Liigiteke ja makroevolutsioon Liigi definitsioon Mõistet ,,liik", on väga keeruline defineerida kuna liigid muutuvad pidevalt ja looduses pole kõik süstematiseeritav Bioloogilise määratluse järgi nimetatakse ühe liigi isenditeks reaalselt või potentsiaalselt ristuvate looduslike populatsioonide esindajaid. Kehtib tänapäevaste suguliselt sigivatel organismidel Morfoloogiline määratlus, mille kohaselt on liik populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erinevad teistest populatsioonidest. Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb
Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhutegurid *mutageen-väliskeskkonna tegur, mis põhjustab muutusi isendi genotüübis *mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis
omavahelisi sugulussuhteid 4. Carl von Linné 5. Bakterid, arhed, eukarüoodid 6. Antibiootikumide 7. Bakterid, arhed, protistid, taimed, seened, loomad 1. Mis moodustavad populatsiooni genofondi? 2. Kuidas mõjutab erinev keskkond liigisiseselt taimi ja loomi? Too näide. 3. Paranda valed laused õigeks. · Suguline paljunemine on iseloomulik kõigile hulkraksetele organismirühmadele. · Kombinatiivne muutlikkus on ainus muutlikkuse viis mittesuguliselt sigivatel organismidel. · Pudelikaelaefekt on isendite pikaajaline suure arvukuse periood, mis põhjustab olulisi muutusi populatsiooni geenifondis. 4. Mis on bioloogilised mutageenid? Too näiteid(2). 5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen. Joonista üks oma vabal valikul. 6. Selgita pudelikaelaefekti põhimõtet. Tee joonis. 7. Ühenda paarid: 1.geneetiliselt määratud tunnus a)ameerika põlisrahval pole B- ja AB veregruppi. 2
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
Kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja liik hääbub. Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Rebasheina vastupanuvõime näiteks põhineb ainult ühe geeni mutatsioonil. Kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses seisneb erinevate organismide arvukuse muutmises,
erinev looduslikus populatsioonis levinud tavavormidest (nn. metstüüpi isendeist). Mutatiivne muutlikkus e. mutatsiooniline muutlikkus, geneetilise muutlikkuse osa, mis on tingitud mutageneesist populatsioonis. Mutatsioon on indiviidi (raku, organelli, viiruse) geneetilise struktuuri (geeni, kromosoomi, genoomi) muutus, mis pärandub tütarrakkudele või ka järglaspõlvkonna indiviididele (va. dominantne letaalmutatsioon ja somaatiline mutatsioon mitte-vegetatiivselt sigivatel organismidel) ja põhjustab sageli muutunud fenotüübiga raku/indiviidi (mutandi) tekke. Suur osa mutatsioone on organismidele kahjulikud (sh. letaalsed), kuid on ka palju neutraalseid ja isegi kasulikke mutatsioone (mutatsiooni adaptiivväärtus võib oleneda organismi elukeskkonnast). Muutunud geneetilise struktuuri järgi eristatakse geenmutatsioone (DNA nukleotiidijärjestuse muutus üksiku geeni piires), kromosoommutatsioone (mikroskoopiliselt
lahustunud olekus 2) Vesi transpordib aineid Vesi tagab ainete liikumise, st kindlustab ainevahetuse rakkudes. Mida rohkem vett, seda kiirem ainevahetus. 3)Vesi tagab raku siserõhu Rõhk annab rakule kuju ja vastupidavuse. Kui rakkude siserõhk väheneb, siis näiteks taimed närtsivad ja inimese nahale tekivad kortsud. 4)Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Loomade paljunemiseks on vaja veekeskkonda. Paljud loomad paljunevad vees. Maismaal sigivatel organismidel arenevad looted muna sees või organismisiseses vesikeskkonnas. 5)Vesi reguleerib soojust Vesi on oluline soojusregulaator, see soojeneb ja jahtub aeglaselt, sellega kaitseb vesi meid ülekuumenemise eest ja aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri. 4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? Kõige vähem on vett luudes ja hammastes, kõige rohkem vett veres. 5
– Pestitsiidide kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses seisneb eri troofiliste tasemete organismide arvukuse muutumises, mis võib põhjustada toiduvarude nappuse. – Muutuda võib looduslik tasakaal: umbrohu hävitamine võib põhjustada teise ohjeldamatu leviku • Tekib kahjurite ja umbrohtude mürgiresistentsus. – Sajad kahjurliigid on kohastunud taluma nende tõrjumiseks kasutatavaid mürke. – Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga – Paljud putukaliigid on resistentsed mitmele mürgile. – Paljud umbrohud on muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni. Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis.
Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga) Progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Väljasuremine - Peamine põhjus: kliima muutub. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: • suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel • spetsiifiliselt toitujatel • tipptarbijatel • rändajatel fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille
Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga) Progress - uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Väljasuremine - Peamine põhjus: kliima muutub. Praegusel hetkel: inimene Suurem risk on: · suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel · spetsiifiliselt toitujatel · tipptarbijatel · rändajatel fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille
Kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja liik hääbub. Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Rebasheina vastupanuvõime näiteks põhineb ainult ühe geeni mutatsioonil. Kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses seisneb erinevate organismide arvukuse muutmises, mis võib teatud organismidele põhjustada toiduvarude nappuse
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. --- Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Ainult suguliselt sigivatel organismidel ja mitte alati. Sugutult sigivate jaoks morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Kui erinevad peavad tunnused olema on süstemaatiku maitse küsimus. Otsustamise teeb raskeks liikidesisene individuaalne ja populatsiooniline muutlikkus. Liigi levila ehk areaal on tavaliselt ühtne kuid mitte alati
Rakkude ploidsus võib muutuda organismis. Inimesel on valdav osa rakke diploidsed (üks kromosoomikomplekt pärineb emalt ja teine isalt), aga sugurakud (spermid ja munarakud) on haploidsed. Enamiku eukarüootsete organismide elutsüklis vahelduvad kahekordselt erinevad ploidsusfaasid gameetne haplofaas ja sügootne diplofaas. Haploidsus indiviidi kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas. Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus. Diploidsus võib tähendada ka liigi normaalsele diplofaasile (viljastatud munarakule) vastava kromosoomistiku olemasolu, mida loodusteadustes tähistatakse 2n. Erandid on levinud polüploidsetel liikidel (näiteks taimed), kus diplofaasis kromosoomikomplektide arv on üle kahe.
Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, s.o geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 16. Isendi karüotüüp, kromosoomide liigitus nende ehituse alusel, diploidsus, haploidsus, genoom, homoloogia. Keharakkudes on kõrgematel organismidel (taimed, loomad) kromosoomiarv diploidne (2n), mis tähendab, et iga kromosoom (kindlaid tunnuseid määrav DNA molekul) on dubleeritud esineb kahes eksemplaris. Suguliselt sigivatel loomadel on sugurakkudes igast homoloogsete kromosoomide paarist vaid üks kromosoom ja sellist kromosoomide arvu nimetatakse haploidseks arvuks (n). Üks kromosoomipaar on lahksoolistel liikidel sugu-pooliti erinev ja seda nimetatakse sugukromosoomide ehk gonosoomide (heterosoomide) paariks. Kõikides ülejäänud kromosoomipaarides autosoomsetes paarides on homoloogsed kromosoomid oma kujult ja suuruselt sarnased. Haploidset kromosoomikogumit rakus nimetatakse genoomiks.
- informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine); - informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli, st ontogeneesi kestel (fenogenees). 3.Molekulaargeneetika alused.Nukleiinhapped kui geneetilise info edasikandjad. Molekulaargeneetikas on tänapäeval peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti pärilikke nähtusi eelkõige kõrgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). 1944.a avastasid Avery, MacLeod ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Olenevalt sellest, kas nukleiinhapete koostisse kuulub riboos või desoksüriboos, jaotatakse neid ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest.
