• Vesinik seotakse NADPH2 -ks • Hapnik läheb rakust välja • Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium • Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas • Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH 2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) • Vajalik energia saadakse ATP-st Fotusünteesi tähtsus: • Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele • Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid • Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks • Fotosünteesil eralduv hapnik on tekitanud Maad kaitsva osoonikihi Glükolüüs: • Toimub tsütoplasmavõrgustikus • Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks • Eralduv vesinik seotakse NADH2 -te
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saada...
on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. ATP assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja. Mahutab 30 kJ energiat Assimilatsioon sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab energiat, tekivad vajalikud orgaanilised ained. Dissimilatsioon lagundamine, üks ainevahetuse osadest. (nt. glc lagundamine). Energia vabaneb ja tekivad jääkained (vesi, süsihappegaas). Valgud tekivad ribosoomides.
on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. ATP assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja. Mahutab 30 kJ energiat Assimilatsioon sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab energiat, tekivad vajalikud orgaanilised ained. Dissimilatsioon lagundamine, üks ainevahetuse osadest. (nt. glc lagundamine). Energia vabaneb ja tekivad jääkained (vesi, süsihappegaas). Valgud tekivad ribosoomides.
HAPNIK Laura Lepik Koeru 2017 Mis on hapnik? · Keemiliselt aktiivne mittemetall · Värvitu, lõhnata ja maitseta gaas · Sümbol on O · Maalkõige levinum keemiline element (enamasti õhus, maakoores, veekogudes) · Moodustab 21% õhu koostisest ruumala järgi · Õhus leiduv hapnik tekib peamiselt fotosünteesil · Peamine kasutusala: õhu rikastamine hapnikuga · Soodustab põlemist Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks · Kasutatakse igapäevaselt: hingamiseks, tööstuses, transpordis jne Hapniku ühendid · Moodustab peaaegu kõikide keemiliste elementidega oksiide
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis
alkeene. Kui ei oleks puuviljades oksüdeerumist, säiliksid puuviljad igavesti ja tänu sellele inimorganism ei suudaks neid vastu võtta. Väga oluline osa meie elus on taimedel ja taimedega toimuvatel protsessidel. Üks protsessidest on fotosüntees. Fotosüntees on inimese eluks vajalik, sest hapnik osaleb oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos). Kui ei oleks fotosünteesi, ei oleks sealt saadavat õhuhapniku, ning õhuhapniku on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. Glükoos on üks sahhariididest, mida leidub paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades. Ta tekib fotosünteesil ning on vähem magus kui tavaline suhkur. Glükoos on peamine organism energia allikas
süntees Fotosünteesi tähtsus: Põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil Hapniku tähtus: Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates osüdatsiooniprotsessides (hingamisel) Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja UV kiirguse eest Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie eigapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid selleta mõeldamatud Fotosünees Hingamine
Fotosünteesi tähtsus: Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud.
