HUULHEIN Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda.Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Nimi: Nimetus on tuletatud vanakreeka sõnast kaste, kastepiisk ja seda seepärast, et taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. Tunnused:
Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga. Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriidon värd-huulhein (Drosera anglica x Drosera rotundifolia). Huulheinaliigid on harva
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos
PEREKOND:põisrohi (Silene) harilik põisrohi (Silene vulgaris) PEREKOND: nelk (Dianthus) habenelk (Dianthus barbatus) SUGUKOND: kukerpuulised (Berberidaceae) PEREKOND: mahoonia (Mahonia) läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) PEREKOND: hiirekõrv (Capsella) hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) SUGUKOND: huulheinalised (Droseraceae) PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris)
liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis
annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein leht ootab uut toitu. (Drosera rotundifolia) Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike
enamasti kumab läbi valkjas toon · kasvavad hõre- kuni tihemurusalt · teatud liikide abil saab anda hinnangut kasvukoha pinnase kvaliteedile MURAKAS Rubus L. · roosõieliste sugukonda kuuluv · 10-20 cm · õied on valged ja ühekaupa varre otsas · mesikollase värvusega, mee maitsega · õitseb mai lõpus juuni alguses · vili valmib juuli keskel ÜMARLEHELINE HUULHEIN Drosera rotundifolia · putukapüüdja · kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda huulhein · mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse õisikuvarvaga · taim on kohastunud kasvamiseks turbasamblavaibal · laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis, kuid väikesearvulise esinemise ja raskete kogumistingimuste tõttu pole laiemalt kasutatud · lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati ka vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis
Nägu tulipunane, köha lühike, kuiv, hakkiv. Neelukoht valus. Öösiti läheb hullemaks. Poolistuvas asendis parem. Köha tuleb kurgu pealt. Kurk võib olla tumepunane ja valus. Bryon - aeglaselt arenev köha. Tahab palju juua. Öösiti tõuseb köhimiseks istuli. Söömine- joomine põhjustab köhahoo.. Ka tantsides tuleb peale köhahoog. Hingab raskelt sisse. Lima tuleb raskelt välja. Ei kannata kuumust, sooja. Köha läheb hullemaks kui tuleb õuest tuppa. Drosera - Üks vanemaid läkaköha aineid. Kuiv, läkaköha moodi köha, tuleb sügavalt, hood lakkamatult üksteise järel, vahepeal ei saa hingatagi. Hoog lõpeb oksekõõksuga. Läheb halvemaks kui heidab pikali. Surub köhides kätt rinnale. Igasugune joomine, rääkimine, laulmine, ka aur, tekitab köha. Röga pole. Hepar sulfur - hääl vaikselt kähedaks, käimine aktiviseerib köha. Köha võib tekkida ka peale külma sööki- jooki
Kõige happelisemates rabades suudavad elada vaid vähesed soontaimeliigid, sellepärast leidub näiteks Rootsi rabades vaid kolmkümmend soontaime liiki, millest enamik on puhmad, põõsad või puud. Neil õnnestub sellises karmis elupaigas kasvada vaid tänu oma aeglasele kasvule, pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad toitained (1.). Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust (9.). Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd
- sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet) Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku, näärmevedelik „seedib“ putuka ära Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Kolm perekonda: Huulhein – Drosera Aldrovanda - Aldrovanda Kärbsepüünis - Dionaea Sugukond kanntaimelised – Nepenthaceae lihatoidulised Sugukond tinajuurelised - Plumbaginaceae Parkjuur - Limonium Sugukond tatralised ehk kirburohulised – Polygonaceae Kosmopoliitne sugukond, 1000 liiki, enamik põhjapoolkera rohttaimed Palju umbrohtusid Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, sageli paisunud sõlmekohtadega Lehed vahelduvad lihtlehed, moodustavad kileja tupe ümber varre (tõri)
(Polypodium vulgare) ning teisi huvitavaid taimi. Veetaimestikust on esindatud lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp (Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus).
