Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas ...
EESTI KEEL VENE KEEL Sõnamoodustus Liitmine Tuletamine Otsetuletus Tagasituletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne
MUUTMISVERBID Reet Kasik „Sõnamoodustus“ (2015: 121-125) Muutmisverbid ehk resultatiivid nimetavad sündmust selle tulemuse kaudu. Moodustuspõhja märkiv liide väljendab tegevust, alussõna selle tegevuse tulemust. Tulemus võib olla asi (pilbastama) või omadus (avalikustama), mis verbiga väljendatud tegevuse tulemusena tekib. Ka muutumisverbid väljendavad suhet sündmuse ja selle tulemuse vahel, aga erinevalt muutumisverbidest on resultatiivid tegevusverbid. Muutmisverbe tuletatakse regulaarselt ta-/da- ja sta-liitega. Selles tähenduses on ka nda-tuletisi, i-tuletisi ja nulltuletisi, aga need tuletustüübid ei ole uudisõnade moodustamisel produktiivsed. ta-/da-tuletisi: silbitama, luuletama, rõõmustama, elavdama, kaunistama, õilistama sta-tuletisi: värsistama, innustama, vabastama, avalikustama, rahvalikustama nda-tuletisi: eestindama, kavandama, võõrandam...
Kui ma oleksin tööandja, siis millist paindlikkust lubaksin oma töötajatele. Firma kasum peitub kulude ja tulude vahekorras. Kuna firma põhiliseks kuluks on töötajad, siis peaksid nad olema võimalikult produktiivsed ja loovad. Selleks, et kõige ideerohkemad ja hakkajamad inimesed just endale meelitada ning neid ka hoida, peaks olema võimalikult mõnus töökorraldus. Kontoritöö puhul lubaksin tööandjana oma töötajatele vaba tööaega. Poleks oluline mitte töötunnid vaid tulemus. Kui mingit tööd on võimalik ka kodust teha, siis miks mitte. Põhiline oleks produktiivsus ja kvaliteet, mitte kellast-kellani kontoris viibimine. Muidugi
Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tüvi+sõna: nimisõna+ nimisõna, omadussõna+ nimisõna, nimisõna+ omadussõna, nimisõna+ tegusõna Tuletised Nimisõnatuletis; produktiivsed Vene keeles on palju eesliiteid, ja ebaproduktiivsed tuletised; -sõnu. Kõiki neid saab liita tegusõnatuletis; sõnadele, moodustades mitu omadussõnatuletis; tuletist ühest sõnast. (eesti määrsõnatuletis. keelega sarnane)
Anthony van Dyck Anette Haidak 12.Klass 2013 Anthony van Dyck 22.märts 1599- 9.detsember 1641 Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21. aastaselt suundus ta esimest korda Inglismaale, neli kuud hiljem suundus ta Itaaliasse, kuhu jäi ta 6 aastaks. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. 1632 aasatal saabus van Dyck Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lo...
Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas" Prado muuseum, Madriid Vaatamata sellele, et ametikohuse täitmine kuningakojas Velazquezilt palju aega ja energiat röövisid, on viimased üheksa aastat tema elus äärmiselt produktiivsed Nüüd loob kunstnik mõned mütoloogilised pildid, millest tuntuim on "Veenus peegliga", hulga kuninga ja tema pereliikmete, samuti õuenarride, kääbuste jt. portreid Paremad tolle perioodi maalid, ühtlasi Velazquezi suurimad meistriteosed, on kaks suurt kompositsioni: "Õuedaamid" (Las Meninas, 1656) ja "Ketrajad" (Las Hilanderas, u. 1657). Autoportree (1645); Uffizi galerii, Florence Prado muuseum, Madriid Prado muuseum, Madriid
liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnapealselt kui ka sügava töösügavusega. Lisaks kasutatakse automatiseeritud ja
Lisaks: Pikaajaliste täisajaga töökohtade arv väheneb kõigis läänemaades. Populaarne meetod on töötajate muutumine üksikisikust ettevõtjaks. Nad teevad sama tööd nagu ennegi. Kuid neile makstakse tükitöö eest ja ainult vajaduse korral. Kogu tururiski kannavad nad üksi. Kasumi tagab see, kui firma tuumikus on viie aasta pärast poole võrra vähem inimesi, kellele makstakse kaks korda rohkem ja kes toodavad kolm korda rohkem. Töökohad on head, kallid ja produktiivsed, kuid neid on palju vähem. Mõnikord tundub, et pole olemas ebakindlamat asja kui kindel töökoht. “Me ei ole loomult ühesugused. Meil on erinevad kalduvused, üks sobib rohkem ühe, teine teise töö jaoks. Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi”. (Platon) Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad...
kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus Mulgi murdes on produktiivsed (loovad) mitmed mujal vähelevinud sõnatuletusmallid. Nii esineb a-, ä- tüvelistest kahesilbilistest verbidest tuletatud k- liitelisi deverbaale, nt annak "väike and", nüssäk "lüps", testak "pärm". Ka on Mulgile iseloomulikud ve-sufiksilised omadussõnad mõnede *eta-adjektiivide vastena, nt libeve "libe", pudeve "pude", sileve "sile". Mulgi murdekeele viis murrakut: Helme, Karksi, Halliste, Paistu ja Tarvastu
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus........................
*Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean 49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi
Millised näevad teie koosolekud välja? Küsimuse eesmärk: Teada saada, kui kõrgelt hindavad töötajad koosolekute efektiivsust. Kas töölised saavad ka mingit isiklikku kasu osalemisest koosolekutel või on see pigem ebameeldiv kohustus. Teada saada, milliseid teemasid koosolekutel käsitletakse, kas küsimusi ja oma arvamust on võimalik esitada kõigil soovijatel. Milline on koosolekutel valitsev õhkkond jne. Saadud vastuste põhjal analüüsida kui produktiivsed ja vajalikud on koosolekud antud organisatsioonis. Vastused: Regulaarselt toimuvad esmaspäevased tootmisnõupidamised, kus arutatakse tootmise ja müügiga seotud küsimus ning tehakse vastava üksuse juhi poolt ettekanne hetke seisu kohta. Tuuakse välja puudused, probleemid, mida võiks muuta ja teha paremini. Regulaarselt osalevad sellel nõupidamisel meie küsitletutest kaks ja vahel ka tehnikadirektor. Osalenute arvates leiab tavaliselt probleemidele lahenduse, mis suuremal
ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid. Leetjate muldade viljakus on väga hea, sest nad on produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Nendel muldadel kasvavad väga hästi oder, nisu ja kaer; hästi kasvavad ka kartul ja põldhein. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, keskmine huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja vee läbilaskvus. Saagikus sõltub peamiselt väetamisest, agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Leetjatel muldadel on ka mõned miinused –
parimatel portreedel, eriti aga joonistustel, kuid neis puudus jõud, temperament, vitaalsus ja elavus. Tema kirikupilte mõjutas kunstnik Tizian, näiteks "Puhkus põgenemisel Egiptusesse" Müncheni Pinakoteegis. Itaalias maalis ta hulga portreid, mis panid aluse tema kuulsusele portreemaalijana. Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel (1628-1632), mis Itaaliast tagasituleku järel kodumaal veedab; need on ühtlasi väga produktiivsed aastad, mille jooksul loob rea suuri altarimaale. Ta eelistab kujutada madonnade kujutisi ja Kristuse taganutmise stseene. Tema tolle perioodi tüüpilisemaid ja paremaid töid on Maria Louise de Tassis' portree. (Autoportree, 1621) (Inglise Kuningas Charles I jahil, 1635) (Noore kindrali portree 1622-1627) Kasutatud materjal: Internet: 1. Vikipeedia- http://et.wikipedia.org/wiki/Anthonis_van_Dyck 2. Wikipedia- http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_van_Dyck 3. paideyg- http://www
A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi (III–Vklass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad-
võimaldada juurepääsu haridusele. Bill Gates on väga avatud teiste inimeste abile, tihtipeale küsib ta nõu, see nimelt eristab teda eespool räägitud Elon Muskist ja Steve Jobsist. Tema aravtes saame me ainult nii paremaks. Ta on ka väga optimistlik ja humoorikas. Bill Gates on üks parimaid eeskujusid, sest enamus oma teenitud rahast annetab ta heategevuseks. Minu arvamus on, et üksi juht ei raiska kunagi aega, nad on alati produktiivsed ning õpihimulised. Liidrid on sihikindlad, järjekindlad, innovaatilised ja täpsed. Neil on hea klapp ja suur usaldus oma meeskonnaga. Heal juhil peab olema ideaalne ajaplaneerimis oskus. Vabal ajal tegelevad nad enamasti enda harimisega, kuid ausees on ka puhukus. Juhtimine nõuab kindlasti ka ettenägelikkust, tuleb näha võimalikke ohte ja lahendusi. Hea juht on alati üks samm ees. Kuidas õigesti vormistada essel allikaid, ttü lk ka majandusted... vormistamine ALLIKAD 1
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...
