...............................5 4.3 Jean Baptiste Lamarck 1744-1829..............................................................................................................5 Tähtsamad seisukohad:..................................................................................................................................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5
Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu, et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas. Looduslik valik on sünteetilise evolutsiooniteooria keskne mõiste(neodarvinism). Tänapäeval kattub populatsioonigeneetika teooria loodusliku valiku teooriaga. Loodusliku valiku kaudu toimub kohanemine ning on seega samuti mehhanism läbi mille toimub evolutsioon. Tähtis on aru saada, kus toimus muudatus ja siis lõpuks selgitada, millisel tasemel toimuvad muudatused, mis väljenduvad paremas kohanemises. Suunavvalik, stabiliseerivvalik ja lõhestavvalik 3. C. Darwin ideede allikad, panus evolutsiooniõpetuse rajamisse
Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. (põlvnemine eellasest) C.R. Darwin: ,,Liikide teke loodusliku valiku teel ehk paremate rasside säilumine olelusvõitluses" 3. Neodarvinism e sünteetiline evolutsiooniteooria, põhilised postulaadid. Keskne mõiste LV J.B.S. Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright moodsa sünteesi alusepanijad (darwinism + mendelism) esialgu vaid "valitute" teooria Kõige olulisem - kuivõrd selgus, et omandatud tunnused ei ole päritavad, siis allub see pidev varieeruvus ja muutlikkus Mendeli seadustele. Selle avastas Weismann katse läbi, kus ta lõikas mitmel rottide põlvkonnal sabad ära, kuid järglased olid ikka sabadega.
korrelatsioonina geenide tiheduse ja mittekodeerivate regioonide mitmekesisuse vahel (ehk mida pikema vahemaa tagant geenid genoomis paiknevad, seda suurem on nende vahele jäävate mittekodeerivate regioonide mitmekesisus). Juhusest sõltuv seos teiste geenidega, mis on valiku all, ei ole sama, mis valimiviga ning seetõttu nimetatakse seda aheldatuse tasakaalutuseks, et eristada viimast geneetilisest triivist. Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühele osale Charles Darwini evolutsioonikäsitlusest. See rõhutab juhuslike mutatsioonide ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis. Neodarvinismi terminit kasutas esmakordselt George Romanes aastal 1895, tähistades sellega vaadet, mille kohaselt evolutsioon toimub üksnes loodusliku valiku teel nagu seda kirjeldasid nt. Alfred Wallace ja August Weismann. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt
Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. Aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. NEODARWINISM - moderne süntees neodarvinism põhiolemuseks on seisukoht, et: populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel; populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; eristumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolat-sioon); nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite (seltsid, klassid, hõimkonnad) olemust.
evolutsioon eesmärgipärane, lihtsamatest eluvormidest keerukamateni. arenemine käib läbi olemasolevate tunnuste kasutamise/mittekasutamise, mistõttu need siis arenevad/taandarenevad. darwini ettekujutus evolutsioonist puu, lamarckil redel (puudub väljasuremine). kokkulangevus teooriates: ka darwin tunnistas mingil määral, et elu jooksul omandatud tunnused võiks olla päranduvad. 11.Neodarvinismi teke ja põhilised postulaadid neodarvinism (sünteetiline evolutsiooniteooria) rõhutab LV määravat või ainurolli evolutsioonis. neodarvinismi mõiste 19. sajandist tähistamaks vaadet, mille kohaselt evolutsioon toimub üksnes loodusliku valiku teel, mitte Lamarki põhimõtete alusel (mida darwin ise tegelikult ei eitanud). wallace nt mõistis, et päriliku materjali ja keharakkude vahel on one-way relationship. populatsioonigeneetika - ühendades Mendeli ja Darwini seisukohad. Haldane, Fisher
Erinevatel aegadel ja erinevate ideedega on tuldud välja ning püütud näidata Darwini teooria tühisust. Ka meie enda Karl Ernst von Baer on seadnud kahtluse alla inimese päritolu loomast. Ilmus ka mitmesuguseid antidarvinistlikuid evolutsiooniteooriaid. Vastupidise näitena saab tuua aga kommunismi loojat Karl Marksi, kes pidas Darwini teooriat oma filosoofia üheks loodusteaduslikuks nurgakiviks. Ajapikku on tekkinud erinevatest seisukohtadadest ka neodarvinism, mis aga üldist tunnustust ei ole leidnud. Geneetiline antidarvinism mutatsionismi teooria jne. 1920.-datel arvutati vaatluste, eksperimentide ja matemaatiliste mudelite abil sünteetiline evolutsiooniteooria, mille juhtkohal on küll looduslik valik, kuid lisades näidatakse, et ka juhuslik valik võib etendada evolutsioonis olulist, kuigi mitteadaptiivset osa. 1970-datel tuldi Jaapanis välja evolutsiooni neutraalteooriaga, mille
areng koosluste ja keskkonnatingimuste mõju mõistmiseks - need on tänapäeva evolutsiooniteooria elusad võrsed. Tegelikult pole liialduseks väide, et evolutsiooniteooria tervikuna on täis värskeid võrseid - enam kui kunagi varem alates WW2 eelsest perioodist. Moodne süntees evolbio loeng 97-7 Kasutatakse praktiliselt sünonüümidena termineid "süntees", "moodne süntees", "neodarvinism". Võibolla on kõige korrektsem öelda, et moodne süntees aastail 1930 - 1950 viis neodarvinismi kui evolutsioonikontseptsiooni väljakujunemisele. Mis siis sünteesus? Eelkõige geneetika, populatsioonibioloogia ja uued teadmised paleontoloogiast ühelt poolt ja looduslik valik teiselt poolt. Kõige olulisem - kuivõrd selgus, et omandatud tunnused ei ole päritavad, siis allub see pidev varieeruvus ja muutlikkus
seadusteks, avastati Mendelist sõltumatult uuesti aastal 1900 ning alles siis leiti Mendeli tööd ja esmaavastuse au langes õigustatult talle. 11. Evolutsiooniteooria 20. sajandil, moodne süntees, neutraalne evolutsioon 20sajandi evolutsiooniteooria läbimurre saabus koos 1937. aastal kirjutatud raamatuga „Genetics and the Origin of Species“, mille kirjutas Theodosius Dobzhansky (1900-1975). Raamat võeti bioloogide poolt hästi vastu ja moodne süntees ehk neodarvinism oli sündinud. Seitsmekümnendatel täiendas Jaapani teadlane Motoo Kimura evolutsiooniteooriat veel oma nn neutraalse evolutsiooni kontseptsiooniga. Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste
annaabi.ee 
