Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm
· Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul. · Seemnete levik laiendab taimede kasvuala kümneid ja sadu kilomeetreid. · Õistaimede tolmlemisviisid on mitmekesisemad kui teistel taime- rühmadel. · Õistaimedel on osa rakke otsapidi ühinenud ja need moodustavad juhtteid. · Mõnedel õistaimedel on lehed muutunud okasteks või asteldeks, teisel
12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits
Siiski on õietolmus ka palju positiivset ja kasulikke aineid. Käesolevas referaadis teengi kokkuvõtte õietolmus: kust seda saadakse, milleks kasutatakse ja palju muud. 1 Õietolm Õietolm, nagu ka nimetus ütleb, kujutab endast väikeseid, inimsilmale nähtamatuid tolmuosakesi, mis kannavad ka taimse seemneraku nime. Erinevad taimed kasutavad oma õietolmu levitamiseks erinevaid meetodeid, on tuultolmlejad ja putuktolmlejad. Enamik õistaimi on putuktolmlejad. Putuktolmnemist soodustab lill oma eredavärviliste, hästi lõhnavate ja nektarit sisaldavate õitega, mis meelitab ligi putukaid, kelle jalgade või keha külge kleepub lille õietolm. Nagu näha, siis taimed on üpris edukalt arenenud, et kindlustada oma liigi püsivus. Õietolmu värv võib olla valgest mustani, aga üldjuhul on see kollane või pruunikas, erinevatel lilledel on erinev värv ning õhus need segunevad. Olen kuulnud, et vahest on tolmlemine nii
nimesid · laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu · Maikelluke-Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Imetajad · Metssiga-Karvkate on mustjaspruun · Karihiir-kaalub 3 grammi Linnud · Ööbik- seljalt pruun kõhu alt valge · Metsvint-metsvindid on omapärane laul Salumetsa taimede tolmlemine Putuktolmlejad : · sinilill võsaülane maikelluke kopsurohi toomingas pihlakas pärn · Tuuletolmlejad: kuusk arukask sookask hall lepp sanglepp haab sarapuu Tänan tähelepanu eest! Rahvuspargid, Vilsandi freeloader123 Vilsandi Rahvuspargi asukoht o Asub Eesti äärmises lääneosas o Asub Saaremaal o
Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus vedelik , mis tekib meenäärmetes sügaval õie sees
Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed
Ühekojalised. Õied sümmeetrilised, Lehed laimunajad südaja või viltuse kollakasvaöged, lõhnavad, Puit hajulisooneline, valkjas, pehme, Sügavaid alusega, saagjaservased, sügisel meenäärmetega, tolmukaid rohkesti, hästi lõhestatav, lõhnata tihedus 0,46- huumusrikkaid kollased. putuktolmlejad. Õisi kasutatakse 0,56 g/cm3. muldasid vajavad. parfümeerias ja meditsiinis. Puit on keskmise raskusega, tihedus Ühekojalised. Isas- ja emasõied on 0,55-0,65 g/cm3; kõva, hajulisooneline, Vahemere kirdeosa Lehed asetsevad vahelduvalt, suured,
Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 2. (3) Mis on tolmlemine? Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd. Putuktolmlejad on võilill ja arbuus, melon. 3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. katkestunult sulgjas paarissulgjas liitleht kahelisulgjas liitleht paaritusulgjas Sõrmjas liitleht Kolmetine liitleht 4. (2) Mis kude on kobekude? Kus esineb? Kobekude koosneb hajusatest ümmargutest rakkudest ning asub sammaskoe all. Rakkude vahel on suured rakuvaheruumid ja rakkudes on kloroplaste, kuid vähem.
Suhkrukirstalle mesilased koguda ei saa (suhkrusisaldus üle 75%). Kui suhkrusisaldus langeb alla 4,25%, siis mesilased seda koguda ei taha. Suhkrusisaldust vähendab õitesse langenud vihmavesi. Suure õhuniiskuse korral imab nektar endasse vett ümbritsevast õhust. Optimaalne suhkrusisaldus mesilaste jaoks 50-56%. Enamikel korjetaimedel on nektar 20- 40 %-lise suhkrusisaldusega Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi: · Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) · Haljasalade ja parkide meetaimed · Metsades kasvavad meetaimed · Niidu-, soo- ja karjamaataimed · Viljapuud ja marjapõõsad · Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel jms Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6
Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Õied: lehterja krooniga, mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole. karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum)
Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju
Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena
kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele (Vt Õis). Putuktolmlemine - tolmlemisviis, mille puhul putukad kannavad ühe taime õietolmu teise taime emakale. Putuktolmlejate õied on enamasti värvikirevad ja lõhnavad. Kõik katteseemnetaimed pole putuktolmlejad. Sigimik - emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed ja millest peale viljastamist kujuneb vili. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Katteseemnetaimed jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks seemne ehituse alusel, kuid neil taimerühmadel on ka teisi iseärasusi:
suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõige täiuslikuma Ligi 80% on neist katteseemnetaimed liiki. ehitusega taimed, neil putuktolmlejad, on varred, juured, ülejäänud lehed ning ka õied ja tuultolmlejad viljad. seemnetega. ELUSOLENDID: koosnevad rakkudest ( ainuraksed, hulkraksed); paljunevad (suguliselt, mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...
asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B
Männi õietolmuosakestel paks pind ei vabasta proteiine kohe Suvel - heintaimed pollinoosi põhjustab Timut, kerahein, kastehein Heintaimede õietolmu diameeter suur nina- ja silmapõletik August september koirohi, puju, malts, oblikas Ambroosia (korvõieline) õietolm on väga tugev allergeen võrreldes teistega Teraviljad allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid kontakt nahapõletik ning aaloe Kuhikpriimula Sümptomid vesine nohu, sügelus Allergiline saluut Prognoos haigus kulgeb sessoonselt, raskus varieerub aastast aastasse Alates 50. Eluaastast algab haiguse taandumine enamusel pollinoosi haigetel Medikamentoosne ravi antihistamiinikumid ANTIHISTAMIINIKUMID - Antihistamiinikumid on ravimid, mida kasutatakse sageli
Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed vahelduvad liht- või liitlehed, kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili. Taimed enamuses putuktolmlejad. Roosõielised ei ole niivõrd tuntud puiduandjad, kuivõrd aga paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks. Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. Perekond Elupuu (Thúja L
· Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis). Kohastumine on suhteline ühel juhul on kasulik, aga teises kahjulik (kasulik seal kus kujunevad)
b)generatiiv e. pikkvõrsed- vars hargneb väheneb seeduvate toitainete sisaldus rohus, kuigi samal ajal võib veel rohusaaki juurde kasvada. Idelaases 4) Lehtede kuju, neil on liitlehed. olekus koristada kogu saak 1-2 päevaga (kuivaine sisaldus kõigub 40-60% ulatuses). 5) On putuktolmlejad, kõrrelised on tuultolmleiad. 15) Rohumaataimede stressid, kiilmataluvus ja talvekindlus, nende abiootilised ja biootilised Liikide eluiga: aspektid 1 )Üheaastased Olulisemaid rohumaaviljeluse probleeme:
Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad
vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla
ka lühemate ja jässakamate jalgadega rohusööjatega võrdväärsed jooksjad. Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada. Nii toimub taas võidurelvastumine, kus pidevas teineteisest sõltuvas arengus seistakse tegelikult paigal ja kiskja-saaklooma dünaamiline tasakaal püsib. 119.Putuktolmlejate taimede ja tolmendajate koevolutsioon? Putuktolmlejad taimed ja putukad on väga hea mutualistliku koevolutsiooni näide. Putukas saab suhtest kasu kuna taim pakub talle söögiks nektarit ja õietolmu. Taim saab aga odavalt ja riskivabalt risttolmleda. Loomulikult on tegemist vastastikuse suhetega, mis peab maksimeerima mõlema poole saadavat kasu ja vähendama kulusid.Nii püüab taim vähendada oma panust miinimumini kuid mitte vähem kui vajalik. Kui taim pakub liiga vähe nektarit,
sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri,
radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. N: roomav tulikas, sootulikas, kaartulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, metsülane, kollane ülane, harilik sinilill, aas-karukell, palu-karukell, kollane ängelhein, kurekell-ängelhein, kurekell, kullerkupp, kollane käoking, sinine käoking. Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill,
keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad; vars sageli jämenenud sõlmekohtadega; lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta; õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine; õieneelus lisakroon; tolmukaid kümme; tupp liit- v. lahklehine; vili: kupar, pähklike v. kuiv mari, pöögilised - Pöögilaadsed on üldiselt tuultolmlejad põõsad ja puud, mille lehed on kaetud näärmekarvadega. Sageli on nad ühekojalised. Õiel on lihtne, reeglina redutseerunud õiekate ja alumine sigimik väga väikese arvu
Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel, kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 15 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad Liigi eritunnusedEnamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Kasvukoha nõuded: Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud. Kasutamine haljastuses:
Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp-mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena
ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad
ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking · Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar · Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) · Verehurmarohi · Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas · Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) · Harilik seebilill · Harilik põisrohi · Perek pusurohi · Tõrvalill
mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer
tegemine. 6. Õistaimede välisehituse 1) Praktiline töö, Loodusõpetus: Elukestev õpe ja Õppevahendid: põhijooned vaatlus luubiga: õistaimed, õie ehitus, karjääri planeerimine: herbaarlehed õitest või õite ehituse tuul- ja putuktolmlejad proviisori ja reaalsed objektid, luup, mitmekesisus. taimed farmatseudi elukutsete prepareerimisnõel, Jooniste Kunstiõpetus: tutvustus idandatud ühe ja tegemine. erinevate kaheidulehelised
Tolmlemisviisid, tolmlemisviisi seos õie ehitusega. Vilja arenemine õiest. Viljade ja seemnete levimise viisid (koos näidetega). EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis
ja arenemist. Kevadel hakkavad seemned idanema. Tõusmed ilmuvad 20 päeva pärast ja nad on pehme idulehega taimed. Paljasseemnetaimed on ühe- ja kahekojalised. Eestis kasvab ainult neli kohalikku okaspuud: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Eestisse sisse toodud okaspuud: nulg, lehis, elupuu, seeder, mägimänd, ebatsuuga, kanada kuusk. 19. ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Õistaimede hõimkond on kõige liigirikkam. Nad on kõige täiuslikuma ehitusega taimed. Neist ligi 80% on putuktolmlejad. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Neil on vedelike transportimiseks erilised sooned juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud
alamsugukonnaks (Spiraeoideae enelalised, Prunoideae ploomipuulised, Pomoideae õunapuulised, Rosoideae kibuvitsalised). Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. · Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili · Taimed enamuses putuktolmlejad · paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. · Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. 66. Hall (Juglans cinerea) ja mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) Juglans cinerea - Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja- Ameerika ida- ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni
(Loomasöödas peab olema toorproteiini 18- 20 % ). Enamus liblikõielisi on hästi söödavad ning seeduvad, lopsakad. Neid on raskem kuivatada. Võrreldes kõrrelistega on nende eluiga lühem , vajavad niiskeid muldi ja on lubja lembelised. See teeb nende kasvatamise raskemaks, kuna paneb nende kasvatamisele piirangud , liblikõieliste seemned on kallimad. Seemne saak sõltub ilmastikust ja nad on putuktolmlejad. Punast ristikut kodumesilased ei taha tolmelda. Liblikõieliste seemnesaak oleneb väga palju ilmastikust. Liblikõielisd on põhiliselt samasugulised ja seetõttu vegetatiivselt levivad vähe. Võrsumise laadi järgi võib neid jagada : · (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik).