ainuomaseid orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes. 5
omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Termini "mükoriisa" ilmumine teadusmaailma Taime juurte ja seente kooselu avastati juba 19. sajandi keskel. Mõiste mükoriisa võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Albert Bernhard Frank. Mükoriisa tüübid Mükoriisadest on eristatavad kuus suuremat tüüpi: arbuskulaarne-, ekto-, erikoidne-,
ühenilt teisele seejuures eraldub soojus. (Sarapuu 2002). Taimed kasutavad päikeseenergiat et teha fotosünteesi käigus veest ja süsinikdioksiidist glükoosi, jääkproduktina tekib hapnik. (Varrak 2008). Hapniku aatomid lähevad samuti glükoosi molekuli. Vett on vaja vesinikioonide saamiseks, kuna neid kasutatakse samuti glükoosi sünteesimiseks. Hapnik fotosünteesiks tuleb vee molekulist, mitte otse õhust. Fotosünteesil kõrvalproduktina vabanev hapnik läheb aga atmosfääri ja seda kasutatakse hingamiseks. Fotosüntees on oluline kõigile organismidele, nii taimedele kui heterotroofidele, samuti biosfääri säilimisele. (Sarapuu 2002) Fotosünteesi klassikaline põhivõrrand on järgmine. CO2 + H2O CH2O + O2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus Fotosünteesi käigus moodustunud orgaanilised ühendid on energia- ja
Hapnik Koostas Loona Riin Kauge Molekulvalem O2 ehk hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Nimetused Keemiline - dihapnik Rahvapärane - Hapnik Füüsikalised omadused ● Gaasi olekus ● Värvitu (läbipaistev) ● Maitsetu ● Lõhnatu ● Tihedus on 1,1321kg/m3 Leidumine, saamine ja kasutamine ● Hapnik leidub õhus. ● Moodustab 21% Maa atmosfäärist. ● Hapniku toodavad taimed fotosünteesil. ● Kasutavad elavad organismid hingates. Planetuurne molekul mudel
Aine-ja energiavahetus Ainevahetus: 1) väliskeskkonnast vajalike ainete hankimine (nt. Toitumine, hingamine, fotosüntees) 2) keemilised protsessid organismis a) lõhustuminekeemilised elemendid lihtsamateksvabaneb energia b) sünteeslihtsamad ühendid keerulisemateksvaja energiat 3)jääkainete eritamine keskkonda (nt. hingamine, roojamine, higistamine) Energia toidust taimed teevad fotosünteesil ise toiduautotroofiv loomad peavad sööma heterotroofid Elund e organ- kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa ( nt. sagu, maks, kõhunääre) Elundkond- koosneb omavahel seotud organitest, mis töötavad ühise eesmärgi nimel (nt. seedeelundkond)
Joonis 3. Kemosüntees 1. Sulfaatijad bakterid 2. Rauabakterid 3. Nitrifitseerijad bakterid Vt. Vee mikrobioloogia loenguid Kemosünteesil on kaasaegses biosfääris piiratud tähtsus. Kemosünteesivaid baktereid leidub suuremal hulgal seal, kus anaeroobsed tingimused muutuvad aeroobseteks, sest oma elutegevuseks vajavad nad hapnikku ja ühendeid, mis tekivad orgaaniliste ainete aeroobsel lagunemisel. Primaarproduktsiooni määramise peamised meetodid 1. Fotosünteesil eraldunud hapniku hulga arvutamine - hapnikumeetod. 2. Fotosünteesil seotud süsihappegaasi hulga arvutamine radiosüsiniku meetod. 1. Hapniku meetod Kasutusele võtsid Gaarder & Gran, 1927. Mõõdetakse fotosünteesil ja hingamisel hapniku hulga muutust. Eksponeerimise aeg varieerub mõnest tunnist ööpäevani. Kolm pudelit: 1. hapniku algseisu fikseerimine (A) 2. Hele pudel (H) 3. Tume pudel (T). 2.1 Heledas pudelis toimub fotosüntees ja hingamine (respiratsioon).
(1p) *) Taimed säilitavad oma glükoosivarusid tärklisena juurtes, ribosoomides. -) Selgitage, kus toimub glükolüüs ning millised on selle protsessi lähtained ja lõpp-produktid? (2p) *) Toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Lähtaineteks:glükoos, 2ADP, 2NAD. *) Lõpp-produktiks: 2 piimviinamarihape't, 2 NADH2 & 2ATP. -) Mis on fotosünteesi tähtsus. (4p) *) 1. Ilma fotosünteesita ei oleks looduses toimuvad toiduahelad üldse võimalikud. *) 2. Fotosünteesil moodustuv glükoos on lähtaineks paljude anorgaaniliste ainete sünteesimisel. *) 3. Glükoos on organismi peamine energiaallikas. *) 4. Enamus meid ümbritsevast õhuhapnikust on moodustnud fotosünteesi tulemusena. -) Mis tähtsus on fotosünteesil eralduval hapnikul. (3p) *) 1. Osaleb enamikes oksüdatsiooniprotsessides. *) 2. Seotud Maad ümbritseva osooonikihiga. *) 3. Osaleb põlemisprotsessides. -) Tooge produtsentide, konsumentide ja destruentide kohta näiteid
Taimede tunnused · Taimede peamine erinevus loomadest on toitumine. Taimed fotosünteesivad, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. · Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel.
Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli
Leidumine Leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides. Maa atmosfääris on umbes 21% hapnikku ja seda tekib pidevalt juurde fotosünteesi käigus.Leidub ka ühendites nt: oksiidid, happed , alused, soolad aga ka paljudes orgaanilistes ühendites. Tähtsus Elusorganismid kasutavad õhust saadavat hapnikku oma elutegevusel.Elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele.Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). •Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. •Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. •Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja kar...
Eluslooduse tunnused 1. Rakuline ehitus. Rakk on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 2. Aine-ja energiavahetus. Ainevahetuse näideteks on toitumine,eritamine,hingamine,fotosüntees. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb loomsetel organismidel eluks tarvilik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks, see tähendab,et fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk
Fourth level Fifth level Tähtsus Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Ükski looduses esinev toiduahel ei püsi ilma fotosünteesita Glükoos on lähteaine, mis on vajalik mitmete orgaaniliste ainete sünteesiks Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil O osaleb põlemisel, hingamisel, osooni tekkimisel Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) Kasutatud kirjandus Http://et.wikipedia.org/wiki/Fotos%C3%BCntees http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/fotosuntee https:// sites.google.com/site/alorents/fotos%C3%BCntees http://www.slideshare.net/chryssy/fotosntees http://www.ebu.ee/tokko/16_FS.html AITÄH!
maailmameres ~4000 aastat ja Antarktise mandrijääl ~14000 aastat. Hapniku ringe Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O2) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid fotosünteesima. Fotosünteesi käigus lagundatakse vee molekule. Praegune atmosfääri hapnikusisaldus (20,95%) saabus umbes 220 miljonit aastat tagasi. Kuna fotosünteesil toodetakse rohkem hapnikku kui seda hingamisel kulub, siis ongi hapniku hulk aja jooksul suurenenud. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Süsiniku ja orgaanilise aine ringe •Süsinik on orgaanilise aine tunnuslik element ja on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Mulla süsiniku ringe on pidev liikumine atmosfäärsest õhu süsinikust mulla orgaaniliseks süsinikuks ja sellest tagasi atmosfääri.
Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
9. Mida sünteesitakse pimedusstaadiumis? Glükoosi molekule. 10. Millised tingimused kiirendavad fotosünteesi toimumist? Kõrge temperatuur, palju valgust, õhu suur CO2 kontsentratsioon.. 11. Millised tingimused aeglustavad fotosünteesi toimumist? Vähe valgust, liiga kõrge temperatuur, õhu vähene CO2 kontsentratsioon. 12. Milles seisneb fotosünteesi tähtsus. Pane kirja võimalikult palju erinevaid aspekte. a) Toitumisahelate toimimine b) Fotosünteesil moodustunud glükoos on lähteaine paljude orgaaniliste ainete sünteesiks c) Glükoos on enamikele organismidele põhiliseks energiaallikaks d) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesi teel
- Calvini tsükli otseseks väljundiks on 3-süsilikuline suhkur, mis on aluseks teistele algmolekulidele seega: - sisendiks on ATP, NADPH, CO2 - väljunditeks on C3H6O3 (2*C3H6O3 = glükoos); NADP, ATP ja fosfaatrühmad fotosünteesi tähtsus: - taimed toodavad enda tarbeks orgaanilist ainet. * kõik autotroofse organismi rakud ei ole fotosünteesivõimelised. * Calvini tsükli produktid on vaheproduktideks teiste orgaaniliste ühendite sünteesil. - Fotosünteesil vabanev hapnik on vajalik taimedele endale kui ka teistele aeroobsetele organismidele. - heterotroofsete organismide tarbitav orgaaniline aine on fotosünteesi produkt. - fotosünteesi käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. - fotosüntees on süsiniku ja hapniku aineringe aluseks. NB! TV II osa ülesanded, mis oleks kasulik ära teha : 4.1 (1-3, 5-6) / 4.2 (2-4) / 4.3 (1-3, 5-6, 8, 11- 12) / 4.4 (1, 3-5, 7-10, 13) / 4.5 (1-2) NB
1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades) Rasvmolekuli ehitus ja õli ja rasva võrdlus Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad)
1. Kriipsuta läbi vale variant Anaeroobne glükolüüs on kiirem/aeglasem kui aeroobne glükolüüs ATP-d toodetakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Süsivesikuid lagundatakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Süsinikdioksiidi seotakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Hapnikku kulutatakse mitokndrites/kloroplastides/mõlemas 2. Täida lunk sobiva sõnaga Organismidel on võimalik energiat saada Päikeselt valgusenergiaga, Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest. Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest. Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse päikeseenergia keemiliseks sidemete energiaks ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma, mis on omavahel seotud.. ...
ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane- selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused -kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri
Kuigi neelatud valgusenergiat kasutatakse peale sahhariidide biosünteesi ka paljudes muudes protsessides, kujutatakse fotosünteesi summaarses võrrandis lõpp-produktina tavaliselt sahhariidi – glükoosi: 6CO2+6h20C6H12O6+6O2. Fotosünteesi roll biosfääri energia- ja aineringes. Fotosüntees on ainus protsess, milles väljastpoolt biosfääri (Päikeselt) pärinev energia muundatakse elusorganismide ainevahetusprotsessides omastatavasse vormi – keemiliste ühendite energiaks. Fotosünteesil moodustunud orgaanilised ühendid on energia- ja süsinikuallikaks kõigile neile organismidele, kes ise valgusenergiat püüdma ja siduma ei ole võimelised. Fotosüntees on ainus looduslik protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. Hingamine 6.1. Mõiste, summaarne võrrand ja põhiülesanded. Hingamine on protsess, mille
Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja energiaallikana organismidel. 2. Mis tähtsus on vee fotooksüdatsioonil eralduval hapnikul? Seda kasutavad teised organismid oksüdatsiooniks. 3. Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat? Need saavad energiat kloroplaste sisalduvate rakkude poolt toodetud glükoosist. 4. Kuidas säilitab taim oma glükoosi tagavara? Taimed säilitavad oma glükoosi tagavarad tärklise näol. 5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus?
6. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa. 7. Risoom on ülasel, sinilillel, maikellukesel. 8. Lehepungades on varjul algeline vars lehealgmetega. 9. Pikaealistel taimedel on puitunud varred. 10. Juhtkimbud paiknevad põhikoes . 11. Puiduosa on tõusev vool, st. mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülespoole teistesse taimeorganitesse. Niineosa on laskuv vool, st. mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse. 12. Kambium koosneb algkoerakkudest. 13. Kambiumirakkude jagunemise tulemusena varred jämenevad. 14. Uinupung osa külgpungadest, mis arenevad edasi alles siis, kui osa võsust on hävinud. 15. Ronijuured aitavad hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal Tõmbejuured tõmbavad taime talvituva osa sügavamale mulda, kaitseb külma eest
Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O ...
süsihappegaasi. Hapnikusisaldus Toime organismile 14-16% tähelepanuvõime väheneb,pulss kiireneb 10-14% hingamish’ired,peapööritus,teadvuse kaotamine 6-7% südametegavus seiskub Süsihappegaas Tekib hingamisel , fossiilsete kütuste põlemisel,vulkaanipurskel Neelab soojuskirgust , mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri;osaleb fotosünteesil Veeaur H2O Tekib aurumisel aluspinnalt, hingamisel,vulkaanipurskel Neelab soojust,vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris,osaleb veeringes Osoon O3 Tekib päikesekirguse mõjul O2 ja N2O reageerimisel,kõige suurem kogus ekvaatori kohal. Neelab enamiku Päikeselt Maa atmosfääri jõudvast ultraviolettkiirgusest. Osooniaugud Hõredamad kohad osoonikihis.
ERINEVUSED hingamine fotosüntees lähteained glükoos ja O2 H2O ja CO2 saadused H2O ja CO2 glükoos ja O2 valgus ei vaja valgust vajab valgust koht mitokonder kloroplast SARNASUSED H2O ja ATP FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS - toodab hapniku!!! - esmased toiteallikad (energia , toodab sahhariide) - fotosünteesil tekkivad ühendid millest saab valmistada rasvu, süsivesikuid ja valke. - võimaldab osoonil tekkida - võimaldab põlemis reaktsioone
Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega 1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel
Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium pektiinainetega magneesiumpektaate, mis on olulised rakukestade struktuuri moodustamisel ja säilitamisel. Magneesium aktiveerib ka fosforüülimisprotsesse nii fotosünteesil kui ka hingamisreaktsioonides. Magneesium soodustab ka viljade kasvu. Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse. Magneesiumivaegus avaldub väliselt kloroosi näol, mille sümptomid on iseloomulikud ainult magneesiumipuudusele: lehed kahvatuvad, roheline värvus kaob ja asendub kollase, oranži või punakasvioletse värvusega, välja arvatud leheroodude ümbrus, kus roheline värv säilib.
Peenepulbriliste aktiivsöe puhul, millest on pressitud meditsiinis kasutatavad söetabletid, võib ühe grammi aktiivsöe pind ulatada mitmesaja ruutmeetrini. Süsinikringe Süsinikku on looduses lihtaine(peamiselt grafiit, tühisel määral teemante), ohtralt kaevandavate sütena (kivisüsi, antratsiit), õhus CO2-na, maapõues kaltsiumkarbonaadina(lubjakivi, kriit, marmor) ning orgaaniliste ühendite taim- ja loomorganismides. Süsinik ja tema ühendid on looduses pidevas ringes. Fotosünteesil seovad taimed õhust CO2 ja muudavad selle orgaanilisteks ühenditeks, millest ehitavad üles oma organismi. Fotosünteesil vabanev hapnik rikastab õhku. Taimse päritoluga aine on looduses miljonite aastate vältel muundunud aeglaselt turbaks ja lõpuks kivisöeks. Seejuures süsinikusisaldus kütuses kogu aeg suureneb. Taimede muundumist iseloomustab skeem: taimedturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit
Oska võrrelda hetero/autotroofe, aeroobset/anaeroobset glükoosi lagundamist, fotosünteesi ja raku hingamist.Tuua näiteid. HETERO- JA AEROOBNE JA FOTOSÜNTEES AUTOTROOFID ANAEROOBNE JA RAKU GLÜKOOSI HINGAMINE LAGUNDAMINE Erinevused Heterotroof Aeroobne toimub Fotosünteesil valmistab orgaanilist hapniku olemasolul, hapnikku toodetakse, ainet toidust, energia protsessi tulemusena raku hingamisel orgaanilisest ainest. saadakse ühest kasutatakse. Autotroof teeb glükolüüsimolekulist orgaanilist ainet kaks anorgaanilisest, püroviinamarihappe energia päikesest
Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks. Tselluloos on paberi tooraine. Tselluloosi kasutatakse metanooli tootmisel, lõhkeainete tootmisel, tselluloidi tootmisel, kunstsiidi tootmisel, elektriisolatsioon materjali tootmisel Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust. Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. 2
Biokeemia Süsivesikud (sahhariidid) Ühendid, mida saame vaadata süsiniku ja vee hüdraatidena (Cn(H2O) m. Kõik ei vasta sellele üldvalemile, sisuliselt valem olemust ei avalda. Nende jaotus: 1. Monosahhariidid monoosid- tervikmolekulidena, mille koostises on 3-7 C aatomit a) 3C - trioosid on fotosünteesi esmaproduktid b) 5C - pentoosid - riboos, desoksüriboos, nokleiinhapetes c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin ...