pooleks. Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. (aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas). Meioosi - rakkude diferentseerumise protsess. Meiootiline rakkude jagunemine esineb k÷ikidel suguliselt sigivatel organismidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse. Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev
perekong, selts, klass, hõimkond, riik) Makroevolutsiooni 3 tüüpi: 1. Evolutsiooniline täiustumine e progress: uute senistest keerukama aehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng 2. Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents: rajaliigi (kellel on progressis tekkinud uues töiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks 3. Väljasuremine- peamine põhjus kliima muutus, suurem risk on aeglasti sigivatel loomadel, spetsiifiliselt toituvatel loomadel INIMESE EELKÄIJAD Australopiteegid ehk lõunaahv(4-1 milja. A tagasi) Ajumaht 350-500 ml Taimetoidulisus Tugevad lõuad, laiad hambad, väikest kasvu (1,1-1,3 m), pikad käed Elasid gruppides, magasid puu otsas, Kahel jalal kõndminine vabastas käed Ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld, olid karvased Homo habilis (2,1-1,6 milj. a tagasi) Osav inimene
*illegitiimsed-toimub kellegi/millegi arvelt 3 suuremat vormi: *kombinatiivne muutlikkus *parasexuaalsus *geneetilise materiali ümberpaiknemine kromosoomides ja DNAs 49.Rekombinatsioonide tüübid *interkromosoomne rekombinatsioon-alleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb homoloogsete kromosoomide lahknemisest meiosis ja nende juhuslikust paardumisest isas- ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid. *intrakromosoomne rekombinatsioon- põhjustatud krossingoverist. Alusex on homoloogsete krom. konjugatsioon meioosi I profaasis ja geenide vahetus nende vahel. Kromosoomid muutuvad. Meiootilised rekombinatsioonid: kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel meioosis. Kuna krom. jagataxe võrdselt, on see legitiimne. Vigu võib esineda lahknemiselillegitiimne.
. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Haploidsus indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Enamikul loomadel võib haploidsuse sünonüümiks lugeda monoploidsust (n = x, genoome üks). Erandiks on polüploidsed liigid, kus haploidne kromosoomiarv võib mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu, sümbolina (n>x, genoome mitu). Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas. Tähistus n Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus, tähis on 2x. Diploidsus võib tähendada ka liigi normaalsele diplofaasile (viljastatud munarakule) vastava kromosoomistiku olemasolu, mida loodusteadustes tähistatakse 2n. Valdaval enamikul loomadel langevad mõlemad määratlused kokku. Erandid
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
geenides või kromosoomides. Pärilik muutlikkus jaotatakse: - kombinatiivne muutlikkus - mutattiivne muutlikkus Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga. Kombinatiivne muutlikkus vanematelt pärit geenide ümberpaigutamine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. - meioos - viljastumine Esineb kõikidel suguliselt sigivatel organismidel. Nt: Lapsed on natuke isa ja natuke ema nägu. ; Kromosoomide segunemine igas järglaspõlvkonnas. Ristsiire homoloogiliste kromosoomide osade vahetus kromosoomi osad vahetavad omavahel kohti (midagi kokkuvõttes ära ei kao). Aheldunud geenid geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise lähedal ja päranduvad koos (nt: valgessilmsuse geen + sugu määrav geen) Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioonid DNA-s toimunud muutused, mis on organismile:
kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. 6. Tsütokinees Algab tihti juba anafaasis. Aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas, mis paigutub raku keskele käävi teljega risti. See struktuur tekitab jõu, mis on vajalik plasmamebraani sissenöördumiseks. See lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. 25. Meioos Meiootiline rakkude jagunemine esineb kōikidel suguliselt sigivatel organismidel, s.t. rōhuval enamikul eukarüootidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt gonaadides e. sugunäärmetes. Tihti on kasulik jaotada organismis olevaid rakke kaheks: 1) idutee rakud (germ line cells) - need millest tekib järgmine sugurakkude põlvkond; 2) somaatilised rakud - need, mis moodustavad ülejäänud keha ja mis ei jäta endast järglaskonda.
Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Telofaas kääviniidid kaovad, tsütokinees, tekib 2 tütarrakku. II meioosi etapp meenutab mitoosi erandiga, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku poolustele. 5. Meioos geneetilise muutlikuse suurendajana. Mitoosi häiretest tulenevad defektid. Meioosi bioloogiliseks funktsiooniks on geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliset sigivatel organismidel. Selle teeb võimalikuks ristsiire. Meioosis võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb puudu. Kromosoomide norm lahknemist mõjutavad mitmed keskkonna tegurid, ka indiviidi vanus. 6. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid mono- ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip. Vanemad erinevad 1 tunnusepaari poolest
Selle tuubi alusel toimubki enamiku tunnuste parandamine. 2) tsutoplasma parilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA -seega ka omad geenid. Naiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Molekulaargeneetika alused Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni sailitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul. 2) suur paljunemiskiirus 3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine 4) lihtne kasvatada. Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest Escherichia coli ja tema faage.
iseärasustest. Sugulisel sigimisel on põlvkondade vaheliseks ühendavaks sillaks sugurakud, sugutul sigimisel aga keharakud ja eosed. MOLEKULAARGENEETIKA ALUSED Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti pärilikke nähtusi eelkõige kõrgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide iseärasused: 1) lühike elutsükkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See võimaldab uurida geneetilist seost väga paljude põlvkondade jooksul; 2) suur paljunemiskiirus; 3) suguta sigimise kõrval esineb ka suguline sigimine; 4) lihtne kasvatada.
Seda võib teha ka järkjärgult mitme päeva jooksul. 42. Suured vs. väikesed järglased? K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. Nende ellujäämis protsent on kõrge. R- strateegid saavad enamasti palju väikeseid järglasi, et oma geenide ellujäämist tagada, kuna suremus noorena on väga kõrge ja ellu jäävad vähesed. 43. Sugudevaheline konflikt ja suguline valik Suguliselt sigivatel organismidel teist sugupoolt sigimiseks hädasti vaja. Sageli ei pea edukaks sigimiseks sugupooled küll silmast silma kohtuma (enamus kalasid, paljud putukad jne.) aga viljastamisprotsess nõuab nii emase kui isase suguraku vältimatut kohtumist. Panus järglastesse on mõlemal vanemal geneetiliselt võrdne (pool ühelt, pool teiselt), investeering sageli erinev. Algab see sugurakkude erinevusest. Suuremal osal suguliselt sigivatel
b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c. Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d. Varieeruvad ühendamissaidid 2. Geneetiline kontroll 10.PPT 1. Areng ja arenguprogramm individuaalne areng (ingl. Development)- Bioloogiliste süsteemide järkjärgulised komplekssuse progresseeruvad muutused vegetatiivselt, partenogeneetiliselt ja suguliselt sigivatel organismidel. Viimastel esineb viljastatud munarakust (sügoot) täiskasvanud organismi moodustumise protsess (embrüogenees ja ontogenees). Vt. geenide ajaline regulatsioon. arenguprogramm (ingl. Developmental programme)- Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 2. Emaefekti geenid emaefekti geen (ingl
Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke mutatsioone. Meestel uute spermatosoidide moodustumine vältab kogu elu. Geneetiline konsultatsioon - mingi haiguse tekke tenäosuslik hinnang (mida mjutab genotüüp). 7. Mis on krossingover? Meioosi I profaasi etapid.
Kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Kõldkest (koorion) - loodet ümbritsev välimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Kolesterool - lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises. Kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk. Kollakeha - folliikuli jäänused, milles munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Kombinatiivne mutlikkus - geneetilise muutlikkuse tüüp suguliselt sigivatel organismidel, mis on tingitud alleelide kombineerumisest meioosis ja viljastumisel. Kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjulik. on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
naistel. 60.Haploidid. Haploidide saamise meetodid. haploidsus (haploidy) -- indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu (arvsümbol n). Valdaval enamikul loomadel on haploidsus sama, mis monoploidsus (n = x, genoome üks), polüploidsetel liikidel võib haploidne kromosoomiarv mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu (n>x, genoome mitu). Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas organismide sugulise sigimise tsüklis toimuv kahekordne rakujagunemine, mille tulemusel diploidnekromosoomistik redutseerub haploidseks (või tetraploidne diploidseks); meioosis toimub vanematelt päritud kromosoomide (ja geenide) ümberkombineerumine uuteks haploidseteks kombinatsioonideks e. haplotüüpideks 61. Haploidid sordiaretuses. Haploid- rakkudes on ühekordne kromosoomide komplekt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
