b) turvasjad leetsüvagleimullad Soostunud kamarleetmuldade kõikide alltüüpide variandid: harilikud ... huumusilluviaalsed ... raudilluviaalsed ... maagistunud ... Tüüpie grupp: soomullad Tüüp:madalsoomullad Alltüüp: gleimadalsoomullad Alltüüp: madalsoomullad Variandid: harilikud ... karbonaatsed ... deluviaalsed ... Tüüp: rabamullad Alltüüp: gleirabamullad Alltüüp: rabamullad Variandid: harilikud ... siirdesoomullad Tüüpide grupp: lammimullad ehk alluviaalmullad Tüüp: lammikamarmullad ehk kamaralluviaalmullad Alltüüp: primitiivsed nõrgalt kamardunud lammimullad Alltüüp: kihilised lammikamarmullad ehk kihilised kamaralluviaalmullad Alltüüp: teralisedlammikamarmullad ehk teralised kamaralluviaalmullad Variandid harilikud ...
· Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike- konnakotkas ja must-toonekurg. · Joonis 1 Mägi- lipphernes · Joonis 2 Must-toonekurg Mets · Kõrvemaad katavad enamjaolt metsad ja sood · Metsasus on suur 73% · Esindatud kõik metsatüübid
KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine
sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal
saj Anija mõisa kuivati 18-19.saj Anija mõisa ait 18-19.saj Anija mõisa aednikumaja 18-19.saj Anija mõisa park 18-19.saj.Anija mõisa pargi piirdemüür, 18-19.saj. 13 9. Anija küla mullakaart Mõõtkava 1:20308 Koosta mullatüüpide seletus (üldista mullatüübid) http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Anija külas on ülekaalus järgmised mullad: M - madalsoomullad R rabamullad K - rähkmullad Go- leostunud gleimuld 14 10. Anija küla põllumassiivid Mõõtkava 1:20308 15
miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke. Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud. Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti
Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi, arvestatakse ka turba botaanilist koostist. Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast on suured pinnad kaitse all. Põllu- ja
laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee)
alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad (Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Taimkate on vahelduv ja mitmekesine. Kuusemetsi ning rohumaid kohtab siin väikeste
Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Looduslikus taimkattes on kõige suurem osa metsadel (56%), põõsastikud (pajustikud) koos
Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1.
Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1.
Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1.
saviliivade ja liivadega), ülavesi, happelised, keskmise viljakusega (A-E-B2-C2). Leede- (L) ja leetunud liivmullad (Lk) Huumushorisont puudub või on õhuke, esineb Ehorisont, tüse B-horisont, happelised mullad, madala viljakusega (O-(A)-E-B-C). Gleimullad (G) Liigniisked, esineb G-horisont, tüse AT või OT horisont, happelised. Soomullad Turba lasumi tüsedus >30 cm, liigniisked ja happelised, madalsoo, siirdesoo, rabamullad. 28. Mullatüüpide levik. Põhja-Eestis on lubjarikkal rähksel moreenil tekkinud valdavalt rähk- ja paepealsed mullad Kesk-Eestis (Järvamaal, Lääne-Virumaa lõunaosas, Jõgevamaal) rähavaesemal lähtekivimil on kujunenud leostunud ja leetjad mullad; Lõuna-Eestis levivad happelised näivleetunud mullad, sest nende lähtekivimis on palju lubjavaest materjali. Kõigis kolmes piirkonnas paiknevad madalamatel aladel glei- ja soomullad.
