tema ettekujutust ideaalsest abielust. Üritades oma rahulolematust korvata, hakkab Bovary tegema suuremaid kulutusi ja otsustab Lheureux`lt raha laenata. Emma kolmas valik oli oma abikaasale truudust murda ja armukesed võtta. Näpud põhjas, hülajatu ja teist pääseteed nägemata teeb Emma Bovary oma viimase valiku – enesetapp. 2. Võrrelge Charlesi ja Rodolphet! Kuidas nad suhtuvad armastusse? Kuidas nad suhestuvad Emmaga? Charles ja Rodolphe olid pealtnäha täiesti erinevad isiksused. Rodolphe oli vabameelne, jõukas maaomanik ja naistemees. Talle meeldis naisi oma muinasjutulise armastuse lõksu püüda. Sinna jäi lõksu ka Madame Bovary, lootes, et ta leiab oma elule särtsu, suuremad ideaalid ja tunded. Rodolphe teadis, et naine tahab kuulda väljamõeldud, liialdatud romantikast ja seda ta ka tegi. Emmale meeldis Rodolphe juures siirus ja otsene armastusavaldus
Selle mõiste korralik definitsioon peaks näitama meile ilu kui inimliku kogemuse päritolu, asukohta ja selle koostisosi. Selle abil peaksime hakkama, kuidas ilu ilmneb, millised asjaolud/tingimused moodustavad objektis ilu, millised meile iseloomulikud iseärasused muudava meid ilu suhtes tundlikuks ning missugune suhe valitseb objekti põhilaadi ning meie vastuvõtlikkuse vahel 2. Millega S käsitluses esteetika tegeleb? Kuidas suhestuvad omavahel kriitika ja esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat
Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", n-ö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida
Et uute arengute puhul ei unustataks ära, milleks NATO loodi, et edasised arengud baseeruksid kollektiivkaitse ja 5 artikli põhimõttel. Arutatakse 5 artikli ülekinnitamist. On laienetud on palju muutunud selle ajaga, kuidas aru saadakse erinevates pealinnades, kui palju keegi panustab. Miks selle arutamine on esile kerkinud just nüüd, selleks on Gruusia-Vene sõda. Kui keegi ründab NATO-sse kuuluvaid riike, siis on selge, et teised liikmesriigid lähevad appi, aga kuidas suhestuvad uued teemad sellesse artiklisse. Aga kuidas peavad näiteks käituma teised riigid, kui kusagil riigis toimub küberrünnak. See on koht, mille üle arutletakse. Üheks teemaks on ka suhted Venemaaga. Need ei saa jätkuda nii, nagu nad on olnud enne. Venemaa peab NATO-t enese kõige suuremaks ohustajaks. Venemaa välisminister ei tule kuna tema sõnul ei ole siin midagi arutada. Üle hulga aja on võimalik välisministritel võimalik omavahel arutada suhteid Venemaaga
Artiklist tuleb välja, et ühe ja sama hambaravi protseduur võib erineda hinnaliselt lausa neljakordselt. ,,Näiteks algab valguskõvastuva komposiittäidise hind Tallinna südalinna hambaravis Kliinik32 60 eurost, samal ajal kui Väike-Õismäel asuvas Sapiensis 16 eurost, " kirjutab ajakirjanik. Hinna erinevus on märgatav ning selles seisnebki konflikt. Artikli sisuks ongi välja uurida, et millest tuleneb taoline hinnaerinevus. · Kes on konflikti osapooled ja kuidas suhestuvad nendega ajakirjanik ja suhtekorraldaja oma rollis? Osapoolteks võivadki olla siis maksusuutlikud inimsesed ja nimetatud hambaravi keskused artiklis. Ei saa väita, et ajakirjanik oleks justkui ründaval positsioonil. Pigem seisab ta õigluse ees väljas ja üritab leida põhjendusi antud olukorrale."Postimees uuris Eesti hambakliinikutest, kui kallis on esmane konsultatsioon, tuimastussüst ning väikse valguskõvastuva plommi paigaldamine
Sotsiaalne tunnetus e. teadmine kuidas sotsiaalne maailma toimib. Selle tunnetuse liigis vilunud inimesed teavad mida, enamikus sotisaalsetes situatsioonides oodatakse, näiteks millised kombed sobivad viitärnihotellis. Sotisaalne tunnetus võib avalduda võimes leida lahendusi sotsiaalsetele dilemmadele, näiteks kuidas paigutada õhtusöögil istuma rivaalid või kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni. Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda
Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsusteadused tervikuna? Tooge 8 näidet omavalitsusteadustest. Kuidas Teie poolt loetletud relevantsed teadusvaldkonnad suhestuvad kohaliku omavalitsusega? KOVÕ on omavalitsusteaduste komponent. OVT funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina, samuti läbilõikeainena, Nende toimsfääri tuleb võtta avaralt, et kohe alguses mitte välja jätta olulisi momente
viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus,
Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni-tulejumal(vene k tuli).Indra-äikesejumal/taevajumal, ta on kige populaarsem jumal, temast kirjutati kõige tuntuimas mandalas:nr33)Vayu-tormi/tuuejumal,ta aitab hoida maailma korras. Ähvardab ja karistab inimesi, kui nad rituaale ei tee. 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". 35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kmakhy templiga seotud) tantra praktikad? 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? 19.sajandil Jacob Grimm. Wilhelm Schwartz-rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht. Evolutsiooni-idee,Pärimuslik jutt,Lühike,Koskkonnale kohandatud,Lokaliseeritud,Usutav või
11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 14. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsioonis sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid
Nt. keskkonna, kultuuri maaelu majandus-, välis-, õigus-, riigikaitse komisjonid. Erikomisjonid- tegelevad spetsiifiliste ülesannetega. Uurimiskomisjonid: tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine. Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia.
aktsionäriks, sõlmida kolmanda isikuga tööettevõtulepinguid jne. Seega võib kohaliku omavalituse õigust käsitleda ka laiemas tähenduses - neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks subjektiks on kohaliku omavalituse üksus. Kohaliku omavalitsuse õiguse piiritlemine muutub praktilisemaks, kui see puudutab kohaliku omavalitsuse pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsusteadused tervikuna? Tooge 8 näidet omavalitsusteadustest. Kuidas Teie poolt loetletud relevantsed teadusvaldkonnad suhestuvad kohaliku omavalitsusega? KOV õigus on osa omavalitsusteadustest. Omavalitsusteadused funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina. Omavalitsusteadused tegelevad erit vaatekohtadest KOVi avaldumisvormide, tegevuse ja tulemuste,
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 44. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. 45. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. 46. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? 47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivi-materjali põhises folkloori uurimises. 48. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 50
Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog). Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga. Millised on tegelaskõne vormid?
õigustloovate aktidega – need on kirjalikult avaldatud Riigi Teatajas, olles samal ajal kehtivad ning läbinud kehtima saamiseks vajaliku formaalse tee. Eesti Vabariigi õiguskorra õigusallikate hierarhias paigutuvad antud aktid neljandale astmele ehk tegemist on seadusega, olles seega allutatud Eesti Põhiseadusele, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning printsiipidele ja konstitutsioonilistele seadustele. Seadused suhestuvad piisaval määral õiguse idee komponentidega ehk loetud õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased. Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse entsüklopeedia aines omandatud teadmisi, luues põhja tulevasteks õpinguteks õiguse vallas. Lisaks omandas autor erinevaid teadmisi seaduste regulatsioonist Eesti õiguse kontekstis. Töö kirjutamise käigus luges autor erinevaid seadustekste ning
vahendajaid, hinnates psühhopaatia erinevaid külgi ja mudeleid rakendades selle tegemiseks arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski seletati neid seoseid täielikult negatiivse emotsionaalsusega ja tunnete allasurutusega. Teades, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja käitumisindeksid suhestuvad tugevalt psühhopatoloogia eksternaliseeriva skaalaga, mis on iseenesest seotud suitsiidikalduvusega. Kokkuvõttes pakuvad need tulemused tõestust hiljuti väljatöötatud strukturaalsete mudelite, sealjuures eriti kolme teguri mudeli, täiustatud konstrukti valiidsusest (vähemalt käitumis indeksitest lähtuvalt), mis viimistlevad selle kahte peamist külge edasi. Katsetades enimkasutatavaid antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksuse hindamisviise, vaadeldi, et
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on eepika? Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatatakse? Tutvuge Genetti eepilise teksti analüüsi põhimõistetega. Katsetage neid mõisteid Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" analüüsimisel. Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsige näiteid teosest, mida Te parajasti loete. Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane?
