Küsimused ja ülessanded 1. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? Üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 2. Miks muutus võidurelvastumine mõttetuks? - Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõitlikuse piiri olemasolevate pommide ja rakerridega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. 3. Millele oleks võinud kulutada relvastuse tootmisele läinud raha ? Oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas 1950.-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea
Teises Maasilasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Külm sõda- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon Avaldusvormid: • vastastik propaganda • vastastik ideoloogia • vastastik luure • vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO) • võidurelvastumine • 3.Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945.a võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm. 1949.a katsetas NSVL tuumapommi. Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. • Aatompomm • bioloogiline relv • keemiline relv 1950.aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu ja allveelaevu. Koguti kokku tankid, kahurid ja lennukid. 1961.a rajati Berliini müür. 4.Millal loodi NATO, loojad riigid jne?
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus
1. Palju põgenes Eestist Punaarmee eest inimesi Läände 1944? Üle 80 000 inimese 2. Milles seisnes Kuuba raketikriis? Toimus riigipööre ja taheti muuta kõik kommunistlikuks. USA sekkus, NSV saatis sinna raketid ja ähvardas tuumasõjaga. 3. Kuhu tungis NSV Liit 1979 aastal? 4. Miks eraldas NSV liit Ida-Euroopa nn raudse eesriidega? Et muuta teiste riikide arvamust endale kasulikuks, et arvataks, et kommunism on hea. 5. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastatel? Vastaste hirmus hoidmine, pidevalt uute relvade loomine ja olemasolevate arendamine (USA ja NSV) 6. Mis on nn ABC-relvad? Automical, biological, chemical 7. Kuidas lõppes Vietnami sõda? USA kaotas 8. Miks puhkes külm sõda? Sest USA ja NSV suhted halvenesid ja nad hakkasid üksteist üle trumpama kõikidel võimalikel elualadel. 9. Millised olid tähtsamad muudatused Euroopa kaardil peale II maailmasõja lõppu?
1. Võidurelvastus: Võidurelvastumine oli riikide püüe saavutada järjest võimsamat ja suuremat relavastust. Võidurelvastumine toimus USA ja NSV liidu vahel. USA ehitas esimese tuumarelva. Kui NSV liit sellest teada sai, hakkas ka NSV liit relvi juurte tootma. Ehitati tuumarelvi, ABC relvi jne. Võidurelvastamine muutus mõttetuks, sest ehitati kogu aeg võimsamaid relvi juurde. Lõpuks olid relvad nii võimsad, et neid ei julgetud kasutada. Tagajärjed: Mõlemad riigid raiskasid võidurelvastamise peale suuri summasid. Kumbi riik ei saanud sõjas võimsaid relvi kasutada. Relvad jäid kasutamata . Riigid jäid vaesemaks. 2. 2) Läti, Eesti 3) Austria 3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 4. Mida nim. Trumani doktriiniks? Vabade rahvaste toetamine nii sise kui välisvaenlaste vastu. 5. Mis on massihävitusrelvad? Suure purustusjõuga re...
Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marshalli plaan Ida-Saksamaa - Vaesus ja nälg - Põgenemine läände Lääne Berliini totaalne blokeerimine Õhusilla rajamine Tulemus 2 Saksamaad: - 1949. august Saksamaa Liitvabariik - 1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik Korea sõda 1950-1953
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Ka see korraldus süvendas Külma sõja algust. Näiteks üritas Nõukogude sõjavägi sulgeda teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Umbes aasta pärast seda 1949.aasta mais Saksamaa lõhenes. See tähendas, et Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. Esimene asi, mida USA kommunismi leviku vastu tegi oli võidurelvastumine NSV Liiduga. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri. Ehitatud pommide ja rakettidega oleks saanud maakera mitu korda õhku lasta. Ka kulutati mõttetult palju raha, mida oleks saanud kasutada teistel eesmärkidel. Poliitilise ülekaalu saavutamiseks kogusid nii USA väed, kui ka NSV Liidu väed Saksamaa pinnale suuri väeüksusi, mis olid varustatud moodsa relvastusega. Üks Külma sõja tagajärg on ka Berliini müüri ehitus, millega eraldati
üksteist ja üksteise valitsemisvormi. See aga viis selleni, et mõlemad riigid hakkasid üksteist kartma ning tänu sellele hakkasid nad tohutu kiirusega arendama relvastusega seotud asju ja nad hakkasid tootma igasuguseid massihävitus relvi. Külm sõda toimus erinevates vormides, näiteks mõlmad osapooled olid valmis väga suureks sõjaks. Teiseks toimus veriseid konflikte ka nende liitlsatel keda nad toetasid ja abistasid. Valdkonnad oli võidurelvastumine, mõjuvõim Euroopas ning mõjuvõim mujal maailmas. Tänu külmale sõjale, mis oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, hakkas nende osapoolte vahel võidurelvastumine, mis oli võidu igasuguste massihävitus relvade tootmine. Relvastatud kokkupõrked toimusid külma sõja aastatel erinevates kohtades maal. Nende kokkupõrgete osapooled olid kõikidel sõdadel demokraatia ja kommunism.
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Hrustsovi ,,sula" Tuli võimule pärast Stalini surma, kuid polnud eriti edukas. Ta võitles võimu pärast Beria ja Malenkoviga. Beria algul sai küll võimu kohe enda kätte ja alustas uuendusi, sest riik oli jäänud kehva olukorda. Paljudele ta muudatused ei meeldinud ja 26juuni 1953 Beria arreteeriti
Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte. See kiirendas tuumapommi loomist märgatavalt, ning juba 1949. aastal katsetas NSVL esimest tuumapommi.
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes...
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta
rahvaks, laiendati vene keele mõjusfääri. NSV Liidust oli saanud 1980. aastate alguseks sõjaline üliriik, kus majandusareng seiskus. Valitses majanduslik ja ühiskondlik allakäik: puudusid demokraatlikud valimised, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms. NSV Liit magas maha edasimineku infotehnoloogia vallas. 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. USA uus president R. Reagan tõi kõrgtehnoloogia valdkonda kahe süsteemi vastasseisu, algatades tähesõdade programmi. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu, mis muidugi ei teostunud. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumapommide arv ületas kõik piirid: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral
Miks puhkes külm sõda? Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla
lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud Saksamaa lõhenemine – läänealadel Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis Saksa Demokraatlik Vabariik, külm sõda sai hoo sisse VÕIDURELVASTUMINE KÜLMA SÕJA AASTAIL 1950.-1980. peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine, st USA ja NSVL üritasid võidu üha paremaid relvu valmistada; kardeti sõjalist rünnakut kuid taheti vastast hirmu all hoida täiustati võidu massihävitusrelvu 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võimaldasid toimetada tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka hiljem varustati raketid jagunevate lõhkepeadega (ühe sellise raketiga võib hävitada mitu linna)
Ühe juhtpartei süsteem, kuid mitmel pool ametlikult mitu parteid, mis kõik alluvad tegelikult juhtivale- Poola, Saksa DV, TSSV, Bulgaaria, Hiina, Korea DV. Kommunistlikus parteis endas on võim koondunud pea- või I sekretäri kätte. Inimestel ei tohtinud olla arvamust, mis oli omane lääneriikidele- neid tapeti, saadeti riigist välja ning vangilaagritesse. Seega olid ükskikisiku huvid allutatud üldistele. Majanduses jäi NSVL lääneriikidele suuresti alla. Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null-varianti, et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri. 1980ndatel aastatel hakkas USA paigutama keskmaarakette Saksamaale- sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA ,,tähesõdade ,, programm Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsam...
o Algas konservatiivne revolutsioon · Uuskonservatiivide põhiideed: o Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest o Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse o Inimesele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla o Tuleb lõpetada järeleandmised kommunistlikele riikidele ja suurendada sõjalisi kulutusi (uus võidurelvastumine, vastupidine suhtumine 60.ndatele) · Monetarism o Ehk valitsust saab mõjutada ainult ringluses oleva raha kaudu o Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga o Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat o Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada o Milton Friedman monetarismi eestkõneleja, majandusteadlane, juut · Suurbritannia o 1979 võitsid valimised konservatiivid
Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritati üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna (võidurelvastumine, poliitiline ülekaal EU-s) Trumani dokt. - seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade tahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus...
· Juuni 1948 - mai · Heaoluühiskond. 1949. · Õhusild. Külm sõda Ameerika Ühendriigid · Loobumine · Mõiste. isolatsionismist. · Üleoleku maksmapanek eri valdkondades: · Kommunismivastane Võidurelvastumine võitlus. Poliitiline ülekaal Euroopas Makartism Mõjuvõimu laiendamine Kolmandas maailmas · Joseph McCarthy Spionaaz · Julius ja Ethel Rosenberg · 1952 sai presidendiks
1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada korduvalt kogu elu Maakeral. Kujunenud maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, mida iseloomustas Ida - Lääne vaen. Otsest sõda kahe leeri vahel ei puhkenud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted olid
Berliin. 8) Miks ja millal ehitati Berliini müür? - Berliini müür ehitati selleks, et takistada põgenike voolu Lääne-Saksamaale, kus oli parem elu. 1948/49 ehitati. 9) Miks ja millal loodi NATO? - 1949.aastal loodi 10 Euroopa riigi ning USA ja Kanada vahel NSV Liidu vastu, eriti pärast seda kui NSVL muretses omale tuumapommi. 10) Iseloomusta võidurelvastumist! - poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline vastasseis kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. 11) Miks muutus võidurelvastumine mõtetuks? - raha, mis kulus relvastumisele ja ebavajalikele asjadele oleks olnud vajalik rahva heaoluks. 12) Milles seisnes pingelõdvendus? - 1953-1963a, Moskvas sõlmitud tuumakatsetuste keelustamise leping, millega USA,NSV Liit ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses või vee all. 13) Mis on Raudne Eesriie? - mõtteline joon Lääne demokraatia ja kommunistliku maailmasüsteemi vahel. 14) Nimeta sotsialismileeri riike!
pikalelevinud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külma sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel nt. :majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Sellega tulid kaasa ka paljud teised suurriigid(Prantsusmaa,Suurbritannia,Hiina). Peale aastate pikkust relvade massilist tootmist oli lõpuks relvi Maailmas niipalju, et sellega oleks Maailma mitu korda võinud tükkideks lasta. Varsti
aprillil 1949 Washingtoni lepinguga. NATO asutajad olid USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Kui ühe liikmesriigi vastu alustatakse rünnakut, tähendab see, et rünnakut alustatakse nagu terve ühenduse vastu ja teised riigid, kes kuuluvad ühendusse, tulevad appi. NATOs on liikmeid tänaseks liikmeid 26. 14. 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NSVL ja USA hakkasid üksteise võidu looma tuumapomme, tuumarelvi ning vesinikutuumapomme. 15. Tuumapommide tootmine seisnes selles, et üksteist üle trumbata ja kardeti, et kui teisel on tugevamad relvad, siis on neil lihtsam hävitada. Tuumapommide tootmine
(majanduslikkoostöö). VLO (NSVL'i versioon). Hiinas juurutati kommunism. Raudne eesriie. 3. Külmasõja konfliktid: - Uued piirid (inimesed pidid ümber asuma) - Raudne eesriie (NSVL eraldas rigid muust maailmast) - Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt) - Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi) - Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine
vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, ilma otsese sõjategevuse toimumiseta. Kuigi tegemist oli ülemaailmse vastasseisuga, põrkusid kõige teravamalt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu huvid. Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat? USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel viisidel, neist üheks olulisimaks kujunes võidurelvastumine: mõlemad riigid proovisid teisest kiiremini ja efektiivsemalt välja töötada uusi ja võimsaid relvi. 1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60.aastatel mitmel korral tuumasõja lävel. 1970.aastatel hakkasid lääneriikide ja kommunistliku süsteemi suhted paranema ning võidurelvastumist asuti piirama: 1972. aastal allkirjastati
ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, ajaline piir). Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi Osapooled- Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel Valdkonnad- Ajaline piir- Milles seisnes võidurelvastumine? (tuua ka näiteid õp. lk. 14). Võidurelvastumine- riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände
Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste riikide sõdisid ( neid toetades jne ) 5. Spionaaz 6. Kultuuride vastasseis 7. Majanduslik võitlus 8. Võidujooks kosmoses 9. Rivaliteet spordis – kasutati palju dopingut, et saada paremaid tulemusi. 4
mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, NSVL-i ja Ida-Euroopa riike ühendav sõjalis- poliitilineliit. Trumani doktriin- 1947, USA presidendi plaan, mis ütles et tuleb
Võidurelvastumine Tuumarelv I USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd oldi valmis sellest hirmust loobuma, ja nii seisiski kogu maaailma saatus nädala aega küsimärgi all. Tegemist oli olukorraga, kus võitja poleks olnud kumbki, kuna tuumakatastroof on niivõrd globaalne probleem. 1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsiaalhoolekanne) tööpuudus kadus, maj. õitseng. Berliini blokaad- 24. jul 1948-11 mai 1949.
USA teostas toetusi Marshalli plaani kohaselt ning pakkus seda kogu euroopale, kuid realselt kätte said selle vaid lääneeuroopa riigid. VNSV jagas NL piires toetusi ning enamik tema mõju all olevatest riikidest, olid läbi kommunistliku partei otseselt VNSV poolt juhitud. Algselt toetus USA oma 1945 aastal leiutatud tuumarelvale ning tundis selle ainuleiutajana end üsna kindlalt. Hiljem kui VNSV leiutas tuumarelva algas tõeline võidurelvastumine,äge võitlus läbi mõjupiirkondade suurendamise ning propaganda, nende vaheline sõda lõppes, kui 1991 NL kokku varises ning jättis USA domineerivaima sõjalise jõuga riigiks. Külm sõda on tegelikult ka lääne ja idaploki vaheline võitlus. Ida plokk modustati Venemaa mõju alla jäänud riikidest ning sai nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Lääneplokk aga algselt Saksamaa vastu koostatud liidust, mille uueks eesmärgiks sai kommunismi leviku peatamine
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riig...