8) Soomullad a) madalsoomullad (M', M'',...) taimestik roheline. Mulla pindmine kiht pruunikas või must orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e. vähelagunenud. Metsadele sobiv. c)rabamullad (R) hele või keskmiselt pruun turvas. Kasutatakse kütte turbaks, loomadeallapanuks ja meditsiinis. 9) Lammimullad Lammimullad ( A) paiknevad veekogude kallastel, kus on igaaastane üleujutus (vähemalt 1 kuu) .Pole kindlat profiili. Sobivad rohumaa muldadeks. Ei tohi väetada. 10) Erodeeritud ja deluviaalmullad Erodeeritud e. ärauhutud mullad (E) on levinud Lääne ja Lõuna Eestis, kus tuule ja veega kantakse ära pindmine künnikiht. Sobiv rohumaaks. Deluviaalsed mullad e
Rabade pealispinna absoluutkõrgus on mõnevõrra suurem: Kuresoo 26-29 m, Ördi raba 26-28 m, Kikepera 25-28 m ja Valgeraba 25-28 m (Kink, 1996). Mullastiku poolest kuulub Soomaa kamar-, glei- ja lammimuldade (settealade) Lääne-Eesti valdkonda, mis jaguneb omakorda kaheks allvaldkonnaks (Lillema, 1958): · gleistunud kamar-leet-, kamar-glei- ja lammimullad; · gleistunud kamar-, leet-, kamar-glei- ja lammimullad ning rabamullad. Jõgede lammidel on levinud lammimullad, mida rühmitatakse järgmiselt: · lammi-kamarmullad (lühiajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad). Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda. 16
Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel. Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti maastikulise jaotuse süteemis on eristatud 25 maastikurajooni Eesti kui metsavöönd · Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama · Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R) · Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel. Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes. Lehtpuudest on tamm. Headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja saulumetsades) saadakse ½ riigimetsa tuludest.
Mulla orgaaniline osa koosneb peamiselt erinevas lagunemisastmes olevast taimsest materjalist. Lagunemist viivad läbi bakterid, seened ja mõningad loomad. Osa mulla orgaanilisest osast pärineb ka surnud loomadest, näiteks tigude kojad, lülijalgsete kestad, lindude ja imetajate luud jms. kuid see moodustab enamasti väiksema osa (loomsed jäätmed lagunevad reeglina kiiresti). Mulla orgaaniline osa on vastutav ka selle veevarude hoidmise eest. Näiteks rabamullad, milles peamise osa moodustab turvas, hoiavad vett väga hästi ja kuivavad harva, liivane maa, kus peamise osa moodustab mineraalosa, on tundlik põudadele. Suur osa mulla veepidamises on savidel, mis seovad tänu imepisikestele laastukujulistele osakestele suurepäraselt vett ja lausalise kihina esinemisel väldivad vee imbumist põhjavette tekitades liigniiskeid tingimusi. Kuivades tõmbab savi tugevalt kokku ja savikasse mulda
Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest raba- (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast. Turvas on taimejuurte ulatuses vähese mineraalainetesisaldusega, tugevasti happelise reaktsiooniga pHKCl 2,3-3,6 ja madala küllastusastmega. Veereziim: turbakiht kogub endasse suurel hulgal sademevett, põua ajal võib läbi kuivada vaid suhteliselt õhuke pindmine kiht.
rabastumisel. Üldjuhul asetsevad rabad tasastel või nõrga kaldega aladel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini. Rabaturvas (puhma-, villpea- ja sfagnumiturvas) võib lasuda otse mineraalaluspõhjal või ka erineva tüsedusega madalsoo või siirdesooturbal. Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Toitumine vaid sademeteveest ja sademetest moodustunud põhjavesi võib ulatuda ajuti maapinnale. Muldadest esinevad rabamullad (R'; R'' ja R''') või tüsedamad siirdesoomullad (S'' ja S'''). Kuna turvas on toitainetevaene ja halvasti lagunenud, ei paranda kuivendamine ilma väetamiseta siin oluliselt puude kasvu. Mikroreljeef tugevalt mätlik. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid, leidub ka üksikuid sookaski. Rabastumisprotsessi käigus halvenevad puude kasvutingimused pidevalt, rabamännikud asenduvad puisrabadega ja edasi lagerabadega, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid
kõige rohkem Lääne-Eestis, Peipsi-äärsel madalikul, Vahe-Eestis ja Alutagusel. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest. Et neid põllu- ja metsamajanduses tõhusalt kasutada, tuleb neid kuivendada. Kuivendatud madalsoomullad sobivad hästi rohumaaviljeluseks, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvat väetiste ja taimekaitsevahendite uhtmist põhjavette. Siirdesoo- ja rabamullad toituvad sademeist, on happelised ja madalsoomuldadest keemiliselt vaesemad. Nad on mageveevaru säilitajad ning seetõttu on neil suur keskkonnakaitseline tähtsus. Siirdesoode ja rabade veevaru säilitamine on majanduslikult väga oluline, turbatootmise aladelt ärajuhitav vesi säilitatakse ja seda kasutatakse teisal. Turvast peab siirdesoodest ja rabadest tootma kindla korra järgi ning seda ei tohi lubada kõikjal. Ammendatud turbavaruga alad tuleb taaslülitada tootmisprotsessi.
annaabi.ee 
