ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS (5)

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid , mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse.
2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell).
3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh
4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus
Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld , õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid).
5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse.
Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega:
OPTIMUM – ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam . Toimib kõige soodsmalt – suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab
TOLERANTSUSPIIR (e.taluvuspiir e taluvuslävi), ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub.
OPTIMAALNE TSOON - ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne
6. Kohastumine ja kohanemine
Fülogeneetilised ( kohastumused ) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine.
Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid . Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Kohastumuste e adaptsiooni äratundmine looduses ei ole kerge, sest enamasti ei ole meil olnud võimalust jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust. Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad , nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta.
Ontogeneetilised (kohanemised) – Organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine.
7. Ökoloogilise amplituudi muutus suunava, stabiliseeriva ja destabiliseeriva valiku korral (joonised esimese loengu lõpust ja teise loengu algusest)
Suunav valik- Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine . Liik muutub kindlas suunas.
Stabiliseeriv valik- Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid.
Destabiliseeriv valik e lõhestav valik- Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine.
[Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub.
Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.
Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.]
8. Darwini postulaadid:
• Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust
• See muutlikkus on osaliselt päritav
• Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi
• Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade
• Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest
9. Mis on fitness (ökoloogias)?
Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend .
10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid :
Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..)
11. Mis on bioomid ?
Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum
12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte:
Raunkiaeri eluvormide süsteem – kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel.
13. Ökoloogiline strateegia – ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade.
14. K, L ja r strateegiad:
Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi):
K – strateegia
Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline konkurents tugev, arvukus sageli keskkonna kandevõime juures, st juurde enam rohkem ei mahuks
Nt. tamm, kuusk
r- strateegia
Ebastabiilses keskkonnas, ressursid ei ole piiratud. Strateegia on keskendunud kõrgele järglaste arvule. Populatsioon on võimeline väga kiiresti kasvama, aga ressursi vähenedes või keskkonna muutudes on suremus samuti väga suur, sest liigid ei investeeri kaitsesse ebasoodsate tingimuste vastu
Nt. Umbrohud, ajutised veekogude taimed
L –strateegia
Kohastunud väga madalale ressursitasemele
Nt: kõrbe lühieataimed
15.Grime C, S, R strateegiad.
Grime taimede elustrateegiate jaotamine:
C – konkurentsi(tugevad) taimed, S – stressikindlad taimed, R - ruderaaltaimed
C-taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. (Nt: kuusk, kõrvenõges).
S-taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (Nt: rabataimed, varjutaimed ).
R-taimed kasvavad muutlikus , lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed).
16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass – sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal ).
17. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine ?
* Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene)
* Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine)
* Biorütmid – bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid)
18. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid?
Tuli, temperatuur (elu võimalik -200 kuni 100 kraadini), kiirgus, vesi, temperatuuri ja niiskuse interaktsioon , atmosfääri gaasid, makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus (Makrod: N, P, K, Ca; Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi), tuul ja hoovused (olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust), toksilised ühendid, inimtegevus, organismide vastastikused suhted (nt. kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut)
19. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid
*Üldsuurus
*Tihedus: N/m2
*Elumus (ellujäävus): Lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x
*Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x
*Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses
*Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px)
*Demograafilised tabelid
*Populatsiooni iive – populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x.
* Iibe koefitsient – populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides
*Viljakus mx – keskmine järglaste arv isendi kohta vanuses x
*Puhas kasvukiirus R0 = Σ lx*mx, kus x=0...∞. Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel
*Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale.
20. Populatsiooni struktuur
Populatsiooni struktuurid: sooline,vanuseline ( viies loeng slide 20 pikemad seletused ja joonised!)
21. Mis on oskar ökoloogia kontekstis?
Oskarid (‘ Plekktrumm ’) – organismid (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi kronoloogiline vanus võib olla suur, ei käitu oskar sellele vastavalt vaid ootab oma arenemiseks paremat aega.
22.Kiskluse tagajärjel võib populatsiooni paljunemisväärtus tõusta.
Kiskja osaleb populatsiooni reguleerimisel ehk keskkonna kandevõime determinatsioonis. Ehk siis kiskja populatsiooni olemasolu korral on keskkonna kandevõime saaklooma populatsiooni jaoks madalam
23. Eksponentsiaalne kasv –
iseloomustab organismi maksimaalset võimet oma arvukust suurendada kui puuduvad igasugused piiravad tegurid. Looduses võib eksp. kasvu täheldada lühikestel perioodidel, kui toitu on külluses ning puuduvad konkurendid ning vaenlased. Sellisel juhul toimub populatsiooni arvukuse kiire kasv, kuigi iga konkreetse isendi paljunemine ei toimu kiiremini kui tavaliselt.
Eksponentsiaalse kasvu mudeli eeldused:
- suletud populatsioon;
- konstantsed b ja d (ehk siis ressursid ei limiteeri);
- kõik isendid on geneetiliselt identsed;
- pole vanuselist struktuuri;
- pidev kasv.
pideva eksponentsiaalse kasvu mudel ühendab diskreetse kasvu mudeli tipud, mispuhul kehtib; er=λ.
24.Logistiline kasv –
toimub populatsiooni arvukuse kasv alguses aeglaselt, seejärel kiiremini. Edasi tänu ebasoodsatele faktoritele, mis on tingitud keskkonna vastupanust, populatsiooni kasv hakkab aeglustuma vähenenud sündivuse ja suurenenud suremuse tõttu. Seejärel mingil kindlal tasandil saavutatakse juurdekasvu ja keskkonnatingimuse vahel tasakaal ning populatsiooni arvukus jääb kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega.
25. Interaktsioon
võib olla kasulik(+), kahjulik(-) või neutraalne (0). Kui on 0:0 mõju, siis on neutralism. Kui on +:- mõju siis kisklus(sh parasitism ja herbivooria ). Kui on +:0 siis kommensialism. Kui +:+ siis mutualism või protokooperatsioon (sümbioos siia alla ei käi kuna on laiem mõiste) Kui mõju on 0:-, siis on amensialism. Kui on -:- siis on tegu konkurentsiga.
26. Kuidas on omavahel seotud ( reaalsed ) kiskja ja saaklooma populatsioonide dünaamikad?
Saaklooma populatsiooni vähenemisel väheneb ka kiskja populatsioon. Saaklooma populatsiooni suurenemisel suureneb ka kiskja populatsioon.
27. Millised on saaklooma kohastumused? Varjevärvus ja segav värvus, ehmatav värvus, hoiatav värvus ( mimikri ), kommunikatiivsed kohastumised, morfoloogilised kohastumised, pelgupaik
28. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu?
Kompensatoorsed kaitsereaktsioonid
Morfoloogilis-anatoomilised kohastumised
Keemiline kaitse
Herbivooria kombineerub konkurentsiga - herbivooria tõstab taimekoosluse liigirikkust
29. Kuidas muutub karjamaa taimede populatsiooni kasvu määr herbivooria puudumise korral?
Herbivooria puudumise korral karjamaa populatsiooni kasvu määr kõigepealt tõuseb teatud maani , ning siis hakkab uuesti langema . Kõver on tagurpidi U kujuline.
30. Milline on taimede populatsiooni kasvu määr pideva herbivooria olemasolu korral?
Herbivoori olemasolu korral. Herbivoor küllastub toiduga ja taimse biomassi juurdekasv jääb konstantseks. Sisuliselt näitab see kõver ärasöömise kiirust.
31.Konkurentsi iseloomustamine -PENSA järgi:
Kaks isendit (populatsiooni) kasutavad samu ressursse, mille hulk on piiratud. Selle tulemusena väheneb biomass või paljunemine.
Eristatakse: liikidevaheline konkurents ja liigisisene konkurents -> mõlemad jagunevad interferentsi (enam-vähem otsese kokkupuute kaudu toimiuvaks) ja ekspluatatsiooni (sama ressursi ärakasutamine) konkurentsiks. Teine versioon : Kui kaks elusolendit kasutavad samas piirkonnas sama ressurssi, konkureerivad nad teineteisega. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, kuna tarbimine ja parasitism soodustavad ühte osalist teise arvelt. Konkurents võib esineda nii sama liigi üksikisendite kui eri liiki isendite vahel . Räägitakse liigisisesest ning liikidevahelisest konkurentsist. Konkurentsiga on tegu, kui kaks liiki kasutavad sama toiduressurssi. Järelikult jääb kummalegi ressursist vähem alles. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma . Näiteks võib üks olla olla tegev päeval, teine öösel.
32. Kuidas avaldub liigisisene konkurents?
Üks võimalik reaktsioon suurele tihedusele on isendite väiksenemine. Saagi konstantsuse seadus: tasakaalulistes populatsioonides on suurte tiheduste korral isendid väiksemad tänu liigisisesele konkurentsile. Isendi suurus muutub elueaga. Isendi kasvamine põhjustab järk-järgult liigisisese konkurentsi teket – isehõrenemine *Ma ei leidnud normaalset vastust sellele, teemast on veel mingid graafikud ja slaidid, vaadake slaidiprogramm 7'st
33. Gause printsiibi sõnastus
• Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad.
(LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.)
34.Mis on konkurentsi sümmeetria?-
Enamasti on konkurentsed suhted tugevasti ebasümmeetrilised – mingi isend kasutab suuremat osa ressursist kui on tema enda osakaal antud suhtepaaris.Mida tugevam on konkurents looduslikus situatsioonis, seda ebasümmeetrilisem on konkurentsi suhe, mis väljendub selles, et isendite massi jaotus ei vasta normaaljaotusele
35.Ökonišš (sh võrdlus ökoloogilise amplituudiga)- on ökoloogiline termin, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni ökosüsteemis ehk lühidalt öeldes on nišš see, kuidas organism oma elupaigas elab ja hakkama saab.Ökoloogiline nišš kirjeldab organismirühma reageerimist ressurssidele ja konkurentidele (näiteks ressursside olemasolul toimub organismi kiire kasv, eriti veel, kui kiskjaid , parasiite ja patogeene on vähe) ning kuidas see organismirühm omakorda mõjutab oma elukeskkonda. Nišše kirjeldatakse erinevate dimensioonidena või graafiku telgedena, kus kajastatakse erinevaid biootilise ja abiootilise faktorite muuteväärtuseid. Need erinevad tegurid võivad kirjeldada näiteks kindla organismi elu ajalugu, kasvukohta, troofilist taset ja levilat. Vastavalt konkurentse välistamise reeglile ei saa kaks liiki hõivata sama niši samas keskkonnas pikka aega.
-Ökoloogiline amplituudi mõte on sama nagu ökoniššil, kuid vahe on dimensioonide arvus
36.Ökonišši liigitus-
Ökoloogilisel nišil eristatakse fundamentaalset ja realiseerunud niši. Esimesel puhul on tegu kogu keskkonnatingimuste kompleksiga (bioloogilised ja füüsilised), milles organism on võimeline eksisteerima. Realiseerunud nišš tähendab aga eelmisest kitsamaid keskkonnatingimusi, kus organism on tugevalt kohastunud.Erinevatel liikidel võivad erinevates kohtades olla sarnased nišid ja samad liigid võivad erinevates kohtades hõivata erinevaid nišše.Mõnikord kui taimi ja loomi introdutseeritakse uutesse nišidesse, võivad nad hõivata uusi nišše või ka pärismaiste liikide nišše, tõrjudes viimaseid välja ja saada (kahjulikeks) võõrliikideks.
37. Ökoniššide kattumine ja konkurents
38. Mis on gild ?
Gild on liikide rühm, kelle ökoniššid on sarnased. Konkurents on tugevam.
39. Liigirikkus , liikide mitmekesisus ja ühetaolisus
Näitab erinevate liikide arvu antud alal, liikide arv pindalaühiku kohta. Liikide mitmekesisus- selle all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust – kogu elukeskkonna rikkust.Ühetaolisus - liikide vähesesus alal, samad liigid?
40. Dominandid
Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass).
41. Kuidas on seotud biodiversiteet ja taimede produktiivsus?
42. Kuidas muutub biodiversiteet keskkonnategurite globaalsel skaalal?
1)biodiversiteet muutub mööda laiuskraadi (mida madalamal oleme, seda rohkem liike selles piirk0nnas esineb. NB! mägedes vähem liike). 2)sademed ja liigirikkus (troopilistes vihmametsades rohkem liike). 3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus.
*Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus.
43. Koosluste struktuur
*Ruumiline struktuur:
1.vertikaalne plaan: rindelisus
2.horisontaalne plaan:
a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne);
b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud;
c) kõikide populatsioonide jaotumised – lubab leida liikide grupeeringuid
*Koosseisuline struktuur
*Funktsionaalne struktuur
44. Koosluste levik ruumis – erinevad paradigmad
*Formatsiooniline paradigma : kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena
*Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Kooslusi peeti hästi piiritletud üksusteks, mida sai kaardistada
*Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt lõdvalt seotud süsteem, tema komponendid (so liigid) reageerivad keskkonnale üksteisest sõltumatult
*Tänapäevane paradigma – sünteetiline paradigma – koosluste ruumimuster on valdavalt pideva iseloomuga ehkki seal esineb mittepidevaid lõike: ökotone
45. Ökoton ja selle liigitus
Ökoton on kahe järsult erineva ökosüsteemi või koosluse vaheline piiriala (siirdeala).Ökotone isel. suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi kooseksisteerimine nende piirialal.
