Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega loot...
MAJA LEGEND Rataskaevu 16 on Tallinna vanalinna kõige tuntum kummitustemaja, millel on oma legend „kuidas kurat siin oma pulmi pidas". Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu
Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõpuks tagasi
või pilkab tema üle. D'Artagnan hakkas teda ründama ja kui tundmatu poleks saanud eest ära hüpata, oleks see tal viimaseks hingetõmbeks siin maailmas jäänud. Tundmatule tulid kõik mehed appi ja d'Artagnan minestas väsinult. Mees Meungist, kes teda terve teose tülitas, oli d'Artagnanilt ta soovituskirja taskust ära võtnud, ajal kui gaskoonlane ei olnud teadvusel. Avastades, et kiri oli kadunud, päris ta peremehelt selle kohta. Peremees rääkis talle kõigest, mis oli vahepeal toimunud. Kui ta lõpuks Pariisi jõudis ja Treville'ga kohtuma läks, rääkisid nad seal omavahel, mis oli d'Artagnaniga teel juhtunud. Seda kuuldes oli Treville veendunud, et tegemist on ausa mehega. Kuningas saatis d'Artagnani des Essarts'i väeossa. Kui ta tahtis musketäriks saada, pidi ta välja paistma mõne kangeslasliku teoga. Jällitades tundmatut mees Meungist jooksis d'Artagnan
Kustas hakkas tüdrukut kallistama ja suudlema ning sellepärast jooksis Maali veskisse peitu. Maali pani uksed kinni ning Kustas ei saanud sisse. Algas vestlus noorte vahel ning lugu lahenes, kui Maali veendus, et Kustast armastab. Kustas saatis Maali koju ning mõlemad läksid magama. ,,Popi ja Huhuu" Novelli keskmeks on koer Popi ja puuris elav ülbe ahv Huhuu. Sündmused leiavad aset Isanda eluasemes. Popi oli koer, kes vajas pidevat hoolt oma peremehelt. Ühel päeval lahkus peremees kodust ning Popi jäi kahekesi ülbe ja isepäise ahvi Huhuuga. Huhuu hakkas mässama ning keeras kogu elamise segamini. Ta kiusas Popit ning kasutas tema peal vägivalda. Aja jooksul nende suhted leebusid ning Huhuu tõi koerale süüa. Nad hakkasid teineteisest hoolima. Ühel päeval leidis ahv kanget alkoholi ning ta asus seda pruukima. Kui jook otsa sai, läks ahv uut otsima. Ta leidiski kasti, kuid ta ei suutnud seda lahti teha
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks . Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde . Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja
DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks...
kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks. Parasiidid on arenenud selliseks, et võtavad peremehelt toitaineid nii, et too ei sure. Nii taimetoitlastele, kiskjatele kui ka parasiitidele pole kasulik toiduobjekti populatsioone liigselt tarbides hävitada. Näiteks hundid jahivad kergemini tabatavaid loomi, st neid kes on haiged, vanad jne. Eestis kasvava käpalise kärbesõie õie välimus ja lõhn viib teatud putukad eksiteele ning isasputukad püüavad õiega paarituda, nii nad tolmeldavad taimi. Ökosüsteemid on terviklikud
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõr...
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist?
Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupu...
Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. Kuradipulm Rataskaevu 16 majas Rataskaevu 16 on laiemalt tuntud ka majana, kus kummitab. Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tantsiks seal tohutu arv inimesi
vihaseks ja tahtis Berganzat peksma hakata, aga koer põgenes. Ta jõudis kuskile karjamaale karjuste juurde, kes ta endale võtsid. Talle meeldis seal, sai hästi süüa ja oli hea rahulik. Öösiti hakkas peale huntide poolt lammaste ründamine ja öösiti karjused karjusid koertele, et hundid võtke kinni ja siis koerad jooksid metsa poole hunte otsima ja iga hommik tulid niisama tagasi ilma neid nägemata ja üks lammas oli ikka surnud. Nii, et karjused peremehelt õiendada said ja käsu koeri peksta selle eest. Nii juhtus mitu korda järjest kuni Berganza otsustas, et ei jookse enam ise hunte otsima vaid jääb siia lammaste juurde, et siit ta saab nad nkn kätte. Ja mida ta nägi oli see, et tegelikult hunti polnudki, karjased ise tapsid lamba ära, võtte paremad lihakäntsakad omale ja hommikul ülejäänud peremehele andsid, peremees muidugi ikkagi arvas, et päris hunt oli käinud. Berganza ei suutnud seal nende valetajatega
Pelageja, Potselujev, Porfiri, Pavluska, Suvorov, kapten-ispravnik, Mitjai, Andrjuska, Akulka ja Moki kifovits. Raamat räägib ühe mehe Tsitsikovi teekonnast läbi Venemaa kolgaste. Ta seikleb külast külla koos oma kutsar Selifani ja kolme hobusega. Eemärgiks on tal teha omanikega iseäralikku kaupa. Tsitsikov käib erinevates taludes, paludes öömaja ja järgmisel päeval juttu tehes, küsib perenaiselt või peremehelt, kas neil ei ole viimastel aastatel hulk talupoegi teise ilma läinud. Teda huvitab ka see, kas omanik maksab sellegipoolest iga niisuguse pärisorja eest maksu, kuigi nad on surnud. Seda maksu tuleb maksta, sest nad on ju revisjoninimekirjades, mida kontrollitakse iga kümne aasta jooksul. Tsitsikov pakub neile sellist tehingut, et ta ostab 1 rubla eest neilt need surnud hinged ära, et nad ei peaks nende eest maksu maksma ja kulusid oleks poolevõrra vähem ja talle endale oleks see ka kasulik
Sellist varanduse vedajat nimetatakse ka tulihännaks, sest enamasti õhtul ja öösel pimeduses liikudes jätab ta endast pika tulejoa järele. Krati valmistab kergesti kättesaadavatest esemetest peremees, kes vanapagana käest elukale hinge ostab andes parema käe nimetissõrmest kolm tilka verd. Seda tehes müüb peremees rikastumise eesmärgil oma hinge vanapaganale. Ahnele peremehele võib kratt raha vedada aastate kaupa ilma, et peremehel isu täis saaks. Kui tulihännad oma peremehelt ei saa piisavalt tööd ja tegevusi, pööravad nad peremehe vastu süüdates maja või kippudes tema elu kallale. Ballett "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Lugu räägib Peremehest, kes teeb endale Krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel Peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis Peretütre ja Sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene
konstrueeris elektrimasina. Faraday pidas ka märkmikku The Philosophical Miscellany (Mitmesuguseid filosoofilisi märkmeid), mis pidi igapäev teadusemaailmas tõusvaid teooriaid õigeks tunnistama või ümber lükkama. Ka korjas ta igasisulisi ajalehelõikeid. 1810.a. algul juhtus Faraday nägema kaupluseaknal kuulutust, et härra Tatumi loenguid loodusteadusest peetakse õhtuti kell 8, sissepääs 1 silling. Neid loenguid tahtis ta kuulda. Oma peremehelt oli ta loa saanud, kuid raha puudus. Vanem vend oli siis juba sepp ja see andis vajamineva summa. Nii pääses Faraday esimest korda teaduslikele loenguile, mida ta kuulas 12. veebr. 1810 kuni sept. 1811. Sealt edasi avanes võimalus pääseda Tatumi majja, kus ta teiste õpilastega tutvus ja mõnega eluaegseks sõbraks sai. Tatumi loengud konspekteeris Faraday korralikult ja kirjutas kõik kodus ilusasti ja puhtalt
Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga.Näide: Õhtul asemel enne uinumist uues kodus küsis Vargamäe Eespere noor perenaine peremehelt:"Miks sa just selle koha ostsid?""Aga misukese siis?", küsis peremees vastu."Kas paremat ei leidnud?",küsis perenane uuesti."Paremad olid enne mind ära ostetud, või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakanud minu hammas: põlnud raha.". Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangalaenuga, mis
1690. aastal seati Eesti distriktis kroonumõisade haldamiseks ametisse majandusasehaldurid, kelle ülesandeks oli kaitsta seal elavaid talupoegi kõiksugu ülekohtu, õigusvastaste koormiste, vägivalla ja talumaadesse sissetungimise eest 2 . Riigitalupojad võisid asehalduritele mõisarentnike peale kaebusi esitada. Riigiametnikul oli õigus taluperemeest sunniviisil ümber paigutada. Talupere ümberasustamiseks või maksuvõimetult peremehelt talu käestvõtmiseks tuli rentnikul nõutada riigiametnike luba3 . 1 Lust K. Tartu 2005. Pärisorjast pärismaaomanikuks. Lk 33. 2 Kahk J. Tallinn 1992. Eesti talurahva ajalugu. Lk 558. 3 Lust K. Tartu 2005. Lk 34 4 2.2 Talurahva olukord 17.sajandi reduktsiooni algataja Karl XI oli meelestatud pärisorjuse vastu. 1696
äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema
Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema
muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma
äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema
muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
- virioni). NPV-d on oluliselt paremini uuritud kui GV-d. OV-de (occluded virions) ja BV-de (budded virions) moodustamine NPV-ga nakatatud rakus BV-d vabanevad nakatunud rakust välja pungumise teel. Need virionid on ette nähtud levikuks nakatatud peremehes (röövikus). OV-d kogunevad rakutuumas moodustavatesse inklusioonkehadesse. Üldreeglina on OV-de moodustamine hilisem sündmus kui BV-de valmimine. OV-d on ette nähtud levikuks peremehelt peremehele. BV-d on ette nähtud levikuks putuka organismis, OV-d aga viiruse levikuks väliskeskkonna kaudu. BV-des ja OV-des asuvad nukleokapsiidid on identsed, erinev on aga neid ümbritsev membraan (erinevad membraanvalgud). Sellest tulenevalt erinevad ka mehhanismid, millega BV-d ja OV-d rakkudesse sisenevad. BV membraani olulisem valk on membraanide liitumist põhjustav envelope fusion protein (EFP). AcMNPV puhul on see gp64 glükoproteiin (ilmselt ka antiretseptor).