bakteril esimese eduka katse rekombinantse DNA-ga. 1972: Embrüosiirdamise moodsa tehnoloogilise väljatöötamine ja rakendamine põllumajandusloomadel. 1970: Norman Borlaug saab Nobeli preemia teenete eest "rohelise revolutsiooni" arendamisel. Avastatakse restriksiooniensüümid. 1965. Luuakse somaatiliste rakkude liitmise metoodika, saadakse esimesed inimese ja hiire hübriidrakud. 1963/64: Norman Borlaugi juhtimisel aretatakse produktiivsed lühikõrrelised teraviljasordid ning käivitatakse nn. roheline revolutsioon. 1961: USA-s võetakse kasutusele esimene bioloogiline putukatõrjevahend - bakter Bacillus thuringiensis (Bt). 1953: James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega biorekreatorites algab mikrobioloogiatööstuse ajastu. 1933: USA põllumajanduses algab
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laik...
madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm.
madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt provleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor,mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm.
Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine
Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tu...
kogum. Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum. Rolliootused teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes. Rollikonflikt olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Uuringud on näidanud, et inimesed kelle töö ja pereelu vahel on rollikonflikt, on vähem õnnelikud ja vähem produktiivsed töö juures. See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene
Näiteks ülikoolides rakendatakse palju rühmaõpet, mis eeldab seni koolis alahinnatud annete kaasamist nagu hea inimestetundmine. (Ruus, 2009) LOOVUS JA TÄISKASVANU Maslow uuringud loominguliste inimestega viisid teda sinnamaani, kus ta pidi loobuma stereotüüpsest ettekujutusest, et tervis, vaim, anne ja jõudlus on sünonüümid. Ajaloos tuntud loomingulised suurkujud (nt.Wagner, van Gogh, Degas) ei olnud psühholoogilises mõttes terved inimesed, kuid väga produktiivsed. Maslow väidab, et suur anne ei sõltu iseloomu headusest või tervisest, vaid loovus on iga sündiva inimese universaalne pärandus, mis varieerub psühholoogilise tervisega. Ta laiendab loovuse mõistet, viies selle massidesse. Kui enne peeti loominguliseks inimeseks maalijat, heliloojat, luuletajat, siis nüüd võib selleks olla ka täiskohaga koduperenaine, kes on oma toimetamistes uudne, nutikas, leidlik ja originaalne.
kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on sellised inimesed andekad ja produktiivsed mõnel teisel alal ning seetõttu on otstarbekas käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi): · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte.
esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. [5] G(CG)- gleihorisont ( mulla lähtekivim ja gleihorisont)- alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C tähistab mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. [5] Kasutus hinnang Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4] Miinused: – kohatine toitainete puudus – -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad
etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või ¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid) kohta ajaühiku jooksul (s.o kiirusena) 50. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Kõrge produktiivsus - · 1) teatud liiki troopilised vihmametsad lisaen andjaks tuul ja vihm; · 2) suudmelahed jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51
Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioode: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni.