NO3- + NAD(P)H + H+ NO2- + NAD(P)+ + H2O 58. Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO2- + 6e- + 8H+ NH4+ + 2H2O 60. Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Amiinid (Gln,Asn); mittevalgulised aminohapped; ureiidid 61. Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheina (Drosera) perekonna 3 liiki, võipätaka (Pinguicula) perekonna 2 liiki, vesihernes (Utricularia vulgaris). Kasutavad loomseid valke kui lämmastiku allikat. 62. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes Koeensüüm A (CoA); vitamiin B-1; 5-adenosüülmetioniin; 5-metüülmetioniin; biotiin. 21 63. Kirjutage sulfaatiooni assimileerimise üldvalem taimedes
sademete tõttu esineb niigi väheste toitainete uhtumine alumistesse kihtidesse. Aeglaselt kasvades toodavad turbasamblad turvast, mis koguneb ja on veega küllastunud nagu käsn. Seetõttu võivad rabad kasvada ka ümbritsevatest aladest kõrgemale, moodustavad nn. kõrgrabad. Rabapinnas on kullaltki happeline, pH = 3 – 4 ja osaliselt ka seetõttu väga liigivaene. Sagedamini kui muudes kooslustes võib siit leida putuktoidulisi taimi, kellest Eestis tuntumateks on perekonna huulhein (Drosera) esindajad. Rabade produktiivsus on väga vaike ja osalt seetõttu on seal ka loomi vahe. Peamiselt elavad seal lülijalgsed (putukad, amblikud) ning mõned linnud, imetajad on rabas reeglina vaid läbirändel. 101. Mis on magevesi, mis merevesi? Meri – merevesi on soolane ja paljudes piirkondades esinevad ka merelooded. Rannikualadel. Voolav pinna- või põhjavesi – sageli toitaineterikas ja aluseline. Orgudes. Vihma- või lumesulamisvesi – toitainetevaene ja sageli happeline. Mäestikes
paljad, vahatäppideta. Pungad lühikesed, tömbid, läikivad. Lehed väikesed, 0,5-1 cm pikad ja kuni 1 cm laiad, ümardunud, täkilishambulise servaga. Isasurvad püstised, kuni 1,5 cm pikad; emasurvad lühikesel raol, püstised, kuni 1,2 cm pikad. Õitseb mais, juunis. Viljad pähklikesed valmivad juuli lõpust või augustist septembrini. Rohurinne: tupp-villpea (K), rabamurakas (K), ümaralehine huulhein. ÜMARALEHINE HUULHEIN Drosera rotundifolia; perekonna nimi tuleneb kreeka keelest drosos kaste (näärmerakkude nõretilgad lehtedel meenutavad kastetilku); rotundifolia (lad.k.) ümaralehine. Huulheinaliste sugukond. Kasvukoht: kõik rabatüübid ja siirdesoode rabamättad, kui need on küllalt lage-dad ja valgusrohked. Eelisteb kasvada tihedal turbasamblakattel.Ümaralehine huulhein on mitmeaastane, madal, püstise varrega rohttaim. (Talvitub pungana samblas).
sookaski. Rabastumisprotsessi käigus halvenevad puude kasvutingimused pidevalt, rabamännikud asenduvad puisrabadega ja edasi lagerabadega, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. 100 a männiku tagavara ulatub 100-120 tm ha-l. Boniteet V- Va. Alusmets puudub või kasvavad vaid üksikud pajuliigid. Alustaimestikus on valitsevaks puhmarinne; sookail, h. kukemari, h. küüvits, sinikas, h. pohl, samblarindes valitsevad turbasamblad. Rohttaimedest tupp-villpea, ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), rabamurakas (Rubus chamaemorus) jt. Raiestikel taimkate ei muutu ja LU toimub samade liikidega. Raba kasvukohatüüp on levinud üle kogu vabariigi, moodustades riigimetsadest 3,3% ja kogu vabariigi metsamaast 1,7 %. 25. Metsakaitse olemus ja tähtsus. Ilmastiku ja ulukikahjustused. METSAKAITSE Metsakaitse all mõistame tegevust metsa või üksikpuude ohtude ja kahjustuste vältimiseks ning tõrjeks
annaabi.ee 
