Stabiliseeriv valik – keskmine toon Suunav valik – tumedamad toonid Lõhestav valik – väga heledad ja väga tumedad 21. Miks tuleb sugulist valikut käsitleda loodusliku valiku erijuhuna ? Suguline valik kujundab sugupooltele selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad võitluses paari pärast MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS 22. Mõisted: pop. Genofond, kombinatiivne muutlikkus, geenitriiv, mutatsioon, mutagen, pudelikaelaefekt, rajaja- ehk asutajaefekt. Populatsiooni genofond- populatsiooni isendite kõik geenid ja nende allelid Kombinatiivne muutlikkus – muutlikus, mis tuleneb geenide omavahelisest kombineerimisest sugulisel teel Geenitriiv – geeni allelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus Mutageen – mutatsiooni põhjustav tegur Pudelikaelaefekt - populatsiooni arv kahaneb tohutu, alles jäänud
Geenivool- populatsioonis olemasolevate alleelide sageduste muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajaja- ehk asutajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma. Alleel- geeni erivorm. Geen- bioloogiline pärilikkustegur. 2. Mitu erinevat alleeli võib olla ühel geenil? Too näide.
omavahelisi sugulussuhteid 4. Carl von Linné 5. Bakterid, arhed, eukarüoodid 6. Antibiootikumide 7. Bakterid, arhed, protistid, taimed, seened, loomad 1. Mis moodustavad populatsiooni genofondi? 2. Kuidas mõjutab erinev keskkond liigisiseselt taimi ja loomi? Too näide. 3. Paranda valed laused õigeks. · Suguline paljunemine on iseloomulik kõigile hulkraksetele organismirühmadele. · Kombinatiivne muutlikkus on ainus muutlikkuse viis mittesuguliselt sigivatel organismidel. · Pudelikaelaefekt on isendite pikaajaline suure arvukuse periood, mis põhjustab olulisi muutusi populatsiooni geenifondis. 4. Mis on bioloogilised mutageenid? Too näiteid(2). 5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen. Joonista üks oma vabal valikul. 6. Selgita pudelikaelaefekti põhimõtet. Tee joonis. 7. Ühenda paarid: 1.geneetiliselt määratud tunnus a)ameerika põlisrahval pole B- ja AB veregruppi. 2.rajaja-ehk asutajaefekt b) keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine.
ümberkohastumine on palju aeglasem kui loomastiku oma. 5. Mis on: Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid Geenivool migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonile Rajajaefekt Uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suuremast populatsioonist 6. Millised tegurid (4) võivad muuta populatsiooni geneetilist struktuuri? 1)geneetiline triiv 2)geenivool 3)pudelikaelaefekt
· Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult · Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Geneetiline triiv - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. · Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. 6. Looduslik valik populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis
Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-. Uusi geene ja alleele ei teki, olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad ümber sugulisel paljunemisel järglaste genotüüpides. Nt kõik koerad on pärit huntidest. Mutatsiooniline- geneetilise muutlikuse peamine allikas. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Tekitavad uusi alleeele ja ka geene. Põhjustavad muutusi geenide paikenmises ja kordsuses. 4. Mis on geenitriiv, pudelikaelaefekt, geenisiire ja asutajaefekt. Geenitriiv- aleelide ja genotüüpide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda Pudelikaelaefekt- kui väike arv isendeid jääb alles, mitmekesisus väheneb Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geenifondi võivad sattuda seal varem puudunud alleelid. Nt loomae rändal, eoste jm levik. Asutajaefekt- uue popul asutab mõnest suuremast popul pärit väike hulk isendeid. Geenifond oluliselt erinev 5
mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud!
ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. *Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. *Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. *Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. *Rajajaefekt - (Asutajaefekt) geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. *Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega.
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine
ilmusid esimesed imetajad, kes põlvnesid primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. 250 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed linnud. 65 miljonit aastat tagasi algas imetajate kiire evolutsioon ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. 25 miljonit aastat tagasi hakkasid laiemalt levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud. 3 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimese eelkäijad. 4.Evolutsiooni mehhanismid/5.Pudelikaelaefekt ja rajajaefet Evolutsiooni eesmärk on maksimaalne kohastumine ja paljunemiseelise saamine selle kaudu. Evolutsioonil on 3 peamist mehhanismi: 1.) mutatsioonid kõik järglased ei ole võrdsed e ühesugused ja mõnel on mingisugune uus tunnus. Nt: valge jänes - geenm e punktm ei avaldu gentüübis ehk välimuses - kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2
muutlikkusest) · Geenisiire- erinevate populatsioonide isendiste ristumine · Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides) GEENITRIIV (puudutab eelkõige genoomi mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi Toime: · vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides · Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel ( võivad muutuda täiesti erinevateks) Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsioonni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Rajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest
Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt populatsiooni arvukuse ajutine vähenemine. Rajajaefekt uue populatsiooni rajava isendirühma väikene arvukus. Looduslik valik populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Olelusvõitlus org. elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskkonnating. ei
4.Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Kokkuvõte: *geenide muutumisega ja geenisiirde tagajärjel populatsiooni genofondi tekib juurde uusi
jest-rohkem-sunnib-pakse-ja-raskeid- michelini-beebisid.d?id=63860020 Evolutsioonimehhanismid Mutatsioon Geenivool Looduslik valik Geenitriiv University of California Museum of Paleontology's Understanding Evolution Geneetiline triiv: asutaja- ehk rajajaefekt Uue elupaiga asustamine kuskil eemal Geneetiline triiv: pudelikaelaefekt Kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel Mida suurem geneetiline mitmekesisus, seda suurem on ka evolutsioonipotentsiaal.
suunas. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. Tingimustes talumises. Populatsiooni gennetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni genofond- genofond. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Rajajaefekt (asutajaefekt)- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Ristumisbarjäär- bioloogiline isolatsioon. Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega.
) Geenivoolu peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise pidurdumine. 4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Rajajaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. 5.Looduslik valik - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasusest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla nii
Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe 14 R ja 6r EHK 14:6 MIKROEVOLUTSIOON: 1
populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon) 7. stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad kohaneda varieeruvate keskkonnatingimustega. toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul
Selle peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Geneetiline triiv-puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. See on seda olulisem, mida väiksem on populatsioon. Sellel on kaheusugune toime: 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. 2)ta suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Looduslik valik .. on evolutsiooni tegur, mis toimub kindlas suunas tulenevalt välistingimustest.Loodusliku valiku tulemus sõltub isendi geneetiliste omaduste iseärasustest ja edukusest olelusvõitluses. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest(biootilised, abiootilised). Suguline valik-kujundab sugupoolte erinevusi. Võib mõjutada mõne tunnuse eelisvalikut
Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon ( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm ). Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud nt looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused jm. Pudelikaelaefekt algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Looduslik valik- seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad : Liigikaaslased (konkurents) Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
suurenemise suunas Kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel Geenivoog migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv ehk geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatusioon päranduv geneetilise info muutus Mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur Pudelikaelaefekt olukord, kus populatisooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi v inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonide Rajaja- ehk asutajaefekt olukord, kus uue populatisooni asutab mõnest suuremast populatisoonist pärit väike hulk isendeid, asutajate vähesuse tõttu on uue populatisooni geenifond oluliselt erinev emapopulatisooni omast Liik (biol. def.) organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt v potentsiaalselt risuvate looduslike
Genoommutatsioonid Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) · Kombinatiivne muutlikkus (Alleelide kombineerumine sugulisel paljuunemisel. Meioosis kromosoomide ristsiire, viljastumisel alleelide kombineerumine) · Geenisiire e. geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine) · Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm) Geenitriiv · Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris · Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult · See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm. · Pudelikaelaefekt - algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. Looduslik valik · Seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. · Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms)
suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool e geenisiire - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv e. geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline või keemiline tegur pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänudisendid paneva aluse uuele populatsioonile rajaja ehk asutajaefekt olukord, kus uue populatsiooni asutab mõnest suuremast populatsioonist pärit väike hulk isendeid; asutajate vähesuse tõttu on uue populatsiooni geenifond oluliselt erinev emapopulatsiooni omast populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja alleelid ning muud geneetilised elemendid
Suunav valik-loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Mikroevolutsioon-populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. Populatsiooni genofond(geenifond)-populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt-geneerilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Analoogiline elund-_______________________________________________________________ Homoloogiline elund-_____________________________________________________________ Binaarne nomenklatuur-Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinepärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda,
alleelid ja geenid kanduvad ka teistele isenditele. Geenitriiv on see, et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda ning geenid võivad hävida, ka nt suure katastroofi tõttu. Sellel on kaks toimet: geneetiline muutlikkus väikestes populatsioonides väheneb või teiseks geneetilised erinevused suurenevad ühe ja sama liigi erinevate populatsioonide vahel. 17. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Populatsiooni geneetline struktuur on teistsugune kui algsel liigil ja geenifond on väiksema varieeruvusega. 18. Milles seisneb looduslik valik?(4 põhilist punkti ?) Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus, stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. 19
pidurdumine (liigi terviklikkuse tagamine). 7. Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub? Geneetiline triiv eh geenitriiv on alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Tingitud statilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. (nt: looduslik katastroof ja pudelikaelaefekt) 8. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Pudelikaelaefekt vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, kuid suurendab erinevusi liigi erinevate populatsioonide vahel. Õpik lk. 75 1. Milles seisneb olelusvõitlus? Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse,
· kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks
· kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks
GT ja neutraalne evol. Teooria *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud
olenditega Lõhestav valik - liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine nende hübriididega Stabiliseeriv valik - säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi Suunav valik - tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine Mikroevolutsioon - liigisisesed evolutsiooni muutused. Toimuvad populatsioonidega, viib uute liikideni Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Analoogiline elund - sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet Divergents - liigiline mitmekesistumine. Ühest rühmast kujunevad uued rühmad
omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast jaglaskonda. 11. Seleta, mis on pudelikaelaefekt! Kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Näiteks võib toimuda mingi looduslik katastroof, mille elab üle vaid väike arv isendeid, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofondi. 12. Looduslik valik. Milles seisneb? Milleks vaja? Valiku vormid: stabiliseeruv, suunav, lõhestav. Milles seisnevad? Vastava valiku graafik ära tunda! Looduslik valik on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas
paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine 25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s
Geneetiline triiv ehk geenitriiv - Geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades KONSPEKTIST: - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, geneetiline liigiteke, geograafiline ja bioloogiline isolatsioon, näited Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas Geograafiline liigiteke - algab geograafilise isolatsiooniga ja lõppeb bioloogilise isolatsiooniga
muude genoomi variantide juhusliku ja tihti ulatusliku kõikumise tagajärjel võib osa neist kaduma minna, kui üks variant kinnistub. 2. ta suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel- algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda. Geneetilise triivi intensiivsust võivad suurendada tegurid: 1. looduslik katastroof (üleujutus, põleng, epideemia) pudelikaelaefekt vähendab populatsiooni muutlikkust. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Organismide sõltuvus biootilistest(konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) ja abiootilistest (ebasoodne temp., niiskus, soolsus, valgus) teguritest OLELUSVÕITLUS Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi.
382. Juhuslik geenitriiv: geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. 383. Pudelikaelaefekt: Pudelikaelaefekt populatsioonile on põhjustatud olukorrast, kus väliskeskkonna tegurite toimel populatsiooni isendite arv väheneb märgatavalt ja ellu jäävad vaid vähesed järglased, kui populatsioon on kaotanud liiga suure
- Kombinatiivne muutlikkus - Geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine, muutab tunnuste esinemissagedust - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, liigiteke Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant
• Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult • Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. • Geneetiline triiv - juhslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. • Pudelikaelaefekt - Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. 6. Looduslik valik – populatsiooni isendite ebaõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas
võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. MIKROEVOLUTSIOON- liigisisene evolutsioon. MAKROEVOLUTSIOON- ehk suurevolutsioon, suuremate ja keerukamate taksonite teke. POPULATSIOONI GENEETILINE STRUKTUUR- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. POPULATSIOONI GENOFOND- populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. PUDELIKAELAEFEKT- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. STABILISEERIV VALIK- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. SUUNAV VALIK- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine.
ja need teatud ebaedukad surevad välja populatsioonis. Geneetiline triiv geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. ***kõrvalmärkus : genotüüp + keskkond fenotüüp*** 2. Olulisemad etapid h.sapiens kujunemisel viimase 5-7 MA jooksul INIMENE EI LAHKNENUD AHVIST! VAID EELLANE LAHKNES (-inimahvi eellane lahknes pärdikute eellasest ~25 MAT) -inimese eellane lahknes simpansi eellasest ~4-6 MAT Väike puukene : 9-10 MAT
Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4,5 milj tagasitekkis Maa, ,,Suure paugu" teooria · Keemiline evolutsioon : lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid, energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest
2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift) genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid, mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides. geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga, juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema. pudelikaelaefekt – suure osa populatsiooni hävimine mingi katastroofi tulemusena ning populatsiooni taastootmine ellujääjate toel asutajaefekt – emapopulatsioonist eraldunud väikese grupi isendite moodustatud uus populatsioon, mille geneetiline struktuur sõltub täielikult eraldunud isendite omast. (levinud nähtus inimpopulatsioonides, nt amishid USAs või buurid). Hardy-Weinbergi tasakaal – alleeli- ja genotüübisageduste püsivus ajas.
alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muututda geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt paar isendit elavad üle nt looduskatastroofi, kuid neil ei ole kogu genofondi. Rajajaefekt kohastumine mugavate tingimustega. Looduslik valik Kohastumine koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest.Individuaalsetest geneetilistest
Tagajärjeks soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine e eristumise (divergeerumise) pidurdamine ja liigi terviklikkuse tagamine. Geneetiline triiv: alleelidesagedus võib põlvkonniti juhuslikus suunas muutuda (mida väiksem on populatsioon). · Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. · Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Triivi intensiivsust põhjustavad looduskatastroofid. Pudelikaelaefekt: populatsiooni taastudes on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Vähendab populatsiooni muutlikkust. Rajajaefekt e asutajaefekt: kui mingi uue asuala asustab väike isendirühm, on selle genofond kindlasti eelmisest vaesem. Looduslik valik: evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või liigi isendite ehituse/talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastume.
alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum, populatsiooni genotüübid kokku. Populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks on mutatsioonid. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Mittejuhuslik Geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduste juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide ja järjestikustes põlvkondades. Juhuslik Pudelikaelaefekt väike arv isendeid elab üle loodusliku katastroofi, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofond. Kui populatsioon taastub, siis on ta teise geneetilise struktuuriga. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Mis takistab liikidevahelist ristumist? 1. Geograafiline isolatsioon: · suur vahemaa · ökoloogilised tõkked (nt. mäestik, kõrb, veekogu) · lihtsalt ei satu kokku 2. Bioloogiline isolatsioon: · ökoloogiline eraldatus (nt
Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga – pudelikaelaefekt . Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt . Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik … on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse
tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 143. Pudelikaelaefekt. Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt. Ehk asutajaefekt ehk arendajaefekt. Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism. 145. Pöidlaküüdiefekt. Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis. 146
põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Olulisem, mida väiksem on populatsioon. Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga pudelikaelaefekt. Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt. Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik ... on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse.
Juuras- esimesed linnud, õistaimed, kriit-meteoriidi katastroof, dinosauruste väljasuremine Uusaegkond- imetajate evolutsioon Mikroevolutsioon-Populatsioonis geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus (mutagenees, geenivool, geneetiline triiv, looduslik valik) geenivool-ühtlustab Geneetiline triiv-alleelide arv võib väikeses populatsioonis põlvest põlve muutuda- vähendab geneetilist muutlikust, suurendab geneetilisi muutusi populatsioonide vahel(katastroofil) Pudelikaelaefekt- katastroofidel on jäänud väike populatsioon, vähen genofonde, populatsiooni taastused on populatsioon erinev eelmisest. Rajajaefekt- uue ala asutamisel on populatsiooni genofond vaesem, ning tekib uus geneetiline struktuur Looduslik valik seisned ebaühtlane paljunemine, isendite valikuline ellujäämine- tingitud geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.- Olelusvõitlus- sõltuvus biootilistest, abiootilistest teguritest-
annaabi.ee 