Lühivormide jaotusse kuuluvad vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused. Vanasõna allvormid on vellerismid, mis on klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, kus kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis, näiteks: ''Aeg on raha,'' ütles kelner ja liitis kuupäeva arvele juurde. 38. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Vaata punkt 37 39. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljana koomikaelement. ''Mida tähendab optimist?'' ''Optimist on see kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe maja ehitama.'' 40. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Piret Voolaid ''Täägin, järelikult olen olemas'' 41. Missugused rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? 1
Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik: seda on võimalik edasi anda nt
Inimene on nagu loom, kes on oma harjumuste kütkel, inimese tegevus on seotud harjumustega, mis suunavad ta kogemusi. Esteetiline nauding ei ole seotud füüsilistega. Näiteks, mina sõin mandariini ja tunnen mandariini maitset see on füüsiline tunne ja nauding. Aga kui ma vaatan sellele mandariinile ja tunnen seda vormi, analüüseerin, hinnan, tunnen seda vaimselt ja naudin. See on esteetiline nauding objekti tundmine, analüüsimine.. 20. Kuidas suhestuvad Santayana arvates kriitika ja esteetika? Ja mis eristab esteetilisi väärtusi eetilistest väärtustest? Santayana. 18.-19. saj esteetika on põhimõttelisellt puhas kriitika. Kuidas me saame looduse vaatlemisel tekkitavat rõõmu ja rahulolu seostada mõistega "kriitika"? Kui me ei naudi ja ei kogu tundmusi, siis me analüüsime objekti, hindame, mõedame läbi ja võrdleme mingi standarditega
kahesuunaline elementide omavaheline suhe, mille moodustavad tähistaja ja tähistatav. Märgid saavad eksisteerida aga ainult märgisüsteemis (nii märgi olemasolu, kui ka selle puudumine on tähenduslikud). Tähtsamaks märgisüsteemiks on loomulik keel. 24. Kuidas erinevad ikoonilised, indeksiaalsed ja sümboolsed märgid? [Kultuurisemiootika, lk 170] Ikoonilised märgid on Pierce`i jaoks need, mille tähistaja sarnaneb oma tähistatavaga. Indeksiaalsed märgid suhestuvad ja viitavad otseselt, reaalajas kuidagi oma tähistatavale. Sümboolsetel märkidel puudub otsene seos tähistatavaga, see on kokkuleppeline. 25. Miks eristab Ferdinand de Saussure keelt ja kõnet? [Kultuurisemiootika, lk 173] Keel on abstraktne märgisüsteem, kõne on selle reaalne esitusviis. Keel on kõne alussüsteem. Ilma keeleta ei oma kõne tähendust. 11 26
Kui rakendada Platoni ideede-hüpoteesi eetilise refleksiooni objektidele, tähendab see esiteks, et eetika valdkonnas on tunnetus [1833] võimalik; teiseks, et seda on võimalik saa- vutada -- vähemasti tema tuumas (s.t printsiipide tasandil) -- puhtalt intellektuaal- argumentatiivse meetodiga, ilma kogemuseni laskumata; ja kolmandaks, et tal on seetõttu teatavaid alatiolevaid, meie arvamustest sõltumatuid ,,ideesid" hõlmav loomus. 13) Kuidas suhestuvad idee ja meelelis-empiiriline vald? Nende ,,ideede" suhet hüve, õigluse jne realiseerumisega meelelis-empiirilises vallas -- seega, võib ehk öelda, meie konkreetsetes toimingutes ja institutsioonides -- võrdleb Platon jäljendamisega: nii nagu kera-kujulised objektid jäljendavad ringi ideaalseid vorme, ehkki ebatäiuslikult ja ajalistes piirides, nii peab see ligikaudu kehtima ka kõlbeliste omaduste ja nende realiseerumise puhul meie toimingute
otsustusi, mis põhjendab, et näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kogemus koosneb kaemustest, mis kuuluvad meelelisuse juurde, ja otsustustest, mis on üksnes aru asi.(§ 21) Meelte asi on kaeda, aru asi mõelda. Mõtelda aga tähendab seostada kujutlusi teadvuses. Kujutluste seostamine teadvuses on otsustus. Seega on mõtlemine seesama mis teha otsustusi või suhestada kujutlusi otsustustega üldse. Niisiis on otsustused kas üksnes subjektiivsed, kui kujutlused suhestuvad teadvusega üksnes subjektis ja neid seostatakse ainult seal, või nad on objektiivsed. Kui neid seostatakse teadvuses üldse ja seega paratamatult. See seostamine teadvuses võib olla kas analüütiline, samasusele tuginev, või 5 sünteetiline, erinevate kujutluste üksteisele liitmise või lisamise läbi tekkiv. Kogemus seisneb
võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist: ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada, nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Varuna teisik on Mitra, ilmalik valitseja. Hiljem on Varunat kirjendatud kui merede ja jõgede jumalat ning näidatud sõitmas Makkaraga (kes on merekoletis). 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Hinduismis kipuvad universumit valitsevad suured jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Visnu ja Siva, kes troonivad braahmanlikus teoloogias, jäävad rahvausundis sageli tagaplaanile, sest külajumalad on inimestele lähemal. Kuigi suured jumalad jäävad usutalituses tagaplaanile, tegutsevad nad
3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada. Seal, kus tunnetus osutub võimatuks, aitab meid otsustusvõime. Tunnetusel, seega ideedel, on kaks allikat: esiteks taju; teiseks mõistuslik refleksioon. Esimene on primaarsem, sest refleksioon eeldab juba tajusid. Ideede hulgas eristab Locke lihtsaid ja kompleksseid ideid. Lihtsad on kõik need ideed, mille allikaks on tajud, aga ka mõningad nondega suhestuvad ideed, mis pärinevad refleksioonist (nt naudingu, valu ja jõu idee). Komplekssed ideed on mõistuse poolt kokku pandud kolmel viisil: 1) ideede ühendamise; 2) kokkutoomise; 3) abstraheerimise kaudu. 5 Lisaks sellele on mõistus võimeline ka kompleksseid ideid osadeks jaotama (analüüsima). 3.Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid:
Allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) *Vellerismid “Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas) 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub – Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. Kus häda näed laita, seal tule ja aita – Kus häda näed laita, seal tule ja laida maha. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: “Isa, mida tähendab optimist?” Isa vastab: “Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaaži ehitama. 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Arvo Krikmann "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles „Eesti vanasõnad“
poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) *Vellerismid "Palju kisa, vähe villa," ütles kurat, kui siga pügas) 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: "Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: "Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama. 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Arvo Krikmann "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles ,,Eesti vanasõnad" ,,Liivi vanasõnad" 43
Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia - See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena - Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs. 42. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär - Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa - Need kattuvad omavahel 43. Avaliku arvamuse funktsionid demokraatlikus ühiskonnas: - Demokraatliku otsustamise tagamine - Sotsiaalse sidususe ja legitiimuse tagamine - Isoleerituse vältimine 44. Vaikuse spiraliks nimetatakse: - Tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata 45
14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Nii kujutav kunst kui skulptuur võtsid ainestiku otse antiigist, kohati ka vormi (skulptuur). Arhitektuuris võeti kasutusele kuplid ja sammastikud. 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased pidasid romantismi liiga sentimentaalseks, sellist ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust kohatuks. Kasutasid klassikalisi ja eksootilisi teemasid. 17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus? Kuigi kristlikke autoreid, nii ladina kui kreekakeelseid, oli rohkem, paganlik kirjandus oli sallitud. 2 18
- Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. - Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes. - Tulemuseks on empiirilised mõisted. - Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon - Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega? - J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade vahel. - D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei suuda kausaalseost avastada. - I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist tuletatav. See pärineb meie mõistusest. - Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi kogemuste kohta. - Kuidas on see võimalik? - KUNA ME TÖÖTLEME KÕIKE VASTAVALT OMA MÕTLEMISVORMIDELE.