Trigorskojesse (hilisem "Jevgeni Onegini" tegevuspaik). Aega täitsid põhiliselt üksildased jalutuskäigud, mõtisklused ja mõistagi loometöö. Mihhailovskojes kirjutas Puskin poeemi "Mustlased", värssromaani "Jevgeni Onegin" kesksed peatükid ja tragöödia "Boriss Godunov"; lisaks asus ta vene rahvaluulet uurima ja koguma ning kirjutas arvukalt luuletusi. Nii et kuigi luuletajale oli see masendav aeg, olid need loominguliselt väga produktiivsed aastad. 1825. aastal kavandasid dekabristid uut ülestõusu. Tänu Aleksander I ootamatule surmale astusid dekabristid üles kavatsetust varem ja halvasti ettevalmistatult (14. detsembril 1825) ning uuel keisril Nikolai I polnud nende mahasurumine mingi probleem. Möödusid ärevad päevad. Valitsuse terrori tõttu kardeti kirju saata ning Puskin ei teadnud oma sõpradest midagi. Viie ülestõusujuhi hukkamine 1826
Tegevuse, tegevuse üksikjuhtumi, saaduse, vahendi ja objekti nimetused. Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust –mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - (a)m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, -(a)rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - (V)r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, -(i)stu, -la, -mu, -mik, -ndik 7. Omadussõnatuletus. Tänapäeva eesti keele produktiivsed omadussõnaliited on -ne, -lik, -line, -tu, -kas ja -jas. Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Tartu 2016 SISUKORD 1. ANALÜÜS............................................................................................................ 3 1.1. Tabel ja joonised........................................................................................... 3 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus.........................................................4 1.2.1. Šifrid....................................................................................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.......................................................................................................
Oma produktiivse aja kasutamine tähtsate ülesannete korraldamiseks aitab tõsta tunduvalt töö efektiivsust. Lisaks on raskete probleemide kallal töötamine kergem endale aktiivsuselt sobivamal ajal. 3 Enesejuhtimine Näide: Joonis 1. Ajajuhtimise päevaplaani produktiivsed ajad Allikas: Ajajuhtimine.ee. „Planeeri oma päev“ Teades oma produktiivseimat aega koostan iganädalaselt ajatabeli olulisemate ülesannete täitmiseks. Kuna mulle sobib visuaalne õpistiil tähistan ajatabelis olulised läbivad teemad erinevate värvidega, et konkreetse nädala ajakava paremini silme ette ja meelde jääks. Hall: magan/puhkan (aeg, mis kulub keha taastumiseks). Roheline: olen koolis või õpin kooliks (erinevad õpiprotsessid k.a lugemine ja kirjutamine).
Tähtis periood koosveedetud aja jooksul oli vaevaline talv Mallorcal (1838-1839), kus neil oli probleeme asustamiskõlbliku elukoha leidmisega. Lõpuks üürisid nad korteri maalilises, kuid külmas Valldemossa kloostris. Halb ilm avaldas talve jooksul Chopini tervisele tugevat mõju. Selleks, et päästa tema elu, pidid nad Mallorcalt lahkuma. Nad peatusid Marseille`s, kus elasid paar kuud. 1839-1843 aastate suved veetis Chopin Sandi mõisas Nohantis. Need olid vaiksed, kuid produktiivsed päevad, mil valmisid paljud Chopini teosed. See oli aeg, kui Sand ja Chopin nautisid sügavat armastust ja sõprust, kuid aja jooksul Sandi poja järjest kasvav vaenulik suhtumine põhjustas tõsiseid konflikte. Lõplik lahkuminek leidis aset juulis 1847. Rängad isiklikud läbielamised (ka Nohanti kaotus) mõjusid laastavalt Chopini vaimsele ja füüsilisele seisundile. Ta loobus peaaegu täielikult
Nad ärkavad igal hommikul ja mõtlevad, et ma soovin, et ma ei peaks täna tööle minema. Ja fakt on see, et majanduslikel põhjustel nad peavad tööle minema. Kuid tahtmine tööle minna on hoopis teine lugu. Meeldigu sulle su töö või mitte, peaks inimene alati olema oma töösse pühendunud. Enamik inimesi iga päev sunnivad end tööle minema. Teised aga teevad seda suurima hea meelega. Nad on rõõmsad, viisakad ning mis kõige tähtsam, nad on väga produktiivsed. Nad jõuavad enda tavalise tööpäeva jooksul rohkem tehtud, kui n-ö tööle "sunnitud" inimesed. Mis siis kui igaüks hakkab mõtlema, et ta peaks olema rohkem pühendunud? Igaüks ei mõtleks selle peale, aga need kes on valmis seda paradigmat enda ellu sisestama, võiksid teada, mida tähendab pühendumus. Pühendumust töösse võib defineerida kui kogu oma kohustusliku tööaja vältel täita enda ülesannet
Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioo- de: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni.
keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli, posteri ja postri). Keelekasutajad eelistavad üldiselt selliseid nähtusi, mis on nende jaoks tavalisemad, sagedasemad ja loomulikumad. Seega on loomulikumad ka muuttüübid, mis juba sisaldavad rohkem sõnu. Süsteemiga sobimatu nähtus kaotatakse keelest, seega ei lähe keel liiga keerukaks ning jääb kõnelejatele õpitavaks ja suhtluses hõlpsasti kasutatavaks. Loomulikkusega on seotud produktiivsuse mõiste. Produktiivsed muuttüübid on laensõnadele avatud (nt sepp-, õpik-tüüp) ning ebaproduktiivsed suletud (nt tütar-, hammas-tüüp). Seega hakatakse uusi laensõnu käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. (Pedaja 2006:31) Osa laensõnu ei muuda laenamisel häälikkuju, sest nad sobivad kohe mõne eesti muuttüübiga (feta, list, müsli, teller, test). Et aga üldiselt on sõnade algvormid eri keeltes erinevad, siis sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks sõna häälikuline
1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg Soren Kierkegaard kihlus 1840. aastal, Kierkegaardi kihluselugu oli - toppeltkannatus. Suhe oli praktiliselt võimatu, Kierkegaard elas liiga sissepoolepööratult, liiga vaimselt, meeltega tajutav lähedus tüdrukuga oleks olnud talle liiast. Ta kahtles endas ja enda sobivuses abikaasana. Suhe lõppes enne, kui ta jõudis sellest midagi kogeda. Tüdruk oli vaid ärgituseks, suhe tüdrukusse hakkas tegema temast luuletajat s.t., et suhe kontsentreeris produktiivsed jõud tema hinges, pani käima ebamäärased tendentsid tema fantaasiates, andis neile suuna ja keskpunkti. Kihluse katkestamine tõi kaasa ühiskonna hukkamõistu ja sisemas oli Kierkegaard sügavalt vapustaud. Seda näitab kõige paremini sündmustele järgnenud suur produktiivsus. Kierkegaardi loomingu kõrgeaega loetakse aastast 1842, sellest ajast alates seisab ta oma kirjanikuloomes iseseisvalt, sõltumata võõrastest meistritest, ning kasutab keelt nagu omatehtud instrumenti.
kohustised kaetud kõrglikviidse varaga (raha ja rahalähendid). Rusikareegel: piisavaks loetakse, kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved, kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel. 1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2
indoeuroopa seda, et õpetaja on naissoost. keeltega Tuletusliited võivad olla produktiivsed või väheproduktiivsed. 3. Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustab 172 173 Liide on produktiivne, kui sellega saab vabalt moodustada uusi tuletisi. Viimane sõnamoodustusviis, mis väärib mainimist, on tüvekor- Näiteks tegevusnimesid tuletav liide -mine on täisproduktiivne, sest ta lii- dus
vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim · Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb · Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo) · Eutroofneon rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed. · Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses · Energiavoog on päikeseenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. · energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel · produktsiooniefektiivsus · Assimilatsiooniefektiivsus · Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei...
Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete, Koeru, Pandivere, Järva-Jaani. Kaasnevad mullaliigid maastikul on kõrgematel kohtadel leostunud mullad ning Lõuna-Eestis ka näivleetunud mullad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leetjad või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus - leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...
Põllusaar jt. Peale Konrad Mäe surma 1925. a. septembris valiti Triik veel üheks aastaks kooli juhataja kohusetäitjaks, kuid juba 17. oktoobril samal aastal esines ta kooli kuratooriumis palvega end vabastada kooli juhataja kohusetäitja ametist. Tekkinud situatsiooni tulemusena jäi Triik paratamatult mõneks aastaks koolist eemale ja asus ajutiselt Tallinna. Vaatamata intriigiderohkele õhkkonnale enda ümber on need loominguliselt Triigi jaoks küllaltki produktiivsed aastad, mil valmivad mitmed ta tuntumad teosed. Kunstikoolile oli Triigi lahkumine vaieldamatult kaotuseks. Õppetöö eduka kulgemise huvides kutsuti Triik 1. novembril 1928.a. kooli juurde tagasi täitma graafika õpetaja ülesandeid, kuna E. Viiralt sellest kohast loobus ja jäi edasi Pariisi. Kuni 1929. a. sügiseni oligi Triik sellel kohal, andes ühtlasi tunde maali ja üldklassis. Sama õppeaasta II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