Ökoton e. järsu muutusega ala ökoliinis.
Liigitus:
Triviaalsed ökotonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena)
Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes
Stabiilne ökoton
Ebastabiilne ökoton
46. Eesti metsatüpoloogia üldine iseloomustus
47. Mis on produktsioon ? Produktsiooni liigitus.
Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes.
Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass)
*Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk)
*Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod)
2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv)
3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus)
4)Vee ökosüsteemide produktsioon
*Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass)
*Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine)
48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets , troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets
Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann , järv, avaookean
49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Et iga liigi olemasolu ja arvukus olenevad teistest liikidest ja keskkonnatingimustest , ei saa liikide rohkuse korral ükski liigipopulatsioon muutuda väga arvukaks.
50. Maismaataimede NPP-d mõjutavad tegurid
* Kõikidest seda mõjutavatest faktoritest on kõige stabiilsem CO2 kontsentratsioon
* Fotosünteesi võib limiteerida kiirguse vajak (Kuivas on hõredam taimkate , mis püüab vähem kiirgust. See on kuivade alade vähese produktiivsuse peapõhjuseks. Peale langeva kiirguse kasutamise efektiivsus on madal kõikides kooslustes)
* Ka vesi on oluline limiteerija. Veedefitsiit on aurumise ja sademete vahe
51. NPP veekooslustes
* Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk (N ja P), valgus, heterotroofid (Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad)
*Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides
Eufootiline kiht – kiht vees, kus fotosüntees on hingamisest suurem (Eufootilisest kihist sügavamal netoproduktsiooni ei ole)
52. Kuidas muutub energia kogus ja kvaliteet, kui energia liigub toiduahela madalamatelt astmetelt kõrgemale? –
iga tarbija kasutab ära osa Päikeselt tulevast algsest energiast. Iga järgnev lüli toiduahelas saab selle võrra vähem energiat. Edasi kandub vaid see osa, mida söödav organism ise pole ära tarbinud. (seda selgitas mingi ilgelt segane joonis, loeng 10, ma ei tea täpselt kuidas seda joonist mõistma peaks)
53. Ökoloogilise efektiivsuse määramise põhimõte-
ökoloogiline efektiivsus on toiduahela energiakasutuse ja –kao vahekord ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Seda väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel (toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav) assimileerunud (assimilatsioon= toitainete omastamine organismi ainevahetuses) energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileerunud energiasee %-des.
54. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? – metsaökostüsteemis on vähem rohusööjaid ning sealset biomassi tarbitakse rohumaaga võrreldes vähem. Rohumaa biomass on algselt ka tunduvalt suurem, seega selle tarbimise võimalus on suurem.
55. Aineringe põhikarakteristikud
Aineringe põhikarakteristikud – Fondid – mingi aine (energia) hulk elusas või eluta komponendis. Vood – liikumised fondide vahel. Vookiirus – ühest fondist teise liikuv ainehulk ajaühikus.Ringeaeg – näitab kui kiiresti fondist lahkunud aineühik fondi tagasi jõuab.
56. Laguahel , lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad)
Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad)- Laguahel-ressursiks on surnud orgaaniline aine, laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid.Ka suured raipesööjad on laguahela lülid. Surnud orgaaniline aine teeb laguahaleas tavaliselt mitu tiiru, enne kui on lõplikult otsas. Lagundajad on bakterid ja seened.Detriit –surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid e. detriidisööjad e. detrivoorid – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Detriidisööjad ja lagundajad võivad olla omakorda söögiks kiskjatele. Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele. Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt.
57. Laguahela tähtsus ökosüsteemides
Laguahela tähtsus: Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Nii on looduse
elus ja eluta osa seotud ühtsesse aineringesse.
58. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala
• Lühiajalised muutused – valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused
• Eriaastased muutused – nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused
• Suktsessiooniline ajaskaala – 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused
• Paleoökoloogiline ajaskaala – 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala
• Miljonid aastad – evolutsiooniline ajaskaala
59. Suktsessioon , mõiste ja liigitus:
Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Suktsessioon jaguneb:
• Autogeenne- koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
• Allogeenne- kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu.
• Primaarne- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine )
• Sekundaarne- koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride(organismi osa, mille kaudu organism levib) kaudu.
