Stabiliseeriv valik – keskmine toon Suunav valik – tumedamad toonid Lõhestav valik – väga heledad ja väga tumedad 21. Miks tuleb sugulist valikut käsitleda loodusliku valiku erijuhuna ? Suguline valik kujundab sugupooltele selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad võitluses paari pärast MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS 22. Mõisted: pop. Genofond, kombinatiivne muutlikkus, geenitriiv, mutatsioon, mutagen, pudelikaelaefekt, rajaja- ehk asutajaefekt. Populatsiooni genofond- populatsiooni isendite kõik geenid ja nende allelid Kombinatiivne muutlikkus – muutlikus, mis tuleneb geenide omavahelisest kombineerimisest sugulisel teel Geenitriiv – geeni allelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus Mutageen – mutatsiooni põhjustav tegur Pudelikaelaefekt - populatsiooni arv kahaneb tohutu, alles jäänud
liigi teised populatsioonid. Selgita, milles seisneb geenivool ehk geenisiire ja geenitriiv. (Ära aja neid omavahel segamini tee selgeks, mis vahe neil on). Geenivool e. geenisiire- alleelide levimine üle liigi ning populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Liik säilib tervikuna ja takistatud on uue liigi eraldumine. Geenitriiv- alleelide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 11. Selgita geenitriivi erijuhte: pudelikaelaefekt ja asutaja- ehk rajajaefekt. Too kummagi kohta näiteid. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Nt: küttitakse ühte kindlat loomaliiki järjekindlalt ja see sureb välja. Taastumise korral pole see liik enam sama populatsiooniga, kui varem. Rajajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma
omavahelisi sugulussuhteid 4. Carl von Linné 5. Bakterid, arhed, eukarüoodid 6. Antibiootikumide 7. Bakterid, arhed, protistid, taimed, seened, loomad 1. Mis moodustavad populatsiooni genofondi? 2. Kuidas mõjutab erinev keskkond liigisiseselt taimi ja loomi? Too näide. 3. Paranda valed laused õigeks. · Suguline paljunemine on iseloomulik kõigile hulkraksetele organismirühmadele. · Kombinatiivne muutlikkus on ainus muutlikkuse viis mittesuguliselt sigivatel organismidel. · Pudelikaelaefekt on isendite pikaajaline suure arvukuse periood, mis põhjustab olulisi muutusi populatsiooni geenifondis. 4. Mis on bioloogilised mutageenid? Too näiteid(2). 5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen. Joonista üks oma vabal valikul. 6. Selgita pudelikaelaefekti põhimõtet. Tee joonis. 7. Ühenda paarid: 1.geneetiliselt määratud tunnus a)ameerika põlisrahval pole B- ja AB veregruppi. 2.rajaja-ehk asutajaefekt b) keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine. 3
ümberkohastumine on palju aeglasem kui loomastiku oma. 5. Mis on: Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid Geenivool migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonile Rajajaefekt Uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suuremast populatsioonist 6. Millised tegurid (4) võivad muuta populatsiooni geneetilist struktuuri? 1)geneetiline triiv 2)geenivool 3)pudelikaelaefekt
· Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult · Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Geneetiline triiv - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. · Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. 6. Looduslik valik populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis
Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-. Uusi geene ja alleele ei teki, olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad ümber sugulisel paljunemisel järglaste genotüüpides. Nt kõik koerad on pärit huntidest. Mutatsiooniline- geneetilise muutlikuse peamine allikas. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Tekitavad uusi alleeele ja ka geene. Põhjustavad muutusi geenide paikenmises ja kordsuses. 4. Mis on geenitriiv, pudelikaelaefekt, geenisiire ja asutajaefekt. Geenitriiv- aleelide ja genotüüpide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda Pudelikaelaefekt- kui väike arv isendeid jääb alles, mitmekesisus väheneb Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geenifondi võivad sattuda seal varem puudunud alleelid. Nt loomae rändal, eoste jm levik. Asutajaefekt- uue popul asutab mõnest suuremast popul pärit väike hulk isendeid. Geenifond oluliselt erinev 5
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg:...
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsioneeruvad populatsioonid. Igal populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübilt sarnased kui sama liigi erinevatsse populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeruvate osade kogumit- POPULATSIOONI GENOFOND Suguliselt sigivate organismide pop. isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda (Mendeli seaduse kohaselt) Geenil võib olla populatsioonis genofondis üks või mitu alleeli. Gameetide liitumisel sügoodiks ühinevad vanemate kõigi geenide alleelid paarideks, mood järglase genotüübi. Genotüüpide arv sõltub geeni alleelide arvust: K(K+1)/2 ( K- geenide arv) Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet(suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populat...