33. SUGUKOND MALTSALISED: VARRE JA JUURE EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed. * Liike umbes 1500 liiki. Peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadel, kus nad kasvavad ka sooldunud muldadel. Hulk liike on levinud mererandade soolakutele või tulnuktaimedena ning umbrohtudena asulate läheduses. * Enamasti rohttaimed, harva poolpõõsad, põõsad või isegi puud. * Varieeruvad, enamasti tuultolmlejad, üksikud putuktolmlejad, viljad on mitmeti kohastunud levimisele tuule või loomadega: neil esinevad karvakesed, ogad, tiivad või lihakas ümbrus. * Majanduslikult kõige tähtsam on harilik peet (perek-st peet) oma mitmete teisendustega. Peet on enamasti kaheaastane taim, esimesel aastal moodustub tal ainult maasisene säilitusjuur ja sellel lehekodarik, teisel aastal aga vars ja õisik. Peedi jämenenud juurele on iseloomulik ristlõikes kihiline ehitus
Hõbepappel: Populus alba Kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopas, Aasias, Põhja- Aafrikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Valgusnõudlikud. Lehed ümarad, lainelise servaga, 3-8cm pikad, alt karvased. 70. Perekond Salix Pajude perekonda kuuluvad kõrged ja madalad puud ning kõrged, keskmised või madalad põõsad. Kahekojalised ja suvehaljad. Lihtlehed. Õied urvana, varustatud meenäärmetega. Kupar ühepesaline, kahe poolmega, seemned väiksed, lennukarvadega. Enamasti putuktolmlejad, väga külmas tuultolmejad. Õitsevad enne või koos lehtimisega. Puukujulisi pajusid nimetatakse remmelgateks. Levib hästi vegetatiivselt. Puit u kasutatakse ehituses ja tselluloosi tootmiseks, biopuhastitena ja energiavõsana. 300liiki(vesi, kahevärviline, tuhkur, hundi, hala, vits). Levinud põhja kui lõunapoolkera parasvöötmes. 71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus. Raudremmelgas: Salix pentandra lehed piklik elliptilised, teritunud tipuga,
Vara tärkavatele ja kiire arenguga sortidele tekib vähem sõlmi ja aeglase arenguga(pikema kasvueaga) sortidele rohkem sõlmi 3. Võrsumine 4. Õisiku loomine õisiku loomist tähistab moment kui või varte ülemise lehe kaenlast ilmub õisik. See aeg on kõrrelistel 5-12 päeva ja liblikõielistel 10-20 päeva. 5. õitsemine algab liblikõ ülevalt alla ja kõrrelistel pähikustes alt üles. Liblikõielised on putuktolmlejad, Kõrrelised aga tuult. 6. Vilja kandmine see algab 7-10 päeva pärast õitsemise algust ja erist kolme astet 1)Piim, 2)vaha ja 3) täisküpsust. Õitsemise algusest kuni seemne täisküpsusest on kõrrelistel vaja 35-105 päeva. Liblikõielistel 80-150 päeva. Kõige kauem Lutsernid ja vähem kitsehernes. Pärast seemne valmimist kõik generat võrsed surevad. Kasvu lõpetavad ka kõik kõrsi ja varsi moodustanud ning õisikuid omavaid võrseid millistel
Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised ( Cycadaceaea) ja käbikalised ( Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad. Kahekojalised, emas ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu .Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta hõlmikpuutaimed Suguk . Ginkgoaceae hõlmikpuulised.Ginkgo biloba – hõlmikpuu .Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud.Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu.Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub
Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas aktiveerivad nende idanemise või takistavad seda ◦ Tunnevad ära teiselt liigilt pärit tolmuterad, inhibeerivad need ◦ Tunnevad ära samalt õielt pärit tolmuterad, inhibeerivad need Tolmlemise tõhustamiseks PUTUKTOLMLEJAD Tolmuterasid toodetakse väiksemas koguses Tolmuterad suured, lisaainetega Tolmukad õie sisemuses, õites magus nektar või tugev lõhn, meelitava välimusega kroonlehed, painduvad tolmukad, sulguv õis, vibratsiooni vajadus Tolmuterad kas karedad või kleepuva pinnaga Tolmuterad lühikese elueaga TUULTOLMLEJAD Tolmuterasid toodetakse suurtes kogustes Tolmuterad väiksed ja kerged Tolmukad ulatuvad õiest kaugele välja Tolmuterad siledad Tolmuterad püsivad kaua idanemisvõimelistena
Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Lehtede ja ka viljade sügisvärvus väga pilkupüüdev, värvudes enne lehtede varisemist kollakates, roosades ja punastes toonides, vaid mõnedel liikidel jäävad lehed kuni varisemiseni rohelisteks. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, tihedusega 0,60...0,80 gr/cm³. Mitmed liigid annavad magusat, 2...5 % suhkrusisaldusega mahla (A
Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 65. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel
Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda)
annaabi.ee 