2) Glükoosist moodustub varutärklis, mugulates, sibulates, risoomides, maaalustes juurtes, rakukestas olev tselluloos. 3) Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest sünteesitakse lipiide, aminohappeid. 4) Eralduv hapnik on kloroplastidega rakkudes kohe kasutatav energia saamiseks. 5) Osa taime rakkudest toituvad heterotroofselt, see tähendab saavad glükoosi nendest rakkudest, kus toimub fotosüntees. Heterotroofidele (tavalistele organismidele): 1) Kannavad fotosünteesil salvestatud energiat ühelt organismilt teisele- toiduahel 2) Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad orgaaniliste ühendite järk-järgulisel oksüdatsioonil. 3) Hingamise käigus eraldub keskkonda süsihappegaas, mis seostatakse orgaaniliste ainete koostisse fotosünteesi käigus- sellega tagatakse süsinikuringe. 4) Taimed on loomadele elu- ja varjupaigaks 5) Tarvitavad hingamisel hapnikku Biosfäärile: 1) tagav süsiniku, hapniku ringe
Calvini tsükkel on seotud pimedusstaadiumiga. Glükoos on fotosünteesi põhieesmärk. FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina · Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii autotroofidele kui heterotroofidele · Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides · Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil HAPNIKU TÄHTSUS: · Osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (rakuhingamine) · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks (ekraan kaitseb meid ülemäärase kosmilise ja ultraviloet kiirguse eest) Fotosünteesilt saadav hapnik on vajalik põlemisprotsessides
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H...
see enamasti ATP molekulidesse. · ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. · ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest(adeniin), süsivesikust(riboos), 3 fosfaatrühmast. · Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat. · ATP moodustub glükolüüsil, fotosünteesil, hingamise käigus. GTP spetsiifiline makroergiline molekul (ka CTP, UTP). Nemad viivad läbi transkriptsiooniprotsessi, st RNA molekulide sünteesi. dATP, dGTP, dCTP ja dTTP on vajalikud DNA replikatsiooniks. Glükoosi lagundamine: (näide dissimilatsiooniprotsessist) See toimub kolmes etapis: 1. Glükolüüs 2. Tsitraaditsükli reaktsiooind (hingamine) 3. Hingamisahela reaktsioonid (hingamine)
Seepärast varuvad taimed toitaineid erilistesse kudedesse, et neid vajaduse korral tarvitada. Energiapuudusel saavad taimed juba valmistehtud toitainetest kasvamiseks vajalikku energiat. Taimedesse kogunenud energiat saab kasutada ka energia tootmisel kütusena. Kõige lihtsam kütus on küttepuud, mille põletamisel vabaneb energia. Kuid on ka palju energiarikkamaid kütuseid, mis kõik on tekkinud taimedest - süsi, põlevkivi jt. Kokkuvõtteks: Fotosünteesil kasutatakse valgusenergiat st FS toimub valguse käes; Toimumiseks on vajalik päikeseenergia. FS toimub taime rohelistes osades, st rakkudes, mis sisaldavad klorofülli; (kloroplaste pole kõigis taimerakkudes, vaid ainult taime rohelistes osades - lehtedes ja vartes. Taimelehe kattekudedes on kloroplaste vaid õhulõhede ümber). Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos) st taimed
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks
ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest. Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina. Hapnikud aatomid lisanduvad fotosünteesil süsihappegaasi koosseisus. Fosfor on pärist mullast ning omastatakse vees lahustunud fosfaatidena. Väävel saadakse samuti juurte kaudu mullast. Kaalium, magneesium ja kaltsium saadakse lahustunud ioonidena mullaveest. Mikroelemente Fe, Cl, Mn, Cu, B, Zn, Mo vajatakse väiksemates kogustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