Viimane isik lukustab ukse. Teemajas: Ruum on täiesti ilma dekoratsioonideta, välja arvatud alkoov, mida nimetatakse tokonomaks. Alkoovi rippkinniti on kakemono (rulljoonistus), hoolikalt valitud võõrustaja poolt, mis paljastab tseremoonia teema. Budismi käsikirjarull on peremehelt ja kutsutakse seda bokuseki (tindijäljed). Iga külaline tutvub rulliga eraldi, siis uuritakse kama (kannu) ja kollet (furo on kaasaskantav tüüp ja ro on selline seade põrandale talvel, mis varustab soojusega), mis pannakse maha enne kui võõrustaja tervitab külalisi. Nad istuvad maha vastavalt oma positsioonile tseremoonia ajal. Võõrustaja istub ise ja vahetatakse tervitusi, esimesena
hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne).
tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne).
Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid saadakse rohttaimede juurtest. Järgmine aste on täiesti juurteta võraparasiidid, nt puuvõõrikud. Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida. Ühe liigi piiramatu paljunemine lõhub kohalikku konneksi, kooslus vaesub ja osa põhiliike võib seejuures hävida.
derivaatidest komponendid ja lipiidne kandja membraanis. Ei sõltu C-allikast söötmes. - Hüaluroonhappest kapsel ahelas vahelduvad glükuroonhape ja NAG. Hüaluroonhape on inimesele omane aine, seega on bakter vähe immunogeenne - teda ei tunne inimene ära kui võõrast (hunt lambanahas). Arvatakse, et bakter on saanud hüaluroonhappe sünteesi geenid eukarüootselt peremehelt. - Ksantaan koosneb glükoosist, mannoosist ja glükuroonhappest. - Gellaankumm koosneb glükoosist, ramnoosist ja glükoroonhappest. 3. Valgulised kapslid batsillide kapslid on valgulised. B. Subtilise kapsel koosneb näiteks glutamiinhappest. Siberi katku tekitajal on paks valguline kapsel, mille sünteesi kodeerib virulentsusplasmiid. 42. Sahharoos kui juuretis teatud kapslite sünteesil. Kuidas on seotud bakterid,
Näiteks streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Hüaluroonhape on heteropolüsahhariid, milles on tuhandeid suhkrujääke. Ahelas vahelduvad glükuroonhape ja NAG, vahel -1,3 glükosiidside. Nende kaheste blokkide vahel -1,4 glükosiidside. Hüaluroonhape on inimesele omane aine (sidekude, liigesed jne). Seega on bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast (hunt lambanahas). NB! Arvatakse, et bakter on saanud need geenid eukarüootselt peremehelt! Heteropolüsahhariid on ka ksantaan, mida sünteesib taimepatogeen Xanthomonas campestris. Nimetatakse ka ksantaankummiks. Ksantaankumm (E415) koosneb glükoosist, mannoosist ja glükuroonhappest ( 1-4 sidemega seotud). Tekitab väga väikeses koguses viskoosse lahuse. Lahustub veviskoossus püsib hästi ka lahuse temperatuuri tõustes. Toodetakse sadu tuhandeid tonne aastas. Kasutatakse paksendajana majoneesis, salatikastmetes, kala-ja lihatarretistes, pudingites, kreemides jne.