Sõda toimus Korea poolsaarel Põhjus: Põhja-Korea väitis, et Lõuna-Korea ületas piiri Vaherahu ja tulemused 1953 aasta juulis sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea piirile rajati demilitariseeritud tsoon Korea poolsaare tänapäevane piir Hukkus üle kolme miljoni korealase ja umbes miljon Hiina vabatahtlikku ning 50 000 USA sõdurit USA ja Lõuna-Korea pole siiani Põhja-Koreaga rahulepingut sõlminud Algas võidurelvastumine https://www.youtube.com/watch?v=-X7nbwFxGRU
Afganistaani sõjal oli karm ja negatiivne mõju Nõukogude Liidule. 1986. aastal ründas Nõukogude Liit uuesti Afganistaani, aga said sealt valusa vastulöögu uue tugeva relva näol nagu oli seda Stinger. Eelnevalt oli Punaarmee tugevaks küljeks üleolek õhus, aga tänu Stingerile lasti alla väga palju Nõukogude Liidu helikoptereid. Võidurelvastumine oli veel üks kaval lüke Ameerika Ühendriikide poolt kurnata Nõukogude Liitu. Võidurelvastumine lõhestas Nõukogude majandust kõige enam ja Reagan mõistis seda ning ta ei soovinud seda lõpetada. NSV Liidu juht Gorbatsov tegi vea Genfi tippkohtumisel, anudes Reaganit võidurelvastamise lõpetamises, mainides, et see hävitab Nõukogude Liidu. Ainult rumal juht saab mainida midagi sellist oma vaenlasele. Veel suuremaks hirmuks oli Gorbatsovile SDI võidurelvastumine. Reagan nägi igal kohtumisel Gorbatsoviga, kuidas too paanitses ja Reaganile meeldis see. Iga
1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad. Poola 80ndate alguses algasid massilised tööliste streigid. Loodi sõltumatu ametiühingute ühenduse solidaarsus, selle eesotsas oli Lech Vaesa. 1981 kuulutati välja sõjaseisukord, arreteeriti solidaarsuse juhid. 1980 ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. RELVASTUMINE- 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus.Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-
Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu. Seda loetakse lääneriikides ka külma sõja alguseks. Saksamaa lõhenemine peale Berliini blokaadi Saksamaa lõhenes 1949. aasta mais, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabaariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatilik Vabariik. Võidurelvastumine nii nsv liidus kui ka usas kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut, samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus, nii käis pidev `võidurelvastumine' kus üritati ehitada ja välja töötada vastasest võimsamaid ja rohkem kahju tekitavamaid relvi. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid, tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad viiruste näol. Berliini müür 1960
MÕISTED Üliriik- Erakordselt võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma; kasutatakse tavaliselt USA ja NSV Liidu kohta. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- pärast Teist maailmasõda (1945) asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine, et vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. Võidurelvastumine- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Vabariik- Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. Turumajandus- Majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavalise...
aktivist ja kaitsja. Sametrevolutsioon - Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Võidurelvastumine -1950-80.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral. Tähtede sõda - hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele
Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev SALT-1 ehk SRP-1 kokkuleppele: 1. kumbki osapool tohtis ehitada ainult ühe raketitõrjesüsteemi, see oli tähtajatu. 2
Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine see tõi kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabarrik(Saksa DV). 2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs.
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
Külm sõdalääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondiraudne eesriieNSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmastBerliini blokaadõhusild, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Külma sõja algus. Saksamaa lõhenemineLääneSaksa aladel kuulutati välja Saksamaa liitvabariik.ÜROühinenud rahvaste organisatsioon, 1945aastal, peaeesmärkideks oli ülemaailme rahu ja julgeoleku säilitamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Üliriikerakordselt võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(tav. USA või NSV Liit).võidurelvastumine riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Trumani doktriin vabade rahvaste toetamine nii sisekui ka välissurve vastu. Marshalli plaanUSA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannata...
NATO, VLO; Marshalli plaan, VMN; ÜRO, NL "murranguline" 1956 NATO: north atlantic treaty organistaion millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga 1952 euroopa söe ja terase ühendus -> kujunes EL VLO: varsavi lepingu organistasioon 1955 nato vastu MP: Euroopa taastamise programm oli Ameerika Ühendriikide 1947. aasta juunis algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroo...
Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine · Vastutab peamiselt valitsus Kriisist aitasid väljuda: · Võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automatiseerida · Energiasäästlik programm · Infoühiskonna poole liikumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