Varuna on Taeva (ja vee?) ja universumi valitseja. Teda on kujutatud ka jumalana, kelle ülesandeks oli mõista kohut inimeste üle. Agni oli tulejumal, kes koldetulena oli alati kohalolev ning kaitses kodu. Ta oli tuntud kui jumalate ja inimeste vahendaja, kes kannab ohvriannid jumalani. 34. Kuidas on (nt India ainese näitel) mütoloogia seotud sotsiaalse ja materiaalse tegelikkusega? 35. Kirjelda toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile, kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”. Universumit valitsevad suured jumalad on inimestele nii kaugele jäävad, et kipuvad pigem tagaplaanil olema. Nimelt inimesed ei taha oma pisekeste muredega kõige vägevamaid jumalaid tülitada, vaid räägivad hoopis külajumalatega, kes on inimestele palju rohkem lähemal. Kuigi inimeste igapäevaelus jäävad suured jumalad tagaplaanile on nad loomismüütides
Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks
3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis , vene keeles ogon. 4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal. 42. Kirjelda (nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile), kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Igal külal või kohal on oma jumalad, kes on aidanud sellel kohal olla viljakas, toovad sisse midagi, aitavad neid läbi raskete aegade. Need võivad olla nii esivanemad kui ka lihtsalt jumalad. Suuri jumalaid austatkse ka aga nad pole väikestes külades nii tähtsad,, suurem rõhk on omajumalatele 43. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes
süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (, ) või elementide järgnevussuhe ( ), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe( ), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena Diakroonia - kuidas märgid üksteisele järgnevad Sünkroonia - kuidas märgid koos eksisteerivad/suhestuvad Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 8
uuendused: sauterlik argisus, õnnepalulik lüüriline stiil, äärmiselt võimas keeleliselt. Pakkus kriitikutele huvi. Keeruline, arusaamatu, sürrealistlik – raske aru saada ta tekstidest. Üldiselt on tavainimesele mugav, kui tekst on mimeetiline (tavapärane, vastab reaalsusele). Mimeetiline realism -> metafüüsiline realism. Jaanus Adamson (kirjanduskriitik) märkis, et 90ndate ja 00ndate jutud on omavahel erinevad. 90ndate maailm on metafüüsilise põhjaga, tegelased suhestuvad mingisuguse olemuse aluspõhjaga, otsivad olemise ideed/saladust. Tekst on valmis tõlgendada ja sellega laheneks mõistujutu idee, mis viiks tõeni, mõistatuse saladuseni. On mingi iidne tekst, mille nimi on Pistis Sofia, millest arusaamine viiks igavese õnneni. Selline püüdlus on tal paljudes tekstides korduv. Seda võib nim Semantiliseks otsinguks. Maailmast ja tekstist arusaamine lähtub Läbi religioossete ja filosoofiliste tekstide. Üldjuhul see tõeni
Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs. 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa; need kattuvad omavahel. 11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? -Demokraatliku otsustamise tagamine, sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine, isoleerituse vältimine. 12. Mida nimetatakse vaikuse spiraaliks? -Tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata. 13
● Sotsiaalne taluvusvõime on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? Loodusturismis tarbitakse looduslikke ressursse, mis asuvad sageli looduskaitsealadel. Looduskaitsealadel säilitatakse loodusväärtusi, mille pakkumisest on loodusturism huvitatud. 27. Kuidas loodusturismiga suhestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? ● IBA (BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad) – kaitseb linde ● Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga
o autori arutlusi, oma taotluste selgitamist, teose omatõlgendust; o vastuvõtja (publiku) oodatavate reageeringute kirjeldamist. Kui lähtuda lavastuse loomise käigust, on otstarbekas jagada remargid kolme rühma: o näitlejale mõeldud remargid, mis on abiks rollitäitmisel o lavastajale suunatud, etenduse visuaalset ja helikujundust kirjeldavad remargid o lugejale mõeldud remargid, mida ei saa lavale üle kanda, nähtavaks-kuuldavaks muuta Üldjoontes suhestuvad dialoog (D) ja remark (R) kolme moodi: o Identsus (R=D). Mida rohkem see suhe domineerib, seda tugevamini on remargid allutatud dialoogile. Remark dubleerib repliiki, "tõlgib" tegelaste kõne zestide ja tegevuste keelde. Laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse, ja vastupidi. o Komplementaarsus (R+D), kõige levinum suhe. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi: sõnadele lisanduvad kostüümid, grimm, miimika jne.
tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. 34.Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Fiktsionaalne või faktoloogiline? Kes jutustab? Milline on ajaline struktuur? Kes veel kõneleb? Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse? 35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse? Moodustub jutustamismeetodi, otsese kõne, positsioon jutustavas maailmas ja nende seosega tegevustikuga. 37.Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsekõne, kaudne kõne, siirdkõne, sisemonoloog, teadmiste voog. 38.Mis on romaan
sajandil ta vampiiriks ümber. Peale seda on Drculat vampiirina kujutatud nii teatris kui ka kinos. Hamilton Deane tõi Dracula 20. Saj alguses teatrilavale, luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu.
universumi vaimne valitseja. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis, kelle Varuna sõidab. 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”. Hinduismis kipuvad suured universumit valitsevad jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Inimestele on külajumalad lähedasemad. Kuigi suured jumalad jäävad jäävad usutalituses tagaplaanile, tegutsevad nad loomismüütides külajumalte kõrgest soost esivanematena. Templites on tavaliselt mitmete jumalate kujusid ja
kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne
- sünkroonilise ja diakroonilise keeleteaduse järsk eristamine (S. eitab diakroonia igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline
tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)?
Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab et olukord on vastupidine registrist (valdusest omaniku eeldamine valduse puhul ja ka kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale. Asjaõigused on seega normid, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse, on suunatud asjadele ja kehtivad kõigi isikute suhtes, kes asjaga mingil moel suhestuvad, st et asjaõigused käivad nn asjadega kaasas (mitte nagu võlaõigused, mis kehtivad konkreetsete isikute vahel ja ei kandu automaatselt üle kolmandatele isikutele). Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes, kes selle (kinnis)asjaga mingisse õigussuhtesse astuvad. Asjaõigused on üldjuhul üleantavad (nagu ka võlaõigused) nt omand. Piiratud AÕ-d liiguvad aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei
· kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised. 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama on näidend, mis koosneb kirjadest. 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad kostüümi, miimika jne kirjeldused. · Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. 57
küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist), mis kokku moodustavadki mõistatuse. - Distsipliin, mis tegeleb mõistatustega, nimetatakse enigmaatikaks. 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kasutatakse grafitis vanu vanasõnu või natuke muudetud tänapäeva kohaseks. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide Uuema mõistatusainese puhul on oluline nalja- ja koomikaelement. Keerdküsimused (naljaküsimused) vs anekdoodid. Nt: ,,-Kes on optimist? See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: ,,Siiski läheb kõik hästi!""; ,,Juku küsib isalt: ,,Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab
tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)?
küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist), mis kokku moodustavadki mõistatuse. - Distsipliin, mis tegeleb mõistatustega, nimetatakse enigmaatikaks. 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kasutatakse grafitis vanu vanasõnu või natuke muudetud tänapäeva kohaseks. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide Uuema mõistatusainese puhul on oluline nalja- ja koomikaelement. Keerdküsimused (naljaküsimused) vs anekdoodid. Nt: ,,-Kes on optimist? See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: ,,Siiski läheb kõik hästi!""; ,,Juku küsib isalt: ,,Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab
Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Intertekstuaalsus tähendab eelnenud teoste kordamist, problematiseerimist ja muutmist; teos on eksisteerib teise tekstide seas ja suhestub nendega; teose tähendus on seotud kirjandustraditsiooniga ja suhestub sellega. Kirjandus on kogum omavahel seotud tekste, mis suhestuvad üksteisega. Kirjandusteos omastab tähenduse kirjandustraditsiooni sees, osana kultuurist ja inimkonna olemusest. Suhestumine: teadlik matkimine (žanrinormid, kordamine, problematiseerimine, muutmine), universaalsed kordused (süžee ja tegelased/arhetüübid), originaalsuse võimatus. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide
annaabi.ee 
