitavad. Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt
Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja
Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse varjatud kohas (näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mahajäetud urus) · Pojad näevad ühekuuselt ning vanematega liiguvad kaasas kahe kuuselt · Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde Vaenlased · Tuhkur ei ole looduskaitse all · Tuhkru vaenlased on rebane, koer ja röövlinnud · Inimene kütib teda väärtusliku karusnaha pärast Allikad: · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/tuhkur2.htm
Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit, kuna neil on vänge muskuse hais.
Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt karu. Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja kaslased. Kuna nende saagiks langevad enamasti kiiresti sigivad liigid (närilised) ja haiged või vigased loomad, siis on neil suur tähtsus teiste loomade arvukuse reguleerijana looduses. Suurim kiskja on jääkaru. Isased jääkarud võivad kohati kaaluda koguni 650 kg. Kõige väiksem kiskja Eestis on mink. Mink on kõigest paarikümne cm pikkune ja isegi sellest u pool moodustab saba. Üks kardetumaid kiskjaid on Amuuri tiger, sest see kiskja suudab süüa ära koguse, mis on kuni kaks korda suurem kui ta ise.
pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all.
rotisuurune imetaja Purgatorius. Tänapäevaste primaatide eellased olid puude otsas elanud kõigesööjad kes kaalusid u. 150g ja käisid 4 jalal ning hankisid toitu maapinnal ja troopikametsade madalamatest rinnetest. 3 Esikloomade tunnused Esikloomade eripära on suur aju ja puude otsas elamisega seotud kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest nende põhitoiduseks olevaid vilju, noori võrseid ja putukaid leidub parasvöötmes talvel napilt.
Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all.
mereveele.See vedelik kannab edasi toitaineid,sisenõristusnäärmete eritisi,happniku ja süsihappegaasi. Näiteks: poolekslõigatud vihmauss ei hukku.Vaheseinad ei lase tsöloomivedelikku välja voolata.Sama põhimõttega on ka merelaevade ja alveelaevade ehitus.Vigastuse korral voolab vesi ainult ühte laeva ossa,aga ülejäänud osa kuhu vesi ei pääse hoiab laeva ikka vee peal.Nõnda ka rõngussil ühe kehasegmendi vigastus ei põhjusta veel looma surma Sigimine Rõngasussid sigivad sugutul või sugulisel teel. Seejuures laguneb nende pikk keha mitmeks osaks. Mõne aja pärast taastab iga tükk omale pea ja saba,mõnikord moodustub uus pea koos silmade,kombitsate ja ajuga ussi keha keskel veel enne selle osadeks jagunemist. Kaanid ja kidavaglad seda ei suuda,neil pole võimet sugutult sigida ja kaotatud kehaosi taastada. Meres elavatel rõngussidel toimub munade viljastumine enamasti väljaspool emaorganismi.Sel juhul heidavad isased ja emased korraga
Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9
Hüdra "neelab" saagi kehaöönde, kuhu erituvad seedenõred, ning kus toit seeditakse. Seedimata toiduosakesed heidab ta suu kaudu välja. Hüdra toitub sõudikutest, vesikirpudest ja teistest väikestest vähikestest ning võib jagu saada isegi väikesest kalamaimust. · Kuidas hüdra paljuneb? Hüdralased paljunevad kahel erineval viisil. Suvekuudel,kui toitu on piisavalt, sigivad hüdralased sugutult pungumise teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine. Pungumine kehapinnal moodustub pung, mis "venib" nooreks hüdralaseks, kes lõpuks emaorganismist eraldub. Suguline paljunemine osa hüdralastest on mõlemasugulised, tootes nii muna kui ka seemnerakke.ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised. · Kes on lahksugulised loomad?
*Liikide toiduks konnad. *Mink osavam ja väiksem, saab rutem kõhu täis. *Saarmas võib mingiga koos elades toidu puudusel hukkuda. 6.Looduslik valik on protsess,mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid,kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. 7.Kohastumusteks nim. Liigi säilimist soodustavadi omadusi, st selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi määravad geenid omakorda edasi. 8.Kohastumuste suhtelisus seisneb...nt:varjevärvus 9.Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm,kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala.Uued liigid tekivad lootuses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 10.Kivistis on kivimitest leitud kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või
Leopard Diana Tärn 7a 2012 Ajalugu Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaste pantriliikide viimane ühine eellane elas umbes 6,37 miljonit aastat tagasi. Oletatavasti kujunes leopard tänapäevase liigina väja 470825 tuhat aastat tagasi Aafrikas ja levis 170300 tuhat aastat tagasi üle Aasia. Varaste leopardide jäänuseid on leitud IdaAafrikast ja LõunaAasiast 23,5 miljoni aasta vanustest lademetest. Väliskirjeldus Leopard on ilus saleda ja jõulise kehaehitusega loom. Tema tüvepikkus on 91180 cm, saba pikkus 75110 cm, kaal tavaliselt 3240 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg. Karvastik on põhi toonilt kollane ning sellel on üle kogu keha selgepiirilisi musti laike ja rosette. Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui normaalselt värvunud pogi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. KaugIdas on nenede talvekarv paks, kohev ja tuhmim...
7 · Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). · Veel on oluline roll ka toidu hankimises. · Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. · Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 9 · Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugu- rakkude abil. · Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. · Nii võivad moodustuda väga suured käsna- kolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. · Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. 10 · Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega
Abort, südametunnistus ja seadus Aborditegemine on teema, mille kohta on inimestel mitmeid erinevaid arvamusi. Mõned väidavad, et abort peaks olema seadusega keelatud, aga teised ei näe probleemi ja pooldavad seda. Kas abort peaks olema seaduslik või mitte ja kas aborti tehes inimesed süümepiinu ei tunne? Enamikes riikides on abort lubatud, aga on ka riike, mis on selle ära keelanud. Keelustamist põhjendatakse enamasti sellega, et aborti tehes tapetakse inimene ja see on lubamatu. Mina arvan, et teatud juhtudel on ikka mõistlik rasedus katkestada ja seadus ei tohiks selle tegemist keelustada. Näiteks, kui ema, isa on liiga noored ja/või ei suudaks lapsele head elukeskkonda pakkuda. Mina arvan, et iga rasedus, mis ei ole soovitud, peaks olema lubatud seaduslikult katkestada. Huvitav seis on muidugi Hiinas, kus teatud juhtudel on lausa kohustuslik teha abort. See on karm poliitika, aga minu arvates ...
TATARLASED Minevik Tatarlased on ühenduses mongoli ja türgi rahvastega. 13. sajandil osalesid nad mongoli väepealiku Tšingis-khaani sõjakäikudel. Tema impeerium hõlmas hiigelalasid, mida suuruselt võiks võrrelda endise Nõukogude Liiduga. Aastal 1236 suundus tema umbes 150000 sõdalast Uurali mägedest läände Euroopasse. Kõigepealt ründas ta vene linnu. Kui mongolid üsna varsti Venemaa vallutasid, rajasid nad ühise mongoli-türgi riigi. Tatarstan ja selle pealinn Kaasan Praegusajal elab ligikaudu neli miljonit inimest paljurahvuselises 68000 ruutkilomeetri suuruses Tatarstani Vabariigis, mis paikneb Venemaa Euroopa-osa idapiirkonnas. Riiki peetakse üheks ”kõige enam majanduslikult arenenud riigiks Venemaa Föderatsioonis”. Kaasan on moodne miljoni elanikuga linn Volga ja Kazanka jõe ristumiskohas. See on üks paljudest Venemaa linnadest. Üks Kaasani vaatamisväärsusi on selle kuulus kreml. ...
Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal on külmad veed ja külmades vetes sigivad kalad rohkem ja kiiremini ning on rasvasemad. Leidsin internetist ka ühe kaardi, kus on kalarikkamad alad ära toodud: 4. Õisloomad ehk korallid on mereliste ainuõõssete klass. Koralle on nii üksikuid kui ka koloonialisi, isendi suurus küünib mõnest mm kuni 1 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises
2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal? Maismaal- jäsemed, tagajäsemed on pikkemad kuna nendega on hea hoogu anda Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded Tagajäsemed- vajalikud hüppamiseks Niiske nahk- et saaks toimuda gaasivahetus keskkonnaga
väikesed kambrikesed,kus Fifth level asuvad kaelusvubrurakud. Ø Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Ø Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amöööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitaineid teiste rakkude vahel. Paljunemine Ø Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Ø Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Ø Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada
Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning allutatud inimese tahtele Mõiste ,,koduloom" on ajaloos väga erinevalt erinevate inimeste poolt tõlgendatud. Majanduslikkasum Loomad, kellede eest hoolitsemise on inimene enda peale võtnud ja kes sigivad inimese loodud tingimustes ning annavad järglastele edasi nende poolt omandatuid omadusi Loomad, kes on inimesele kasulikud , kes on võimelised sigima inimese kaitse all ja kes alluvad kunstlikule selektsioonile. Loomad, kes on kodustatult kergesti sigivad ja majanduslikult kasulikud ning on vähem või rohkem alluvad kunstlikule selektsioonile Erandiks siin on taltsutatud loomad. Neil loomadel puudub erinevalt koduloomadest ajalooline taust, millal
mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jooksul imeb lutikas niisuguse hulga verd, mis vastab tema viiekordsele kehakaalule. Olles end verd täis imenud, naaseb ta oma varjupaika, kus hakkab toitu pikkamööda seedima. Hästiköetavates majades lutikad sigivad aasta läbi. Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse. Lutikas võib muneda koguni 100 muna, harilikult ühe muna kaupa päevas. Muna areneb 4 5 päeva, ent olenevalt temperatuurist võivad noored lutikad kooruda ka alles kolme kuu möödudes. Vastne näeb koorudes välja nagu oma ema miniatuurne koopia. Niipea kui vastne on endale peremehe leidnud, hakkab kohe verd imema. Nagu
kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti. Kilpkonnad elavad kaua, suured maakilpkonnad kuni 200 aastaseks. Munast väljumiseks kasutavad tillukesed kilpkonnad oma koonul asuvat teravat, nn munahammast. Vastkoorunud kilpkonnal on algul kaasas veel mõnel määral munarebu ning ta ei pea kohe väljast toitu otsima. Osade liikide pojad püsivad pärast
orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada
Paljunemine Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. PÄRMID Kuju Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ning rakukestata. Ehitus Pärmid erinevalt teistest seentest on üherakulised ning neil pole niidistikku Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. ALGLOOMAD Kuju Fariza Imanova MK13-TE2 Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine
Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. LOOMASTIK Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua, kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Maailmasuurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. KÕRBED VÕIVAD MOODUSTUDA MITMEL ERINEVAL PÕHJUSEL. Kõrbed on levinud troopikas umbes
Sinna võib kuuluda üks paar(isane ja emane); leidub ka ainult isastest koosnevaid seltsinguid; samuti neid, kus on ainult emased koos eri vanuses poegadega; peale selle veel segasalku. Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Šimpansid sigivad läbi aasta. Tiinus kestab 225 päeva. Harilikult sünnib üks poeg, kuid tuleb ette ka kaksikuid. Poeg on sündides paljas ja abitu. Õige mitu kuud on nad tihedalt emaga seotud. Emased saavad suguküpseks 5-10-aastaselt, isased 7-8-aastaselt. Potentsiaalne eluiga on 60 aastat. Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite
PUTUKAD KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjelda putuka välisehitust. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. 5. Kuidas putukad sigivad? 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15
ROOMAJAD ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK
üksinda ja võivad muutuda tigedaks, muuhulgas inimest ilma provotseerimata rünnata. Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab. Nii aafrika kui aasia elevanti saab kodustada, ehkki aasia elevanti kodustada on märksa lihtsam. Varem kasutati elevante hulganisti tööloomadena, kuid traktorid on hakanud neid välja tõrjuma. KaguAasias kasutatakse elevante veel väga soistes piirkondades, kuhu traktor lihtsalt sisse vajuks ja kinni jääks. Vangistuses sigivad elevandid väga halvasti. Sellepärast hangiti minevikus loomaaedadele ja tsirkustele uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud loomaaedades elevantidele niisuguseid tingimusi looma, et neid järjekindlalt paljundada saab. Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant
mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast
suguliselt. Mitte suguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride ehk eoste abil Hallitusseente ehitus Eosest areneb niidistik. Kogu niitide mass moodustab seene keha. Pärmid Päristuumsed mikroorganismid. Sõnaga ''pärm'' seostatakse tavaliselt pagaripärmi. Tegelikult on olemas väga erinevaid pärmseeni. Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 liiki. Pärmid on ainuraksed. Kuju Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Toimub, kas pungumine või pooldumine. Algloomad Enamik algloomi on üherakulised organismid. Algloomade keha latab õhuke elastne kiht. Algloomadel toimub ainevahetus pellikulli kaudu. Kogu elutegevus toimub neil ühes rakus. Tsüstina elavad nad üle ebasoodsad tingimused. Algloomad toituvad bakteritest. Algloomade paljunemine Nad paljunevad pooldudes. Alglooma kuju Kujult jaguneb viieks: Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad
1. seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. AA x aa ___A___A a_ Aa Aa a__Aa Aa 2. seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel rostamisel toimus genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3:1. Aa x Aa ____A__a_ A_AA Aa A_Aa aa Morgani seadus Morgan katsetab äädika kärbestega. Need sigivad kiiresti neil on ainult 4paari gromosoome ja neid on lihtne pidada laboris. Ta järgib kahe tunnuse; värvust ja tiibade iseloomu. Ootab Mendeli 3-ndas seadusest e. Sõltumatuse seadusest tulemust. 9:3:3:1, aga seda ei tule. Saab halle norm tiibadega ning musti künt tiivalisi enam vähem võrdselt ja mõni % kombineeritud tunnustega isendeid. Pidevate katsetega tulemusena selgub et 2 tunnuse paari päranduvad küll sõltumatult, kuid ühes gromosoomis ahelduvad. Seega
Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on jreltulija vaid ks vanem ning jrglased on kikk hetaolised,samasuguste omadustega,sealhulgas ka puudustega.Samas on mittesuguline paljunemine lihtne ,kiire ja thus:pole vaja kulutada energiatega aega sugurakkude tootmiseks,partneri otsimiseks ega peibutamiseks. Mida on vaja suguliseks sigimiseks? Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine.Tavaliselt lheb vaja kaht eri soost isentit,seega on suguliselt sigivad loomad enamasti lahksugulised.Niteks karpide, ainunsete ,merithtede ja merisiilikute isased ja emased omavahel kokku ei puutugi naad lasevad oma sugurakkud vette,kus need viljastuvad kehavliselt.ka putukad ja mblikud viljastuvad kehavliselt. VILJASTUMINE. Kehasisene. Kehavline. Toimub keha sees. Toimub vljaspool keha vees. (vihmaussid ,mblikud ,mardikad) (karbid,ainunsed,merithed )
ARUSISALIK. Kõige laiemalt levinud liik. Pealt triipudega, lisaks üle keha väikesed tumedad täpid. Isane alt oranzikas, emane valkjas, kollakas, rohekas. Eelistab niiskemaid alasid. Ise urge ei tee. Ohu korral päästavad sageli vees, jooksnud mõne aja mööda põhja, kaevuvad mutta või põhjas lebavate lehtede alla. Putukaid püüdes liiguvad ka puudel, kuni 2m. POEGIVAD, 8..12 poega.Vanemad ei hoolitse. Kuivemas ja pehmemas kliimas sigivad munedes! KIVISISALIK. Noor pealt pruunikas, kolm heledat kitsast, mustaga ääristatud triipu, kere külgedel 1 rida valgeid silmalaike.Vanal kere heledad triibud ähmastuvad, seljal tumedad laigud, keha muutub isastel roheliseks, emastel pruuniks. Kõht tavaliselt valge emastel, isastel rohekas. Eelistab kuivi ja päikeserikkaid kohti, ei taha elada tihedas metsas.Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes
Kahepaiksed ja roomajad Üldine informatsioon: bio.edu.ee/loomad Kahepaiksed Klass: kahepaiksed. Kõigusoojased. Uimede asemel jäsemed. Hingavad kopsude ja naha kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult. Elutsükkel: maismaaloomad, kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal.
koorikihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. 16.Samblike paljunemine ja nende tähtsus looduses. Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt kas talluse küljest murduvate tükikeste või ainult samlikele. Polaaraladel on samblikel suur tähtsus põjapõtrade toiduna. Mõningaid samblikke tarvitatakse ravimite valmistamiseks. 17.Järvekäsnatoitumine, hingamine ja paljunemine. Käsnade tavaline sigimisviis on pungumine, kuigi sigivad ka suguliselt. Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku. Kaelusviburrakud püüavad veest hõljunud toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. 18.Hüdra närvisüsteem. Polüübi mõiste. Pikkade jätkedega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Erinevalt käsnast saab hüdra reageerida välisärritustele, nt hädaohule või toidule. Hüdrat nimetatakse polüübiks. 19.Kes on lahksugulised loomad?
Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja
Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Elupaik
tipus paiknevad eosed. Ka hallitusseened paljunevad eoste abil. Hallitus areneb nii pimedas kui ka valguse käes. Valgus pole hallituse moodustumiseks oluline. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
