Facebook Like

Kordamisküsimused üldökoloogias (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

  • Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia .
  • Ökoloogia põhimõisted: populatsioon , kooslus , ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär .
    Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline , ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist.
    Kooslus (tsönoos, biotsönoos ) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid ( aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku.
    Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused . Maastiku struktuur kajastab selle teket ja arengut .
    Bioom – makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi biotsönooside kogum. Võib olla nii regionaalne (nt Euraasia või Siberi okasmetsa bioom) kui ka tüpoloogiline tähendus ( bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom).
    Biosfäär – Maa sfäär , kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.
  • Ökoloogilise teadmise allikad.
    Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine
  • Ökoloogia rakendamisvõimalused.
    Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms).
  • Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed.
    Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse.
    Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse.
    Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda, kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.
    Neid kõiki ühendab loodusvarade arukas kasutamine ja taastamine ning keskkonna saastamise vähendamine.
  • Eelneva evolutsioonilise arengu mõju organismide eluavaldustele ja tunnustele.
    Liigi evolutsiooniline minevik piirab seda, mida saab saavutada selektsiooniga tulevikus. Looduslik valik sobitab organismide tunnuseid pigem nende minevikuga, kui et näeb ette tulevikku. Looduslik valik – mõjuta pärilike tunnuste avaldumist
  • Konvergents ja divergents . Homoloogilised ja analoogilised struktuurid .
    Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga elusolendid muutuvad aja jooksul omavahel sarnasteks. Seda seetõttu, et elavad sarnastes elutingimustes või täidavad mingit funktsiooni sarnaselt. Nö kaugelt kokku toomine. Nt kalmaarid. Nende silmade ehitus on sarnane selgroogsete silmade ehitusele, kuigi päritolu on erinev. Nt linnu tiib ja nahkhiire esijäse. Nt pingviin , delfiin ja hai näevad sarnased välja.
    Divergents – toimub ühisest eellasvormist lahknemine, mitmekesistumine . Toimub siis, kui keskkonnatingimused ja toit on mitmekesised – siis võib toimuda üsna kiiresti. Nt lindude muutused võivad tuleneda sellest, millest nad toituvad (nt suurnokk- vint , kes toitub kõva koorega seemnetest).
    Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide struktuurid, kus kehakuju või elundite sarnasus on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas. Sarnase ehitusega, kuid erineva päritoluga. Nt hai uimed , pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused .
    Homoloogiline struktuurgeenid , kromosoomid , elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest . Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud , mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes.
  • Paralleelne evolutsioneerumine.
    Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult.
  • Liigitekke ökoloogilised eeldused.
    Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus ( rohtlad , metsa, kõrbed ) . Nt Darwini vindid.
  • Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud .
    Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad , bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad ): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2.
    Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid.
  • Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime.
    Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus . Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad , ogad/ astlad , vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada.
    Veevarustus . Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul.
  • Heterotroofide rühmad.
    Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened.
    Nugilised ehk parasiidid – organismid, kes elavad teistes elusolendites või nende pinnal ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust.
    Röövloomad – siia kuuluvad kiskjad ehk röövimetajad, röövkalad, röövlinnud , röövputukad. Nad toituvad saakloomadest, kes tüüpilisel juhul surmavad.
    Taimtoidulised ehk herbivoorid – elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad.
  • Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime.
    Loomad, seened, enamus baktereid: päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Vt.eelnevalt vastatud küsimust.
  • C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele.
    Taimede kehas (rakkude kestades ) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri – lingiini. Seega on taimses massis suhe süsinik : lämmastik kõrge, ületades sageli suhet 40:1.
    Bakterites , seentes ja loomades ületab süsinik aatomite suhe lämmastiku aatomitesse harva 8:1. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad CO2 ja CH4 ja kiudained . Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid , vihmaussid.
    Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal.
    Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud , valgud , lipiidid , vesi ja mineraalained . Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu).
  • Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus?
    Taime söödavus sõltub tema C:N suhtest (ligniin nt.) ja mürgisusest. Organismidel on kujunenud füüsilised, keemilised, ehituslikud ja käitumuslikud kaitsemehhanismid ärasöömise vältimiseks. Nt tugev kivisrakkudega kest seemne ümber, mürgised ja ülised kaitseained lehtedel ja viljakestadel, ogad, astlad ja karvad. Seega taimede söödavus oleneb suuresti sellest, milliseid kaitsemehhanisme sellel ei ole.
  • Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. Oli 25.05.18 eksamis
    Mürkained. Redutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku populatsiooni taimedest osad hakkavad lehtede vigastamisel (söömisel) eritama vesiniktsüaniidi, mis on loomadele mürgine.
    Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed.
    Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad).
    Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid).
    Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas.
    Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga , kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad.
    Mimees – elusolendi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega (nagu nt kivi, kuivanud lehe vm taimeosa või väljaheitega).
    Ärritavad karvad. Käitumuslikud – nt surnu mängimine .
  • Kaitsemehhanismid loomadel.
    Varjevärvus ( maskeerimine värviga), hoiatusvärv (eredad toonid, mis viitaksid „olen mürgine”), mimikri ( peletamine ja hoiatusvärv), mimees (sarnanemine mittesöödava asjaga), karvad (putukatel, teevad söömise ebameeldivaks), mürgiste ainete kuhjamine), käitumuslikud (põgenemine, ründamine, hoiatamine (liblika valesilmade lehvitamine)).
  • Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud. Oli 25.05.18 eksamis(graafiku joonsitamine ja ühe keskkonnateguri kirjeldamine ühe konkreetse liigi põhjal)
    Ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
    Optimum - ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam . Toimib kõige soodsmalt – suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab
    Tolerantsuspiir - ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub.
    Optimaalne tsoon- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne.
    Suunav valik. Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine . Liik muutub kindlas suunas.
    Stabiliseeriv valik. Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid.
    Destabiliseeriv valik ehk lõhestav valik. Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine.
  • Ökonišš . Põhinišš ja tegelik
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused üldökoloogias #1 Kordamisküsimused üldökoloogias #2 Kordamisküsimused üldökoloogias #3 Kordamisküsimused üldökoloogias #4 Kordamisküsimused üldökoloogias #5 Kordamisküsimused üldökoloogias #6 Kordamisküsimused üldökoloogias #7 Kordamisküsimused üldökoloogias #8 Kordamisküsimused üldökoloogias #9 Kordamisküsimused üldökoloogias #10 Kordamisküsimused üldökoloogias #11 Kordamisküsimused üldökoloogias #12 Kordamisküsimused üldökoloogias #13 Kordamisküsimused üldökoloogias #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tc4rolt Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    6
    docx
    Kordamisküsimused üldökoloogia
    29
    doc
    Mõistete seletav sõnastik-pikk
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    78
    pdf
    Ökoloogia kursuse konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused
    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun