Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris Biosfääris toimuvad pidevalt suuremad või väiksemad muutused. MUUTUSED Organismide elutegevuse Inimtegevuse tõttu tõttu Bioomid Maakeral on välja kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad e. bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb, kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnasloodusel. Kirde-Eestis on aga taigale iseloomulikke jooni. Heitlehine mets Taiga Biosfäärikaitsealad ja reservaadid
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest.
umbes 2,44*1012 tonni, mis on 0,00001% maakoore massist. Elusaine produktsioon ehk aasta jooksul juurde tekkiv organismide mass aastas on umbes 2,32*1011 tonni. Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele taimedele, 9% alamatele taimedele, seentele ja mikroobidele, ainult 1% loomadele. Loomadest omakorda moodustavad suurema osa (98%) selgrootud loomad. Bioom Maakeral on kujunenud välja hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ehk bioomid. Tuntumad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb ja kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Biosfääri kaitse Käsitleb elukeskkonna (kliima, õhk, vesi, pinnas jne) muutumist elusloodusele ohtlikuks, rahvastiku kasvu probleeme ning riikidevahelisi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Biosfäärikaitsealad On suured piirkonnad, kus mingit tüüpilist ala loodusest (bioomist) kui tervikust kaitstakse.
Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained.
• Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE veeressurside uurimise projekt • Radarsatelliitide kasutamine üleujutuste kaardistamiseks • Tahm Eesti õhus Bioindikatsioon • elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine • Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, väljaselgitamine taimede kui ka indikaatorite ehk näitajate abil
B io s f ä ä r i m u u tu s e d O r g a n is m id e e lu t e g e v u s e I n im e s e t e g e v u s e tõ ttu tõ ttu Bioom · Bioomiks nimetatakse suure , suhteliselt ühetaolise elutingimustega maa- ala väga suure ökosüsteemi elustikku. · Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade piirkonnas. Kirde Eesti loodusel on taiga bioomile iseloomulikke jooni. Tuntumad bioomid on: · Tundra · Taiga · Parasvöötme heitlehine mets · Rohtla · Poolkõrb · Kõrb · Ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad Bioome eristatakse maailmas 14. Tänan tähelepanu eest! ©anmet.rtg 2004
Third level kooliõpilased 112 riigist, Fourth level nende hulgas ka õpilased 79 Fifth level Eesti koolist, kuhu kuulub ka meie kool. Uurimisprojektid: CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks Eesti õhusaaste uurimine GLOBE bioomid ja aastaajad GLOBE veeressurside uurimise projekt GLOBE süsinikuringe projekt http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=135263 http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=140314 Täname kuulamast!
kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1. Tootjad (produtsendid) - Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid
ekperimentaalselt. See katse toetab biokeemilist elutekke teooriat. 4. Biosfääri mõiste. Biosfäär- maa sfääriline kest, mis hõlmab osa atmosfäärist, hüdrosfäärist, ülemise osa litosfäärist ja pedosfäärist (mullastikust). Kõikide maal leiduvate ökosüsteemide summa. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 5. Bioomid. ??? 6. Ökosüsteemi mõiste, ökosüsteemi kontrollivad sisemised ja välised faktorid. Ökosüsteem- ökosüsteemiks nimetatakse elukoosluse ja eluta looduse koostoimet teatud piiritletul maaalal. Ökosüsteemi kontrollivad sisemised faktorid on seal esinevad liigid, liikidevahelised seosed, ressursside kättesaadavus, sukssessioon, orgaanilise aine jagunemine. Need mõjutavad nii ökosüsteemi toimimist ning on ka ise ökosüsteemi all.
Bioloogiline mitmekesisus tähendab • mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; •see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? EKSAM! Ökoloogiline mitmekesisus: Bioomid> Provintsid>Ökoregioonid>Ökosüsteemid>Kooslused- elupaigad Organismide mitmekesisus: Riigid (looma, taimeriik)>Hõimkond>Klass>Selts>Sugukond> Perekond> Liik>Asurkond… Geneetiline mitemekesisus: Asurkonnad, indiviidid, Kromosoomid, Geenid jne 3. Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust? - Geneetiline mitmekesisus suureneb •Mutatsioonide toimel
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus
ja nende seotud keskkonna ühendus. 30) Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoitainete defitsiit ja temperatuur. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 33) Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teistosa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. Mikroelemente väikestes kogustes. 34) Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon?
litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. 79)Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoiteainete defitsiit ja temperatuur. 80)Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeanide keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 82)Seleta mõiste apwelling.
· Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine Sarnased alad ühendatakse ühte klassi Võib olla mitmel pool, mitme osana Näiteks bioomid · Rajoneerimine Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid
peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja ühised c. (indeks) I=a/a+b-c (ühised liigid jagada kõikide liikidega) I= ühised/kogu nimestik Jaotused biogeograafias: · Klassisfitseerimine o Sarnased alad ühendatakse ühte klassi o Võib-olla mitmel pool, mitme osana o Näiteks loodusvöötmed ehk bioomid · Rajoneerimine o Eraldatakse piirkonnad, mis on seemiselt piisavalt sarnased o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias.
Konkurentsi välistamise reegel: Kaks liiki ei saa üheaegselt hõivata pikemaks ajaks samas keskkonnas sama ökoloogilist nissi. Suktsessioonid-samas kasvukohas aja jooksul toimuvad koosluste vahetumised (asendumised). · Primaarsed-elupaiga esmaasustamisel toimuv muutus. · Sekundaarsed- koosluse taastumisel. Põhjused: · Autogeensed- ökosüsteemi sisetegurite muutustest · Allogeensed- ökosüsteemi välistegurite muutstest BIOSFÄÄR-MAA (elukeskkond) Bioomid e. makroökosüsteemid- geograafiliselt piiritletevad alad mingi kliimavööndi piirides või jaotatakse eluvormide jm. näitajate järgi. Bioome · Tundra · Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri
geograafilise gradiendiga. Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid). Taimede mitmekesisus, eriti vormiline, on evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne mitmekesisus. Riikkonnad ja bioomid, kliimatingimused Taimkate on rajoneeritud kuueks riikkonnaks. Rajoneerimine on toimunud evolutsioonilis-geoloogilisest minevikust lähtuvalt. Taimkate on klassifitseeritud ca 15 bioomiks. Klassifitseerimine on toimunud lähtuvalt funktsioonist. Iga bioom sisaldab N+1 tüüpi üksusi, mis omakorda sisaldavad N+1 tüüpi üksusi. Need võivad olla nii ajaloost kui ka funktsioonist lähtuvad. Mitmekesisuse määratlused; alfa, beeta ja gamma mitmekesisus;
· Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9 Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi
o Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. o Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. o Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. o Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. o Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. o Bioomid: tundra, taiga, rohtla, kõrb, poolkõrb, troopilised vihmametsad. Ökosüsteemides toimuvad muutused Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? o Populatsiooni, mille arvukus ajas suureneb, nimetatakse kasvavaks populatsiooniks. Siin ületab sündimus suremuse. o Kahaneva populatsiooni arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse.
Mahu poolest Euroopa suurim, kuid pindalalt teine Teravmägedel asuva Austfonna liustiku järel Jääkihi keskmine paksus on 400 meetrit, keskosas ulatub 1000 meetrini Liustiku all asuvad mitmed tegevvulkaanid, neist Grímsvötn purskab alates 21. maist 2011, enne seda purskas ta viimati 1996. ja 2004. aastal Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnúkur Suurema osa liustikust hõlmab Vatnajökulli rahvuspark Bioomid Kogu Islandil on arktiline tundra. Vegetatsiooniperiood on lühike (2-2,6 kuud), valgusrikas (püsib polaarpäev), soojavaene. Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
9 orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. Primaarproduktsioon on toiduahela esimese astme, autotroofsete organismide toodang. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid tundra, boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad, stepp (rohtlad, savann (puisrohtlad), troopilised metsad, troopilised vihmametsad, kõrbed magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 33) Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks?
· Biootilised (elus) komponendid + abiootilised (eluta) komponendid = biosüsteemid · A. Tansley 1935 järgi on ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavahetus) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid
Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal 12 paramo ja puna. Puuliikidest kasvavad näiteks matepuu, lepp, lodjapuu, kletra, veinmannia, pähklipuu, toompuu ja porss (South America, 2016). Piirkond kannatab põllumajanduse laienemise, karjamaa, kaevandamise ja metsaraie käes (Northern Andean Montane Forests, 2016). 4.3. Tööstus
9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad:
· Biootilised (elus) komponendid + abiootilised (eluta) komponendid = biosüsteemid · A. Tansley 1935 järgi on ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavahetus) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid
• Biootilised (elus) komponendid + abiootilised (eluta) komponendid = biosüsteemid • A. Tansley 1935 järgi on ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavahetus) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku • mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) • mesoökosüsteemid (mets, järv) • makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) • globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem – biosfäär Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum • Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise • Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid
21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? keemiliste ühendite kaudu 22. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega?juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada.Võimalikust patogeenist signaal 24. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistikuga 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid. Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann 27. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest. India, Aasia- väiksem- ei ole võimalik kohaliku elanikkonna toitmiseks USA, Venemaa- suurem 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?Keskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste,geoloogilisteja keemiliste seoste süsteem-kogu planeeti hõlmav(geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem 29
Juured ja võrsed ? 21. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Naabrite hoiatamine patogeenist, et muuta enda taim haigustekitajale vähem atraktiivseks, tolmendaja meelitamine 22. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistik 23. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookean 24. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid Ookean->vihmamets->parasvöötme mets-> savann->taiga->põllumaa- >soo,raba->tundra->kõrb 25. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest Väiksem kohaliku elanikkonna nõdlusest india, hiina, indoneesia Suurem kohaliku elanikkonna nõdlusestvenemaa, usa, lõuna-ameerika, austraalia 26. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat? -planeet Maa funktsioneerib tervikuna kui elusorganism 27
väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. Toimub nii maa peal kui maa all. 22. Millised taimeorganid suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Nt info võimalikust patogeenist 24. Kuidas toimub taimede maa-alune suhtlemine omavahel? Nt mükoriisa või kokku kasvanud juurte kaudu. 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann. 27. Nimeta piirkondi, kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest. India, Aasia, - ei ole piisav kohaliku elanikukonna toitmiseks. Suurem - USA, Venemaa. 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat? Elukeskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste, geoloogiliste ja keemiliste seoste süsteem - kogu planeeti hõlmav (geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem. (Vaadatakse maailma kui ühtset tervikut.) 29
keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia arenemine: Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid selleks, et elllu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast. Kreeka filosoofid veel sõna ,,ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Ökosüsteemi liigitamine: 1.maapealsed bioomid (nt: tundra. rohtlad, kõrbed, savann...) 2.Magevee-ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood). 3.Mare-ökosüsteemid (avaookean, rannikuveed, kalarikkad tsoonid,lahed...) Ökoloogia jaotamine: 1. Üksikute indiviididega või organismidega-autoökoloogia 2. Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid)-demökoloogia 3. Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone)-sünökoloogia Ökoloogia peamised ülesanded: 1
Lokaalsed ja regionaalsed mustrid Mõnes regioonis on rohkem taksoneid kui teises. Neotroopikas on ühe maismaa pindala ühiku kohta rohkem taimeliike, kui teistes troopilistes piirkondades. Liikide arvu määrab asend (suuruse kõrval). Lokaalne ja regionaalne mitmekesisus on tugevalt positiivses korrelatsioonis. Bioomid, ookeanid ja provintsid Bioom (ehk makroökosüsteem) on geograafiliselt piiritletav ala, mingi taimkate, samuti ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased klimaatilised ja ökoloogilised tegurid. Mered jagunevad (bioomide järgi): trades passaattuulte bioom (El Nino tekkeala)tuul üle suure ala ühes suunas westerlies läänetuulte bioom polar ehk polaar soolsus pinnavees on vähene, sest jää ja liustikud seal sulavad
kooselu vorm. - - Herbivooria e taimtoidulisus taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. + - Antopogeensed tegurid inimtegevusest tulenev mõju. Areaal ühe liigi levila. Populatsioon ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuukuvate isendite arv. Populatsiooni tihedus isendite arv/ pindala. BIOSFÄÄR (Maad ümbritsev elu sisaldav kiht) BIOOMID (samatüübiliste ökosüsteemide kogum) ÖKOSÜSTEEMID / eluskooslus ökotoop eluta osa (taime-, seene-, loomakooslused, ( vee-, õhk-,muldkeskkond) mikroorganismid) Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena toiduahel. Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja
KONVERGENTS JA PARALLELISM Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkondades elavate, kuid evolutsiooni erinevatel harudel olevate organismide vormi ja käitumise vahekorda. Siit ka see, et iga keskkonna jaoks pole vaid üks sobiv liik. Lehekülg 13 Meie maismaa taim- ja loomkatte määrab ära vee erinevad olekud. BIOOMID Tundra. Põhja polaarjoone ümbruses, ka Lõuna poolkera arktilistel saartel. Iseloomulik on igikelts, vesi enamuse ajast tahkes olekus. Tüüpiline tundra floora koosneb sammaldest, samblikest, tarnadest, vaevakask, paju (kasvavad pahkluust mitte kõrgemale). Faunast: sääsed, polaarrebane, närilised, põhjapõdrad. Taiga. Põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala läbi P-Am üle Aasia. Vedel vesi puudub suurem osa aastast
meeldiva keskkonna säilitamiseks. 171. Millega tegeleb looduskaitse? Mis on traditsiooniline ja klassikaline looduskaitse? Looduskaitse laias mõttes on asendunud keskkonnakaitsega, kitsas mõttes looduskaitse ongi seega klassikaline ehk traditsiooniline looduskaitse ehk lihtsalt looduskaitse. Looduskaitse peab tagama ürglooduse säilimise ja biosfääri toimimise. Kaitstavateks objektideks on biosfäär, bioomid, ökosüsteemid, kooslused, populatsioonid, liigid ja isendid. 172. Millega tegeleb ja mida peab tagama keskkonnakaitse (kitsamas mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 173. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid?
kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. 170. Millega tegeleb looduskaitse? Mis on traditsiooniline ja klassikaline looduskaitse? Looduskaitse laias mõttes on asendunud keskkonnakaitsega, kitsas mõttes looduskaitse ongi seega klassikaline ehk traditsiooniline looduskaitse ehk lihtsalt looduskaitse. Looduskaitse peab tagama ürglooduse säilimise ja biosfääri toimimise. Kaitstavateks objektideks on biosfäär, bioomid, ökosüsteemid, kooslused, populatsioonid, liigid ja isendid. 171. Millega tegeleb ja mida peab tagama keskkonnakaitse (kitsamas mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 172. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid?
kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. 171. Millega tegeleb looduskaitse? Mis on traditsiooniline ja klassikaline looduskaitse? Looduskaitse laias mõttes on asendunud keskkonnakaitsega, kitsas mõttes looduskaitse ongi seega klassikaline ehk traditsiooniline looduskaitse ehk lihtsalt looduskaitse. Looduskaitse peab tagama ürglooduse säilimise ja biosfääri toimimise. Kaitstavateks objektideks on biosfäär, bioomid, ökosüsteemid, kooslused, populatsioonid, liigid ja isendid. 172. Millega tegeleb ja mida peab tagama keskkonnakaitse (kitsamas mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 173. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid?
Endla Reintam, 2008/2009 7 Ökoloogiline teadvus see on inimese ja inimkonna loodusolenevuse (loodusest sõltumise) sügav mõistmine. Ökoloogiline teadvus põhineb teadmisel, et inimene kui liik saab säilida ainult siis, kui keskkonna muutumine ei välju inimese ökoamplituudi raamidest. Ökoloogia kui aine sisu Ökoloogia kui aine sisu võib kirjeldada erinevate organisatsiooniliste tasemete (biosfäär, bioomid, ökosüsteemid, kooslused, populatsioonid, üksikorganismid jne.) kaudu. Organiseeritus süsteemi kui terviku omadus, mis avaldub tema koostisosade vastastikku sõltuvas toimimises ja piirab seda toimimist süsteemi raames. Organiseeritus teeb süsteemi taandumatuks selle elementide summale. Elu igal organisatsioonilisel astmel tekivad läbi suhete ümbritseva füüsikalise keskkonnaga (aine+energia) iseloomulikud funktsionaalsed süsteemid. Ökoloogias on süsteem looduses vaadeldavas
5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada. BIOOM – Sarnaste ökosüsteemide kogum üle terve maailma. „Bioom“ tähistab mingit sorti ökosüsteemi. Nt: tundra bioom Nt: meie elame 2 bioomi segus (piiril). Taiga ja nemoraalne (kõigi Eesti metsade) segabioomis – boreonemoraalne bioom BIOSFÄÄR – Kõik maakera bioomid kokku. Biosfäär = globaalne ökosüsteem. KOKKUVÕTE: 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia 3 RESSURSIFAKTORID 1. PAR PAR paneb aluse ökosüsteemides energiaringele. PAR – kindlate omadustega kiirgus.
madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust. Meil on selgelt eristunud aastaajad, mida ei ole paljudes kohtades. Päikesekiirguse ja õhutemperatuuri suured sessoonsed kõikumised. Päike liigub suhteliselt
Rannikualadel asuvad rannakarjamaad on sellisena püsinud juba sajandeid. Enamustel nendest pole puid ja põõsaid kasvanudki kuna kariloomad hõivasid maa kohe kui see mere alt kerkis. Suurt mõju avaldavad rannaniitude taimestikule ka seal rändel peatuvad hanelised. Ülekarjatamise korral rannaniitude liigiline mitmekesisus väheneb kuna paljud liigid ei suuda taluda tugevat herbivooride survet, mõõduka karjatamise korral on sellised karjamaad aga väga püsivad. 111.Bioomid ja biogeograafilised regioonid? Bioomideks nimetatakse peamisi peamisi taimestikutüüpe maakeral vaatamata nende konkreetsele liigilisele koosseisule. Bioomide vahelisi reaalseid piire ei eksisteeri ja ka kogu bioomide arv on vaieldav. Bioomideks on – tundra, boreaalne okasmets, pärasvöötme lehtmets, rohtla, põõsastik, kõrb, savann, pärasvöötme vihmamets, heitlehine vihmamets. Biogeograafia tegeleb liikide geograafilise leviku uurimisega. Kui binoomide piirid paneb
alluvussüsteemi tegelikult üle. Euraasia eeliseks oli kahtlemata asjaolu, et mandri peatelg oli (erinevalt Ameerikast ja Aafrikast) ida-lääne suunaline. Ühel ja samal laiuskraadil on paikkondadel nii idas kui ka läänes täpselt ühesugune päeva pikkus ja ühesugused aastaaegadest sõltuvad muutused. Vähemal määral on seal ka ühesugused haigused, temperatuurirežiim, sademete hulk, taimede ja loomade asurkonnad ning bioomid (vegetatsioonitüübid). Laiuskraadide klimaatiliste oludega on kohanenud nii taimed kui ka loomad. Seetõttu on taimi ja loomi soodne levitada nii itta kui ka läände. Telgede suund on mõjutanud kultuurtaimede ja kariloomade, aga võimalik ka, et kirja, ratta ja teiste leiutiste leviku ning inimeste migratsiooni kiirust. On olemas täiesti arvestatav teooria, et eurooplased on edestanud kõiki teisi kultuure just seetõttu, et on osanud taltsutada kõige suurema valiku loomi
KLIIMA JA SUBSTRAAT ON KAKS PEAMIST TEGURITERÜHMA, MIS KUJUNDAVAD ÖKOSÜSTEEMI. Maa-aluste ja maapealsete taimeosade suhe. Suktsessiooni käigus maa-aluste osade suhe maapealsetesse selgelt kasvab. Näiteks varastes suktsessioonijärkudes üheaastastel rohttaimedel on see suhe 0,1-0,2, mitmeaastastel rohttaimedel ja kiirekasvulistel puudel 0,2-0,5, aeglasekasvulistel puudel (tamm, hikkorpuu) 0,5-1,0. Bioomid ja eluvormid. Maismaataimede eluvormid. Kõige rohkem rakendatakse eluvormideks liigitamist taimkatte uurimises; kasutatavaim on C. Raunkiæri kõrgemate taimede liigitus (joonis 8), mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal ja põhirühmad on järgmised: 1. Fanerofüüdid – maapealsed taimed, mille pungad asuvad püstistel võrsetel, maapinnast ohkem kui 25 cm kõrgusel, maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal (või viimane
annaabi.ee 