• Autotroofne
• Heterotroofne
60.Suktsessiooni käivitavad tegurid:
• Substraadi paljastumine
• Organismide levimine
• Asustamine
• Konkurents
• Reaktsioon
• Stabiliseerumine
61.Suktsessioonitrajektoorid:
Konvergents – erineva arenguga koosluste muutumine üksteisega sarnaseks
Divergents – ühesuguse arenguga koosluste muutumine üksteisest erinevaks
Paralleelne – koosluste areng ühesugune
Hajuv progressioon – häring, kus alguses ühesugune suktsessioonitrajektoor võib lahkneda.
Reprogressioon – progressiooni taandareng
Tsükliline – olukord, kus perioodiliselt või a-perioodiliselt toimub areng kahe punkti vahel (A ja B on stabiilsed punktid, ülejäänud ebastabiilsed)
Võrgustik – erinevate koosluste areng üksteisega seotud?
62. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktsioonis suktsessiooni käigus?
Biomass enamasti kasvab kuni koosluse produktiivsus saab võrdeliseks respiratsiooniga.
63. Suktsessiooniga kaasnevad muudatused
Üldistus: suurenevad biomass, hingamine ja liigiline mitmekesisus. Produktiivsus väheneb. Muutub erin. strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. Mikrokliima muutub. Ökosüsteem kujundab oma arengus välja uue keskkonna.
Edasi täpsustatumalt:
ENERGIAVOOG
-koguproduktsioon(P): suureneb primaarse suktsessiooni varases faasis; sekundaarses suureneb heal juhul veidi.
-net community production: väheneb
-koguhingamine(R): suureneb;
-P/R suhe: P on suurem kui R kuni P=R
-P/B suhe: väheneb(B- täielik biomass)
-B/P ja B/R: suureneb
- toiduahel : tekivad keerulisemad toiduvõrgustikud
COMMUNITY STRUCTURE
-liigiline koosseis: alguses kiirelt, edaspidi järk-järguliselt
-isendite suurus: tavaliselt suureneb
-liikide mitmekesisus: algselt suureneb, edaspidi stabiliseerub ja hilistes staadiumites lõpeb kui isendite suurus väheneb.
-kogu biomass(B): suureneb
-orgaanilise aine hulk: suureneb
BIOKEEMILINE RINGE
-mineraalise ringe: becomes more closed
-ringluse aeg ja hädavajalike elementide ladustamine : suureneb
-sisemine ringe: suureneb
-toitainete säilitamine: suureneb
LOODUSLIK VALIK JA REGULATSIOON
-kasvu vorm: from R- selection (rapid growth ) to K-selection(feedback control)
-eluringed: spetsialiseeritus, pikkus ja keerulisus suureneb.
-sümbioos: suureneb mutualism ehk vastastikune kasu
- entroopia ehk süsteemi energia hajumine : väheneb
-informatsiooni hulk: suureneb
-üldine energia ja toitainete kasutuse efektiivsus: suureneb
-paindlikkus: väheneb
-vastupidavus: suureneb
64. Kliimaks- Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad.
Diskliimaks - Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis )
65. Kliimaksiteooriad
* Monokliimaksiteooria – üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse
* Polükliimaksiteooria – regiooni kohta palju kliimakseid
* Kliimaksmustri teooria – sõltuvalt keskkonnatingimustest on iga suktsessioon unikaalne
66. Ökoloogilise taastamise erinevad viisid
* Rekultiveerimine (reclamation) - tegevus, mis stabiliseerib maastiku ja suurendab antud paiga kasutamisväärsust. Tavaliselt kaasneb sellega maaparandus , mis soodustab taimkatte isearengut. Eesmärgiks ei ole taastada konkreetset häiringueelset ökosüsteemi.
* Reallokatsioon (reallocation) – tegevus, mille tagajärjel kujuneb häiringujärgselt hoopis uus isearenev ökosüsteem.
* Tugihoole (rehabilitation) – tegevused, mille eesmärgiks on kiiresti taastada kahjustatud ökosüsteemi funktsioone (eeskätt produktiivsust).
* Bioremidatsioon (bioremidiation) – taimede ja mikroobide kasutamine antud paiga toksilisuse vähendamiseks.
* Ennistamine (restoration sensu lato ) – tegevused, mis püüavad taastada endisele ökosüsteemile üldjoontes sarnanevat ökosüsteemi.
*Looduslik taastumine (natural processes )
67. Taimkatte areng põlevkivikarjääris
68. Võtmeliik ja ökosüsteemi insener