Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"drosera" - 15 õppematerjali

drosera - Üks vanemaid läkaköha aineid.
Drosera

Kasutaja: Drosera

Faile: 0
thumbnail
11
doc

Haigused

o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum ­ Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum ­ tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu...

Meditsiiniteadus
27 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES...

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Ladinakeesete umbrohtude õppimiseks

Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea ­ raudrohi Acorus ­ kalmus Aegopodium ­ naat Alchemilla ­ kortsleht Anthemis ­ karikakar Anemone ­ ülane Bellis ­ kirikakar Caltha ­ varsakabi Campanula ­ kellukas Carex ­ tarn Centaurea ­ jumikas Convallaria ­ maikelluke Dianthus ­ nelk Drosera ­ huulhein Dryopteris ­ sõnajalg Elodea ­ vesikatk Eguisetum - osi Filipendula ­ angervaks Geranium ­ kurereha Hepatica ­ sinilill Heracleum ­ karuputk Hypericium ­ naistepuna Iris ­ võhumõõk Lamium ­ iminõges Lathyrus ­ seahernes Leontodon ­ seanupp Leucanthemnum ­ härjasilm Lycopodium ­ kold Lycopsis ­ karukeel Lysimachia ­ metsvits Matricaria ­ kummel Myosotis ­ lõosilm Nymphaea ­ vesiroos...

Botaanika
14 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

· roosõieliste sugukonda kuuluv · 10-20 cm · õied on valged ja ühekaupa varre otsas · mesikollase värvusega, mee maitsega · õitseb mai lõpus juuni alguses · vili valmib juuli keskel ÜMARLEHELINE HUULHEIN Drosera rotundifolia · putukapüüdja · kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda huulhein · mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse õisikuvarvaga · taim on kohastunud kasvamiseks turbasamblavaibal · laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis, kuid väikesearvulise esinemise ja raskete kogumistingimuste tõttu pole laiemalt kasutatud · lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati ka vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

RABA-kõrgsoo

Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab...

Rohttaimed
18 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark...

Keskkonnakaitse
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

TTÜ Botaanikaaed, referaat

liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis...

Taimekasvatus
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Huulhein

Istuvad näärmed resorbeerivad need toitained ning kasutavad neid taime kasvamiseks.Kogu püügilehe liikuvus on liigiti erinev. Huulheina perekonnas on arvukalt lehekujusid, mis võivad olla väga erinevad. Lehed võivad olla leherootsuga või ilma. Kõige ebatavalisem (väga haruline) kuju on kaheldamatult liigi Drosera binata lehel. Õied,viljad ja seemned: Huulheina õied asetsevad, nagu peaaegu kõikidel putuktoidulistel taimedel, väga pikkadel õisikutel taime kohal, et lehed võimalikke tolmeldajaid putukaid kinni ei püüaks. Õied avanevad ükshaaval. Õitsemise aeg on enamasti lühike. Õie avanemise määrab eelkõige päikesekiirguse intensiivsus. Õisikud on heliotroopsed: nad pöörduvad päikese suunas. Radiaalsümmeetrilised õied on alati lihtsad, mõlemasoolised ja viietised. Erandiks on...

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
21
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

- sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet) Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku, näärmevedelik „seedib“ putuka ära Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Kolm perekonda: Huulhein – Drosera Aldrovanda - Aldrovanda Kärbsepüünis - Dionaea Sugukond kanntaimelised – Nepenthaceae lihatoidulised Sugukond tinajuurelised - Plumbaginaceae Parkjuur - Limonium Sugukond tatralised ehk kirburohulised – Polygonaceae Kosmopoliitne sugukond, 1000 liiki, enamik põhjapoolkera rohttaimed Palju umbrohtusid Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, sageli paisunud sõlmekohtadega Lehed vahelduvad lihtlehed, moodustavad kileja tupe ümber varre (tõri)...

Mükoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Herbaariumi nimekiri 2017

Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace)...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Raba marjad

) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriidon värd-huulhein (Drosera anglica x Drosera rotundifolia). Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks (Drosera erythrogyna puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku...

Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun