- vesiniku oksüdeerijad - esimesed organismid bakterite nimetused: - bacterium - pulk - margarita - pärl - thio väävel - spirillum spiraal - metane metaan - thermo - kuumus - autotrophicum autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles) - rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad bakterid: - mükoplasma ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju
ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 μm (mikromeetrit) ja pikkus 4 μm. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub
ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 m (mikromeetrit) ja pikkus 4 m. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub
(endoplasmaatiline retiikulum), mitokondrite mitmekihilised membraanid) võisid tekkida rakumembraani sissesopistumise teel. Mitokonder tekkis ilmselt endosümbioosi teel (bakter+aeroobne bakter) nagu ka viburid (bakter+spiroheet) ja kloroplastid (bakter+tsüanobakter). Mitokondrite ja kloroplastide päritolu. -''- Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) .
Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Seotud veega täidetud poorsus- Liikumatu-, raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus- Aeratsioonipoorsus-on mulla õhumahutavus. Eripind-Eripinna all mõistetakse 1g kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Eripinnaindeks- Veepotentsiaal-mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia puhta veega võrrelduna. Isel. vee omadust liikuda kas osmoosi, gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav Füüsikaliselt seotud vesi-näiteks kilevesi. Taimedele raskesti omastatav
Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne
Leeliseline- suurem 7,2 st Happesus- tuleneb mullas kulgevatest protsessidest ja geneesist. Jaguneb: Aktiivne (vesinikioonid) ja potentsiaalne (neeldunud H ja Al ioonid) Mõju taimedele ja mikroorganismidele: äärmused on kahjulikud, igal isendil kindlad eelistused. Mõjutab enamasti toiteelementide kättesaadavust. 5) Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga
Töö nr 5A Poorse materjali eripinna määramine Juhendaja: Töö teostaja: Töö ülesanne: Määrata poorse materjali eripind seadme Quantasorb abil. Töö käik 1)Kaalusin 0.048 g uuritavat süsinikmaterjali(K835) He rõhk oli 160 kPa ning N2 rõhk 170kPa 2) Adsorptsiooni isotermi mõõtmiseks oli vaja määrata adsorbeerunud gaasi (N2) hulk vastaval gaa t(N2) t(N2)+t(He) p/po 87 24 0.275862 91 24 0.263736
· Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46% · moreen 25-40% · savi 50% (34-60%) · turvas 60-80% 2. Pinnase veeläbilaskvus · Veeläbilaskvus on pinnase omadus lasta vett läbi. · Veeläbilaskvus sõltub eelkõige pinnase poorsusest (seda mõjutavad ka pinnaseosakeste kuju ja teised välised tegurid).
% heina tolm 17,0 8,19 33,0 55,4 turba tolm 65,0 16,5 7,8 17,6 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid Dispersiooniastme alanedes alumine süttimiskontsentratsiooni piir tõuseb. fraktsiooni optimaalne minimaalne aine koostis eripind, kontsentrats süttimisener 5 ( a · 10 ) , m 2 m /kg ioon, 3 kg/m gia, mJ
Suurem surve- ja paindetugevus võib olla tingitud sellest, et on kasutatud erineva osistega liivasid, mille juures tsement suudab täita liivade vahel olevad tühikud 1.9. Kordamisküsimused 1. Milleks on vajalik sõelkõvera koostamine? Kuna liivade sõelkõver annab hea ülevaate liiva terastikulise koostise kohta, mille alusel liivad betooni täitematerjali valitakse, st et peeneid osiseid ei tohi olla liiga palju kuna peenliivade eripind on suurem, seega suurendab see see tsemendi kulu. Graafikult on hea võrrelda katsetatud liiva standardis ette antud liivaga. Heas liivas peaks olema peentosist läbimõõduga 0...0,25 mm 10 ... 30 %, põhiosa liivast peaks koosnema ca' 2 mm läbimõõduga teradest. 2. Millised nõuded esitatakse liivadele, mida kasutatakse betoonisegus? Betooni lisandina kasutamisel ei tohi liiv sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid
Suur ümar bakter (d=100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Rakus on suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Mükoplasma bakterid on ühed väiksemad. Kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude d=0,1-0,15 µm. Valgusmikroskoobis ei ole hästi nähtavad, elektronmikroskoobis küll. Nanobakterid suurus on 0,05-0,2 µm (50-200nm). 10x väiksemad tavalistest bakteritest. 14. Eripind Pindala ja ruumala suhe. Mida väiksem on rakk seda suurem on tema eripind. Suur eripind võimaldab kiiret metabolismi keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda (nt. Thiomargarita). Eripind sõltub
(1924) · Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946) · Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. · Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. · Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. · Endel Kitse mulla eripind Mulla koostis: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25% Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste
Savistumiseks on väga soodne parasniiske mereline kliima, ka lähistroopiline kliima. 4. pH neutraalne või selle lähedane võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra: ls1 ls2 erinevus võib olla ka sama astme piires Lessiveerumine e. lessivaaz ls3 ls1 savi 20- 30%
ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis kolloiddispersne ei sadestu näeb vajab ultrafiltreerimist, ultamikrosk. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk
struktuuriga mullad kleepuvad vähem kui üksikteralised mullad. Pundumine e paisumine – mulla omadus niiskumisel mahult suureneda Kahanemine e kokkutõmbumine – omadus kuivamisel kokku tõmbuda 25. Mulla kleepuvuse, sidususe, eriveotakistuse, mahumuutuste sõltuvus mulla hüdrofüüsikalistest omadustest. Kõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. Muld pudeneb harimisel kõige paremini, kui mullaosakeste vaheline side on nõrgim, mis igal mullal avaldub teatud kindla veesisalduse juures. Veesisalduse suurenedes omandavad saviosakesed kolloidlahuse omadused, kus tahked
20. Bakterite suurus. Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5- 3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. 21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei
• Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - võetakse taimede veega varustatuse seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. On dünaamiline näitaja, mis sõltub otseselt mulla veesisaldusest. 36. eripind - massi - või ruumalaühiku mulla tahkete osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites. 37. eripinnaindeks - 38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40. füüsikaliselt seotud vesi - hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41
CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2O + CO2 Kaltsiumsulfaat lahustab enam vees kui kaltsiumkarbonaat : Kdiss(CaSO4)=9.10-6 Kdiss(CaCO3)=5,1.10-9 Kdiss(CaSO4) = (Ca2+)aq(SO42-)aq/ (CaSO4)t SAVI Kaoliini keemiline valem Al2O3.2SiO2.2H2O = Al2Si2O5(OH)4 Savi on kihilise ehitusega (kile) Savi kuulub sekundaarsete mineraalide hulka. Savi koosneb pisi-osakestest (Ø < 2 m), suur eripind 200-800 m2/g Savi seob ioone, mis taimede toiduks vajalik. Savi pinnal toimub ioonvahetus. Vesi liitub saviga vesiniksideme abil ja pindmiseks jääb HO-rühm, viimases võib K+ asendada H+ ja vastupidi. savi-OH + K+ = savi-OK + H+ Amfoteersed keemilised elemendid Al, Zn, Cr, Sn (üldistatult M) on amfoteersed M(OH)3 alus, H3 MO3 hape H--O -- M -- O -- H O
Eeltuumsed ja tuumaga. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleem ja selle lahendamine. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel
occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne
maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1.OKSÜDATIIVSED -1)tekitatakse kiu pinnal happelisi funksionaalseid rühmi(-COOH,-OH) 2) Kiudu töödeldakse *gaasiga(õhk, O2, O3 või CO2 jne); *vedelikuga (HNO3 lahus; Na-kloraadi lahus jne) 2.MITTEOKSÜDATIIVSED- variant 1: vahevaik- kiu pind kaetakse polümeer kelmega, mis oma funktsionaalsete rühmadega suudab reageerida maatriksvaiguga(nt stüreen, polüamiid)
Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter. 1/1000 mm= µm Eripind- pindala ja ruumala suhe Bakterid toituvad osmootselt- kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Toitained jõuavad rakku kas difusiooniga või rakumembraanis paiknevate transporterite vahendusel. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Ka on väikesed organismid väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga ja reageerivad kohe adekvaatselt selle muutustele. Eripind sõltub ka raku kujust. On kujusid, mis võimaldavad väga suurt eripinda- eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. Sisaldised rakus (nitraadivakuoolid, väävliterad) suurendavad eripinda ja vähendavad tsütoplasma aktiivruumala. Thiomargarita sees on väga suur nitraadivakuooli, kasutab nitraati hingamiseks
müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n.t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp. g)koostis: kas elementide või ainete sisaldus, lisandainete sisaldused h) mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. 6) Aatom-keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil omadused. Elektron- negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul-lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil omadused. Ioon-elektriliselt laetud osake,mis tekib siis, kui
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan
Liitained jagunevad org. ja anor. aineteks. Ainet nimet. puhtaks, kui ta sisalda lisandina teisi aineid (puhas aine on 99,999%-ne). Materjal on aine, mille töötlemisel ei toimu keemilise reaktsioone ja muutusi. Homogeenses segus on keemiline koostis ja struktuur igas ruumiosas ühesugune (õhk, lahused). Heterogeenne segu koosneb kahest erinevas homogeensest osast, koostis ja struktuur on selles segus ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab eripind. Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirusf) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast 4. Aine valem –l. Keem.reakt
· · Näiteks: · Bacillus- pulgake ( ladina keeles ) · Bacterium- pulgake ( kreeka keeles ) · (Bacterium coli- soolekepike) · · Soovitatavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne. kohta. · · · · · · · · · · · · · · · · Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. · Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. · Kerakujulistel bakteritel on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. · · · · · Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: · Morfoloogilised (ehituslikud) · Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud ) · Biokeemilised · Ökoloogilised
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja
saab paksendada temperatuuritõstmisega mikroelektroonikas tehakse kontrollitud paksud oksiidikihid Si peale. Puhas räni on HF suhtes interntne, aga oksiid lagundatakse kiiresti. Seetõttu räni pinda puhastatakse HF-ga. Ränidioksiidi eripinda üritatakse suurendada, väiksematel osakestel suurem eripind. Miks vaja? Kuna suhteliselt intertne keemiliselt aga seob enda pinnale vett teatud määral võimalik kasutada kuivatusainena, lisandina ka teatud pulbrites, kus korjab pulbrist vet vähemaks ja vähendab selle pulbri tükkiminekut. Kuidas eripinda määratakse? veeauru sidumise järgi saab arvutada
erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad.
2 E ripind, m 20 15 10 5 0 0 2 4Jahvatusaeg, 6 tundi8 10 12 Joon. 4. TiC ja Ti+C pulbri eripind jahvatamisel attritoris (n=800 p/min, k:s=5:1). . 15 2.1.3. Kroomkarbiidi pulbri valmistamine Kroomkarbiidi pulbreid on samuti võimalik valmistada erinevate meetoditega. Kroomi pulbri saamiseks traditsioonilisel meetodil taandatakse kroomoksüüdi (Cr2O3) pulbrit kaltsium hüdroksiidiga (CaO) ja seejärel saadud kroomi pulber segatakse
Suurem paisuvus on kõrge huumuse-sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 Mullavesi · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel
VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega b) Mittekapilaarne poorsus- üldpoorsuse ülejäänud osa. Poorid täidetud õhuga. 31. Mulla eripind. … 1 g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind m2 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. 1) Plastilisus- väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda välise jõu lakkamist. Omane niiskele mullale 2) Kleepuvus- mulla omadus mitmetele esemetele kleepuda, vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt 3) Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mulla massi
7 Joonis 3. Tüdrukud mõõdavad rahnu. 8 Tabel 2. Schmidti haamriga mõõdetud tulemused. Kivimi kuju hindamine L=1,57 B=1,03 9 H=0,71 3*1.03=3,09>L 3*0,71= 2,13 > B Sellest saab järeldada, et kivi on tahukas ja pikergune, sest tema kujutegur jääb 1,7…5,2 vahele ja eripind on 4,5…6,8 vahel. T=1,57 / (1,03 * 0,71) ^ 0,5= 1,83 33 rõhtsiht 200 nurk auguga 14 180 joon üle kivi 58 330 järsk sein 27 270 joon risti Mõõtmistulemused on saadud mäekompassiga mõõtes, kasutades parema käe reeglit. Kivimi maht: Umbkaudne 1,148141 m^3. kui mitte arvestada kivi ebakorrapärasust ja käsitleda kivi kui risttahukat. Kahjuks pean tõdema, et ülesanne oli keeruline ning me ei suutnud tuvastada
Pressformerilt suunatakse tihendatud kiuvaip kuivatussilindritele. Helveskuivatuse tehnoloogia kasutamisel tihendatakse kiuvaip tavaliselt kõrgsurvepressis ja suunatakse seejärel purustisse. Purustist väljunud massitükid liiguvad pneumotranspordiga helvestisse, kus moodustuvad väga väikesed massiosakesed (kiud, kiukimbud). Helvesti töö efektiivsusest sõltub oluliselt kuivatuskvaliteet, kuivatusseadme tootlikkus ja kuivatusprotsessi ökonoomsus. Mida suurem on massiosakeste eripind, seda efektiivsemalt kuivatus kulgeb. Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inzektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1. astme kuivatustorni. Värsket kuuma õhku antakse tavaliselt 2. astme kuivatustorni, millest väljuvat töötanud õhku kuumutatakse uuesti ja suunatakse kuivatuse 1. astmesse. See võimaldab vähendada õhukulu miinimumini, hoida kokku soojust ja vähendada tolmu emissiooni
Hüdrolüütiline happesus väljendab mulla kogu happesust ning esineb kõigis muldades, mille pH on alla 8,2 ning tema kaudu arvutatakse lubjatarve mullas. Asendushappesus esineb muldades, mille pH on alla 5,6 ning on põhjustatud liikuvast alumiiniumist. Asendushappesus tuleb lupjamisega kõrvaldada, kuna see ei lase taimedel normaalselt toituda ja vett saada. Füüsikalistest omadustest on tähtsamad mulla lasuvustihedus, poorsus ja eripind. Üldpoorsus näitab mullas olevate pooride summat protsentides mulla üldmahust, iseloomustab vee ja õhu liikumise tingimusi mullas. Eripind on tähtsaim omadus. See iseloomustab ühe grammi mullamassi osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites ning on seotud mulla lõimise ja huumusesisaldusega. Füüsikalis-mehaanilistest omadustest (sidusus, plastilisus, pundumine) sõltub mulla sobivus harimiseks ning mullaharimise ja maaparanduse tehnoloogia.
küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välist jõudu. Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. 4.7.3.5.Portlandtsemendile esitatavad nõuded (Physical, chemical and mechanical requirements) · Absoluutne tihedus (density) e· Tugevus (strength) · Tardumisajad (setting time) · Mahu muutumise ühtlust (soundness). · Nõuded keemilisele koostisele Tsemendi eripind ja jahvatuspeenus (specific surface, fineness). · Tsemendi standardkonsistents (standard consistence) Eksotermia (heat of hydration). · Paisumine (expansion) Korrosioonikindlus (Durability) Külmakindlus (freezing resistance) 4.7.3.6.Portlandtsemendi eriliigid Tsemente jaotatakse EN 197 [9] põhjal kas koostise järgi: · Portlandtsemendid 95% klinkrit ja looduslik kips tähis CEM I · Portlandsegu- (CEM II), portlandräbu-, portlandputsolaan-, portlandlendtuhkportlandpõlevkivi-,
See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga 38. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest. 39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes
Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.) MEHHAANIKA Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest
· lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad
· lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad
Selleks ongi aerotankid. Kui aerotank on vett täis, meenutab ta veidi mullivanni. Õhustusseadmed: Ülesanneteks on hapniku viimine vette (see on kallis töö, sest kulub palju elektrit õhu viimiseks vette) ja reovee segamine (ei tohi tekkida surnud tsoone kohti, kus pole hapnikku). Mulli suuruse järgi liigitatakse: Peenmullõhustus 2-3mm läbimõõduga (suurpuhastid) Keskmullõhustus 3-5mm (väikepuhastites) Jämemullõhustus üle 5mm Mida väiksem mull, seda suurem eripind ja mida suurem eripind, seda rohkem saab vette hapnikku lahustuda. Hapnik on väga oluline,et see sinna vette satuks!! Mida väiksem mull, seda parem. Õhustusseadmed jagunevad: 1. mehaanilised mingi seadme abil pritsitakse vette hapnikku v pumbatakse see sinna. (trummelaeraator, celpox-aeraator, jugaõhusti) 2. pneumaatilised (taldrikaeraator, toruaeraator, plaataerator) Toiduahel bioloogilises puhastuses alguses kasvab kõige kiiremini bakterite arv. Lõpuks söövad kõik kõiki