transmissiivne nakkustee (ld. transmissio -- ülekanne) -- siirutusnakkus. Nakatunud verdimevad ektoparasiidid (puugid, kanalestad, tiivulised nugiputukad, kaanid jt.) süstivad vere imemisel oma süljega läbi naha peremehe organismi parasiitide noorvorme. Vt. ka perkutaanne nakkustee, vrdl. transmissiivsed haigused. transmissiivsed haigused (ld. transmissio -- ülekanne) -- siirutushaigused. Nakkushaigused (sealhulgas ka parasitoosid), mida kannavad ühelt peremehelt teisele verdimevad lülijalgsed siirutajad ehk vektorid. transmissiivsed looduskoldelised parasitoosid moodustavad looduskoldeid ja kuuluvad transmissiivsete haiguste hulka s.t. levivad ainult verdimevate lülijalgsete vektorite (siirutajate) vahendusel (transmissiivne nakkus). Eestis on sellest rühmast levinum veiste babesioos, mida siirutab võsapuuk (I. ricinus) või laanepuuk (I. persulcatus). Vt. ka looduskoldelised haigused. transplatsentaarne nakkustee (kr. trans -- läbi, ld
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Ju...
Tema keskmine eluiga on 10-14 aastat. Eestis on borderkollisid väga vähe. Habekolli on vana koeratõug, ta on elanud lambakarjusena soti mägedes juba keskajast alates, kes oli peale Teist maailmasõda juba välja suremas. Legendi kohaselt on habekollide eellasteks kolm lambakoera, kes sattusid 16. sajandi alguses ühe viljalaevaga Poolast Sotimaale. Iseloomult on habekolli sarnaselt oma sugulastele lõbus ja liikuv, sobides eelkõige aktiivsele ja sportlikule inimesele. Aega nõuab ta oma peremehelt aga pisut rohkem: pikka karvapuhmakat kiiresti korralikult siledaks ei kammi. Ta on tüüpiline lambakoer, mis tähendab seda, et kogu perega jalutama minnes peate te üksmeelselt ühes suunas lonkima, sest kui keegi püüab ülejäänud grupist eralduda, näitab habekolli oma tähelepanelikkust ning hoolivust välja sellega, et päästab üksiku karjaliikme eksimisest ja ohtudest, mis kindlasti iga põõsa taga varitsevad ning juhib ta oskuslikult ülejäänud karja juurde tagasi. Ta on
Paljud kommensaalid kasutavad oma peremeest soodsa elukeskkonnana või lihtsalt kinnitumise substraadina. üheks heaks näiteks on puudel elavad samblad ja samblikud, kes teatavasti ei oma juuri ning seega puult midagi ära ei võta. Samblad ja samblikud (troopikas ka paljud kõrgemad taimed, nn. epifüüdid) kasutavad puutüve ja oksi kasvukeskkonnana kuna need on maapinnast kõrgemal, seega on seal valgust rohkem ja puudub konkurents rohttaimedega. Vahel saavad kommensaalid oma peremehelt ka toitu, näiteks elab pea iga looma kehapinnal ja seedekulglas hulgaliselt teisi organisme (enamasti baktereid ja seeni), kes toituvad näiteks nahaeritistest (rasu, higi), eralduvatest nahatükkidest, vanadest kehakarvadest ja sulgedest. Sel viisil toitujaid on inimese kehapinnal kuni 100 erinevat liiki. Siia kuuluvad bakterid, mikroseened ja mõned imepisikesed lestad (lülijalgsed, mitte kalad). Tohutus koguses kommensaale leidub ka inimese soolestikus, enamus neist on bakterid
astus ta aupaklikult ukselävele. D'Artagnan oli juba üksteist ljööd maha sõitnud ja ta otsustas siin peatuda vaatamata sellele, kas ta Porthose siit leiab või mitte. Võib-olla ei oleks olnud küllalt tark kohe pärida, mis oli saanud musketärist. Sellest tuligi, et d'Artagnan astus midagi küsimata hobuse seljast maha, jättis hobused teenri hoolde ja astus väikesesse tuppa, mis oli määratud neile, kes võib-olla armastasid üksindust. Ta tellis peremehelt pudeli parimat saadaolevat veini ning nii hea hommikusöögi, kui võidi pakkuda. See tugevdas veelgi head muljet, mis peremehele oli jäänud esimesest pilgust. Ja nii teeniti d'Artagnani imepärase kiirusega. Kaardiväkke värvati sõdureid kuningriigi parimate aadlike seast ja kuna d'Artagnanil olid kaasas teener ning neli suurepärast hobust, süs pidi ta univormi lihtsusele vaatamata tähelepanu äratama. Peremees tahtis teda ise teenida. Seda nähes pahis d'Artagnan tuua
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
