Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks
See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt karu. Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja kaslased.
Jämelihased Lamelihased Rinnna-, kõhu- ja vaagna õõs Suu õõs- Mokad- Esik(Suu) Hambad- Suulagi- eesmine- luuline - Tagumine- pehme Keel- Aitab suunata, maitsta toitu, inimestel rääkida Keeletipp- Keeletipp, Keelejuha, Keelepära Söögitoru- 3e kestaline, ülesandeks toitu juhtida Magu- Toidu ajutine säilitamine, lihljem ka lõhustamine Neel, hambad Paiknevad ala ja ülalõualuu külge Kiskjatel on relvadeks Hambad jagunevad: Peakroonilised hambad Lühikroonilised hambad Habad moodustavad hambakaare - lõikehambad - kihvad - Purihambad Lehmal habaid: piimahabaid: 20 Jäärhambaid: 32 Hobune: P: 28 J: 40-42 Siga: P: 28 J:44 ühe ja mitme kihilinemagu Erinevale toitumis- ja eluviisidest koduloomadel on võimalik eristada ühekabrilist magu ja mitme kabrilist magu
Elu jooksul õpitakse ka oma keha tundma. Sellele aitab kaasa käimine erinevates tantsu-ja võitluskunsti treeningutes, jõusaalis, jalgpallis jt. keha arendavates ning vaimu värskena hoidvates füüsilistes tegevustes. Mõnele isikule on antud looduse poolt anne ehk oskus, milles ta on teistest parem ning peab antud alal vähem pingutama. Nii nagu loomadel, nii ka inimestel on looduse poolt ellu kaasa antud instinktid, mida ei olegi vaja õppida. Nendeks on näiteks söömine, kiskjatel jahtimine, karjas olemine, sünnitamine jne. Inimkonna sooviks on laiendada oma teadmisi, et saada infot sellest, mis toimub meie ümber. Inimestel on läbi aegade olnud tungiv soov mõista seletamatuid nähtusi, uurida, kuhu lähevad hinged, filosofeerida elu mõtte üle ja saada teada muude salapäraste küsimuste vastuseid. Kuid mina arvan, et me ei saa kõigile küsimustele vastuseid, sest inimesed ei ole veel piisavalt targad, et oskaksid neid
Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõ...
aastal 2010 aga neid ei võetud tõsiselt, kuni esimese ˇˇulguva rebaseˇˇ küttimiseni, siis pandi üles rajakaamerad ja selgus et neid on veel vähemalt 2 (esimene eestis kätte saadud šaakal) ÖKOLOOGILINE MÕJU Ainult toitumisobjekte vaadeldes oleks tema kisklus järjekordne surve maaspesitsevatele lindudele, jänestele ja metskitsedele Kõigil kiskjatel on instinkt murda endast nõrgemaid gildi liikmeid vähendamaks võimalikku toidukonkurentsi. mitmes Ameerika uuringus leitud, et hundi arvukuse suurenedes väheneb koiottide arv ning koiottide arvukuse suurenedes väheneb rebaste arv. Nende suundumuste põhjus ei ole toidupuudus, vaid otsene kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus. Kui see nii
suurema osa päevast urus. Uru sissepääsu juurest võib sageli leida madala augukese, milles vombat päikeselistel hommikutel mõnuleb. Vombatid on eraklikud loomad, kuigi kaevanud mõnikord urge üksteise ligitusse, vahel on nende ehitised omavahel ühendatud. Kaks isendit kasutavad küll ühte ja sama urgu harva. Kui vombat mõni kiskja tagaajab, põgeneb ra urgu, jättes oma tagakeha sissepääsu tõkestama. Tema paksust nahast ja peaaegu olematust sabast on ka teravhambulistel kiskjatel raske kinni haarata. Eriti kui talle samal ajal jalgadega võimsaid lööke jagatakse. Üks periood, mil vombat oma erakuelust loobub, on in-naaeg, mis vältab aprillist juunini ajal, mil Austraalias on sügis. Vombat on monogaam. Pärast mitmenädalast tiinust sünnitab emane turvalises ja mugavas urus ühe poja. Sünnituse ajal on tegelikult poeg veel embrüo arengufaasis, ent tal on juba hästi arenenud esijäsemed. Tänu nendele onta suuteline ema kukrusse ronima. Kuus
