Käsnad 8 klass 2007 1 · Käsnad on loomad, kes elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele jt. veealustele esemetele kinnitudes. · Eesti veekogudes elab järvekäsn ja vooluvetes jõekäsn. 2 · Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. · Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. · Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad.
KÄSNAD Koostajad:Vaiko Vaher,Mark- Andre Perve,Karel Hinno,Siim Vorobjev Juhendaja:Maarja Männiste Ehitus Ø Käsnad on veekogu põhjale kinnituvalt elavad,tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Ø Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Ø Käsnade läbimõõt on mõni mm,suurimad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Eluviis Ø Erinevalt enamikust loomadest on nad liikumatud.Nende elu möödub Kinnitatult substraadile. Ø Käsnad elavad vees. Elupaik Ø Käsnad elavad peamiselt soojades meredes.Magevetes on liike vähe. Ø Käsnad elavad vees taimedele,kividele,limuste kodadele ja teiste veealustele
Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad.
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma...
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
PEREPLANEERIMISE MEETODID Johanna Brigite Verro ja Maian Roost 11.r Erinevad rasestumisvastased meetodid Lühitoimelised · Pillid · Rasestumisvastane plaaster · Tuperõngas · Meeste kondoom · Naiste kondoom · Rasestumisvastane süst · Pessaar · Käsn · Spermitsiidid Pikatoimelised, pöörduvad ·Implantaat ·Emakasisene süsteem-ESS ·Emakasisene vahend-ESV Muud meetodid · Katkestatud suguühe · Füsioloogiline meetod · Steriliseerimine Pillid Pill on tablett, mis sisaldab hormoone. Pille võetakse iga päev samal kellaajal. Olemas on mitut erinevat tüüpi pille: nn minipillid ja kombineeritud pillid. · Kombineeritud pillid sisaldavad östrogeeni ja progestiini, mis takistavad munaraku vabanemist munasarjast
Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits. Käsnkõrvits(Luffa), üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Pesukäsn...
2005. aasta uuringud näitasid, et emane delfiin ilmselt õpetab seda käitumist edasi oma tütardele. KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_(tool)#Tool_use_by_bottlenose_dolphins http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_(tool) http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/kasnad3.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/kasnade_kasutamine.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge#By_humans Naturaalsete käsnade müük Kreekas Puhastamise käsn Käsnad pesemiseks Merikäsn korallrifid Käsnad mere põhjas Sõrmus punase vääriskoralli kiviga. korall
· Maailma meri · Üherakulised ja tuumata · Fotosünteesivad bakterid BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. Hea kasutada vaikse mere korral Halb kasutaba tuulise ilmaga ja tormise merega Õlikogumise käsnad ja matid Kasutatakse õli korjamiseks, käsn imeb enda sisse reostunud vett, ning tänu sellele saab ka naftat kätte. Õlikogumise matid töötavad samal põhimõttel. Imemis meetod Imemis meetodiga imetakse naftat koos veega ära, ning hiljem puhastatakse ohtlikud jäegid veest välja. Täname kuulamast!
Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn. Kogumine Kogutakse sügisel või kevadel, kui kasekäsn on toiteainerikkam. Käsn raiutakse lahti elavatelt või langetatult kaskedelt, kuiv puiduosa ja kollakas või pruunikas seesmine osa eemaldatakse. Käsn raiutakse tükkideks ja kuivatatakse hea tõmbega ruumis või temperatuuril 50-60 kraadi. Koostise ja toime eripära unikaalne, keemilise koostise tõttu kasekäsnale ainuomane, pärssides seedeelundite pahaloomuliste kasvajarakkude arengut (vähivastane toime).
Enam ei lubatud üliõpilast krahvinna majja. Eugene seadis sammud vikontessi Beauseanti majja. Seal saab ta teada, kes on kaunile krahvinnale isa Goriot ning hakkab nüüd isa Goriot kaitsma. Ta kirjutas emale ja õdedele kirja, et need talle raha saadaks. Mõne päeva pärast saigi ta vastused oma kirjale tundes sügavat südamevalu, et oli emalt raha küsinud teades pere olukorda. Vautrin jutustas Eugenele endast ja oma soovist. Vaese õnnetu, viletsa tütarlapse süda on käsn, mis ahnelt täitub armastusega, on kuiv käsn, mis laieneb niipea kui sinna langeb tundmusetilgake. Vautrin teatab Eugenele, et preili Victorine teda armastab ning Vautrin tahab saad osaks Victorine rikkusest, mille ta isa Taillefer talle pärandaks. Eugene seadis end valmis, et minna taas ballile. Isa Goriotpalus vaadata oma tütarde järgi, kuid enne kohtus Eugene proua Beauseantiga ning Eugene oli ballil tema saatjaks.
Kahjurputukad Toonesepp ehk puidukoi: . Neid on 28 liiki ja on väga levinud. . Puidukoid on musta, pruuni ja punakat värvi(üldiselt väikesed) . Silindrilise kehaga mardikad. . Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a . Üksinda ei tekita ta suuri kahjustusi aga kui neid on palju siis ...
Mikroplastik keskkonna saastajana Johanna Tammel 14.12.2017 Mis on mikroplastik? • On mõõtmetega mikromeetri või nanomeetri suurused plastikosakesed (läbimõõduga vähem kui 5 mm). • Mikroplastikut on võimalik eristada : 1. tahtlikult loodud mikroplastilisteks osakesteks 2. osakesteks, mis on tekkinud peale plasttoodete lagunemist. •. Mikroplastik vees käitub kui keemiline käsn, imedes endasse erinevaid kemikaale. Mikroplastikut leitud järvedest Mikroplastik võib sisaldada järgmisi kemikaale : • Aldikarb (temik) • Benseen • Süsiniktetrakloriid • Etüleen dibromiid (EDB) • Polüklooritud bifenüülid (PCB) • Kloroform • Trikloroetüleen (TCE) • Vinüülkloriid • Dioksiin
antagonistlikult ehk vastumõjujatena. Mõned inimesed võivad olla ka allergilised raviseentele. Kust tasub otsida? - Parimad pässikud leiduvad vanemates ja suuremates lehtmetsades. - Leidub üldiselt peaaegu kõikjal ja leidmine on kerge. Katsu otsida puid, mis ei näi "väga tervetena". - Ära korja puudelt, mis on teede ääres, kuna seened üldse koguvad endasse keskkonna saasteid ja mürke. - Hea kvaliteediga käsn on oma koostiselt tihke. - Puu pealt võib käsna eraldada noaga, kirvega või rebides (nö vaba tehnika) - Lõika umbes 5x5 cm tükikesed ja kuivata ahjus 50 kraadi juures 24-48h või võib ka päikese käes kuivatada. Mida väiksemad tükikesed lõigata, seda kergem on kuivatada ja hiljem vajadusel jahvatada. Käsna pindmine must osa sisaldab rohkem vähivastaseid aineosasid (betuliin ja betuliinhape) ja seene heledam pruun osa enam
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi
kulusid uute asjade ostmiseks. 2. Vajalikkud töövahendid Töö riieteks võiks olla siis riided, mis ei ole kandmiseks väljaspool tööd ja mis võivad juhul mustaks saada ja rebeneda. Töövahenditeks on : · Metylani tapeedieemaldusvedelik. · 2 pahtlilabidat (teraspahtlilabidas Ferax 40...80 cm ja lai pahtlilabidad KGC 150...160 cm) · Ämber · Tapeet · Tapeedi liim · Riie, käsn · Soojustus krohv WDP · Lihvlint 2.1. Metyland taeedieemaldus vahend Seda vedelikku iseloomustab tapeedi struktuuri sisseimbumine ja liimikihi kiire ning hõlbus lahtisulatamine. Tänu omadustele hõlbustab ja lühendab see ettevalmistustööde ebameeldvamat etappi. Vana tapeedi kihti tuleb tugevasti Metylani tapeedieemaldusvedelikuga niisutada. Lahus valmistatakse vastavas vahekorras veega (juhend on toodud pakendil) 2.2. Pahtlilabidad (teraspahtlilabidas Ferax 40..
ja polüsahhariidvaktsiin. · Konjugeeritud vaktsiin on mõeldud kasutamiseks 2 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel. · Polüsahhariidvaktsiin on kasutamiseks riskigruppi kuuluvatel isikutel, vanematel kui 2 eluaastat. · Tegemist on retseptiravimitega. Ärev! Sahmakas! Mull! Vinge! Jõhker! Elev! Musi! Tibu! Präänik! Küpsik! Meeletu! Käsn! Krooks! Kiisu! Atsihh! Böö! Kurnjäu! Jänku! Kasutatud allikad: www.google.com (pildid) www.pneumokokk.ee
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Ametijuhend SEKRETÄR AS STRANSTEIN Kinnitatud: Aivo Käsn Juhatuse esimees 03.05.2005 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametikoha nimetus: Sekretär 1.2 Struktuuriüksus: Peakontor 1.2 Aruandekohustus: Juhatajale 1.3 Alluvad: Koristaja 1.3 Kes asendab: Raamatupidaja 1
kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan Laste geograafiaentsüklopeedia lk 44-45
Lauad Üld-, mööblipuh. Lapp, küürimiskäsn Vah, küür.pasta Telefon Klaasipuhastusvahend lapp Televiisor Klaasipuhastusvahend Lapp Veekeedukannud Katlakivieemaldaja (happeline vahend) Plaat/ Vannituba- põrand, San- keemia (nõrk Lapp, käsn, keraamiline pind sein, seadmed hape) pudelihari(kraanikauss), põrandakuivataja, vuugihari Klaas Vannituba- dusi sein, Klaasipuh. Vahend lapp klaasid Nõudepesuvahend Lingid, Üldpuhastusvahend Lapp uksepiidad
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja ...
Organismide paljunemine, mitoos & meioos Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploi...
kuni neljaosaline. Vereringe ja torujas. Vereringe avatud, suletud. osadel ka suletud. Selgroogsed* - organism, kelle toese põhiosaks on selgroog ja skeletiluu. Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee liikumisele pooridest sisse ja avast välja saab käsn toitu, hapnikku ning see viib välja süsihappegaasi. Söövad orgaanilisi aineid kurnates veest tillukesi organisme, nad toimivad kui biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu
(spooride) abil. Esineb protistidel , seentel ja osadel taimedel (samblad, sõnajalad). Vegetatiivne paljunemine 1. Pooldumine Toimub DNA kahekordistumine Ühest rakust tekib kaks uut rakku. Bakterid, ainuraksed. Vegetatiivne paljunemine 2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus isend areneb väljasopistisest. hüdra Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn Vegetatiivne paljunemine 3. Taime osadega sibulatega Sibul ja sibullilled Vegetatiivne paljunemine 4. Taime osadega võsunditega Maasikad, hanijalg Vegetatiivne paljunemine 5. Taime osadega juurevõsudega Vaarikas, sirel, lepp Vegetatiivne paljunemine 6. Taime osadega mugulatega Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete ...
Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad
? Turvaline seksuaalkäitumine www.amor.ee PÕHJUS TEGEVUS TAGAJÄRG KÕIK ON KORRAS TULVALINE ? ? VÕI VÕI SEKSUAAL- SOOVIMATU MITTETURVALINE VAHEKORD RASEDUS JA KÄITUMINE STLH RVV Mis? Milleks? Millised? 1 2 3 5 7 4 8 6 9 10 11 12 Millest sõltub RVV-te valik? Töö paarides: 1. Millised RVV on? 2. Millest sõltub RVV-te valik? 3. Millised RVV on meeste jaoks? 4. Millised RVV on naiste jaoks? 5. Millised ei kaitse STLH-de eest? 6. Millised on apteegis käsimüügis? Tehke oma RVV-te järjestust Valige 3 RVV-t...
Otseloomulikult kuuluvad sinna alla ka kõikvõimalikud kaunid kunstid. Ehk võib öelda, et kultuur on kõik see, mis eristab meid loomadest. Üks osa kultuurist on ka meedia. Tihtipeale kasutatakse meediat, mitte ainult info levitamiseks, vaid ka inimeste vormimiseks. Nagu näiteks mis on õige ja mis on väär. Rääkimata hetke kuumimatest trendidest, kus peaks käima, mida peaks tegema ja nii edasi. Kultuur sõltub meediast, kuna inimene on nagu käsn, mis imab kogu info,nagu vee, algselt ilma filtreerimata sisse. Kui kogu ühiskond usub ühte, siis kui paljudel on julgust ja mõistust üldse teistmoodi mõelda? Juttu võib olla kombekusest, teadmistest ja muust sellisest, kui ka lihtsalt kuhu teatrisse minna ja kas üldse teatrisse minna. Kui populaarne naisteajakiri järsku karjatab, et hetke kuumim ajaveetmisviis on teatris käimine, siis sinna ka enamus naisukesed jooksevad
....................2 b) Plaatmiseks ettevalmistus materjalid.............................................................2 1) Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid: 1. a) segukamm segu kantakse seinale ja põrandale sileda poolega, siis kammitakse segu segukammi hambulise servuga läbi. 2. Vuugilabidas täidetakse vuugid vuugiseguga. 3. Vuugiristid ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 4. Vuuginöör - ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 5. Käsn pestakse plaadipind puhtaks. 6. Plaadilõikur lõigatakse plaadid sobivasse mõõtu või kujundeid välja. 7. Mosaiiktangid Kui lõikad ja tahad plaati murda tahnidega pooleks . 8. Pintsel hüru paigaldamine nurkadesse ja läviviikudesse. 9. Värvirull hüdru ja niiskustõkke paigaldamiseks. 10. Ämber segu tegemiseks. 11. Elektritrell- segu tegemiseks 12. Mõõdulint- mõõtmiseks 13. Miksriga trell sega segamiseks 14
kõrvetamine Polüüp Ogatäht Kisklus · Sinine meritäht ja korallid · Valge hai ja sardiinid · Okasnahksed ronivad mööda koralle, · Valge hai sööb sardiine pritsivad seedemahla laiali korallide peale ja hiljem söövad selle koralli ära Kisklus · Limukas ja käsn · Haigur ja kalad · Käsnad kasutavad mürki, et · Haigrud söövad madalas vees peletada limukaid kalu Kisklus · Ingelkala ja huulkala · Oma kireva värvusega üritavad üksteisest võimalikult palju, et oma territooriumit märgistada Huulkala Ingelkala Konkurents Delfiin ja Suursilm-hobumakrell võistlevad toidu pärast Delfiin Suursilm-hobumakrell Konkurents
3. Toimub munandite väänilistes seemne torukestes 4. Algab suguküpsuse saabudes 5. Pidev protsess 6. Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 7. Kestab kõrge vanuseni 8. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes 9. Keda nimetatakse hermafrodiitiks? Hermafrodiitideks nimetatakse loomi, kellel ühes ja samas organismis võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. Seetähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isas sugurakke tootvad organd. 10. Kehasisese viljastumise eelised 1. Viljastumise tõenäosus võrreldes kehavälise viljastumisea on oluliselt suurem 2
Erituselundid : rohelised näärmed, suu juures, tundlate alusel VÄHILAADSED (sabata) Krabid · Tugev, lai pearindmiku kilp - hiina villkäppkrabi-ekskülaline ?? - ämblikkrabi (4m) - suur kamtatka krabi (1,5m) 250m süg - karuskrabi ???????????? · Sümbioos käsnaga · Käsn: kaitseb krabi + varjab · Krabi: saab süüa tänu käsnale - osa elab maismaal - kopsud · kookosvaras-puuviljasest (v.a kookos) · maaerakvähk.erakvähk Erakvähid · õrn tagakeha · peidetakse teokarpidesse · elavad maismaal · hingavad kopsudega · kaistevad sõrgadega
5. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas ning kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 6. Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta ning ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. 8. Hamlet võrdleb Rozencrantzi käsnaga sellepärast, et ta on käsn keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb ja pärast lihtsalt jätab kõrvale. 9. Sest ta teadis , et kuningas pani mürgipärli peekri sisse. 10. a) Hamlet ei saanud kedagi usaldada. · Jah, sest ta ei teadnud kes olid tema isa surmaga seotud. b)Hamlet oli oma hukus ise süüdi. · Ta oli liiga aus ja usaldav. c)Hamleti ema suri kurvastusest. · Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle
kasutada. Plussid: *Müügil ilma retseptita *Kreeme ja geele võib libestina kasutada *Põhiline koostisosa (Nonoxynol-9) omab mõningat kaitset suguhaiguste vastu , kaasa arvatud HIV Miinused: *Parimad tulemused koos kondoomi, pessaari või muu vahendiga *Peab sisestama 10-30 minutit enne vahekorda *Mõned inimesed on allergilised *Iga vahekorra ajal tuleb kasutada Käsn Tõhusus: Altvedamis võimalus 18-36% Ülevaade: Väike käsn , mis sisaldab spermitsiide.Käsn niisutatakse veega ja sisestatakse vagiinasse. Plussid: *Saadaval ilma retseptita Miinused: *Vajalik vesi *Vähem tõhus sünnitanud naiste puhul *Võib tekitada vaginaalseid põletikke *Mõned inimesed on allergilised *Toksilise oki sündroomi risk suureneb märgatavalt *Käsn peab olema vähemalt kuus tundi peale vahekorda sees *Võib paigast nihkuda vahekorra ajal *Ühekordne kasutus *Ei kaitse suguhaiguste eest Naiste steriliseerimine
kolmandik planeerimata. Vältimaks noorte seas soovimatut rasedust ja aborte, tuleb tõsta teadlikust ühiskonnas. Inimestele peab olema kergesti kättesaadav informatsioon ja samuti hea meetod selle jaoks on reklaam, mida saab nii televisioonis kui ka interneti teel teha. Kõige tavalisem rahvusvahelises uurimuses välja toodud põhjus rasestumisvastaste vahendite kasutamata jätmise kohta oli see, et neid polnud parajasti käepärast. Rasestumisvastaseid meetodeid on palju: kondoom, käsn, pessaar, keemilised vahendid, pillid jm. Samuti on võimalik sterilisatsioon. Statistika abortide kohta näitab, et terviseedenduse koha pealt on ühiskonnas teadlikus tõusnud. Samas on oluline jätkata ühiskonna teadlikkuse tõstmist ja kergesti informatsiooni kättesaadavaks tegemist. On loodud Rahvusvaheline rasestusmivastaste vahendite päev, mida tähistatakse 26-ndal septembri, see peaks julgustama noori vastutama ise oma soovimatu raseduse ja suguhaiguste vältimise eest.
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. ● Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. ● Väävelhappe soolad kandsid Eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Ohutus Kuna väävelhape on väga tugev hape, siis peab seda käsitledes olema väga ettevaatlik: • Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid. • Nahale sattudes võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme. • Silma sattudes võib rikkuda nägemist. • Käsn https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU Omadused ● Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. ● Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. ● Veest kaks korda raskem ● Vees hästi lahustuv, eraldub palju soojust ●
piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiid...
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
Pildid seinal Pildi kandmine seinale on lihtsam sablooni abil. Sabloon on paberi- või plasttükk, millesse on sisselõigatud muster. Sablooni võib ka ise valmistada. Sablooniga värvimiseks vajalikud töövahendid on: sabloon; värv; käsn; tuppimispintsel. Töö käik: · värvi aluspind tavalisel viisil (kas pintsli või rulliga); · mõõda välja koht, kuhu soovid sablooniga värvida; · kinnita sabloon ettevaatlikult teibitükkidega; · vala värv papptaldrikule, kasta sellesse käsn või tuppimispintsel; · suru käsn (tuppimispintsel) vastu jäätmepaberit ja pressi välja liigne värv; · tupi käsna (tuppimispintsliga) sablooni nii, et värv katab kogu sabloonist väöjalõigatud osa (jälgi, et sabloon liibuks tihedalt vastu seina ja et see värvimise ajal ei liiguks). Kui värv satub sablooni tagaküljele, siis puhasta pind viivitamatulet niiske lapiga. Kuivanud pinda saab puhastada tehnilises piirituses niisutatud lapiga.
8. Missugune erinevus on hüdroisolatsiooniga katmisel, krohvseina ja kipsseina vahel? Hürdoisolatsioon nakkub kiplplaadile paremini 9. Millisel juhul peab terve põranda katma tugevduskangaga? Väga niisketes ruumides ja ka konstruktsiooni nihete puhul 10. Nimeta plaatimistöödeks vajaminevaid tööriistu? Segukamm, vuugirist, vuuginöör, lõiketangid, plaadilõikur, lood, kummisiluti, vuugilabidas, mõõdulint, pesukäsn, pliiats, silikooni püstol, mikseriga trell, kellu, käsn, pintsel, käärid, nurgik, sirge hööveltatud servaga laud, maalriteip, poleerimislapp 11. Ohutustehnika, kaitsevahendid plaatimistöödel, kas ja miks on vaja? Ohutustehnika plaatimistöödel on kindlasti vajalik. Plaatimisel tuleb olla pidevalt põlvede peal, selleks et oleks mugav ja ei rikuks põvli on olemas põlvekaitsmed. Tööd tehes tuleb vaadata mis materjali või ainega on tegu, see võib näiteks ohustada nahka, selleks on vajalik kasutada kindaid
Vegetatiivne paljunemine Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi...
5) Autotroof ja heterotroof Autotroofid on taimed ja heterotroofid on tarbijad. • Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat • Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainet Suguline ja mittesuguline paljunemine Suguliselt paljunevad kõik kõrgemad organismid. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil, aga mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil. Sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Otsene ja moondega areng Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid Imetajad, linnud, roomajad Moondega: Erineb kujult vanematest Vastse staadiumis aktiivse toitumise periood
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx 8. klass KÄSNAD Referaat xxxxxxxx 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 Käsnad on kõige algelisemad loomad. Välimuselt ei sarnane nad loomaga vaid pigem meenutavad taime. Tavaline elukeskkond on käsnadel meredes. Käsnad toituvad vees hõljuvatest toiduosakestest. Nad paljunevad nii pungumise, kui ka sugurakkude abil. Käsnadel on elus suur tähtsus vee puhastamise näol ning meile inimestele vajalik mitmete ravimite valmistamisel...................................3 KÄSNAD.............................................................................................................. 4 Iseloomustus................................................................................................... 4 Elupaik....................................................
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