Pildil on väikesed roosad kolooniad kõrge soolasisaldusega agaroossöötmel Haloquadratumi omad (tüvi HBSQ001). Hästi sobis selektiivseks C-allikaks Na-püruvaat. · Aastal 2006 sekveneeriti genoom. Genoom kodeerib üht imetajate mutsiinile sarnast väga suurt valku halomutsiini, mis peaks raku pinnal vett siduma ja kaitsma kuivamise eest ülisoolases keskkonnas. · NB! Rakul tohutusuur eripind! · Rakud on õhukese lameda karbi kujulised, sisaldavad gaasivakuoole. Võivad olla suhteliselt suured, siis on nad mikroskoobis näha "kokkumurtuna" ehk voltides. Normaalse suurusega rakk (5 x 5 mikromeetrit) näidatud noolega; B (gaasipõieke). Fotosünteesib bakterirodopsiiniga päikesepatarei. Euryarchaeota: halofiilid · Isoleeriti esmalt soolasest soodajärvest Keeniast
·Mahupüsivus omadus säilitada ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu. Mahumuutust põhjustavad: to-, niiskuse muutus ja füüsikalis-keemilised protsessid. ·Peensus pulbrilise materjali peensust isel. terade jaotumisega suuruse järgi. Terastikulist koostist isel. eripinna järgi Terastikuline koostis - materjal ei tohi sisaldada enam kui x% terakesi, mis läbivad sõelda avaga y. Eripind pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Peenestuskoefitsient i = osakeste kesk. suurus enne peenestamist / peale peenestamist). Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika arvestab gaaside adsorbtsioonipinna suurenemisega peenendamisastme suurenemisel, eripinda määratakse ka sedimentatsiooni kiiruse järgi. Mehaanilised: isel
0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind 33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 34. Mullavee liigid Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles.
suureneb ligikaudu 9 % Ühendatud pooride tõttu surutakse paisunud jää ja vesi muldes ja liikuse koormuse allapoole ja pinnase paisumist. Külmakerkeline pinnas. Külmakerkeline pinnas on külma ja kapillartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht veesisalduses suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab seetõttu kõndevõime. Külmakerge on alati seotud vee olemasoluga pinnases. Kõige külmakerkeohtlikumad on möllpinnased. Mille terade eripind on väga suur ja neis on piisavalt poore vee kapilaartõusuks ja aur liikumiseks. Külmaohtlike pinnaste parandamine. Külmakekeohututest pinnastest muldkehad on väga kindlad, kuid sageli kallid, mistõttu võib osutada vajalikuk kohalike külmaohtlike pinnaste parandamine. Kasutatakse pinnaste, mehaaniist, terminist, keemilist satabiliseerimist. Mille tulemusel muutub pinnase tugevus ja ka ilmastikukindlus. Meetod Sovivad Pinnaste Mõju Mäju
oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Muu kujuga baktereid Haloarcula quadrata Ruudukujulised bakterid Haloarcula avastati soolasest veest Egiptuses.Rakud sisaldavad gaasivakuoole. Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind! Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu Mikrobioloogia pinnaga vastu valgusenergiat, I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina et selle arvel Alamäe ATPd sünteesida. Päikesepatarei! Muu kujuga baktereid Ruudukujulised bakterid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid
betoon valmistatakse parema töödeldavusega. Plastifikaatori doseering on tavaliselt 0,2-0,5% tsemendi kaalust. Suuremate doseeringute kasutamist piiravad üha rohkem ilmnema hakkavad negatiivsed kõrvalefektid. Betoonisegu veevajadus väheneb lisandi doseeringu suurenemisel. Lisandi mõju ulatus võib sõltuda paljudest faktoritest, nagu aluminaatide ja leeliste sisaldus tsemendis, tsemendi eripind ning tsemendi koostises tardumisaegade reguleerimiseks kasutatud sulfaatide liik. Seetõttu võib ühe ja sama lisandi tõhusus erinevate tsementide korral olla erinev. Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest. (See kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab tema mõjusust nii plastifikaatori kui veevajadust vähendava lisandina. Sellega võib aga
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne ko...
Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. 28. Mulla poorsus. Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ja mittekapillaarsed poorid 29. Mulla eripind. 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes 30. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