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum *Genofondis võib olla ühel geenil üks, kaks või mitu alleeli (NT:silma värvust määrav alleel) *Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased *Eri alleelide ja genotüüpide suhe antud geeni suhtes (populatsiooni geneetiline struktuur) ON MUUTUV! Populatsiooni geneetilist struktuuri muudavad : 1.Mutatsioonid 2.Kombin...
jest-rohkem-sunnib-pakse-ja-raskeid- michelini-beebisid.d?id=63860020 Evolutsioonimehhanismid Mutatsioon Geenivool Looduslik valik Geenitriiv University of California Museum of Paleontology's Understanding Evolution Geneetiline triiv: asutaja- ehk rajajaefekt Uue elupaiga asustamine kuskil eemal Geneetiline triiv: pudelikaelaefekt Kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel Mida suurem geneetiline mitmekesisus, seda suurem on ka evolutsioonipotentsiaal.
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju .Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi...
Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe 14 R ja 6r EHK 14:6 MIKROEVOLUTSIOON: 1
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, ...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloom...
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja ka...
Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm) Geenitriiv · Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris · Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult · See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm. · Pudelikaelaefekt - algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. Looduslik valik · Seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. · Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms)
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
alleelid ja geenid kanduvad ka teistele isenditele. Geenitriiv on see, et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda ning geenid võivad hävida, ka nt suure katastroofi tõttu. Sellel on kaks toimet: geneetiline muutlikkus väikestes populatsioonides väheneb või teiseks geneetilised erinevused suurenevad ühe ja sama liigi erinevate populatsioonide vahel. 17. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Populatsiooni geneetline struktuur on teistsugune kui algsel liigil ja geenifond on väiksema varieeruvusega. 18. Milles seisneb looduslik valik?(4 põhilist punkti ?) Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus, stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. 19
Geneetiline triiv eh geenitriiv on alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Tingitud statilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. (nt: looduslik katastroof ja pudelikaelaefekt) 8. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Pudelikaelaefekt vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, kuid suurendab erinevusi liigi erinevate populatsioonide vahel. Õpik lk. 75 1. Milles seisneb olelusvõitlus? Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse, soolsuse, valguse ja muude selliste tingimuste talumisega. 2. Milles väljendub looduslik valik?
Bioloogia kontrolltöö Villu Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. S...
Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna t...
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu j...
omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast jaglaskonda. 11. Seleta, mis on pudelikaelaefekt! Kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Näiteks võib toimuda mingi looduslik katastroof, mille elab üle vaid väike arv isendeid, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofondi. 12. Looduslik valik. Milles seisneb? Milleks vaja? Valiku vormid: stabiliseeruv, suunav, lõhestav. Milles seisnevad? Vastava valiku graafik ära tunda! Looduslik valik on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas
paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine 25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s
Geneetiline triiv ehk geenitriiv - Geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades KONSPEKTIST: - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, geneetiline liigiteke, geograafiline ja bioloogiline isolatsioon, näited Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas Geograafiline liigiteke - algab geograafilise isolatsiooniga ja lõppeb bioloogilise isolatsiooniga
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
382. Juhuslik geenitriiv: geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. 383. Pudelikaelaefekt: Pudelikaelaefekt populatsioonile on põhjustatud olukorrast, kus väliskeskkonna tegurite toimel populatsiooni isendite arv väheneb märgatavalt ja ellu jäävad vaid vähesed järglased, kui populatsioon on kaotanud liiga suure
- Kombinatiivne muutlikkus - Geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine, muutab tunnuste esinemissagedust - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, liigiteke Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant
• Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult • Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. • Geneetiline triiv - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. • Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. 6. Looduslik valik – populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
ja need teatud ebaedukad surevad välja populatsioonis. Geneetiline triiv geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. ***kõrvalmärkus : genotüüp + keskkond fenotüüp*** 2. Olulisemad etapid h.sapiens kujunemisel viimase 5-7 MA jooksul INIMENE EI LAHKNENUD AHVIST! VAID EELLANE LAHKNES (-inimahvi eellane lahknes pärdikute eellasest ~25 MAT) -inimese eellane lahknes simpansi eellasest ~4-6 MAT Väike puukene : 9-10 MAT
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift) genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid, mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides. geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga, juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema. pudelikaelaefekt – suure osa populatsiooni hävimine mingi katastroofi tulemusena ning populatsiooni taastootmine ellujääjate toel asutajaefekt – emapopulatsioonist eraldunud väikese grupi isendite moodustatud uus populatsioon, mille geneetiline struktuur sõltub täielikult eraldunud isendite omast. (levinud nähtus inimpopulatsioonides, nt amishid USAs või buurid). Hardy-Weinbergi tasakaal – alleeli- ja genotüübisageduste püsivus ajas.
alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muututda geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt paar isendit elavad üle nt looduskatastroofi, kuid neil ei ole kogu genofondi. Rajajaefekt kohastumine mugavate tingimustega. Looduslik valik Kohastumine koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest.Individuaalsetest geneetilistest
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 143. Pudelikaelaefekt. Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt. Ehk asutajaefekt ehk arendajaefekt. Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism. 145. Pöidlaküüdiefekt. Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis. 146
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
