Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 12 sõnalise ütlusega. Grammatika 1. kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 12 sõnalisi lauseid
Tal on enamasti: · palju energiat · sõnaosavust, räägib musta valgeks · hea arvamus enesest · oskus teisi mõjutada ja ära käsutada · näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita · suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis:
Arhailine tarkus Selle kohta kohtab näiteid tänapäeva loodusrahvastelt. · primitiivne rahvas märkas aastaaegade ja inimelu tsüklilisust. · Aastaaegu 2 (põhjarahvad) kuni 5 (siuud). Aasta algas külvi või põtrade poegimisega; · Arvutamiseks kasutati sõrmi ja varbaid, arvudest tuntud 1 ja 2; · Pikkusmõõdud seotud jäsemetega (sõrm, vaks, jalg jne); · Inimese elus lapsepõlve ja täiskasvanuga. Täiskasvanuks saadi vastavate rituaalidega ja nn hõimusaladuse avaldamisega poistele; · Täiskasvanuks saamine tähendas tehniliste oskuste ja religioossete põhimõtete omaksvõtmist ja järgmist soo printsiibil (mehed-naised).
Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele: Üldmotoorika Sensoorika ( taju) Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli elliptilisi( osa olulisest infost puudub) lauseid/ ütlusi oma kavatsuse väljendamisel: ülekõige eseme saamiseks, millestki keeldumiseks. Ta oskab kasutada mõningaid viisakussõnu ( aitäh, palun). Lapsele meeldib täiskasvanuga koos tegutseda ja selle käigus vastab ta meelsasti oma kõne arengu tasemele vastavalt täiskasvanu küsimustele ( tavaliselt ühesõnaliste vastustega).
Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M
tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui püsiv tähelepanu on; b) mälu ja teadmiste omandamine – mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas õnnestub salvestatud info mälust kätte saada; c) mõtlemine – millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab; d) arutlus- ja järeldusoskused; e) õpioskused – soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi. Kõne areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng 2-3 aastane - kasutab enda kohta nime või - Võib karta tundmatuid ja uusi - Keskendub tegevusele 5-10 sõna mina asju minutit kuid tähelepanu pole
tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine.algselt koosneb kahest rakukihist-lootelehest.välimine ja sisemine looteleht.Ürgjutt-muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood. Kliiniline surm võib kesta 5 minutit. Eelneb enne bioloogilist surma, hingamine, kesknärvisüsteemi ja südametöö lakkab.
Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Platsenta funktsioonideks on ema organismi ühendamine looteorganismiga. Ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel. Ema saab jääkained, loode toitained ja hapnikuga vere. Platsentaarbarjääri tagamine, et ema ja loote veri kokku ei puutuks otseselt. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone. Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Lootel puudub väikene vereringe ehk kopsuvereringe. See tekib, kui toimub esimene hingetõmme. Täiskasvanul on see aga olemas.
punetised, toksoplasmoos 10. Nim rasestumisvastaseid vahendeid. pillid, minipillid, steriliseerimine, kondoomid, spiraalid, sos-pillid, implandaadid 11. Mõisted: ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast menstruatsioon emaka limaskesta irdumine, mis toob kaasa vere erituse menstruaal tsükkel viljastamine munaraku ja seemneraku ühinemine viljatus puudub võime järglasi saada idulane viljastatud munaraku areng 3. kuuni loode sarnane täiskasvanuga, alates 3. kuust platsenta loote kest, mille kaudu arenev loode saab toitaineid ja hapniku ning annab ära CO2 ja jääkained. abort raseduse katkestamine või katkemine nabanöör ühendustee loote ja platsenta vahel, sellest jääb naba. vastsündinu esimene 10 päeva pärast sünnitust. menopaus teatud vanus, millest alates kaob naisel võime järglasi saada.
Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng
kuid suutmatus joomist lõpetada. · Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Täiskasvanud tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina, on surmav 6-8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust
Gerli Kägi 11. klass Rocca al Mare Kool Referaat Miks on alkohol meie kehale halb? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolset...
*Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel: Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks. MOONDEGA OTSENE *Erineb täiskasvanud organismiga *Sarnaneb kohe täiskasvanuga VAEGMOONDEGA TÄISMOONDEGA NT. Inimene, imetaja, linnud *MunaVastne *MunaVastne täiskasvanud nukktöiskasvand konn liblikas 9. Loote väärarengu tegurid. Väärarenguid põhjustavad: BIOLOOGILISED KEEMILISED FÜÜSIKALISED Viirushaigused (punetised) Ravimid Kiirgused (rõntgen)
emassuguraku pronucleus ja isassuguraku pronucleus. Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad? Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi Mehel:23 Naisel:23 Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Ühendab emaorganismi areneva lootega. Ainevahetus. Platsentaarbarjäär. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Loote vereringet nimetatakse ka platsentaarvereringeks, sest platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja loote vahel. Pärast sündi vereringe muutub. Seoses sünniga lapse esimesel hingetõmbel täitub kopsukude verega ja alustab tööd väike vereringe. Ainult loote vereringele omased elundid on venoos- ja arterioosjuha, nabaarterid ja nabaveen atrofeeruvad ja muutuvad sidemeteks, ovaalmulk kasvab kinni, muutudes ovaallohuks.
SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus" Veab Nimetamisel pliiatsiga näitab kriipse tuttavaid esemeid Näitab kolme ...
Indigolapsed Kuna ma olen indigolastest varem kuulnud väga vähe, otsustasin kuulata Armen Tõugu loengut ööülikoolis. Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. ,,Teistsuguste" laste sündimine on suurenenud aastast 1982. Nad on tihtipeale rahutud, sensitiivsed ja nendega tuleb suhelda kui täiskasvanuga. Sellised lapsed saavad näiteks aru, kui neile räägitakse üht ja mõeldakse hoopis teist ja seetõttu võivad muutuda antud olukorras närviliseks. Mida ma varem ei teadnud, oli see, et indigolastel võib esineda selliseid võimeid, mis tavaliselt inimestel ei esine. Lapsed võivad rääkida ja mäletada oma vanavanemate või ka vanemate elusündmusi, mis on toimunud enne lapse enda sündi. Mäletavad oma sündi või imikuiga ja võivad rääkida sellest, mis kosmoses toimub jms
1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse
olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad, neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja seetõttu on võõrkehade sattumisoht paremasse bronhi küllaltki suur. Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele
inimese kohta aastas ja sellega oleme Euroopa Liidus häbiväärsel esimesel kohal. Mujal riikides tarbitakse keskmiselt kuni 5 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta. Seega on alkoholism Eestis tõsiseks probleemiks. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 6070 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 11,5 liitrit. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng.
Tervislikkus on trend- ise valin ja ise vastutan Ühiskonnas üheks valdavalt suureks probleemiks on saanud alcoholism. Eriti noorte seas. Pole enam mingi üllatus, kui vaevu põhikooli lõpetama hakkav neid või noormees on kasvõi korra olnud suures alkoholijoobes ning järgmisel päeval põdenud pohmelli. Imestama paneb aga see, kuidas süüdlased ise oma tegusid uhkuse ning naljaga kommenteerivad. Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Märjukese tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena võib tekkida kehvveresus, pidurdub üldine kasv ning areng. Kuid mis on siis tänapäeval trend? Kas see, kui toituda tervislikult, teha sporti või hakata noorena alkoholi ...
ettenäidatud küsimustele mis? kes? ● Jälgib teisi lapsi, tegevustest. kus? mida teeb? ühe- või tegutseb nendega ● Tegutseb lühiajaliselt kahesõnalise ütlusega. kõrvuti. ilma täiskasvanu ● Kasutab suheldes mitte- ● Suhtleb nii laste kui osaluseta. verbaalseid vahendeid ka täiskasvanuga. ● Saab aru lihtsatest (osutamist) koos ● Õpib mängima ja korraldustest ja täidab sõnadega. tegutsema omaette. neid. ● Loeb peast või kordab ● Kasutab sõnu ● Jälgib lühemat järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust,
Inimeseõpetus 1. Millised võivad olla seksuaalse väärkohtlemise põhjused? varasemad seksuaalkogemused on tinginud selle, et täiskasvanuna tekitavad lapsed neis seksuaalset erutust. võimetus saada sotsiaalset ja seksuaalset rahuldust suhetest täiskasvanuga. alkoholi peetakse väärkohtlemist soodustavaks teguriks; see võib olla nn tõukeks, miks isik reaalselt seksuaalkuriteo toime paneb, samas võib tõukeks olla ka oma impulsside madal kontroll, tugev stress. nad on emotsionaalselt ebaküpsed ning neil on lapsepärased emotsionaalsed vajadused, mistõttu tunnevad soovi olla seotud lastega. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.
Miks kiusaja kiusab? · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada! · Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi! · Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE! Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne); · teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele;
olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu? Võiks ju arvata, et lapsepõlv on tore ja väga positiivne aeg elus. See on ju aeg, mil alles õpitakse tundma nii head kui ka halba. Sellest olenemata on minategelase kirjeldus üsna frustreeriv, sest kogu selle ajastu masendus ning koorem tundub laskuvat tema õlule. Selle all pean eelkõige silmas mitte just kaua aega tagasi toimunud küüditamisi ning Vene vägede läheduse pidevat tunnetust.
tegevustesse. Füüsiline kontakst (patsutamine, kallistamine) aitab kaasa suhtlemiseks vajaliku eelduse loomisele. Samuti soodustab suhtlemist reageerimine lapse igale suhtlusalgatusele. Nimetatu loob lapse jaoks tunde, et temast on aru saadud. Kõnearendus sõimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega. Kõnearenduses esmased ülesanded: 1) arendada kõne mõistmist suhtlussituatsioonis: lihtsate korralduste mõistmine koostegevuses tuttava täiskasvanuga tutttavas situatsioonis; 2) kujundada aktiivset kahesõnaliste ütluste kasutamist erinevates funktsioonides/eesmärkidel; 3) laiendada esmast sõnavara. 3-5aastased Selles vanuses oskab laps edukalt osaleda vestluses, rääkida lühidalt oma kogemustest, kasutada kõnet erinevatel eesmärkidel ja erineval viisil. Viimane avaldub oskuses kasutada näiteks mängus vöi dramatiseeringus rollile vastavat intonatsiooni ja stiili. Laps
Wahlgren ,,Kooskasvamine" ] Mida oskab kolmeaastane laps ? 1. Oskab ise voodit teha 2. Mänguasju kokku korjata 3. Esikus kingi korda seada 4. Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid 5. Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju. 6. Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia. 7. Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega valdavalt on ta siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos. 8. Täidab igapäevaelu rutiini 9. Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi [ Viide: http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren ,,Kooskasvamine" ] 4-aastane laps POISID
Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanutel. Füsioloogilise küpsemisega kaasneb psühholoogiline mõju: Füüsilise kasvu kiirus Täiusliku keha soov Söögiisu muutused Disproportsioonid kehaosades Koordinatsioonivõime langus Poiste ja tüdrukute arengukiirus on erinev - tüdrukud on arengus ees
näiteks 250ml veini sisaldab umbes 160 kcal ja 500ml õlut sisaldab 225 kcal. 2. Alkoholi mõju unele Alkohol võib aidata küll magama jäämisel, kuid tegelikult magad sa halvemini ja ei puhka välja. 3. Alkoholi mõju välimusele Alkohol kuivatab nahka, viib kehast vitamiinid ja mineraalid välja, nahk muutub halliks ja elutuks, inimene higistab rohkem ja silmad muutuvad punaseks. 4. Alkoholi mõju noortele Alkohol mõjutab noore inimese organismi 2x rohkem võrreldes täiskasvanuga ja seal hulgas ka noore inimese aju, et noorte inimeste terviseid hoida on kõik alkohoolsed joogid alla 18 keelatud. Alkoholi joobes noored on konfliktsemad ja sattuvad tihedamini õnnetusse ja vägivalla ohvriteks. 5. Alkoholi mõõdukas tarbimine Inimesed peavad normaalseks koguseid mis selgelt kahjustavad su keha selle probleem tekib selle pärast kui inimene joob üle piiri ja kontroll joomisele läheb ära Osad inimesed arvavad, et alkoholi piiriks on nende enda enesetunne.
Laps ja tema arengu etappid Kuna teema on valitud lasteaias siis räägib ka minu kontspekt 3-7 aastastest lastest. Kõige kiiremini areneb laps just 3-7 aastaselt. Iga aasta õpib laps midagi uut. On kaks erinevat arengu viisi. Vaimne areng ja kehaline areng ja sotsiaalne areng. Lapse arengut kindlasti mõjutab tema vanemad ja keskkond. Kolmeaastane laps: Kehaline areng: · viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga; · kasutab mitmesuguseid (töö)vahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti jm; · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa; · hoiab õigesti pliiatsit, lusikat. Vaimne areng: · leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel; · joonistab järele vertikaalse, horiso...
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel. Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga, millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud. Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja ninnutamine 1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid kokkupuuteid lastekeelega ning saatma need Tartu Emakeele Seltsile. Juba 1924. aastal eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele
(Laps avaldab rahulolematust sõltumata sellest, ka ta on tegelikult tõepoolest rahul); Omavoli. (Laps tahab teha kõike ise); Protest mäss. (Laps oleks nagu ümbritsevatega sõjas, nendega püsivas konfliktis); Ei oma väärtust. (Laps hakkab riidlema, keeldub mänguasjadest ja teistest esemetest, mida ta on varem kasutanud); Despotism või armukadedus. (Laps otsib tuhat viisi, kuidas ilmutada oma võimu ümbritsevate üle: suhetes täiskasvanuga, suhetes noorema või vanema õe vennaga). Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid; tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus; väljendab tugevaid emotsioone, oma mina; võib karta tundmatuid ja uusi asju; tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;
5 lk...Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja sellest, kas kõht on tühi või täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena pidurdub kasv ja üldine areng.
sündmusi meelde jätta. Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse. Viljatuks ei jäe ainult mehed, vaid ka naised on suures ohus. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Täiskasvanud tugeva mehe norm - 100-150 g viina, on surmav 6-8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi kanget punast veini, oli
(2p) Lapsi tuleb meedia kahjulike jmõjude eest kaitsta, sest lapsed ise ei suuda meediasisu veel kriitiliselt hinnata ega seda mõista. Eelkooliealiste laste puhul tuleks lapsi õpetada jälgima järgmist: eriliigilist meediat tuleks kasutada täiskasvanu juuresolekul või nende vahetus läheduses lapsel on võimalik kasutada üksnes täiskasvanu poolt eelnevalt hinnatud ja heakskiidetud meedia sisu meediakasutus tuleb täiskasvanuga eelnevalt kokku leppida meediakogemustest tuleb julgelt rääkida ning täiskasvanud peaksid selleks ka aega leidma jälgida tuleb teleprogrammide ja filmide, aga ka mängude sisu ja vanusepiiranguid nii nagu päriselus tuleb ka internetis käituda viisakalt ja pidada kinni reeglitest. (Vinter, 2010) Kuna suur osa meediatarbimist toimub siiski laste enda kodudes, tuleks pöörata tähelepanu kodu ja lasteaia koostööle
töövõime. Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii tava, sobitus- kui tasandusrühmades. Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilist arenguhäiret vaimupuudest. Erinevalt vaimupuudest on spetsiifilise arenguhäirega lastel: kõrgem arengupotentsiaal; kiirem arengutempo; valmisolek koostööks täiskasvanuga (võtavad hästi abi vastu); säilinud tunnetuslik huvi ümbritseva vastu; adekvaatsem tunde- ja tahteelu (motiveeritus tegevustele, emotsionaalsus) jne. Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral Arendustöö spetsiifika sõltub lapse vanusest, senise arengu iseärasustest ning kasvukeskkonnast. Lapsevanema ja õpetaja oluline koostööpartner lasteaias on logopeed. Spetsiifilise arenguhäirega lapse oskuste arendamiseks eakohasele
laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist. Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?. Peamine suhtlemisviis on kõne, hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Situatsiooniväline-isikuline: hakkab arenema kuuendal eluaastal. lapse huviorbiiti satuvad sotsiaalsed suhted, tähtsad on isikulised suhtlemismotiivid. laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu-olu vastu
liitlause, kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, küsib palju, eriti: "Miks?", kasutab ka minevikuvorme, nimetab ja eraldab värve. Järgnev tasand suhtlusprotsessis laps-laps on niisama tähtis kui eelpool kirjeldatud lapse ja täiskasvanu vaheline suhtlemine. Suhtlemise laps laps tasandi eripäraks on suhtluspartnerite võrdsus, mida ei ole lapse ja täiskasvanu vahelises suhtes. Võrreldes täiskasvanuga suhtlemist peab laps eakaaslasele oma mõtteid põhjalikumalt selgitama. Kui partner teda ei mõista või kui ta oma otsustes kahtleb, pöördub ta täiskasvanu poole. Laste kõnes suureneb lisaks nimisõnadele ka tegusõnade (on vaja suunata kaaslast) ja hinnanguliste omadussõnade hulk. Suhtluses aset leidev tegevuse kordamine viib lapse tähelepanu tegevuse sõnalisele taustale. Areneb sõnavara, omandatakse lausemallid
..................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 10 2 Mäng ja lapse areng Sissejuhatus Laps ja mäng on tihedalt seotud. Laps õpib läbi mängu elama ja suhtlema täiskasvanuga. Mäng on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Mäng ei ole ainult lastele iseloomulik tunnus vaid ka täiskasvanud mängivad. Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus.
vabalt tegutseda) Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida, teada saada, ise teha. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Laps tahab ja julgeb tegutseda. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Laps on arg, kohmetu, pinges, suhtleb eakaaslastega vähe, ei julge algatada suhtlemist täiskasvanuga. 2-5-aastased esitavad väga palju küsimusi (sh miks-küsimusi). Oluline on täiskasvanu valmisolek vastamiseks. Ideaalis peaksid kõik küsimused saama vastused, kui mitte kohe, siis võimalusel hiljem. Initsiatiivi märgid (Eriksoni järgi): Aktiivsus, laps liigub palju ruumis Liidriomadused Süütunde märgid: Kohmetus Ei algata suhtlemist täiskasvanuga Vähene seltsivus eakaaslastega Üldine pingul- ja valvelolek
mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood: Suudavad arvesse võtta teise inimese vaatepunkti – läheb üle egotsentrism
hoolitseb materjalide, mängude, raamatutue kättesaadavuse eest 5. Loetle tegevused, mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust . Teema ja projektitöö on peamiseks tegevusvormideks Rühma ruum räägib teemast Teema algatajateks on lapsed Dokumneteeritakse pildistades ja filmides Lapse hindamine käib laste mängu kaudu Lapse mängu vaatlemine Lapse osalemine kogu protsessis, kui võrdne täiskasvanuga Lapse ja täiskasvanu arutelud Laste jälgimine ja jälgimise dokumenteerimine Laste kuulamine ja kuulmine Laste seisukohtadega arvestamine Lastele tegevusteks tingimuste loomine
1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule Lastekodulapse erinevus kodus kasvavast tuleneb eelkõige erinevatest psüühilistest stimulaatoritest ja väljakutsetest, mis tingivad ka mõnevõrra erineva minapildi. Koolieelikud lastekodus elavad ööpäevaringselt lasteaiatingimustes, samal ajal kui kodus elav laps viiakse tööpäeva lõpul koju, kus ta võib suhelda oma pereliikmetega üks-ühele pärast pikka päeva omaealiste seas. Lastekodulaps peab aga täiskasvanuga suhtlemiseks edestama oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed ammutavad turvatunnet üksteiselt, mis aitab neil muutuva ümbruse ja oludega toime tulla. On hea, kui õed-vennad saavad lastekodus koos elada, aga ka tänapäeval leidub lastekodusid, kus nad koos ei ela - paremal juhul kohtuvad päevas mõned korrad - ja on ametnikke, kes peavad tänaseni õigemaks neid lahutada.
Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale. Alkoholi mõju lapse organismile Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Täiskasvanud tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina, on surmav 6- 8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi
Õppima tõukavad kainikut huvi õpitava aine vastu, soov saada head hinnet, tahtmine teenida õpetaja ja vanemate kiitust. Kainikueas on ka positsioon kaaslaste hulgas seoses õpiedukusega, eriti tütarlastel. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 52) Kainikueas on mõtlemise areng eriti kiire. Juba varem on kõrgele tasemele arenenud aistingud, taju, fantaasia ja mälu. Kainik saavutab arenguperioodi lõpuks mõtlemisvõime poolest täiskasvanuga peaaegu võrdse taseme. Mõtlemisvõime kiire arengu tulemusel hakkab laps kainikuea lõpuks ümbrust üsna täpselt ja õigesti tunnetama. Laps astub kainikuikka, suutmata alati eraldada fantaasiat ja tegelikkust. Ta usub jõuluvana ja päkapikkude tegelikkust, kainikuea lõpus on kõik see seljataga. Kainikuea tunnuseks on samasooliste sõprusrühmade tekkimine. Koos käiakse sportimas, kogutakse sarnaseid esemeid, arutletakse loetud seiklusjutte või nähtud filme. Vanemad ei
· 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: ·
Oma lapsi õhutavad nad samuti rohkem rääkima ja vastavad nende küsimustele sagedamini. Madalama sotsiaal-maj. staatusega vanemad kasutavad direktiivset kõnet – räägivad selleks, et lapse käitumist suunata ja reguleerida. Seda aga ei peeta lapse kõne arengu seisukohalt soodsaks. *Lasteaia osa kõne arengul. Lasteaia kvaliteet mõjutab lapse kõne arengu kiirust rohkem kui see, palju aega laps lasteaias veedab. Eriti oluline on see, kui palju on lapsel võimalik täiskasvanuga suhelda – mida rohkem, seda parem. Enamasti sõltub see, kas lasteaed mõjub lapsele hästi või halvasti ikkagi vanematest. Kui laps on suures rühmas või veedab lasteaias vähe aega, kuid vanemad tegelevad lapsega kodus piisavalt palju, siis ei ole põhjust lapse kõne arengu pärast muretseda. Kõne arendamiseks peab laps saama suhelda endast vanematega, kelle keele tase on tema enda omast palju kõrgem. Individuaalsed erinevused kõne arengus
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
peaks. Päris kindlalt ta ei tea, mis ametikohale ta jääb, aga kutsekooli minnes tegi ta valiku selle järgi, mis talle meeldib. Samuti tuleb ette emotsionaalseid kõikumisi ja reeglite vastu protesteerimist. Sotsiaalne areng Tüdruk ise arvas, et sõpru on tal palju ja samuti on ta väga suhtlusaldis ning leiab endale kiiresti uusi tutvusi. Kontakti loomine kellegagi on tema jaoks küllaltki lihtne. Eelistab ta suhelda rohkem omavanustega ja paar aastat vanematega, aga suhtlemisest täiskasvanuga ta ei keeldu. Ta ise peab ennast vägagi seltskondlikuks inimeseks ja talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Talle meeldib suhelda ja rääkida inimestega kõigest. Samuti ei vali ta sõpru välimuse ega rahakoti järgi, vaid suhtleb vabalt kõigiga ning ei pööra inimeste eripäradele nii palju tähelepanu. Riskifaktorid Edasisel toimetulekul võib tüdrukut mõjutada see, et ta kunagi põdes tuberkoloosi, mis võib naasta.
Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. Alkoholi mõju lapse organismile Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Täiskasvanud tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina, on surmav 6-8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi kanget punast veini, oli mõne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
