kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. OSOONIAUGUD, KASVUHOONEEFEKT
13 Kiirgusbilanss · ... on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. · Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 14 Kiirgusbilanss · Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. · Vööndiliselt on erinevused aga suured. · Kui palavvöös toimub soojenemine, siis polaaraladel toimub jahtumine. 15 Kiirgusbilanss · Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. · 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena.
Millised järgmistest teguritest avaldavad mõju üldisele õhuringlusele? A. Hoovuste liikumine maailmameres B. ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine C. kõrged mäestikud D. mussoonid ja passaadid E. Coriolisi ja hõõrdejõud 5. Kuidas eelnevad tegurid avaldavad mõju üldisele õhuringlusele? 6. Millised järgmistest teguritest avaldavad mõju Islandi kliima kujunemisele? A. väike kiirgushulk, seoses paiknemisega 60. laiustel; B. pidevalt laskuvad õhuvoolud; C. saareline asend; D. külmad hoovused; E. kõrged mäestikud 7. Kuidas mõjutab kliimat koha kõrgus merepinnast? (vaata ka ül 3.10 harjutuskogumikust) 8. Millised tegurid avaldavad mõju Eesti kliima kujunemisele? Kuidas? 9. Reasta järgmised kohad päikeselt saadava kiirgushulga järgi. (alusta suuremast)
veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. 4 Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus,
Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. (Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad
kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Kasvuhooneefekt Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Viimasel ajal on atmosfäär hakanud rohkem neelama soojuskiirgust ning seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kasvuhoonefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või väiksemal määral koguaeg. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi,
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
Mida selgem on ilm ja puhtam õhk , seda tugevam on efektiivne kiirgus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. 6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega
kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber
Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirgus = kogukiirgus. Kogukiirgusest osa neeldub maapinnas 28%; troposfääris 17%; stratosfääris 2%. Osa peegeldub pilvedelt 20%; maapinnalt 4%; atmosfääri kihtides 6%. Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°CViimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe Pos. Kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine Neg
Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus. 5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus 7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne? Soojuskiirgus (tervikuna maakera kiirgusb tasakaalus ehk juurdetuleva ja lahkuva kiirgushulk võrdne): Positiivne: Rohkem kiirgusenergiat Maapind soojeneb (pidev soojenemine kuni maakera üles sulaks/ ära põleks= Soojus liigub sügavale pinnasesse Negatiivne: Maapind loovutab soojuskiirgust Maapind jahtub (pidev jahtumine ja lõplik jäätumine) 8. Selgita joonis 5.8 abil maapinnale saabuva ja neelduva päikesekiirguse hulka? Fossiilse kütuse põletamisel on atmosfääri paisatud CO2 hulk kasvanud.
Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. · Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. · Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul. · Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala). · Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel. · Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala). · Kliimat kujundavad tegurid on: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. · Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala. · Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. · Hoovused panevad liikuma passaadid · Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem
kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. ÜLDINE ÕHURINGLUS 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv
Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. · Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. · Maa keskmine temperatuur on 15*C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. · Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. · Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Osoon ehk trihapnik (O3)
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind:tumedad, krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud. Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini, sest soojus neeldub. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel 0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge. 30˚- kiirgushulk kasvab kevadel, suvel poole võrra. 8 60˚- kiirgushulk tõuseb järsult alates kevadest. 90˚- kõige järsemkiirguse muutus suvel. Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus. Palavvöötmes on positiivne, külmvöötmes negatiivne.
Kaguosas: Juuru, Järvakandi, Märjamaa, Kuimetsa, Kaiu, Hagudi, Kaeva. Kaitsealasid 5,4% : Jalase, Pakri saared, Rebala muinsuskaitsealad. Maastikurajoon kuulub Harju- ja Raplamaale. Raplamaa Aruküla 9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see meri „kaotati”, näitas, et Läänemeri mõjutab meil eelkõige rannikualade kliimat. Ilma temata oleks siiski kogu Eesti kliima talvel külmem ning sademeid ja tuult märksa vähem.
Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
kooselu vorm aga ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega. 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Bioom on geograafiliselt piiritlev ala nt Siberi taiga, aga ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Ökosüsteem on näiteks järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Lehestiku sutruktuurist, koosluse peegeldustegurist 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?Suurem kiirgushulk. 9 7
peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva
Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab rohkem soojust ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub (öösiti, kui päikesekiirgust üldse pole, peamiselt talvisel ajal, kui maapind on lumega kaetud). Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiselt on erinevused suured. Palavvöös soojenemine suures ülekaalus. Polaaraladel tugev jahtumine. OSOONIAUGUD Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris. Peamiseks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid",
(näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub
objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy – grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron
Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
kontsentreeritum). Albeedo(peegeldusvõime) Aluspinnalt peegeldunud ja aluspinnale langenud kiirguse suhe protsentides. Aastaaegade tekkimise põhjused. Kuna Maa tiirleb ümber päikese ja tema pöörlemistelg on Maa teekonna (orbiidi) tasandu suhtes 23,5o kaldu, muutub aasta jooksul Maa kummalegi poolkerale langevate päikesekiirte kaldenurk (keskmistel laiustel rohkem kui ekvaatori lähedal), sellega seoses muutub ka saadav kiirgushulk. Samades astronoomilistest asjaoludest on tingitud ka päeva pikkuse muutused (sellel poolkeral, mis on päikese poole pööratud, on päev pikem). Kokkuvõttes saab suvel (juunis) põhjapoolkera rohkem valgust ja soojust kui lõunapoolkera, talvel(dets) aga vastupidi. Seniitasendi muutus aastate jooksul. Päike saab seniidis (päikesekiired langevad maapinnale 90o nurga all) olla vaid pöörijoonte (23,5o põhjalaiust ja lõunalaiust) vahel, 2x aastas- kevadisel ja
Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus on organismide kooselu vorm, ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhtes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk? Lehestiku pindala ja struktuur (kaldenurk päikese suhtes), koosluse peegeldustegur (albeedo). 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?
Tervikuna on Maa 31% peegeldub 69% lahkub kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv tagasi soojuskiirgusena kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, 100% 18% neeldub polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 27% peegeldub õhust hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri.
78,08% Lähedane infrapuna 0,7-1.5 Tervikuna on Maa kiirgusbilanss päev tegelikult pikem 12 tunnist (kõdunemine Keskmine infrapuna 1,5-6 tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja Kiirguse murdumine tihedamaks toodab, bakterid Kauge infrapuna (soojuskiirgus) 6-300 lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti keskonnas (refratsioon) sõltub aine kasutavad) on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on tihedusest, kaotadest kiirust ja Hapnik 20,95% CO2 0,036 Stefan-Boltzmanni seadus. soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel kaldub normaali suunas.
energia tõttu temperatuur tõuseb. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja 31% peegeldub 69% lahkub maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. tagasi soojuskiirgusena Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös 100% 18% neeldub 27% peegeldub õhust on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel ja pilvedelt atmosfääris toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 4% peegeldub 3% neeldub
ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid tavisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud.Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. 61.Kasvunooneefektiks nimetatakse temperatuuri ja niiskuse suurenemist läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. 64.Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam,umbes 30 laiuskraadilit valitseb kõrgrõhuvöönde
27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub lahkunud kiirgusvoogude vahe. ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu maapinnalt pilvedes juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine Muutub soojuskiirguseks suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. 48% kiirgusest neeldub pinnases
Reljeefi pole nagu silmaga nähagi kuid taimestikulised erinevused võivad olla väga suured. 53. Miks on erinevate laiuskraadide elustik erinev, millised keskkonnatingimused sõltuvad laiuskraadist? Päike on maal peamiseks valgus- ja soojusallikaks. Maale langevast kiirgusest neelab atmosfäär 20 – 40%. Poolustel, kus langemise nurk on teravam, tuleb kiirgusel läbida rohkem atmosfääri kui ekvaatoril. Samuti on valguse terava nurga tõttu poolustel kiirgushulk pinnaühiku kohta oluliselt väiksem. Nii on ekvaatori aastane kiirgushulk kokkuvõttes ca. 2 korda suurem kui poolustel . Maa viltuse pöörlemistelje tõttu esinevad suures osas maakerast aastaajad, mis muutuvad omavahel aina erinevamaks pooluste suunas. Nii on ekvaatoril päeva pikkus ca. 12h, poolusel aga esineb polaarpöev ja- öö. Laiuskraadist sõltub päikesekiirguse hulk, ööpäeva erinevused, aastaajad. 54. Kliimamuutused?
maapinnalt pilvedes 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud Muutub kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et soojuskiirguseks kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on 48% kiirgusest neeldub pinnases kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21
100% 18% neeldub kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et 27% peegeldub õhust ja pilvedelt atmosfääris kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on 4% peegeldub 3% neeldub kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, maapinnalt pilvedes polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Muutub
ultraviolettkiirgust. Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Passaadid - aastaringselt 25. 30. laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv püsiva suuna ja kiirusega niiske jahe
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine; ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitus 20.selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbalanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
85km ja edasi KÕRGUS (km) 17. SELGITAB JOONISE ABIL MAA KIIRGUSBILANSSI; Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on 24 täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