tähtsus evolutsiooni tõendina? Homoloogilineorgan - anatoomiline ehitus on sarnane, aga funktsioon on erinev. See näitab, et üht tüüpi looma organ on muutnud vastavalt uuele arenenud organismile oma funktsiooni. Ehk on toimunud evolutsioon. 9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole? Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu. Silmahambad - kiskjatel jõhkraks purustamiseks. Piimanäärmed (meestel) - loomade seas on ka mehed imetanud. Kolmas silmalaug - mingites tingimustes kaitseb paremini silmi (nt liivatorm). Õndraluu - loomadel kasvas selle koha pealt saba. Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil. Karvkate - teistel loomadel on see soojahoidmiseesmärgiga. 10. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuuri, mis jäljendas algseid tingimusi Maal
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e. röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk) 25) Kes on Eesti tavalisemad kiskjad? Kes on nende tavalisemad saakloomad? Kiskja: Karu, Hunt, Rebane ja Ilves, tuhkur, nirk Saakloom: Jänes, metskits, lambad 26) Millist kasu toob kiskjatele saakloomade arvu kiire suurenemine? See tähendab, et kiskjad saavad rohkem süüa ja neil on suurem valik 27) Miks ei saa me kõiki röövloomi kiskjateks nimetada Kuna kiskjatel on iseloomalik kiskhammas 28) Võrdle konkurentsinähtust kutsikate ja potis kasvavate taimede puhul? (sarnasused, erinevused) Kui panna palju taimed potis kasvama siis potis jääb vähem ruumi, taimed peavad võitlema toitainete ja valguse pärast. Hiljem on näha, et ühed taimed kasvavad kiiremini ning teised jäävad maha. Lõpuks hakkavad tugevamad taimed õitsema, nõrgemad aga ei arene. Kutsikad: Ema loom toidab neid ühtlaselt , kuid kasvad üks suuremaks ja jõudsamalt kui
Sauropoodid on kuulsad selle poolest, et nad olid suurimad maismaaloomad, kes on meie planeedil kunagi elanud. Teropoodid olid enamasti kahejalgsed lihatoidulised dinosaurused. Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et siiski oma ajastul ellu jääda ja suuruse ja kaitseeelisega Prosauropoodide jahtimisega hakkama saada, arenesid Teropoodidel välja erakordselt tugevad tagumised jalad ja lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor. Suu rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest,
Igal sebral on isesugune muster. Oleksid nad kõik joonelised siis lõvid sööksid nad kohe ära. Nalju sebrast: Vöödid teevad sebra omapäraselt silmatorkavaks, mis sebra ta oleks kui vööte ei oleks Vöödid on üksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Kui sebral poleks väljapaistvaid must-valgeid vööte, näeks ta samamoodi välja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad Karjana moodustavad nad sellise tausta, et kiskjatel pole võimalik üksikut looma välja valida Maskeering rohus värvipimedate lõvide eest 12.Moodsatest varemetes võid leida sõjalennukite surnuaedasid, mahajäetud lõbustuspargid, sõjaväebaasid, mahajäetud majad, graffitid(majade ja varemete seintel). Neis on enamasti midagi kurba aga samas ka midagi lootusrikast. 16. 1) Mulle meeldib selle moodsa vareme kunsti juures suurustus, jääb mulje nagu oleks tegemist filmiga
keskkonnatingimused - Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed, kajalokatsioon ultraheliga nahkhiired, mürk saagi paralüseerimiseks rästik, kombineeritud jahipidamine ehk rollijaotus hundid, kiire rõhumuutusega saagi uimastamine tõugjas; varjevärvus, -poosid
12. Tundlikud perioodid. Osal liikidel esinevad tundlikud perioodid - osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg - osal suguküpsuse saabumise eelne aeg - osal (näit. metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid 13. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll saakobjektide ja kiskjate äratundmisvõime arengus. Sünnipäraselt väldivad väikesed loomad suuremaid vältima, sest need võivad olla ohtlikud. Katse- eksituse meetodil hakatakse vahet tegema kiskjatel. 14. Saagi ja kiskjate sünnijärgse tundmaõppimise erinevad viisid. Katse-eksituse meetod. Eelistuste omandamine teistelt liigikaaslastelt. 15. Sotsiaalsete sidemete areng. 16. Imprinting lindudel, selle tähtsus ja iseäralikud jooned. Vastkoorunud kanapoeg on valmis järgnema peaaegu mistahes suurele objektile, mida ta peale koorumist enda juures kogeb. Looduses tagab vermimine selle, et vastkoorunud linnupojad õpivad
ja tegevuse kohta, kuna need sisaldavad karvu, luid, sulgi, putukate kitiinkestade tükke, taimeosi, seedetraktist pärinevaid jäänuseid, nagu soolestiku rakke, surnud ja elusaid baktereid ning sapi värvainet. Imetajate väljaheidetel on sageli nii tugev hais, et neid märkab inimene varakult. Lõhnal on loomade jaoks oluline tähendus, iseloomustades nii liiki kui iga üksikut indiviidi. Rohusööjate väljaheited on sageli väikesed ja ümarad, kiskjatel aga vorstikujulised ning ühest otsast aheneva tipuga. Paljud imetajad jätavad oma väljaheited suvalisse kohta maastikul, teised aga järgivad kindlat skeemi. Paljud loomad märgistavad väljaheidetega oma territooriumi jättes need kõrgemale kännule või mättale, et tuul nende lõhna levitaks. Kui imetajad väljutavad väljaheiteid ja uriini eri aegadel ja eraldi, siis linnud väljutavad mõlemat enam-vähem üheaegselt. Lindude uriin on värvuselt peaaegu valge, püdel ja halvasti
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
Looduslik valik valib tunnuseid, mis aitavad isendil paremini ellu jääda ja valivateks teguriteks on nii abiootilised kui biootilised keskkonnatingimused- Näited: toidutaim muutub nii mürgiseks, et teda enam süüa ei saa), konkurents - mürgi valmistamine on energeetiliselt kulukas ja looduslik valik soosib neid isendeid, kes panustavad oma energia mujale, näiteks seemnete tootmiseks Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada. Vahel toimub olemasolevas populatsioonis tugev arvukuse langus. Peamisteks võimalikeks põhjusteks on epideemiad või looduskatastroofid. Need mõned isendid taastavad populatsiooni, kuid geenialleelide sagedused on teised sarnaselt asutajaefektiga. Sel juhul nimetatakse seda pudelikaelaefektiks. Lisaks geenialleelide sageduste muutumisele suureneb inbriidingu oht ja seega homosügootsus. 16. Autotroofid, nende roll looduses?
pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis).
Liustik erineva liikumiskiirusega. Liustikukeeled Rahuldab indiviidide liikumise vajadust ...erinevate paigaste vahel. Lämmastiku bioloogiline sidumine nõuab rohkelt energiat. Liustiku paksus mitu kilomeetrit Puudused: _ Looduses: Jää kündis vana reljeefi. Samas tõi moreeni. Aitavad levida haigustel, häiritustel ja kahjuritel, kiskjatel....sest _ Nitrifikatsioon: gaasiline N2 konverteeritakse bakterite kaasabil Jää raskuse alla maapind vajus. Muutus maismaa ja mere levik. sidusus suurendab levikuvõimalusi ammooniumlämmastikuks (NH3). Kogu senine elustik hävis.
Kuigi see sõnum langeb praktiliselt kokku mimikri sõnumiga, ei ole siin tegemist pettusega, vaid antud loom ongi ka tegelikult ohtlik, omades näiteks mürki süstivaid astlaid, mürgihambaid, mürginäärmeid või muid potentsiaalsele kiskjale ohtlikke atribuute. Näiteiks sobib tuua astlaga herilaste ärritavalt musta-kollasevöödilise keha, mürgise lepatriinu või puukonna silmatorkavalt erepunase värvuse või mürkmadude valju susina või lõgina. Saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel – Niisamuti nagu saakloomadel on kasulik jääda kiskja eest varjatuks, tasub ka saaki luuraval kiskjal ennast ohvrile mitte liiga vara reeta. Seepärast on ka kiskjatel saakloomade suhtes kasutusel terve arsenal krüptilisi signaale, nagu peidulisus ja maskeering. Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude hääletu jahilennu. Hulgaliselt on näiteid suurepärastest maskeeringutest kiskjatel:
Mõned ohtlikud loomad ei ole roomajad. S o P+ See on III figuuri süllogism. Kõik eelduste reeglid on täidetud. Vaatleme terminite reegleid. Süllogism ei ole kehtiv, sest esineb suurema termini (P) lubamatu laiendamine. Süllogismi ebakorrektsust näitavad ka III figuuri reeglid, mille järgi peab väiksem (teine) eeldus olema jaatav väide. 7.5. Lõvid on kiskjad, sest lõvidel on kihvad ja kiskjatel on kihvad. Esiteks tuleb leida järeldus. Pole raske taibata, et järeldus eelneb vahetult sõnale "sest", kuna sellele järgnev ju põhjendab eelnevat. Seega on järelduseks väide: [Kõik] lõvid on kiskjad. See on üldjaatav otsustus S+aP; kusjuures lõvid on S ja kiskjad on P. Suurem eeldus peab olema otsustus: [kõikidel] kiskjatel on kihvad ja väiksem eeldus on [kõikidel] lõvidel on kihvad. (Kesktermini "kihvad" võib vajadusel lahti kirjutada kujul "kihvu omavad loomad".)
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
pikk, sale , pikkade jalgade ja kitsaste puusadega. Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster ( 1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates on areng läinud homo erectuse suunas) . Jaava saarelt leiti ka tööriistu , kuid pakuti välja , et nad kasut bambusest tööriistu . Homo ergasteride ja Homo erectuste juures on selgeid märke , et nad on toitunud lihast. Homo erectused ilmselt jahti ei pidanud ,lasid kiskjatel toitu hankida ja siis ajasid kiskja massiga minema. On ka pakutud , et suurem lihatarbimine võis kaasa tuua aju arengut . Homo erectused kasutasid ka tuld , mis viitab võimalusele , et nad küpsetasid liha ja , et nad küpsetasid ka mugulaid . See on küll aga vaid teooria. Nariokotome poisi luustiku alusel võib väita, et nad ei rääkinud. Suhtlesid ilmselt küll , kuid klassikaline inimkõne oli tundmatu. Homo erectused on siisk I Aafrikas kujunenud , kuid suhteliselt varakult laiali
mõjutavad seeläbi infiltratsiooni. Mullapooride kuju, suurus ja paiknemine kujundavad veevaru mullas. Palju räägitakse, kuid seni pole andmeid vee koguste kohta, mis säilitatakse mullas selgrootute tegevuse tagajärjena. Kõik mullaelugrupid mõjutavad vee liikumist mullas ja tema omadusi, olulisemad on mulla mikrobiokooslus ja vihmaussid. Tähtis regulatiivne roll on mulla mikro- ja mesofaunal ning selgrootutel kiskjatel. Mullaelutsiku osa toitaineteringes: Osalevad pea kõik mullaelustikurühmad Mulla mikrobiokooslus viib läbi peamisi lagunemisprotsesse Selgrootud on tähtsad toitainete ringete reguleerijad. Peamiselt varise peenestamine. Hästi tuntakse elustiku mõju C ja N ringele, vähem teistele ringetele. Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist veekogudesse.
Polüsüllogismid liigitatakse progressiivseteks ja regressiivseteks. Progressiivne polüsüllogism- See järeldatakse üldreeglitelt üksikfakti poole. Eelneva süllogismi järeldu on järgneva süllogismi suur eeldus. Kõigil selgroogsetel on punane veri. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõigil imetajatel on punane veri Kõik kiskjad on imetajad Kõigil kiskjatel on punane veri Tiigrid on kiskjad Tiigritel on punane veri Regressiivne polüsüllogism- Selles järeldatakse üksikfaktidelt üldreeglite poole. Eelneva süllogismi järeldus on järgneva süllogismi väike eeldus. Jupiter on planeet. Kesktermin= planeet Planeedid on taevakehad. Väike eeldus – Jupiter Jupiter on taevakeha. Suur eeldus – taevakeha Kõigil taevakehadel on mass.
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
8.LOOMADE KOMMUNIKATSIOON. Suhtluse kasu ja hind, displeide äratasuvus. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks suhtlejale kasu, kui sellel on oma hind. Silmatorkavad displeid hirmutavad rivaali aga meelitavad ligi kiskjaid. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjatele suunatud signaalide põhitüübid saakloomadel, nende põhierinevused, näiteid. Saakoomadele suunatud signaalid kiskjatel, näiteid. Liikidevaheline suhtlus toimub kiskjate ja saakloomade vahel. Kiskjatele suunatud signaalid: 1)petmine a)krüptilisus - peidulisus (“siin ei ole kedagi”). Loom tegutseb varjatult, väldib häälitsemist, müra, oma lõhnu jms, n: paljud loomad toituvad vaid pimeduse, põõsaste, paksu rohu vms. varjus. b)maskeering – putukas oksa moodi, värvus sulandub, ei paista silma c)tähelepanu kõrvalejuhtimine, n: paljud linnud teesklevad vigast, et pesa kaitsta. d) Mimikri
Eesti imetajate nimestikku kuulub 65 liiki. Võrreldes teiste Euroopa N % N % Kokku riikidega läheb siin hästi kiskjatel huntidel, ilvestel, saarmastel ja I 19 1299 97 45 3 1344 719 karudel.
pole hädavajalik. Koostame valemi: Murdjatel on kihvad. P+aM– Hundil on kihvad. S+aM– Hunt on murdja. S+aP– See on II figuuri süllogism. Ühtegi eelduste reeglit pole rikutud. Kuid süllogism ei ole kehtiv, sest kesktermin (M) peab esinema vähemalt ühes eelduses täies mahus. (II figuuri puhul peab olema üks eeldus eitav.) Ü6.1. Analüüsige liitlause kujul esitatud süllogisme. 6.1.1. Lõvid on kiskjad, sest lõvidel on kihvad ja kiskjatel on kihvad. 6.1.2. Mõnedel loomadel on kihvad, sest lõvid on loomad ja lõvidel on kihvad. 6.1.3. Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad. 6.1.4. Mõned araablased ei ole fanaatikud, sest mõned araablased ei ole natsionalistid ja kõik natsionalistid on fanaatikud. Tüüpülesanne 6.3: lühendatud süllogism koosneb eeldustest. Puudub lõppjäreldus. Analüüsida süllogismi. Tuletada järeldus.
P+aM Hundil on kihvad. S+aM Hunt on murdja. S+aP See on II figuuri süllogism. Ühtegi eelduste reeglit pole rikutud. Kuid süllogism ei ole kehtiv, sest kesktermin (M) peab esinema vähemalt ühes eelduses täies mahus. (II figuuri puhul peab olema üks eeldus eitav.) Ü6.1. Analüüsige liitlause kujul esitatud süllogisme. 6.1.1. Lõvid on kiskjad, sest lõvidel on kihvad ja kiskjatel on kihvad. 6.1.2. Mõnedel loomadel on kihvad, sest lõvid on loomad ja lõvidel on kihvad. 6.1.3. Ükski kass ei haugu, sest kassid ei ole koerad ja koerad hauguvad. 6.1.4. Mõned araablased ei ole fanaatikud, sest mõned araablased ei ole natsionalistid ja kõik natsionalistid on fanaatikud. Tüüpülesanne 6.3: lühendatud süllogism koosneb eeldustest. Puudub lõppjäreldus. Analüüsida süllogismi. Tuletada järeldus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
